Alates laupäevast, 22. jaanuarist hakkab käima suusabuss Rõugest Haanjasse. Buss väljub laupäeviti kell 10 Rõuge korrusmajade juurest ja kell 10.05 koolimaja juurest.
Buss sõidab Rebase teed mööda. Suusabussi pilet maksab 1 euro (edasi-tagasi). Haanjas ollakse kaks tundi. Buss käib seni, kuni huvilisi ja lund jätkub.
Rõuge vald kutsub inimesi aktiivselt suusabussi teenust kasutama.
Üleeile alustas Kuressaares Saaremaa Kunstistuudio eestvedamisel rahvusvaheline keraamikaprojekt, milles löövad kaasa osalejad Leedust, Lätist, Rootsist, Soomest ja Ungarist, kirjutab Janne Nurmik tänases Meie Maas.
| Edvinas Pundys Leedust on üks Kuressaarde saabunud keraamikaprojektis osaleja. Foto: Triinu Tootmaa |
Projekt kannab nimetust “Discovering parallels of folk pattern in ceramics of European nations” (“Paralleelide avastamine erinevate Euroopa rahvaste keraamikas kasutatavatest rahvuslikest mustritest”) ning ettevõtmine viiakse läbi Euroopa Ühenduse abiga Grundtvigi programmi raames.
Mainitud programmi eesmärk on Saaremaa Kunstistuudio projektijuhi Triinu Tootmaa selgitusel täiskasvanud õppijate ja nende koolitajate koostöö edendamine partneritega teistest Euroopa riikidest. Samuti täiskasvanute õppimisvõimaluste laiendamine ning täiskasvanuhariduse kvaliteedi ja populaarsuse tõstmine Euroopas.
“Saaremaa Kunstistuudio projekt kujutab endast kuuepäevast keraamika töötuba, millest võtavad osa kolm leedulast, kolm lätlast, kaks rootslast, üks soomlane ja ungarlane. Õpiringi juhendab ja viib läbi keraamik Karin Kalman,” kirjeldas Tootmaa, kelle sõnul avaneb projektis osalejaile neil päevil võimalus tundma õppida erinevaid keraamika valmistamise tehnikaid, tutvuda Euroopa rahvaste mustrite ja ornamentidega ning saada lühiülevaade keraamika ajaloost ja Eesti keraamikast.
“Töötubades toimuva käigus kavandavad ja teevad kõik osalised rahvuslike mustritega keraamilisi esemeid. Lisaks panustasid õpilased õppimisprotsessi sellega, et valmistasid oma maa rahvuslike mustrite kohta väikese esitluse või mapi,” osutas Tootmaa.
Kuue päeva jooksul valminud töödest avatakse 23. jaanuaril kell 19 Saaremaa Kunstistuudios kõigile huvilistele uudistamiseks ka näitus.
29. jaanuaril toimub Tartumaal Lähtel kogu päeva kestev talvepidu. Ühe päeva sisse mahuvad korraga nii esmakordselt toimuv Tartumaa koolinoorte Talvetralling kui juba 35. korda toimuvad Emajõe Talimängud.
Emajõe Talimängud on traditsiooniliselt suunatud Emajõe-äärsete valdade rahvaspordihuvilistele ja juba nii pika ajalooga sündmus, et asjaosalistele lähemat tutvustamist ei vaja. Tartu valla korraldada olid ka viie aasta tagused talimängud ning seega on tubli kogemus juba olemas.
Sel korral on talimängude spordiprogrammi koostamisel mõeldud palju pealtvaatajatele: alad on pigem vaatemängulised ja lustlikud kui tõsisportlikud. Muidugi ei alahinnata ka osalejate sportlikku vaimu ja kavas olev teatesuusatamine on kindlasti üks kirgi lõkkele puhuvaid alasid. Loe edasi: 35. Emajõe Talimängud ja Tartumaa Koolinoorte Talvetralling Lähtel
Taaskord kohtuvad Lasva valla ärksamad külade ja seltside esindajad, et omavahelist koostööd tugevdada. Projekti “Noored ulatavad käe” raames toimub juba kolmas kohtumine ehk TalveSem.
Seekordne Semmimine pühendatakse ühistele traditsioonidele ning üritustele. Kohtutakse 22.jaanuaril Kääpa kooli sööklas kell 10.
Loe täpsemalt TalveSemist: http://www.lasvanoored.ee/noored-ulatavad-kae/talvesem
Projektist saad lugeda siit http://www.lasvanoored.ee/noored-ulatavad-kae
Kati Orav, MTÜ Kating Noored, tel 5649 8816
Seo keväjä ja jo talvõlõpul saa võro kiilt oppiq neläl kursusõl. Naist kats ummaq Võromaal, üts Tartoh ja üts um internetikursus.
1. Võro keele kursus alostajilõ (kõigilõ huviliisilõ)
Sisu: välläütlemine, kiräviis ja grammatiga alostajilõ.
Aig: veebr-mai neläpäivilde kell 17.30-19.00, edimäne tunn 3. veebr.
Kotus: Haani rahvamaja kohvitarõ, Haani, Võromaa.
Oppaja: Jüvä Sullõv (juvasul@ut.ee)
Kursusõl um viil paar vapa kotust.
2. Võro keele tävvendüskursus (kõigilõ huviliisilõ)
Sisu: grammatiga, kirotamisõ ja kõnõlõmisõ kursus võro keele mõistjilõ. Loe edasi: Võro keele huviliisilõ
Eile pärastlõunal toimus kokkusaamine Tallinna linnaosade sotsiaalhoolekande osakondade juhatajate, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti esindajate ja Toidupanga juhtide vahel, et arutada Toidupanga tegevuse laienemist lähitulevikus kõikidesse Tallinna linnaosadesse. Praeguste plaanide kohaselt peaks toiduabi saajate hulk Tallinnas kuu pärast kahekordistuma.
„Senini oleme Tallinna linnas abi saanud osutada Põhja-Tallinna ja Lasnamäe piirkonna inimestele, aga selge on see, et ka teistes linnaosades elab lastega peresid, kes toiduabi väga vajaksid. Meil on väga hea meel, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet meid sel eesmärgil kõiki ühe laua taha kokku kutsus,“ ütles Toidupanga koostöövõrgustiku juht Piet Boerefijn (fotol).
Ümarlauda juhtinud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti hoolekande osakonna juhataja Uku Torjuse sõnul olid linnaosade esindajad toiduabi jõudmisest oma piirkonna inimesteni väga huvitatud. Ühiselt lepiti kokku, et esmajoones seatakse sihiks toiduabi jõudmine toimetulekuraskustesse sattunud lastega peredeni.
Peamised küsimused, mille lahendamisest tuleb alustada, on toiduabi transpordi korraldamine linnaosadesse ja uute suuremate laoruumide leidmine. Loe edasi: Toiduabi saajate hulka tahetakse Tallinnas kahekordistada
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ning SA REC Estonia viivad läbi naiste ja meeste ökoloogilist jalajälge võrdlevat uuringut, milles saab osaleda veel kuni 31. jaanuarini.
Tallinna linna ja Tallinnaga igapäevaselt seotud lähiümbruse elanikud. Uuritakse, kas erinevate sugupoolte mõju ümbritsevale keskkonnale on erinev. Kui nii, siis millised on erinevused ja mis võiks olla põhjuseks? Uuring toimub samaaegselt kolmes linnas – Helsingis, Riias ja Tallinnas, toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
Küsitluses osalemiseks tuleb minna kodulehele http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/, kust leiab ökoloogilise jalajälje kalkulaatori. Üksikisiku keskkonnamõju arvutamisel võetakse arvesse vastaja tarbimis- ja toitumisharjumusi, transpordikasutust, elutingimusi jpm. Küsitluse lõpul arvutab kalkulaator välja vastaja ökoloogilise jalajälje. Samalt kodulehelt leiab lugeja ka nõuandeid, kuidas oma mõju Maale vähendada.
Et usaldusväärsed tulemused tagab rohke osavõtt, siis ootavad korraldajad võimalikult paljude vastajate registreerimist. Selleks tuleb küsitluse lõpul klikata aknale “Osalen eriuuringus ja mul on olemas sisestamise kood”. Seejärel avaneb aken koodi jaoks, kuhu tuleb tippida number 53615647 ja sisestatud andmed salvestada.
Uuringu tulemused selguvad 2011. aasta kevadeks, mil loodame avalikkust mitmel moel teavitada.
Ökoloogiline jalajälg on üksikisiku või organisatsiooni ressursikasutust näitlikustav mõiste. Samal ajal on see ka meetod, mis võimaldab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, kütus, vesi, toiduained vms) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ala, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks ehk – mida enam kulutatakse toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurem on ökoloogiline jalajälg. Ühikuks on globaalhektarit inimese kohta aastas.
Allikas www.bioneer.ee
MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit andsid üle eelmis aasta lapsesõbraliku ühiskonnategelase ja organisatsiooni tiitlid.
Aasta lapsesõbralikeks ühiskonnategelaste tiitli said Aivo ja Maria Värton, kes on rajanud Uue-Antslasse Euroopas ainulaadse siseliikluslinnaku, mille eesmärgiks on lastele jagada liiklusõpetust reaalse linna tingimustes. Linnak ehitati selleks, et lapsed õpiksid paremini liiklust tundma. Linnak on tehtud lehmalauta ja tegijate hinnangul arendatakse linnakut tulevikus edasi.
Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai bussifirma AS SEBE, mille bussides on laupäeviti noortele sõidupiletid -60% odavamad, tööpäevadel aga -10%.
Pühapäeval kell 12 algab Kadrioru pargis lumememmede meisterdamine. Lumememmed hakkavad ääristama Kadrioru pargi alleesid. Osalemiseks saab registreeruda aadressil lumememm@kadriorupark.ee või Kadrioru pargi I-lustlas aadressil A. Weizenbergi 33.
Registreerimisel tuleb kindlasti ära märkida meeskonna nimi. Iga registreerunud võistkond saab lumekuubi mõõtudega 100x90x150cm, millest tuleb kahe tunni jooksul lumememm meisterdada. Fantaasialennule piire ei seata ning parimatele lumememmemeistritele panevad Kadrioru park ja Valgusfestival välja auhinnad. Lumememmede allee jääb parki kaunistama, kuni ilmad lubavad.
Valgusfestivali raames algab Kadriorus ka lumeskulptuuride võistlus. Koolid, lasteaiad, sõpruskonnad, pered, tudengid, töökaaslased – meisterdage oma lumeskulptuur või lumememm, tehke sellest pilt ning laadige foto Valgusfestivali Facebooki lehele või saatke aadressile lumeskulptuurid@valgusfestival.ee ja me laeme selle teie eest FB seinale! Korraldajad ootavad fotosid jub ahomseks, 20. jaanuariks.
Välja valitakse kuni 40 tööd ja meeskonda, kes osalevad suurel lumeskulptuuride valmistamise võistlusel 23. jaanuaril Tallinnas Kadrioru pargis.
Piiranguid ehitajate fantaasiale korraldajad ei sea – ühtviisi lummav võib olla nii mesimumm lilleõiel kui Manhattani kujutis, võib ehitada lihtsalt lumememme, lumejänese, lumekindluse, lumelaterna… Võib ehitada selle, mis tundub õige, ilus ja südamelähedane, isegi kui see ei tundu skulptuurina. Peaasi, et lumest!
Veel loetud päevad ootab Haridus- ja Teadusministeerium kandidaate 2010. aasta parima eesti keelt väärtustava teo ja selle tegija selgitamiseks. Neid võib esitada 22. jaanuarini, samuti saab kandidaatide poolt hääletada 9. märtsini 2011.
Keeleteokonkursiga otsitakse 2010. aasta jooksul sooritatud või lõpule viidud eesti keelele kasulikke tegusid ja nende tegijaid.
Oodatakse teateid toimekuse kohta eesti keele õpetuse, kasutamise ja levitamise alal, hinnatav on eesti keelt käsitlevate seisukohtade avaldamine trükisõnas, raadios ja televisioonis ning esitatud seisukohtade heakeelelisus, osavõtt eesti keele alastest aruteludest, konverentsidest ja keelepäevadest kodu- ning välismaal, samuti eesti keele alane uurimis- ja arendustöö.
Keeletegijaiks võib esitada üksikisikuid, töörühmi, ühendusi ja asutusi; needsamad võivad olla ka ettepanekute esitajaiks.
Hindamiseks esitatud keeletegude hulgast teeb eelvaliku Emakeele Seltsi juhatus, avalikustades selle oma kodulehel www.emakeeleselts.ee ja esitades kõige enam keeleteoauhinna eesmärgile vastavad ettepanekud aasta parima keeleteo otsustamiseks iseseisvusaegsetele haridus- ja teadusministritele.
Rahvaauhinna selgitamiseks jätkub samade ettepanekute poolt hääletamine, lihtsaim viis selleks on Haridus- ja Teadusministeeirumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2010.
Keeletegu 2010 kuulutatakse välja emakeelepäeva üritusel 14. märtsil Vastseliinas.
Rannarahva Muuseumis Viimsis avatakse röövpüüki tutvustav näitus „Röövpüüdjad“. Näitus „Röövpüüdjad“ tutvustab röövpüüdjate poolt toime pandud rikkumisi, tekitatud keskkonnakahju ning õpetab õigesti käituma ja reeglite järgi kalastama. Igal aastal pannakse Eestis toime ligikaudu 2000 kalapüüginõuete seadusrikkumist. 2009. aastal oli koguni 2283 rikkumist. Rannarahva Muuseumi avatav näitus juhib tähelepanu erinevatele röövpüügiviisidele ja nende laastavale mõjule.
Näitusel on välja pandud erinevates Eestimaa piirkondades püügilt eemaldatud või konfiskeeritud röövpüügivahendeid ahingutest ja võrkudest kuni omavalmistatud lõkspüüniste ja muude kurioossete leiutisteni. Vaataja ette on toodud markantsemad röövpüügijuhtumid.
Röövpüük on globaalne probleem – maailma kalavarudele teeb suurimat kahju illegaalne kalapüük. Eestis kahjustab kalavarusid püügikvoote ületav tööstuslik püük, kuid hävitav mõju on ka harrastuskalastajate ja muidu ebaseaduslike püüdjate hoolimatul tegevusel. Enamlevinud rikkumised on püügiloata ja keelatud vahenditega kalapüük, keelualadel ja -aegadel kalastamine ja alamõõdulise kala püük. Röövpüük kahjustab meie rahvuslikku rikkust ja kalavarude kaitse on meie kõigi ühishuvi.
Näitusega „Röövpüüdjad“ samaaegselt on Rannarahva Muuseumis üleval ka Eesti Loodusmuuseumi zooloogi ja loodusfotograafi Tiit Hundi fotonäitus „Eesti kalad“. Oma loomulikus keskkonnas on üles pildistatud pea kõik Eesti vetes elavad kalaliigid. Nende seas on nii Eesti veekogudes laialt levinud kalu kui ka põnevad liike, kellega tavaelus pea kunagi kokku ei satuta.
Näitused avatakse neljapäeval, 20. jaanuaril ning on külastajatele avatud 20. maini 2011.
20. jaanuaril toimub Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses konverents pealkirjaga “Kas lapsevanemaks sünnitakse või õpitakse?”.
Viimasel ajal räägitakse aina rohkem täiskasvanute muutunud ootustest lastele. Lapsevanemad, õpetajad, spetsialistid, kes töötavad perede ja lastega ning kellel on oluline mõju meie laste arengule, on keerulises olukorras. Ühelt poolt tahame, et meie lapsed oleksid kuulekad nagu vanasti. Teisalt ootame, et nad saaksid hakkama selles aina muutuvas maailmas, milles me isegi vahel toimetulemisega hätta jääme. Me soovime, et lapsed oleksid loovad, enesekindlad ja iseseisvad. Kuulekus ja loovus ei pruugi aga käia käsikäes. Selles olukorras on üha raskem jätkata vanade kasvatusmustritega. Vajame uusi teadmisi.
Teemade üle arutlevad psühholoogia doktorid, TÜ Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi dotsent Dagmar Kutsar ja Denveri Ülikooli psühholoogiaprofessor Howard J. Markman, Tallinna Ülikooli alushariduse õppetooli lektor, pereterapeut Pille Murrik ning Family-Lab Internationali pereterapeut ning mitme lapsevanemakoolituse raamatu autor Jesper Juul Taanist.
Vanemahariduse konverentsi korraldab Perekeskus Sina ja Mina koostöös EV Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Pereteraapia Ühinguga. Konverents algab kell 10
Alates 21. jaanuarist on Vikerraadio eeter üle kahe nädala reedeti kell 10-11 Huvitaja saate raames kodanikuühiskonna, vabasektori ning arengukoostöö teemade päralt. Esimeses saates on külalisteks Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam, Riigikogu liige ja ajaloolaneMart Nutt ning Jaan Tõnissoni Instituudi Maailmahariduse keskuse Eesti-Afganistani sõpruskoolide projekti juht Maari Ross. Räägitakse kodanikuühiskonna kujunemisest ajaloos, tänapäeva Eestis ning vaadatakse arengukoostöö sihtidest rääkides oma ninast kaugemale.
Selle aasta jaanuarist kuulub 1999. aastal Põlvas alguse saanud ja neli viimast aastat Moostes toimunud Eesti rahvamuusikatöötluste festival „Moisekatsi Elohelü“ Eesti Muusikafestivalide Ühingusse. Eesti Muusikafestivalide Ühingusse kuulub 40 Eestis toimuvat festivali ning 2002. aastast ollakse ka Euroopa Festivalide Assotsiatsiooni liige. Ühingu juhatuse esimees on muusik Villu Veski. „Moostes toimuva festivali üks mõte on elavdada kultuuri- ja majanduselu ka väiksemates keskustes ning soodustada turismi arengut“ tõdes Mooste vallavanem Ülo Needo. Eesti Muusikafestivalide Ühingu eesmärgiks on ühendada Eestis toimuvaid muusikafestivale ja pakkuda kõrget kunstilist kvaliteeti, kanda edasi rahvuslikke kultuuriväärtusi, koordineerida sündmuste kalendrit, koguda ja levitada teavet festivalidest nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ning elavdada koostööd.
Võrumaa Naiste Ühendus kutsub kõiki huvilisi 27. jaanuaril pealelõunateele kohvikusse Spring, et arutada teemal “Naise rollid ja väärtus tänases Eesti ühiskonnas”. Ümarlaud algab kl 15.30. Loe lähemalt siit. Info ja registreerumine: tel 56600689, e-post kyllipiirisild@gmail.com.
Allikas: Võrumaa Arenguagentuur
Eesti Rahva Muuseum kogub meenutusi seoses rahavahetamisega ja uue raha käibele tulekuga. Kirjutage oma esimestest ostudest, ootusärevuses kokkuostetud kaupadest või sellest, millised on esimesed muljed seoses uue raha ja uute hindadega, milliseid lugusid räägiti ning mis tundeid krooni kadumine tekitas.
1. jaanuarist on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro, mis kahel esimesel nädalal kehtis võrdse maksevahendina kõrvuti krooniga ning selline muutus ei jätnud kedagi ükskõikseks. ERM kutsub meenutama ka varasemaid rahavahetusi ja jäädvustama muutustega seonduvat.
Oodatakse lugusid, arveid, esemeid, fotosid või filme 31. juulini 2011. Vastuseid palutakse saata: e-postiga: tiina.tael@erm.ee või posti teel: Tiina Tael, Eesti Rahva Muuseum
Allikas: ERM
Kadri Koreinik,
külaelanik
Ütlen kohe alguses, ma ei reisi palju: tööasjus kolm-neli korda aastas. Puhkusereise ma ei armasta. Tarbiv puhkus nõuab pingutust ja muutub kohe tööks kätte. Mulle sellest piisab.
Tänapäeva maailma mõõdupuu järgi, kus edukad on vaid igas mõttes mobiilsed indiviidid, on seda selgelt vähe. Reisimise pakkumise poole pealt on mitmeid takistusi, miks ma mobiilsuses edukas olla ei taha. Üks nendest on – ma ei soovi ennast pidevalt nö välja lülitada. Teine, paraku pole mul võimalik lubada endale Titanicu ülemiste tekkide kajutit. Loe edasi: Bon voyage! Bon voyage?
Kogu platvorm on välja töötatud esmajoones asukohapõhiste kogukondade vajadustest lähtudes ning seetõttu on kaart selles lähenemises kesksel kohal. Sündmusi, uudiseid, kuulutusi, ideid, probleeme, asutusi jms on võimalik kuvada nii tavapärases tekstivaates kui ka kaardil. Loe rohkem tööriistade kasutusvõimaluste kohta.
Kogukonna Tööriistu kasutavad juba mitmed kogukonnad Eesti erinevais paigus, teiste seas Uue Maailma Selts, Kadrioru Selts, Vanalinna Selts, Kesk-Eesti kogukonnakeskus, Tallinna Vabaühenduste Võrgustik, Eesti Tööõpetajate Selts jt. Vaata lähemalt siit.
Parim moodus saada teada, kuidas tööriistad päriselt töötavad, on külastada demo lehte. Kuna tegijate plaanid on julged ja eesmärk on maailma vallutada, on demolehekülg ingliskeelne. Loe edasi: Kogukonna Tööriistad on valmis allalaadimiseks
Teosele, mis kannab pealkirja “Ütlematut”, lisab ainulaadsust ning püsiväärtust see, et kõik sellesse jõudnu on kirja pandud vanameistri enda käega. Muuseas, ka haikukogu kaanekujunduse – värvilised kivid – joonistas autor ise.
Pühapäeval 90 aasta juubelit tähistav Loo ütles ajalehele, et värske haikukogu sündis tegelikult väga lihtsast soovist. “Tahtsin katsetada, kuivõrd suudan aastaid võõrsil elanud mehena veel eesti keelt kasutada,” osutas lisaks eelmainitule soome, rootsi, saksa ja inglise keelt valdav härrasmees.
Pajo trükikojas ilmavalgust näinud kogumikus puudutab Loo mängleva kerguse ning lihtsusega teemasid, mis jaotatud alapealkirjade alla “Põlisest”, “Laanest”, “Kodukoldest”, “Naeru/sui”, “Põhjalast” ja “Lootusest”. Omanäolise kujunduse andis Loo kogumikule autori kunagine õpilane Anu Rand.
Allikas: Meie Maa
Maire Lattik on öelnud varem maakonnalehele „Sakala“, et tema piirkonda Kärstnas ja Suislepas on jäänud üksnes 1050 inimest, mis on arsti majanduslikuks toimetulekuks liiga väike arv. Ta otsis endale perearsti koha Kesk-Soomes Helsingist 450 kilomeetri põhja pool asuvas Nivalas, kus ta alustas tööd 17. jaanuarist. Perearsti sõnul ei ole aga Soome tööle siirdumine lõplik ning mingil ajal naaseb ta kindlasti Eestisse.
Tänavu esimeses kvartalis kõigi maavalitsuste koordinaatoriks olev Viljandi maavalitsus on otsustanud ühe teemana tõstatada ka perearstindusega, eeskätt just maapiirkondade elanikele arstiabi tagamise ja sealsete perearstide toimetulekuga seotud küsimused. Loe edasi: Viljandi maavalitsus tänas perearst Maire Lattikut
Ema ja lapse jooga algab kl 16.00. See on mänguline joogamuinasjutt kaasavõimlemiseks igaühele vastavalt oma võimetele. Oodatud on nii emad kui isad oma väikelastega. Tunni eesmärk on anda vanematele julgust ja juhiseid oma väikese lapsega koos liikumiseks ning ühiseks kasvamiseks.
Rasedate joogatund algab kl 17.00. Seal tehakse sünnituseks ettevalmistavaid ja lõdvestavaid harjutusi, sh hingamisharjutusi. Joogatunni lõpetab juturing, kus lapseootel naised saavad jagada oma kogemusi.
Jätkuvalt võib liituda Haanjas tegutseva joogagrupiga, mis käib koos esmaspäeva õhtuti kl 17.30 Haanja rahvamajas. Kõiki nimetatud joogagruppe juhendab Mari Peetsalu, kes on pikka aega tegelenud joogaga, sh rasedate joogaga.
Eile avati Eesti Rahvusraamatukogu harulduste kogu näitusesaalis näitus „Eesti koolide lõpumärgid. Tõnu Lauki kollektsioonist”. Väljapanek on esmakordne koolimärkide esitlus.
Näitusel on koolide lõpumärgid ajavahemikust 1918–1950. Valdavalt eksponeeritakse rinnamärke, kuid väljas on ka näiteid teistest koolimärkide tüüpidest: tütarlastekoolide sõled, kaelas kantavad märgid, sõrmused, ripatsmärgid, rombid, käevõrud ja -ketid. Väljapanekut täiendab valik kirjandust, fotosid ning koolide (Jakob Westholmi Gümnaasium, tütarlaste erakoolid, Tallinna Reaalkool, Rakvere Õpetajate Seminar jt.) vormimütse.
Näituse avanud Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo sõnul kannab iga märk sõnumit ja nad kokku jutustavad ka Eesti hariduslugu.
Metallikunstnik Tõnu Lauki hinnangul peegeldab näitus ka õpilaste võimekust omandada teadmisi ja õppida õppimist, õpilaste loomingulist aktiivsust märkide kujundamisel ja teostajate valikul, Eesti kullasseppade meisterlikkust ja maitset ning lugupidamisavaldust õpetajale. Ta lisas: „Koolimärgid annavad ka infot kooli, lennu, omaniku nime ja hüüdnime või esimese kokkutuleku kohta pärast küpsusdokumendi saamist”.
Näitus jääb avatuks 28. veebruarini.
Allikas: Rahvusraamatukogu
Kaitseliidu Võrumaa maleva kodutütred tähistasid organisatsiooni 79. sünnipäeva piduliku koosviibimisega Võrumaa muuseumis. Maleva pealik kapten Kalev Ader soovitas kohale tulnud 60le noorele igal ajal kõike küsida, sest see on üks viis targemaks saada.
Maleva noorteinstruktor Eve Täht andis hoolsuspaela kümnele kõige tublimale tüdrukule. Ringkonna aukiri anti neljale ja tänukiri 22le kodutütrele.
Muuseumi peavarahoidja Arthur Ruusmaa meenutas, et Võrumaal kutsuti esimene kodutütarde rühm ellu 1931. aasta lõpus Vastseliinas.
“Järgmisel aastal toimusid juba esimesed juhtide kursused ning aasta hiljem esimesed õppepäevad,” sõnas Ruusmaa.
“Alguses käisin üritustel sõprade pärast, seejärel hakkasid mind üritused, nagu maakondlik retk ja teised tegemised huvitama ja nüüd käin huvist,” ütles Mari-Liis Tsvetkova Misso rühmast.
Võrumaal on praegu 377 kodutütart.
Mari-Anne Leht
Viljandi Pärimusmuusika Aida suures saalis tuleb vaatajate-kuulajate ette kümmekond sooloesinejat ja kaks ansamblit. Galakontserdil külvavad muusikaelamusi Meelika Hainsoo, Cätlin Jaago, Tuule Kann, Karoliina Kreintaal, Tarmo Noormaa, Maarja Nuut, Sandra Sillamaa, Juhan Suits, Tõnu Tubli, Lauri Õunapuu, Jalmar Vabarna, Ando Kiviberg ning ansamblid RO:TORO ja Gjangsta. Kontserdi lavastaja on näitleja ja Ugala teatri loominguline juht Indrek Sammul. Laval toimuvat ohjab muusik ning pärimuskultuuri hoidja Jaak Johanson.
ERR-i Klassikaraadio on otsustanud galakontserdist teha helisalvestise, mida pakutakse alanud aastal Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmesjaamadele.
Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab pärimusmuusikute esinemisi aastaringselt Viljandi Pärimusmuusika Aidas, aga ka paljudes teistes Eestimaa kontserdipaikades. Suurim traditsiooniline sündmus on tuhandeid inimesi kokku meelitav Viljandi pärimusmuusika festival, mis sel aastal leiab aset 28.-31. juulil ning kannab pealkirja “Rütm ja pulss”.
Lisainfo: www.folk.ee
Kolmapäeval toimuvas Tartu tantsuklubis on kõigil huvilistel võimalus õppida saksa rahvatantse. Tantsuks mängivad Viljandi, Võru ja Tartu rahvamuusikud. Tantse õpetab Ave Mets. Tutvustatakse kontratantse Põhja-Saksamaalt ja paaristantse Lõuna-Saksamaalt. Pearõhk on Baierimaal laialt levinud Zwiefache variantidel.
Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Kaks korda kuus toimuvas tantsuklubis mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.
Tantsuklubi Tiigi Seltsimajas algab homme õhtul kell 20. Pillimeestele ja rahvarõivas tantsijatele on sissepääs prii.
