MILLINE OLI TALVEKUU ILM?

Video

Sindi-Lodja. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Novembri keskmine õhutemperatuur oli kokkuvõttes normi lähedane, kuid kuu esimene pool oli pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojem, kuu teine pool möödus miinuskraadide ja lume seltsis. 27. novembri õhtupoolikul alanud lumetuisk muutis mitmel pool teed-tänavad läbimatuks ja seiskas siin-seal mõneks ajaks ka liikluse.

Loe edasi: MILLINE OLI TALVEKUU ILM?

TERVELE RIIGILE ON ANTUD LUMETORMI HOIATUS. KUIDAS SELLEKS VALMISTUDA?

Pärnus 2013. a sügisel. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Keskkonnaagentuur prognoosib lähipäevadeks tihedat lume- ja lörtsisadu ning tormiiilisid, mis muudavad liiklusolud kiiresti keeruliseks. Päästeamet tuletab meelde erakordset ettevaatlikust. Valmistuma peab võimalikeks elektri- ja veekatkestusteks.

Loe edasi: TERVELE RIIGILE ON ANTUD LUMETORMI HOIATUS. KUIDAS SELLEKS VALMISTUDA?

ILM MUUTUB JÄRJEST TORMISEMAKS

Riigi ilmateenistus on andnud kogu Eestile teise taseme tormihoiatuse, mis tähendab valdavalt edelatuult 10-15, puhanguti 18-25, saartel ja rannikul kuni 28 m/s. Kohati on odata vihma, lörtsi, lund.

Illustreeriv foto 2017. aasta tuulemurrust  enne Võõbut Tallin-Tartu maanteel. Foto: Urmas Saard
Illustreeriv foto 2017. aasta tuulemurrust enne Võõbut Tallin-Tartu maanteel. Foto: Urmas Saard

Kahjuks ei saa valgust ega elektrit kotti varuda, aga vett tasuks küll koguda kõigi võimalike seadmete akud ning varuakud täis laadida. Soovitav oleks võtta ühendust ka oma üksi elavate eakate lähedastega ning uurida, kas neil on kõik korras ja kuidas saaks neile vajadusel abiks olla.

Päästeamet on tormi puhuks sõnastanud mitmeid soovitusi:

· Püsi kodus ning hoia toas ka lemmikloomad.

· Elektriseadmed võta ööseks vooluvõrgust välja, sest torm võib ootamatult tugevneda. Samuti võta elektriseadmed võrgust välja, kui oled sunnitud kodust lahkuma.

· Elektrikatkestuse korral kasuta valgusallikana pigem patareidel töötavat taskulampi, mitte küünlaid.

Loe edasi: ILM MUUTUB JÄRJEST TORMISEMAKS

Piltuudis: lumine päeva esimene pool

Riigi ilmateenistuse ennustus lubab nädalavahetuseks Eestimaale lörtsi- ja lumesadu, jäite tõttu teeolud halvenevad.

Tänane Sindi keskpäeva paiku Foto Urmas Saard
Tänane Sindi keskpäeva paiku. Foto: Urmas Saard

Maanteeameti teatel olid täna varahommikul teekatted põhi- ja suurematel tugiteedel valdavalt niisked või soolaniisked. Põhja-Eestis soolamärjad või märjad, kuid ka suurematel teedel oli jäiseid või härmas lõike.

Ilmaprognoosi kohaselt levib mandri lõunaosast lörtsi- ja lumesadu põhja-kirde suunas, saartel sajab enamasti vihma. Lörtsi- ja lumesadu laieneb üle maa ja läheb ka mandri lõunaosas üle vihmaks. Tugevam on sadu lõuna- ja idapoolsetes maakondades. Teedel on jäite tekkimise oht, mistõttu võivad teed olla libedad.

Suverehvidega autoomanikel võimalusel sõit ära jätta või edasi lükata. Meeldetuletuseks sõidukijuhtidele liiklemisel talvistes teeoludes: vali libedatele teeoludele vastav sõidukiirus. Lubatud suurim sõidukiirus ei ole kohustuslik.

Liiklejatelt oodatakse teeolude kohta teateid telefonil 1510. Lisainfot teeolude kohta vaata siit. Nutitelefonis on maanteeinfo kättesaadav aadressil http://m.tarktee.ee.

Loe edasi: Piltuudis: lumine päeva esimene pool

Ilm ja loodus meie tegemistes aastal 2017

Jaan Viska,

Vigala

Oaga ühekõrgune. Suur protsent oasaagist jäi 2017. aastal ilmade tõttu koristama.
Oaga ühekõrgune. Suur protsent oasaagist jäi 2017. aastal ilmade tõttu koristama.

Enim meenutatakse eelmist suve, sest idast jäid soojad õhuvoolud tulemata, tuli leppida läänetuultega.

Kui täpselt on võimalik ilma ennustada? Või mida arvata ilmast inimeste tegemistes? See on midagi igapäevast aruteluks, sest ilmajutt on igavene.

Kui tihti kuuleme, eriti talve tulekul, et tee on muutunud liiklusohtlikuks! Kõigepealt algab teema nähtavusest ja udust, millest hoolimata ei jälgita sõidukiirust. Sügiskuudel novembris ja detsembris räägime ebameeldivast teekaaslasest vihmast. Eriti salakaval on must jää ehk kiilasjää. Viimati nimetatut leidub kohtades, kus õhuniiskus on suurem ja temperatuur madalam. Lumelobjakaga võib talv alata ja lõppeda kevadel.

Kokkuvõtvalt võib öelda: raske on pakkuda autojuhile, põllumehele, suvitajale, meremehele parajat, igati sobivat ja meelepärast ilma. Kuid õppigem käituma meile antud oludes. Minu tähelepanekud on varasemate kuude ilma kohta.

Klimaatiline talv algas Kirde-Eestis jaanuari algul. Sademete hulk ulatus poole normini. Veebruar paistis silma -21kraadise külma ja 8kraadise soojaga Võrus. 10. veebruari öösel kell kolm sai jälgitud osalist kuuvarjutust. Veebruar oli kõige sajusem talvekuu, samas kõige päikesepaistelisem. Päikest oli loomulikult kõige enam Roomassaares, kõige vähem Jõhvis.

Loe edasi: Ilm ja loodus meie tegemistes aastal 2017

Tuul hullas pisut Pärnu bussijaamas

Täna hommikul võis näha, et Pärnu bussijaama ehitustandrit ümbritsevast aedikust on tuul kogu Pika tänava äärse tara ümber lükanud. Ka Ringi tänava poolel on tuul oma jõudu proovinud.

Pika täanva äärne aedin on täies pikkuses maha kukkunud Foto Urmas SaardMujal linnas liikudes polnud suuremaid pahandusi märgata.

Urmas Saard

 

 

 

 

 

 

Pika tänava äärne aedik on täies pikkuses pikali aetud. Foto: Urmas Saard →

Tähelepanekuid ilmast ja elust 2016. aastal

Annetused Vigala Sassi ohvrikivil 2016. Foto: Jaan Viska
Annetused Vigala Sassi ohvrikivil 2016. Foto: Jaan Viska

Tähelepanekuid jagab Jaan Viska,  toetudes oma märkmetele ja ilma

ülevaatele.

Tavaliselt on uue aasta algul kombeks tagasi vaadata  möödunud aasta ilmale.

Kõigepealt meenuvad rekordaastad: 50 aastat augustikuu tormist ja 30 aastat külmast jaanuarist ja  augustikuu üleujutustest. Ilmajuttu võiks alustada kõige enam räägitud 1967. aasta tormist, mil tuulekiirus küündis üle 30 meetri sekundis. Rekordid jäävad ikka meelde, neist räägitakse aastaid. Mäletan,  selle orkaanimõõtu tormiga tuli sõita Tartusse sisseastumiseksamitele, eriti räsis torm Läänemaad. Liinibussi oli muretsetud kahemehesaag, et teele langenud puid kõrvaldada. Kuusikul asuvat tuulemurdu tean aastaid.

Üks viimaste aastakümnete külmemaid talvesid oli 1987, mil naelapead kiiskasid toaseinas, külma üle 30 kraadi ja samas selle aasta august oli üks vihmasemaid, jõgi ajas üle kallaste, sai mõeldud, kui raske on Vigalas kartuleid kasvatada, vilja koristada ja maad künda.

Möödunud jaanuar oli aasta külmem kuu, keskmise temperatuuriga -8 kraadi. Lund jätkus, teed aeti lahti neli korda. Aga seevastu veebruar oli üks soojemaid talvekuid aastate vältel, keskmise temperatuuriga pluss 1. Juba jääminek algas 10. veebruari paiku (Velise jõel). See oli hea enne, siis ei tule kevadist  üleujutust, ja nii oligi. Järgmise kuuna võib nimetada kuiva maid, sajuhulk oli pool normi, tundus Vigalas veelgi kuivem. Siinkohal pidid põllumehed kiirustama, kevadkülv jäi kuiva kätte. Paljudel põldudel oligi oodatust väiksem saak.

Loe edasi: Tähelepanekuid ilmast ja elust 2016. aastal

Loodetavasti parandab tõnisepäeva lumesadu pisut Sindi suusaraja sõidetavust

Sindis on täna korduvalt laia lund sadanud, aga tänase tõnisepäeva lumesaju kohta ei leidnud rahvakalendrist midagi.

Lumesajune tõnisepäev Sindis Foto Urmas Saard
Lumesajune tõnisepäev Sindis. Foto: Urmas Saard

Tuntuim ütlus kinnitab: „Kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg.“ Tegelikult on vähemalt Sindis täna korduvalt vaheldumisi tiheda lumesajuga ka päike suuresti paistnud. Veel viitab tõnisepäev ühele olulisele tähendusele: vana kultuspühana on tegemist talvepoolitajaga. Sedasama öeldakse Eestis 14. jaanuaril taliharjapäeva kohta, samuti küünlapäeval, paavlipäeval ja käädripäeval. Sellest järeldub, et kõigil rahvastel on mitmeid kalendripühi, mida peetakse talve poolitajaks.

Sarnaselt teistele talvistele tähtpäevadele peeti ka tõnisepäeval oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra.

Olgu tõnisepäeval tehtud suvise ilma ennustamisega kuidas on, aga ühes võib päris kindel olla. Taliharjapäeval lubas Kalmer Jürima tulla järgmisel korral lohistiga Sindi suusarada läbi sõitma pärast uut lumesadu.

Loe edasi: Loodetavasti parandab tõnisepäeva lumesadu pisut Sindi suusaraja sõidetavust

«Tulõ määne talv tulõ, külh mi taa üle elämi!»

Talvõni om viil aigu: valgõpõsk-laglõ om üten partsõga Pulga Jaani lumbi är vallutanu. Harju Ülle pilt, Uma Leht
Talvõni om viil aigu: valgõpõsk-laglõ om üten partsõga Pulga Jaani lumbi är vallutanu. Harju Ülle pilt, Uma Leht
Mi kandi ilmatarga omma talvõ ettekaemisõ man inämb-vähämb ütte miilt: süküst jakkus viil mitmõs nädälis, lumi jääs maaha joulukuu keskpaigast ja peris külmäs lätt vahtsõl aastal.

«Lumõ püsümäjäämist om luuta detsembri keskpaigas,» ütel’ Räpinä luudusõmiis Lepiski Arvi. «Jaanuari keskpaigan paistus äkiline külmäsminemine ja veebruar om tõõlinõ talvõkuu. Kuu lõpun piässi külm tsipakõsõ perrä andma, a märdsi edimäne puul tulõ kah külmäpuulnõ. Põrõhõla näütäse luudusõmärgi, et keväjät om uuta päält 20. märtsi, ku lumi nakkas sulama.»

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan kutsõ ilmakaemisõ jutu pääle kaema, miä sünnüs timä elämise takan lumbin. «Neo tsirgu omma kõik siiä tulnu,» selet’ tä. «Üte kotsilõ arvati, et tuu om vast väiku laukhani («Om siski valgõpõsk-laglõ, mere veeren harilik, om nättü rändämise aigu ka Peipsi veeren, a Antsla takan om timä nägemine tõtõst väega suur asi,» tiidse tsirgutundja Kalla Urmas pilti kaiõn – H.Ü.). Koskilt tä siiä tegüsi. Tä suurt ei pelgä, tulõ muru pääle kah. Mul om tsirkõ innembi kah tulnu, mõtspardsi. A paar-kolm tükkü. Nüüt ma lugõsi, et tan om üle kümne, suurõmb jago imädse pardsi. Tsirgu omma rahuligu ja hoitva elämiisi ligi. Näil ei paistu ollõv määnestki plaani siist är minnä.»
Loe edasi: «Tulõ määne talv tulõ, külh mi taa üle elämi!»

Räpinas tuleb juttu ilma ennustamisest ja kliimamuutustest

Kolmapäeval, 18. septembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu.

Ain Kallis tutvustab kuidas ennustada ilma, milliseid vahendeid-näitajaid selleks tänapäeval kasutatakse, kuidas on ilma ennustatud läbi aegade, mida kujutavad endast kliimamuutused, kuivõrd mõjutavad pikemaajalisi kliimamuutusi ja meie igapäevast heitlikku ilma looduslikud protsessid, kuivõrd inimtegevus?

Ain Kallis on Tallinna Tehnikaülikoolis klimatoloogia dotsent ja Eesti keskkonnaagentuuri (endine EMHI) peaspetsialist. Ta on aastaid tegelenud teaduse populariseerimisega avaldades arvukalt artikleid Eesti ajakirjanduses ning on hinnatud esineja raadio- ja telesaadetes.

Loodusõhtul osalemine on tasuta. Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Allikas: Keskkonnaamet

National Geographic kirjutab Rooma impeeriumist ja drastiliste ilmamuutustest põhjustest

Täna jõuab müügile ajakirja National Geographic eestikeelne septembrinumber, kus on vaatluse all taas põnevad käsitlused eri teemadel – üks põhiteemasid on planeedi Maa drastilised ilmastikumuutused ja nende võimalikud põhjused. Teine põhiteema on Rooma impeerium ning selle lagunemise tagamaad.

Ilm on hulluks läinud
Hirmsad rajud. Ei tilkagi vihma. Ootamatu kuum või külm. Kas erakordsed sündmused viitavad Maa kliimamuutusele või mööduvale ebaõnnele?


Impeeriumi lõpp

Rooma müürid kindlustasid võimu püsimise ning viisid ka impeeriumi lagunemiseni. Teadlased tõlgendavad kaitserajatisi uutmoodi.

Mäed meres
Nad kerkivad ookeani põhjast ja neid on vaevu uuritud. Ekspeditsioon annab täpsema ülevaate.

Jeemeni kohtupäev
Vana valitseja on läinud. Nüüd ootab lahendamist mässuliste, põgenike ja al-Qaeda probleem.

Roma kuningate lossid

Ära kutsu neid mustlasteks – see on halvustav. Ning ära arva, et nad elavad haagistes. Loe edasi: National Geographic kirjutab Rooma impeeriumist ja drastiliste ilmamuutustest põhjustest

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan soovitas põllumiihil vilä kipõlt är võtta

Uman Lehen kõnõldas ilmajuttu. Põllumehe tahtnu teedä, kas piät vilä kipõlt är võtma vai lask ilm tuud rahulikult tetä, a ilmatarga väega kimmäst vastust ei anna.

«Tunnus, et luudusõl kipõt ei olõ,» ütles Räpinä luudusõmiis Lepiski Arvi. «Seo kuu lõpu poolõ piässi tulõma üts vihmatsõmb aovahe, a septembrikuu piässi tulõma peris illos viil.»

Lepiski Arvi arvas, et põllumehe saava timahava ilosa saagi. «Räpinä kandih om egäl puul väega illos korgõ vili, nii korgõt ei mäletägi!» kitt tä. «Kartol om kah peris illos, ku lätt vihmalõ, sis nakkas muidoki lehemädänik kimbutama, ku olõ-i tuu vasta pritsit. A ega inne saa ei saaki korista, ku vili ja kartol valmis saava. Ku no viil ilosit ja lämmit ilmo pidä, sis lätt tuu muidoki kipõlt.»

Varstu ja Antsla kandin toimõndaja luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan arvas, et parhilla saa ei ütegi as’a pääle kimmäs olla. «Seo suvi om näüdänü, et ei olõ üttegi püsümist,» ütel’ tä. «Mis edasi saa, tuu kotsilõ omma luudusõ-märgi kah väega vastapididse: üte ütlese, et ilm lätt külmäs, tõsõ, et lämmind tulõ viil.»

Tä arvas, et või olla eski niimuudu, et üten Võromaa nukan tulõ hää ilm, a tõsõn kehv. Tuuperäst soovitas Pulga Jaan põllumiihil külh vilä nii kipõlt är võtta, ku saa – miä tettü, tuuga kõrran.

«Minnu huvitas kõgõ inämb, määne tulõ järgmäne talv, a tuu kotsilõ ei ütle luudusõmärgi viil midägi, tulõ süküskuu lõpuni uuta,» seletäs Pulga Jaan.

Umma Lehte saa lukõ Internetist www.umaleht.ee päält

Norra – taevaisa meelevalla all olev riik

Eestimaa suve valitseb kehv suusailm – nii teavad teadjamad rääkida ja mis seal salata, päike ilmutas end juunis tõesti üsna harva. Levisid isegi kuuldused, et osa eestlasi põgenes keset suve lõunasse. Mina võtsin ette hoopis vastupidise suuna ja liikusin põhja, otsima mägesid, seiklusi, trolle, viikingeid ja ehk isegi lund.

Ilm on Norras nagu meil Soomaal – esindatud on viis aastaaega ainult, et seda kõike ühe päeva jooksul. Trondheimis lennukist maha astudes tervitas mind sombune ilm vaatamata sellele, et olin püüdnud päikese Eestist kaasa meelitada. Vahetasin valge pitsilise suveseeliku pikkade siniste teksade vastu. Mõned kilomeetrid autoga sõitnud, hakkas vihma kallama, nagu oleks taevaisa otsustanud oma suure sinakashalli ämbri veest tühjendada. Kusagil kaugemal müristas ja lõi välku. See kõïk katkes hetkega. Läbinud järjekordse tunneli ja taas päevavalguse kätte jõudnud, otsustas taevaisa tühjendada ka jää-ämbri – alla sadasid pisikesed rahetükid. Ka see katkes hetkega. Juba laevaga sihtkohta sõïtes paistis soe kollane taevakera ja tekkis tahtmine teksased taas seeliku vastu vahetada ja võtta põhjamaist päikest.  Lõppsadam  tervitas mind udupeene vihmaga.  Mõttes tänasin oma võõrustajat, kes oli soovitanud kaasa võtta nii paksu jope, saapad, kui ka päevitusriided ja  plätud. Pole halba ilma, on õïge riietus. Loe edasi: Norra – taevaisa meelevalla all olev riik

Jaanilaupäeval sajab tavapäraselt vihma

Tõeliselt sooja ja kuiva jaanipäeva tuleb Eestis harva ette, ikka langeb kas või kohati väike sabin vihma. Nii ka sel aastal.

Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ilmaennustuse kohaselt levib jaanilaupäeval 23. juunil vihmasadu üle Eesti. Ilma teeb jaanilaupäeval Poola kohalt üle Eesti kirdesse liikuv tsüklon, mis toob kohati tugevat vihma. Pühapäeval jääme selle tsükloni tagalasse ja sajab hoovihma.

Laupäeva öösel pilvisus tiheneb ja peale keskööd hakkab edela poolt alates vihma sadama, seisab EMHI ilmaprognoosis. Puhub ida- ja kirdetuul 3-9, saartel ja rannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 9-14 kraadi.

Homme päeval on pilves selgimistega ilm. Vihmasadu levib üle Eesti ja sadu võib olla kohati tugev. Puhub valdavalt ida- ja kirdetuul 4-10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 13-19, Ida-Virumaal kuni 21 kraadi.

Laupäeva öösel pilvisus tiheneb ja peale keskööd hakkab edela poolt alates vihma sadama. Puhub ida- ja kirdetuul 3-9, saartel ja rannikul puhanguti 12 m/s. Sooja on 9 kuni 14 kraadi.

Laupäeva päeval on oodata pilves selgimistega ilma. Vihmasadu levib üle Eesti ja sadu võib olla kohati tugev. Puhub valdavalt ida- ja kirdetuul 4-10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s. Sooja on 13 kuni 19, Ida-Virumaal kuni 21 kraadi.

 

Tänase päeva teema number üks

Elina Allas,

kylauudis.ee

Pole küsimustki – tänase päeva peateemaks on krõbe külm. Hommikul ärgates sain esimese infona teada, kui palju külmakraade õues on. Ilm.ee näitas, et selleks ajaks oli Võrus temperatuur tõusnud juba –29 kraadi peale. Facebook on täis teateid, kui palju kusagil Eesti otsas hommikul termomeeter näitas ja milliseid ebamugavusi külm endaga kaasa on toonud.

Sellest, et täna tuleb ilmselt kõige külmem päev sellel talvel, sain ma juba öösel aru. Õhtul ei piisanud magama jäämiseks enam pelgalt soojast tekist, tuli selga haarata pikkade varrukatega džemper ja varba otsa tõmmata villasokid. Õhk on toas totaalselt teistsugune kui tavaliselt. Külm poeb sisse igast praost ja radiaatoritest kostab keskkatlamaja ahjude huugamist. Kolmandik ööd olin üleval, sest mu kolmeaastane teki pealt lükkamise tšempionist poeg vähkres pool ööd  – minu mälu ei mäleta, et tal kunagi varem öösel ilma tekita oleks külm olnud.

Sellisel päeval nagu täna on pakane paratamatult peateemaks ja külm on sulgenud nii mõnegi mõttekanali. Õue minek on välistatud, minu auto sarnaselt paljude oma saatusekaaslastega keeldub käivitumast juba nädala. Köha ja tuulerõuged ei luba välja minna nii või naa. Kui vaatan praegu oma koduaknast välja, ei näe ma mitte ühtegi inimest, ka autosid sõidab vähe. Silma torkab vaid tohutu korstnate suits. Õnneks päike siiski paistab.

Seega tasub sel nädalavahetusel nautida süümepiinadeta kodus olekut ja võtta kodusoojusest kogu mõnu. Kuum tee, kohv, vann või saun, vürtsikas supp, villased sokid ja paks palmikutega kampsun – kogu varustus tuleb käiku lasta, et end inimesena tunda. Ja muidugi kuulub asja juurde ka hea raamat. Täna on lõpuks see päev, kui on aega ka raamatut lugeda.

Pühapäeval langeb temperatuur -35 kraadini

Arktilises külmas kaitske nii varbaid kui kõrvu. Foto: naerapooleks.com
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) andis külmahoiatuse, kuna eeloleval nädalavahetusel langeb õhutemperatuur erakordselt madalale: laupäeva öösel (4.02.) on minimaalne õhutemperatuur -27..-32ºC ja pühapäeval (5.02.) -30..-35ºC.

EMHI nädala prognoos on järgmine:

3.02. Reedel möödub lõuna poolt madalrõhkkond ja katab ööks taeva pilvedega ning toob vähest lund. Päeval pilved hõrenevad ja saju võimalus on väiksem. Puhub tugev idakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel -20..-26, kui taevas hommikuks selgineb, võib kohati -29°C-ni langeda, päeval -15..-20°C.

4.02. Laupäeval taandub madalrõhkkond Läänemere lõunavete kohale ja kõrgrõhuala mõju on taas enam tunda. Pilved hõrenevad ja pakane tugevneb uuesti. Õhutemperatuur on öösel saartel kuni -23, mandril -27..-32°C, päeval saartel -14..-17, mandril -19..-24°C.

5.02. Pühapäeval jääb ülekaalu kõrgrõhkkonna mõju. Ilm on sajuta ja selgineva taeva all võib õhutemperatuur erakordselt madalale langeda, öösel saartel -20..-25, mandril -29..-35°C, päeval mandril -19..-24, saartel -11..-15°C. Loe edasi: Pühapäeval langeb temperatuur -35 kraadini

Kas külmäs kah lätt?

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan. Foto: Harju Ülle
Mi kandin om ilm nii hiitlik, et ilma etteütlemisega om kerge võssu minnä. A vana luudusõmehe mõistva luudusõ märke perrä siski ütte-tõist ilma kotsilõ ette nätä.

«Olõ mitmit aastit ilma kaenu – kuigi luudus om veidükese iks sassih kah ja ei mõistaki kiäki inämb täpsele üteldä – ja arva, et seo kuu keskpaigah piässi külh tulõma kõrralik talv ja om jutiga piaaigu märdsi lõpuni vällä,» märgot’ Räpinä aianduskooli luudusõ-oppaja, jahimiis ja tsirgu-uurja Lepiski Arvi. «Märdsi algusõh tege üte väiku sulalainõ, nii nädälidse, sis lätt viil külmäle ja om jutiga nikani ku keväjäni.Väega suurt lummõ es tohtnu tulla. A näüs, ku täppi taa lätt!»

Lepiski Arvi selet’, et illast talvõ tulõkit näkk’ ette näütüses tsirkõ perrä. «Meil omma rändtsirgu är liiknuva, a Lääne-Eestih ommava hani ja luiga viil kohal. Kiivitäjit oll’ vana-aasta viil nättü. Mõtsaelänigu näivä ette, et äkilist külmä ei olõ tulõmah.»

Antsla ja Varstu kandin toimõndaja luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan ütel’, et luudusõmärke ja eläjide üllenpidämise perrä oll’ jo süküskuun selge, et varahast külmä talvõ seokõrd ei tulõ.

«Ku tulõ kipõlt külm talv, sis eläjä ruttasõ asjuga, a seo süküs om näil olnu kõgõga aigu küländ,» selet’ Pulga Jaan. Mõtsatsikol es olõ kipõt joosuao päälenakkamisõga: «Mõtsatsiga naas’ viil detsembri lõpun päivä ümbre koosõrdama,» kõnõl’ Jaan.

Eski talo lambidõ päält oll’ nätä, et näil ei olõ tuu as’aga kipõt. «Novembri lõpun vei oina lauta ja lamba olli sis viil tävveste rahuligu,» selet’ Pulga Jaan. «Järgmäne märk om rebässide joosuaig, tuu piät jahikallendri perrä kuu ao peräst pääle nakkama. Mõni aasta nakkas poolõst jaanuarist, a minevaasta es liigu 10. veebruaril viil mitte üts kurat põllu pääl. Ku olnu uuta, et süküs tulõ varahanõ, olõssi repän poigõga rutanu.» Loe edasi: Kas külmäs kah lätt?