Raplamaa

Raplamaa parimatele ettevõtjatele jagati tunnustust

Pildil vasakult Kristiina Raudnagel, Siret Elmi, Piret Minn, Tiina Valk, Tiit Leier, Hetti Kask, Sulev Seimann

Päikseliselt soe ja hurmav õhtupoolik, imekaunis Kehtna mõisaesine, külaliste ootel tervitusjoogid, hõrgud suupisted, kõrvupaitav mahe muusika ja väärikas ettevõtjate ning nende saatjate seltskond – just nii võib kirjeldada 14. augustil toimunud Raplamaa Parimate Ettevõtjate tänuõhtut, mis tänavu toimus juba 15. korda. Märkimisväärne on, et just 15 aastat tagasi, kui leidis aset esimene ettevõtjate tunnustamine, toimus see samuti Kehtnas.

Rapla Maavalitsus ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus koostöös Rapla Talupidajate Liidu, Raplamaa Omavalitsuste Liidu, Märjamaa Ettevõtjate Piirkondliku Ühenduse, Rapla Ettevõtjate Ühingu, ühinguga Ettevõtlikud Naised Raplamaal ning turismiettevõtjate ühendusega Raplamaa Turism tunnustasid parimaid ettevõtjaid kuues kategoorias. Komisjoni pingelise töö tulemusel valiti 51 esitatu seast välja oma kategooriate võitjad:

Äritegu 2011- Salutaguse Pärmitehas AS, Tiina Valk
Ettevõtja Sõber 2011- Eesti Töötukassa Raplamaa Osakond, Hetti Kask
Töötaja Sõber 2011- Akzo Nobel Baltics AS, Piret Minn
Väike ja Tubli 2011- Juurima Tall OÜ, Kristiina Raudnagel
Tubli Talu 2011- Tika talu, Sulev Seimann
Uustulnuk 2011- Minna Sahver OÜ, Siret Elmi

Kandidaate said etteantud aja jooksul esitada kõik asutused, ettevõtted, kodanikeühendused ja eraisikud.

Loe edasi: Raplamaa parimatele ettevõtjatele jagati tunnustust

Aespal valmib kogukonnatööna perepark

Kaua aega unnesuikunud suvilapiirkonna elu elanud Aespa on ellu ärganud – kohalike inimeste initsiatiivil on ühistööna valmimas peamiselt looduslikest materjalidest ehitatud mänguväljak-perepark.

„Mõtlesime, et kui me ise looduslikest vahenditest ehitame ja mänguväljaku ideele loominguliselt läheneme, siis see arendab ka laste fantaasiat rohkem. Sertifikaatidele vastavad euromänguväljakud ei ole eriti inspireerivad. Valmis atraktsioonid on ka väga kallid ja need ei sobikski meile siia metsa vahele,“ ütles MTÜ Aespa Kodu juhatuse liige Ragne Kõuts valmivat pereparki näidates. Inspiratsiooni loodusliku ja loova mänguväljaku jaoks sai ta Berliinis. „Käisin lapsega palju metsamänguväljakutel, kus oli tehtud olemasolevatest materjalidest igati vahvaid atraktsioone. Siis ma mõtlesingi, et miks meil ei võiks ka selline olla,“ rääkis ta.

Loe pikemalt 11. augusti Raplamaa Sõnumitest

Doonoritelgid saabuvad Raplasse

Doonoritelgid ootavad vereloovutajaid 6. augustil k 12-18 ja 7. augustil k 11-17 Rapla kultuurikeskuse juures. “Doonoritelki on heateole oodatud nii korduvloovutajad kui ka esmadoonorid. Paljude püsidoonorite esimene vereloovutamise kogemus pärineb just doonoritelgist ja nii saab suvisest spontaansest sammust algus korduvatele heategudele. Abivajajate jaoks on vereannetus hindamatu tähtsusega,” ütles doonoritelkide projekti eestvedaja, verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp pressiteates.

Möödunud aastal käis Raplas doonoritelkides verd loovutamas 215 inimest, kellest esmaseid doonoreid oli 28. Rapla doonoritelt koguti üle 96 liitri verd.
“Püsidoonorid saavad juba eelnevalt täita küsimustiku e-Doonori andmebaasis, esmadoonoritel tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument. Vereloovutusele eelnevatel päevadel soovitame tarbida rohkelt vett või mahla ja süüa korralikult, kuid eelistada väherasvast toitu,” lisas Ülo Lomp.
Reisikorraldaja Goadventure loosib kõigi juulis ja augustis doonoritelkides verd loovutanud doonorite vahel välja eksklusiivse nädalase puhkusereisi kahele Türki.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti Kaitseväe ühisprojektina korraldatavad doonoritelkide suvine ringreis toimub tänavu kuuendat korda.
Loe edasi: Doonoritelgid saabuvad Raplasse

Töötalgud “Lapsed peavad kasvama kodus”

Facebookis levib üleskutse 7-lapselise pere abistamiseks töötalgudega.

“Keava alevis elab Lundverite pere, kus kasvab 7 alaealist last. Pere elab endises haigla hoones, mida on jõudumööda remonditud.” seisab üleskutses. “Paraku põles eelmisel talvel maja kaks korda, misjärel jäi elamiskõlblikuks ainult 2 tuba. Selle tagajärjel andis Kehtna vald kohtusse hagi laste perest äravõtmiseks ja asenduskodudesse paigutamiseks, kuna kodus pole elamistingimusi. Kohus andis korralduse 1.juuliks remontida põlenud ruumid.
Sellega tuli pere toime, puudub ainult siseviimistlus, aga ruumid on elamiskõlblikud. Vald sellega aga ei leppinud ning esitas uue nõudmise – augusti lõpuks olgu remonditud ka köök ja esik, muidu võetakse lapsed ikkagi ära. Samuti olgu ette näidata kogu järgmise talve küte. On raske rahaliselt, kuna tööl käib ainult isa, ema on lastega kodune, väikseim on ühene.”

Täpsem info Facebookis.

Kohilas etendub kogukonnamuusikal

Homme, 29. juulil ja esmaspäeval 30. juulil, mõlemal päeval kell 17 ja 21
etendub Kohila alevis Keila jõe kellasilla jõekäärus kogukonnamuusikal
„Veterahva needus“, mis pakub kaunist muusikat ja haaravat vaatemängu igas
vanuses vaatajale. aval on 54 täiskasvanud osatäitjat, lisaks 35 last, neist
vaid Birgit Õigemeelel ja ansambli Regatt solistil Marek Jürgensonil on
laulmine igapäevatöö, ülejäänud on loomu poolest andekad, kerge jala ja kena
lauluhäälega ning paari erandiga kõik ka Kohilast pärit.
Loe edasi: Kohilas etendub kogukonnamuusikal

Algasid kogukonnapäevad “Kohtume Kapa- Kohilas!”

Kohilas algasid kogukonnapäevad „Kohtume Kapa-Kohilas!“, mis kestavad 30. juulini. Igal ajal, aga eriti neil päevil ootame Kohilasse uusi ja vanu sõpru lähedalt ja kaugelt.

Iga päeva sisse mahub mõni inspireeriv kohtumine, seiklusmäng võis sportlik ettevõtmine. Kogukonnapäevad algasid suure võrkpallivõistlusega„Suveserv“ ning lõppevad kogukonnamuusikali „Veterahva needus“ vabaõhuetendustega 29. ja 30. juulil. Vahepeale jäävad südaöine kontsert „Sume on öö“, kogupere seiklusmatk „Angerja aare“ ning päev, mil Kohilas avanevad koduaedade kohvikud.

Sündmuste loetelu:

24. juuli

KANUURALLI
Kl 19 Keila jõel – start Tuleka silla juures

25. juuli

KESKNÄDALA KEKSUTAJATE KESKPÄEVANE KOHTUMINE
ehk keksukargamise kohalikud meistrivõistlused, kl 12 Lastepargi parklas

25. juuli

SUME ON ÖÖ
kesknädala kesköine kontsert kl 00.00 Tallimäel (5-kordsete majade ujumiskoht)
vihma korral Tohisoo mõisas
Loe edasi: Algasid kogukonnapäevad “Kohtume Kapa- Kohilas!”

Rahvusvaheline suuremõõtmelise keraamika sümpoosion Kohilas lõpeb täna parginäitusega

Täna, 21. juulil jõuab meeleoluka finaalini 1. juulil Kohilas Tohisoo mõisas alanud 12. rahvusvaheline keraamikasümpoosion. Koos
traditsioonilise parginäituse avamisega kell 15 algab sümpoosioni lõputseremoonia. Stiilsel ja kordumatul näitusel esitlevad kõik 12 sümpoosionist osa võtnud kunstnikku oma teoseid, mis kolme nädala jooksul Tohisoo puupõletusahjus on valminud. Sümpoosioni lõpunäitus on tasuta ning avatud kõigile huvilistele.

Nagu tavaks, osaleb sümpoosionil kunstnikke üle maailma: tänavu on esindatud USA, Venemaa, Tasmaania, Lõuna-Korea, Soome, Tšehhi ja kolme kunstnikuga ka Eesti.

Korraldajate, kunstnike Aigi Orava ja Külli Kõivu sõnul on iga sümpoosion kordumatu just tänu kunstnikele, kes reeglina tulevad kokku lähedalt ja kaugelt ning saavad kolm nädalat segamatult oma loominguga tegeleda, katsetada ning ideid värskendada.

Seekord on eksootilisemad külalised prof Eun-kyung Choi Lõuna Koreast Ewha naiste ülikoolist ja Michael Stephan kaugelt Tasmaania saarelt Austraalia külje alt. Eesti kunstnikest osalvad sümpoosionil tunnustatud keraamik Õnne Õunap, kelle töö valiti möödunud aastal kuulsale Mino konkursile Jaapanis, tunnustatud skulptor Ekke Väli ja noorema põlve skulptor Eneken Maripuu.

Koostöös Eesti keraamikute liidu, Kohila valla ja MTÜga Tohisoo Mõis korraldatud sümpoosioni jooksul said kõik kunstnikud kogeda Tohisoo mõisapargis asuva Baltimaade suurima puupõletusahju kuumuse väge (tipphetkel on on ahjus +1300 kraadi). Selline ahi kutsub kunstnikke eksperimenteerima ja oma seni teostamata suuri keraamilisi vorme põletama.

12 aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi 150 kunstnikku üle kogu maailma. On äärmiselt tähenduslik, et sümpoosioni lõpupäeval avatakse näitus, sest nii luuakse emotsionaalne sild järgmise sümpoosioni ettevalmistamiseks. Parginäitusele järgneb väike kontsert.

Eeva Kumberg

Uus matkarada läbib kuut maakonda

Täna avatakse Lääne-Virumaal Oandu looduskeskuses üle-eestiline matkarada, mille pikkus on 370 kilomeetrit ja mis läheb ka läbi Viljandimaa.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) matkatee läbib Harju, Lääne-Viru, Järva, Rapla, Pärnu ja Viljandi maakonda.

Selle Kesk-Eesti lõik algab Vändra vallast Kellisaare lõkkekohast, läbib «Sakala» teed, jõuab Hüpassaarde, sealt Oksale, Kõrtsi, Tõramaale ja Lätti ning lõpeb Pärnumaal Saarde vallas Pertlimetsa lõkkekohas. Viljandimaal kulgeb rada 40 kilomeetrit.

Matkarada läbib kahte rahvusparki, üheksat kaitseala, nelja RMK puhkeala, kuut maakonda ja 33 RMK laagripaika. Seda saab läbida ka lõikude kaupa. Alustada saab Oandu, Aegviidu, Soomaa või Kabli looduskeskuse juurest ning Pärnumaa metskonna kontori juurest Laiksaarest. Loe edasi: Uus matkarada läbib kuut maakonda

XII Kapa Rock on tagasi oma sünnipaigas Tohisoo mõisapargis

Homme, 14. juulil 12. korda Kohilas toimuv Kapa Rock on kolinud tagasi festivali sünnipaika Tohisoo mõisaparki, et tähistada tosina aasta möödumist esimese algajate muusikute tutvustamiseks loodud festivali toimumisest.

Korraldajate sõnul on tänavusel festivalil eesmärgiks pakkuda muusikalist elamust igas vanuses kuulajaile ning Apelsin ja Ott Lepland seda kindlasti pakuvad. Lisaks astub festivalil üles palju teisi noorte seas tuntud artiste, näiteks viimase poole aastaga on meeletu tuntuse kogunud ansambel Põhja-Tallinn, kelle laule on saatnud suur edu raadiote edetabelites.

Kahel viimasel aastal, kui festivali korraldajate seas toimus põlvkondade vahetus ja korraldajate etteotsa astusid ansambli Merwis liikmed Martin-Erich Torjus ja Peter Põder, toimusid kontserdid Kohila alevi lipuplatsil.

Korraldajad loodavad, et 12. kogupere festival toob kokku inimesi üle Eesti nautima nii alles tõusvate tähtede kui ka tuntumate
muusikute etteasteid. Festivali ülesehitus on sarnane viimaste aastatega, kus esimeses pooles astuvad üles akustilise kavaga esinejad ning päeva teises pooles on laval rokilikumat muusikat mängivad artistid.

Kapa Rock sündis selleks, et tutvustada Kohilat, kui aktiivset ja elujõulist valda ja muusikute taimelava. Siit on sirgunud ja ennast leidnud Birgit Õigemeel, Kadi Toom, Vaiko Eplik, Marek Jürgenson, aga ka paljud väga head kitarristid – vennad Toomas ja Ivo Vanem, Peter Põder jpt. Mainimist mainimist seegi, et mulluses telesaates „Laulupealinn“ saavutas Kohila oma lauljatega auväärse kolmanda koha.

Lisainfo Facebookist ja festivali kodulehelt www.kaparock.ee

Kohilas algas XII laste muinasjutulaager „Mäng on väikese inimese töö“

Kohilas Tohisoo pargis algas täna XII laste muinasjutulaager „Mäng on väikese inimese töö“, kus kõik laagrilised saavad pärast lühitreeninguid 12. juulil õhtul haruldase võimaluse liikuda ajas ja teha kaasa ümbermaailmareisi kuumaõhupalliga. Mängulaager on Raplamaa laste hulgas väga populaarne, seda oodatakse kui suve lahutamatut osa.

Tänavusse teemalaagrisse „80ne päevaga ümber maailma“ kogunes sada kolmkümmend 6-11aastast last Tartust, Karksi-Nuiast, Võrumaalt, Raplast, Tallinnast, Sauelt, Sakust, isegi Soomest ja muidugi Kohilast. Lastega tegelevad vabatahtlikud grupijuhid, kellest paljud on välja kasvanud siitsamast laagrist ja kellest üksi ei ole õpetaja. Kooliõpetajaid sellest laagrist ei leia

Laagri peakorraldaja Anneliis Kõivu sõnul ei kutsuta õpetajaid lapsi juhendama sellepärast, et kool ei tuleks suvelaagrisse. „Põhiline on mängimine ja lustimine. Kogu paremaks ja targemaks muutumise protsess käib läbi mängu. Selles laagris on kõik lapsed alati head,“ selgitas Anneliis Kõiv.

Loovust ja mängulusti toetav laager saab teoks 12. korda, kestab viis päeva ja on mõeldud 6-11 aastastele lastele. Nende juhendajad ja seltsilised on 14- 30 aastased vabatahtlikud, kes enamasti ise samast laagrist välja kasvanud. Laagri mõtte algataja ja korraldaja on MTÜ Raplamaa Noored, kellega laagri ajaks on liitunud veel ligi kuuskümmend vabatahtlikku noort.

Laagri mänguteemad on igal aastal erinevad, eelmisel aastal olid laagriplatsil Pärsia lood ja laulud, aasta varem sünge Bastille ja Buckinghalmi palee, kus seiklesid kolm musketäri. Üheteist aasta jooksul on läbitud ülipõnevad viisteist versta võluilmas, tehtud tsirkust ja muinaseestlaste kombel sakste vallutustele vastu pandud, jne.

Laagripäevade jooksul valmistavad lapsed igal aastal ette suurejoonelise näitemängu, kus juhtub igasugu muinasjutulisi asju. Laager kestab 13. juulini, traditsiooniline lõpuetendus leiab aset 12. juulil kell 20, see on tasuta ja avatud kõikidele huvilistele.

Vaata ka Raplamaa Noorte kodulehte!

Laupäeval saab alguse XX Rapla kirikumuusika festival

7. – 20. juulini astub Raplamaa suuremates ja väiksemates kirikutes üles suur hulk väljapaistvaid Eesti muusikuid, kes esitavad eelkõige klassikalist muusikat – teiste seas näiteks Siiri Sisask ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Tänavu juba 20ndat korda toimuva Rapla kirikumuusika festivali eestvedajaks on Pille Lille Muusikute Fond.

„Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ning piirkonna väiksemates Juuru, Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,“ rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. „Esinejate seas on näiteks Eesti rahva südameid võitnud lauljatar Siiri Sisask, kes astub üles 7ndal juulil. Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb 11ndal juulil hingestatud a capella kavaga. Ning 13. juulil on palutud luulepärle esitama armastatud näitleja Guido Kangur, kes astub üles koos tuntud jazz-muusikute Jaak Lutsoja, Taavo Remmeli ja Oleg Pissarenkoga.“

Ansamblitest saab festivalil kulda üht Eesti sakraalseimat vokaalmuusika ansamblit Heinavanker (19.07) ning kammermuusika triot koosseisus Sigrid Kuulmann, Johanna Vahermägi ja Andreas Lend (10.07). Organistidest astub koostöös Juuru Orelifestivaliga üles Soome organist Ville Urponeni (8.07) ning Rapla kihelkonna päevadega koostöös Jaanus Torrimi ja Hille Poroson (22.07).
Loe edasi: Laupäeval saab alguse XX Rapla kirikumuusika festival

Raplas toimub kirikumuusika festival

7.-20. juulini 2012 astub Raplamaa suuremates ja väiksemates kirikutes üles suur hulk väljapaistvaid Eesti muusikuid, kes esitavad eelkõige suurepärast klassikalist muusikat. Tänavu juba 20ndat korda toimuva Rapla kirikumuusika festivali eestvedajaks on Pille Lille Muusikute Fond.

„Rapla Maarja-Magdaleena kirikus ning piirkonna väiksemates Juuru, Velise, Käru, Järvakandi ja Vahastu kirikutes astuvad üles väga eriilmelised ja armastatud muusikud ning kollektiivid,“ rääkis festivali kunstiline juht Pille Lill. „Esinejate seas on näiteks Eesti rahva südameid võitnud lauljatar Siiri Sisask, kes astub üles 7ndal juulil. Eesti Filharmoonia Kammerkoor esineb 11ndal juulil hingestatud a capella kavaga. Ning 13ndal juulil on palutud luulepärle esitama armastatud näitleja Guido Kangur, kes astub üles koos tuntud jazz-muusikute Jaak Lutsoja, Taavo Remmeli ja Oleg Pissarenkoga.“

„Juubelifestivali kulminatsiooniks oleme 15. juulil Rapla kirikus toimuvale galakontserdile palunud esinema Rahvusooper Estonia mezzo-soprani Helen Lokuta ning rahvusvaheliselt tuntud tšellisti Henry-David Varema. Festivali kammerorkestri esituses kõlavad sellised klassikud nagu J. Haydn, F. Händel, H. Purcell, W. A. Mozart ning dirigendipuldis näeme Vanemuise teatri dirigenti Lauri Sirpi,“ sõnas Pille Lill.

Juba kolmandat aastat toimub festivali raames ka Rapla Suvekool, seekord keelpillimängijatele 7.-12.07 ja esmakordselt ka lauljatele 11.-6.07. Suvekooli juhendajateks on tunnustatud interpreedid ja õppejõud nii Eestist kui Soomest – prof. Mari Tampere-Bezrodny, Dr. Margareta Haverinen-Brandt jt. Koolis tehtud töödest on võimalik kõigil huvilistel osa saada 12. ja 16. juulil toimuvatel kontsertidel.

Rapla kirikumuusika festivali patroonideks on kultuuriminister Rein Lang ning EELK peapiiskop Andres Põder.

Kontsertide piletid hinnaga 3-7 eurot on saadaval Piletilevis ja tund aega enne kontserdi algust kohapeal.

Lisainfo: Pille Lill, +372 511 4077, plmf@plmf.ee
PLMF

Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

Kaunimad laulud Raimond Valgrelt: Maria Listra ja Jassi Zahharov.

Klaveril Margus Kappel.

Tänavu juulikuus ühinevad suvekontsertideks lauljad Jassi Zahharov ja Maria Listra, kes astuvad publiku ette paljudes Eesti kirikutes.

Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži koolitusega Maria Listra ja Eesti ooperi tuntuim meeshääl esibariton Jassi Zahharov lähevad juulis ühiselt kontserttuurile. Lauljaid saadab klaveril meie üks hinnatumaid pianiste Margus Kappel, emotsionaalne ja tehniliselt imetabane.

Kontserdil tulevad esitlusele sellised kaunid meloodiad nagu Muinaslugu muusikas (duetina), Sinilind, Veel viivuks jää, Su silmist näen vaid und, Peagi saabun tagasi su juurde. Kontserdil kõlab veel teisigi kauneid laule nagu: Suveöö, Rooma kitarr, Nii algas see kõik (duetina), Sulle kõik nüüd ütlen (duetina), Päikesenaer, O Sole Mio, Võta mind kaasa, Solveigi laul, Maailm samme täis jt.

Kava:

Loe edasi: Maria Listra ja Jassi Zahharov annavad Võrus kontserdi

7.juulil algab Rapla Kirikumuusika juubelifestival

Rapla Kirikumuusika Festival sai alguse 1993. aastal koostöös Soome kirikumuusikutega. Festivali eesmärgiks on maailma rikkaliku vaimuliku muusikapärandi tutvustamine. Rapla muusikasõbrad ja külalised on nende aastate jooksul saanud kuulda mitmeid suurvorme (G. F. Händel “Messias” ja “Belsatsar”, F. J. Haydn “Loomine”, J. S. Bach “Johannese passioon” ja “Missa h-moll”, M. Reger “Psalm 100”, A. Dvorak “Missa D-duur” jne). Festivali üheks tipphetkeks on olnud Enn Võrgu oratooriumi “Valvake” esiettekanne helilooja 100. sünniaastapäeva puhul aastal 2005.

1997. aastast väljus festival Rapla Maarja-Magdaleena kiriku müüride vahelt ning professionaalsel tasemel muusika on kõlanud ka maakonna kõige väiksemates külakirikutes. Mitmel aastal ulatus Rapla festivali haare teistesse Eesti linnadesse ja maakondadesse. Lisaks kirikutele on toimunud kammerlikke festivalikontserte ka Eestimaa kaunites mõisates.

Rapla Kirikumuusika Festivalil on üles astunud enamus eesti muusikaeliidist ning välisesinejaid Suurbritanniast Jaapanini. Festivali on toetanud Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Raplamaa Omavalitsuste Arengufond, Rapla vald ja paljud teised. Alates 2010. aastast on festivali kunstiliseks juhiks Pille Lill ning korraldajaks PLMF.

Sel aastal tähistab festival oma XX aastapäeva , kus astuvad üles mitmed erinevad ja head muusikud. Loe lähemalt http://kmf.eelkrapla.ee

Koreast ja Tasmaaniast Kohilasse keraamikat tegema

XII rahvusvaheline suuremõõtmelise keraamika sümpoosion toob Kohilasse teiste hulgas kunstnikke Koreast ja Tasmaaniast ja mujaltki. Nii jõuavad täna Raplamaale tosin kunstniku USA-st, Lõuna-Koreast, Eestist, Venemaalt, Tšehhist, Soomest ja Tasmaaniast, et osaleda Tohisoo mõisas XII. suurevormilise keraamika sümpoosionil.

Kaksteist suve puupõletuse eripära ja skulpturaalset keraamikat propageerinud rahvusvahelise sümpoosioni korraldajad on Eesti Keraamikute Liit koostöös Kohila valla koolituskeskuse ja MTÜga Tohisoo Mõis. Sümpoosion kestab 22. juulini, selle kestel toimuvad kunstnike loominguõhtud ning kolm suurt põletusvooru.

Peakorraldajad, kunstnik Aigi Orav ja Eesti Keraamikute Liidu esimees Külli Kõiv juhivad eraldi tähelepanu sümpoosioni tegelikule peategelasele ja
inspireerijale, milleks on Tohisoo mõisapargis asuv Baltimaade suurim keraamika puupõletusahi, kus kõik teosed põlevad kunstiks elavas tules, ja
kus tipphetkel on koguni üle1300 kraadi kuuma.“Selline ahi kutsub kunstnikke eksperimenteerima ja oma seni teostamata suuri keraamilisi vorme põletama.“

„Iga sümpoosion on kordumatu just tänu kunstnikele, kes reeglina tulevad kokku lähedalt ja kaugelt ning saavad kolmeks nädalaks paradiislikud tingimused oma loominguga tegelemiseks, katsetamiseks ning ideede värskendamiseks,“ kinnitavad korraldajad. Seekord on eksootilisi külalisi tulemas Koreast (prof Eun-kyung Choi Ewha naiste ülikoolist ja Michael Stephan – mees kaugelt Tasmaania saarelt Austraalia külje alt. Eesti kunstnikest kutsuti sümpoosionile tunnustatud keraamik Õnne Õunap, kelle töö valiti möödunud aastal kuulsale Mino konkursile Jaapanis ning tunnustatud eesti skulptor Ekke Väli koos noorema põlve skulptori Eneken Maripuuga.

Kaugeltki kõik sümpoosionist osavõtjad ei ole keraamikud, aegade jooksul on siinmail oma loomingut värskendanud skulptorid, tekstiilikunstnikud ja üks arhitekt.

Kaheteistkümne aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sadaviiskümmend kunstnikku üle kogu maailma. On kaunilt tähenduslik, et alles sümpoosioni lõpupäeval avatakse näitus Tohisool valminud töödest. Nii luuakse emotsionaalne sild uue sümpoosioni ettevalmistamiseks. Parginäitusele järgneb alati väike kontsert.

Sümpoosion kestab 1.-22.juulini, pidulik lõpetamine, näitus ja kontsert on

laupäeval, 21.juulil kl.15.00 seal samas Tohisoo mõisapargis.

JÄÄÄÄR laulab Eestimaa kaunid kohad veelgi kaunimaks

Me keegi ei tea täpselt miks, aga see ON meile aasta kõige ARMSAM aeg. Lihtsalt üürike Eestimaa SUVI on seda väärt, et võtta KÕIK, mis tal pakkuda. Kasvõi üks neist 15 unustamatust õhtust, täis lõhnu, NAERATUSI, puudutusi, helisid…

Me lihtsalt NAUDIME seda ja kutsume teidki! Kõik juhtub JUULIKUUS, otsapidi augustis:

E 16.07 Vihula mõis
T 17.07 Saka mõis
K 18.07 Avinurme, Elulaadikeskuse juures
R 20.07 Haanja, Suur Munamägi
L 21.07 Luunja mõisa roosiaed
P 22.07 Otepää Looduspark, Kunstimäe puhkemaja
E 23.07 Viljandimaa, Tuhalaane
T 24.07 Pärnu, Ammende Villa
K 25.07 Muhu, Nautse-Mihkli talu
P 29.07 Kuressaare, Arensburg Boutique Hotell
E 30.07 Hiiumaa, Sõru Sadam
T 31.07 Haapsalu Linnuse väike hoov
K 01.08 Viinistu Kunstimuuseum
N 02.08 Raplamaa, Oela külaplats
R 03.08 Vormsi

Algused 20.00. Kestus 2 tundi (s.h 30 min vaheaeg).

JÄÄÄÄRe neliku selle suve rosinateks on ANN KUUT tšellol ja viiulil ning ULLA KRIGUL tuuleklaveril.

Piletiinfo Piletilevist!

Infot leiab ansambli JÄÄÄÄR kodulehelt.

Masinapäev-laat Sillaotsa talumuuseumis

Fotol rehepeks Sillaotsa Talumuuseumis Mihklipäeval 2009 — Rehepeks Sillaotsa Talumuuseumis Mihklipäeval 2009

Sillaotsa Talumuuseumi maadel Märjamaa vallas toimub 7. juulil Masinapäev-laat. Korraldajatele teadaolevalt toimus esimene sarnane kokkusaamine aasta tagasi Pärnu Vallikäärus.

Huvitavamad autasustatavad kategooriad on lisaks mitmetele teistele kaunima “lauluhäälega” jõumasin (lauluhääle kauniduse otsustavad muusikutest komisjon), parim kaunistatud pulmaauto (valiku teeb rahvas), vanim traktor, parim autoga kostümeeritud ekipaaž.

Üritust vürtsitab kultuuriprogramm: ansambel Vanad Viisid, naisrahvatantsurühm Ülejala Sussisahistajad, naiskoor Lootus, eakate tantsurühm Valgu Vallatud, laste tantsurühm Märjamaalt.

Samaaegselt masinapäevaga toimub vanavara, vana tehnika, käsitöö ja koduloomade laat. Kogu masinapäeva tulu antakse Sillaotsa Talumuuseumi mootorite varjualuse fondi.

Lisainformatsioon ja osalejate registreerimine: www.velise.ee

Tallinna omastehooldajad sõidavad külla Hageri hooldekodusse

Juunikuu Tallinna omastehooldajate tugirühma kokkusaamine toimub sel kolmapäeval, 20. juunil 2012 algusega kell 12. Seekord on tegu väljasõiduga ning külastama minnakse Hageri hooldekodu Raplamaal. Hageri hooldekodus on külastajal võimalik viibida nii mõnepäevasel puhkusel kui soovi korral nautida keskkonda pikaajalise elukohana.

Tallinna omastehooldajate tugirühm koguneb sõiduks Hagerisse Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse juures, aadressil Endla 59. Osalemistasu on seekord 3 eurot. Pärast hooldekoduga tutvumist ja lõunasööki sõidetakse tagasi Tallinna kell 15.

Tallinna omastehooldajate tugirühma igakuiseid kokkusaamisi korraldab MTÜ Inkotuba ja toetab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. Juulis tugirühm puhkab, järgmine kokkusaamine on augustis. MTÜ Inkotuba loodi 2001. aastal. Igapäevateenusena pakub Inkotuba vastuseid uriinipidamatusalastele küsimustele ning annab tasuta professionaalset abi kõikidele soovijatele. Inkotoast saab soetada vajalikke mähkmeid, hooldus- ja abivahendeid, samuti korraldab MTÜ Inkotuba pidamatusealaseid koolitusi. Lisaks Tallinnale on Inkotoad Tartus, Pärnus, Võrus, Viljandis, Rakveres, Haapsalus, Kuressaares, Paides, Kohtla-Järvel ja Narvas. Ka “Omastehooldaja käsiraamatut” saab tasuta kõigist Inkotubadest.

Lisainfo:
www.kuivaks.ee
www.inkotuba.ee
www.hagerihooldekodu.eu

Eesti noori oodatakse Pihkvasse looduslaagrisse

Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Peipsi Koostöö Keskus koos Pihkva Andekate Laste ja Noorte Arendamise Regionaalse Keskusega kuulutavad välja konkursi, et leida osalejaid rahvusvahelisse noorte looduslaagrisse. Laager toimub 23.-29. juulil 2012 Venemaal, Pihkvas ning sinna on oodatud osalema 14-17-aastased noored. Laagrist on oodatud osa võtma 10 noort Eestist ning sama palju ka Lätist ja Venemaalt. Laagri eesmärgiks on tutvustada Venemaa loodust ja traditsioone ning arendada koostööd naabrite vahel.

Täpse päevakava ja lisainfot laagri kohta leiate SIIT. Laager on osalejatele tasuta, korraldatud on transport Tartust laagripaika ja tagasi, majutus ning toitlustus kolm korda päevas, viisa ja tervisekindlustus.

Motivatsioonikiri koos isikuankeediga saata hiljemalt 17. juuniks aadressile kersti.sogel@teec.ee või posti teel aadressile Tartu Keskkonnahariduse Keskus, Kompanii 10, 51007, Tartu. Teemareale/ümbrikule kirjutada märksõna “Venemaa looduslaager”. Komisjon valib välja 10 parimat tööd, kõiki autoreid teavitatakse konkursi tulemustest.

Loe edasi: Eesti noori oodatakse Pihkvasse looduslaagrisse

Sillaotsa talumuuseumis tähistatakse heinamaarjapäeva

MINOLTA DIGITAL CAMERA — Heinamaarjapäev Sillaotsal 2010. aastal.

Heinamaarjapäeva tähistatakse Sillaotsa Talumuuseumis 30. juunil algusega kell 11.

Tutvume taimedega värvimise imelise maailmaga. Vajalikud lõngad ja kemikaalid on muuseumi poolt. Tulemuseks saadud kordumatut värvitooni lõngavihid saavad osalejad koju kaasa.

Kohv ja pirukas hinna sees.

Grupi suurus kuni 15 inimest. Palume registreeruda! sillaotsa@velise.ee

Pilet: 3 EUR

Rapla valla I külade kokkutulek toimub 9. juunil Oela külaplatsil

Kell 14.30 kogunemine Oela mänguväljakul, ekspositsioon. Kultuuriprogramm, esineb Kodila näitetrupp etendusega „Tulnukad“. Võistlused külade vahel. Töötoad. Külasupp. Ristsõnavõistlus. Tantsuks ansambel Spido Sõbrad. Külade kokkutulekule on oodatud kõik Rapla valla külad kuni 10-liikmelise esindusega.

Võrumaalt on kutsutud osalema MTÜ Vastseliina Külade Ühenduse delegatsioon.

Info ja registreerimine telefonil 528 4090 või e-posti aadressil ylle.ryyson@tervis.ee (Ülle Rüüson).

Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool avab tehnikamaja ja õpilaskodu

Täna kell 16 avavad haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ning Rapla maavanem Tiit Leier Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli renoveeritud tehnikamaja ja õpilaskodu.
Kahe hoone renoveerimine ja sisustamine maksis 6,9 miljonit eurot, sellest 5,6 miljonit eurot andis Euroopa Regionaalarengu Fond ning ülejäänu Eesti riik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu.
Tehnikamaja on Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli kõige olulisem hoone, sest õppeasutus on ainsana Eestis spetsialiseerunud raskemasinate, veokite, busside ja liikurmasin ate tehnikute ettevalmistamisele. Tehnikamajas saavad õppida tulevased maamõõtjad, ehitajad, erinevate masinate tehnikud ja juhid. Korrastatud õpilaskodus saab majutada 210 õppurit.

Potilaat avab keraamikute välihooaja

Täna keskpäeval algab Kohilas Tohisoo mõisas kaheteistkümnendat korda Eesti Keraamikute Liidu korraldatud potilaat.

Kohila koolituskeskus Tohisoo mõisas on üks Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna praktikabaasidest ja keraamikutele üle maailma tuntud kui
suurevormilise keraamika puupõletusekeskus.

Inimese kõrguse ja puudega köetava savipõletusahju ümber toimuva potilaadaga tavatsevad keraamikud lugeda avatuks aprillist oktoobrini kestva
välipõletushooaja ning hea õnne märgiks müüakse esimese ahjutäis loomingut kohaletulnud kunstihuvilistele.

Kunstnikud Külli Kõiv ja Aigi Orav rääkisid, et iga aastaga tuleb potilaadale üha rohkem neid kunstnikke, kelle tööd puupõletusest osa saavad.
Tänavugi põletati ahjus 20ne kunstniku töid. „Muidugi on laadal ka kauneid elektriahjus põletatud esemeid, kuid meie, puupõletuse-usku kunstnikud, tahaks ikka puupõletust propageerida,“ rõhutasid kunstnikud, kes mõlemad on ka kesksuvel Tohisoo mõisas toimuva rahvusvahelise keraamikasümpoosioni eestvedajateks.

Ahju kütmine algab tavaliselt juba kaks päeva varem. Pühapäeva hommikul, kui on ahi jahtunud, avatakse kell 12 uksed ning kunstnikud panevad oma
ahjusoojad tööd seal samas kõigile vaatamiseks ja müügiks välja. Kunstihuvilistele tutvustatakse puupõletuse ürgset iseloomu ja tööde eripära. Kaht ühesugust taiest sel laadal ei ole.

Tohisoo mõisapargis asuv anagama-tüüpi savipõletusahi on Baltimaade suurim, siin saab põletada ka suurevormilist, skulpturaalset keraamikat. Ahju
eripära seisneb selles, et seda köetakse puudega ja esemed on vahetus kontaktis tuleleegiga. Ahi valmis 2000 aastal, ehituse eestvedajateks olid Eesti keraamikud ja kunstiakadeemia. Ehitamist toetasid ka keraamikute ametivennad USA-st. Tohisoo mõisapargis kannab ahju eest hoolt Kohila vallavalitsus.

Potilaadaga koos toimub ka Tohisoo mõisapäev, kus Carl Mothanderi teosega „Parunid, eestlased ja enamlased“ laiemat tuntust pälvinud mõis on tulvil kunstinäitusi ja muusikat. Müüakse kohalikku käsitööd, tegutsevad töötoad, tutvustatakse Tohisoo mõisa ajalugu ja kõlab kaunis muusika.

Kohilas toimub Balti riikide ühine metsaistutuspäev

Kolmapäeval, 25. aprilli keskpäeval avavad Läti põllumajandusminister Laimdota Straujuma koos Eesti keskkonnaministri Keit Pentusega Kohila valla Pihali külas Baltimaade esimese ühise metsaistutuspäeva, millega tähistatakse ka 23.aprillil alanud Eesti üleriigilist metsanädalat.

Veidi enam kui paarile hektarile istutatakse 5000 kaseistikut, mis tuuakse kohale Eestist Juhani Puukoolist. Noori kaseistikuid on kutsutud istutama Eesti, Läti ja Leedu riigi ja omavalitsuste, vabaühenduste ja metsandusvaldkonna ettevõtete esindajad ning Kohila koolinoored, kokku ligikaudu 150 inimest.

Ühise metsaistutuspäeva idee tuli Lätist, kontserni Latvijas Finieris esindajate poolt, kelle eestvedamisel algatati Lätis üleriiklik kaseprogramm juba 15 aastat tagasi. Kaseprogrammi raames tehakse seal pidevat koostööd oma ala professionaalidega üle kogu maailma. Kask on Firma Latvijas Finieris tunnuspuu. Seda kasvatatakse nii ilu kui ka väärt puidu pärast.

„Soovime jagada oma kogemusi ja oleme avatud Eesti kolleegide uutele ideedele,“ kommenteeris kaskede istutamise algatust Kontserni Latvijas Finierise juhatuse esimees Uldis Bikis. Eesti, Läti ja Leedu kogemusi ühendades on võimalik luua kõiki Baltimaid hõlmav metsandusvaldkonna teadmiste pank ja esindada maailmaturul edukamalt kõigi kolme naaberriigi ühiseid huve.
Loe edasi: Kohilas toimub Balti riikide ühine metsaistutuspäev

Rapla-, Järva- ja Harjumaa alustavaid ettevõtjaid oodatakse mentorklubisse

Alates 23. aprillist saavad ambitsioonikamad Harju-, Rapla- ja Järvamaa ettevõtjad võimaluse kooskäimiseks mentorklubis Arsenal, kus neid eri teemadel hakkavad nõustama mitmed Eestis edukaid väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid loonud inimesed.

Kuigi Arsenali nime kandvasse mentorklubisse saavad kandideerida aastast 2009 äri alustanud väikeettevõtjad, valitakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt finantseeritud programmi 16. aprilliks laekunud avalduste alusel välja vaid viisteist kõige enam kasvule ja arengule panustavat ettevõtjat, kes hakkavad koos käima keskmiselt korra kuus.

„Meie mentorklubi ei ole mitte koolituse, vaid pigem teadmiste ja kogemuse vahetamise koht, kus kõik osalejad jagavad oma kogemusi, mentoriteks valitud inimesed on aga piisavalt suure kogemustepagasiga, et parimat nõu anda,“ rääkis Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits, kes osaleb Arsenalis ka ise mentorina.

Ühe erinevusena muudest mentorklubidest on Arsenal võtnud suurema luubi alla ka klubiliikmete tegeliku arengu. Nii peab iga klubiga liituja püstitama oma arengueesmärgid eelseisvaks mentorklubi aastaks, mille poole klubikohtumistelt saadud inspiratsiooni, ideede ja praktiliste soovituste abil liigutakse. „Me ootame kandideerima kõiki neid ettevõtjaid, kellele firma loomine pole olnud juhuslik ja kes tõepoolest tahavad kiiresti ja targalt kasvada,“ toonitas Naarits. Tema sõnul valitakse 15 klubisse pääsejat välja nii ambitsioonide kui ka sobivuse alusel teiste klubiliikmetega, et tekiks homogeenne grupp. „Oma sõna on valikutes öelda mentoritel, kuid kindlasti jälgime, et klubisse pääseks nii Harju-, Järva- kui Raplamaa ettevõtjaid.“

Mentoritena alustavad Arsenalis lisaks Anu-Mall Naaritsale nõustamist Monika Järg, Timm Rannu, Baldur Kubo, Mart Mustkivi, Timo Raimla ja Karin Kiviste. „Näiteks Timo Raimla on tõeline rahvusvaheliselt edukas müügiproff, kes on juhtinud muuhulgas Ortot ja kes nõustab tänasel päeval oma põhitööde kõrvalt paralleelselt ka mitmeid Eestist väljapoole suunduvaid ekspordile keskendunud ettevõtteid,“ tõi Naarits näite vaid ühe mentori taustast.

Esimene kord kogunes Arsenal 23. aprillil Tallinnas, järgmised kuus kohtumist toimuvad erinevates põnevates kohtades Harju-, Rapla- ja Järvamaal, kusjuures igas kohtumispaigas saadakse ülevaade ka võõrustaja ettevõttest.

Kõigile Harju-, Rapla- ja Järvamaa ettevõtjatele, kes soovivad Arsenaliga liituda, palutakse oma sooviavaldus saata Marketingi Instituuti. Lisainfo on saadaval aadressil: http://mi.ee/mentorklubi.

Allikas: Raul Kalev