President Alar Karis emakeele päeval Vabariigi Presidendi Kantselei juures.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Tänavu 25. veebruaril tegi Jaak Uibu D.Sc., Ph.D. Eesti Vabariigi Presidendile Alar Karisele avaliku pöördumise, milles teadlane kiidab presidendi märkimisväärset mehisust. Kuna täna on austatud Alar Karise sünnipäev, siis ühineb ka Külauudiste toimetus õnnitlejatega ja soovib tervist, rõõmu ning tegusaid ettevõtmisi edaspidisekski!
Aastapäevakõnes Estonias 24. veebruaril ütlesite: Millist tulevikku soovime oma lastele pärandada? Kui tahame riigi ja rahvana kesta, tuleb meil leida tee, kuidas rahvastiku kahanemine peatada ja anda igaühele meie seast kindlustunne.Möödunud aastal sündis Eestis 9092 last. Mitte kunagi viimase saja aasta jooksul pole meid nii vähe sündinud.
Need lihtsad sõnad Teie suus kõlasid mehiselt, sest need pole olnud jõukohased Teie eelkäijatele Kadriorus, hoolimata juba aastakümneid väljakujunenud rahvastikutrendidest. Kui eelkäijad oleksid selle tõe omal ajal välja öelnud, siis ehk me ei olekski rahvana nii raskes seisus kui täna. Sündimustrendidest olen teavitanud kõiki presidente nii ametialaselt kui vabakutselisena, sest rahvastikuküsimustes olen tegev olnud aastakümneid.
Jaak Uibu D.Sc., Ph.D Foto: Urmas Saard
Kümme aastat tagasi enne tookordseid presidendivalmimisi tegin kõikidele presidendi kandidaatide poole (Mart Helme, Jaak Jõerüüt, Allar Jõks, Marina Kaljurand, Siim Kallas,
Eiki Nestor, Urmas Paet, Mailis Reps ja Indrek Tarand) avaliku pöördumise – esitada kolm ettepanekut sündimuse viimiseks taastetasandile. Tookord tegutses Riigikogus Eesti rahvastiku toetusrühm, mille konsultandiks olin. Kõik vastused avaldati Postimehes. Pöördumine ja vastused on avaldatud netikogumikus „Inimloomuse tahumata tahud“, 2018, mis on saadaval digaris. Järgnevalt allpool esitame neist kokkuvõtte.
Kas avalik pöördumine presidendikandidaatide poole oli tulemuslik?
Sellise küsimuse esitasime endale Toompea Haridusseminari sõprusringis. Seadsime hindamise pidepunktid ja vaagisime saadetud vastuseid, kõrvutades neid pöördumises esitatuga: palun sõnastage sündimuse viimiseks taastetasandile kolm ettepanekut, mida hakkate presidendiks saades ellu viima. Kasutasime seejuures Lennart Meri stiili, et „eksamineerida“ riigipeaks pürgijaid asjatundlikkuses riigi kõige põletavamas probleemis. On ju maaelu hääbumise, koolide sulgemise ja kogu haldusreformi taga vähenenud sündimus ja seeläbi elanikkonna vananemine. Käesoleva kirjutises annamegi ülevaate saabunud vastustest.
Vastuste laekumise tähtaeg oli kaks nädalat. Selle aja vältel saabus vaid Jaak Jõerüüdi vastus. Peagi laekus see ka Mart Helmelt. Ülejäänud vastuste saamine õnnestus vaid mitmekordsete meeldetuletuste järgselt, mille kirjeldamine võtaks siinkohal palju ruumi. Siim Kallase vastus tuli siis, kui saatsime vastused ja mittevastanute nimed valimiskogu eeldatavatele liikmetele. Kuigi Indrek Tarandiga algul toimus sõbralik kirjavahetus, kus ta teatas oma laste arvu, siis hiljem see lakkas. Vastust temalt ei tulnud. Kui Marina Kaljurannaltki saabus vastus, sai alustada käesoleva ülevaate tegemisega. Oleme tänulikud iga vastuse eest.
Milles ollakse ühisel arvamusel?
Kõik vastanud leidsid, et sündimuse languse näol on tegemist olulise probleemiga, millega on vaja tegelda.
Kas vastati oodatava sisukusega ja läbimõeldult?
Näib, et küsimus tabas kandidaate ja nende kampaaniameeskondi ootamatult, mis peegeldab riigi institutsioonide senist suhtumist sündimuse langusesse. Kui me ei küsinud selle languse põhjuseid, ei peatunud keegi ka sellel – miks on väljaränne suur ja sündimus madal? Põhjuseid teadmata ei ole ka võimalik efektiivselt tegutseda.
Kas avalik pöördumine mõjutab presidendivalimiste tulemusi?
Loodame, et mõjutab, kuid pole selles sugugi kindlad: vaid vähesed meediakanalid avaldasid pöördumise teksti ja saabunud vastused ja televisioon meie teada ei valgustanud neid üldse. Avaliku pöördumisega täitsime oma kodanikukohust küsimuses, mis on meedia poolt maha vaikitud, kuid mis juba ammu ja täna mõjutab elu Eestis.
Kas avalik pöördumine mõjutab valitava presidendi tegevust?
Kahtlemata. Ükskõik keda valitakse, ei saa ta eirata antud lubadusi, kui vaid meedia neid meelde tuletab. Pöördumine teravdas avalikkuse tähelepanu Eesti ees seisvale probleemile.
Millised ettepanekud on koheselt ja ilma suuremate kulutusteta ellu viidavad?
Esiteks, Allar Jõks: … vabariigi president peaks olema justkui filter, kes peab iga seadust hindama vaatenurgast, kas see aitab tagada eesti rahvuse säilimist läbi aegade. Kinnitan, et täidan seda kohustust järjekindlalt, erapooletult ja õiglaselt. Teiseks, Mailis Repsi ettepanek: Loon presidendi institutsiooni juurde ekspertidest koosneva kogu tervikliku rahvastikupoliitika välja töötamiseks ja pidevaks täiendamiseks.
Kes andsid sisukamaid vastuseid?
Allar Jõksi ja Mailis Repsi vastuseid just käsitlesin. Mart Helme tõi esile abinõude ja meetmete süsteemi vajaduse. Urmas Paet leidis, et kõigi poliitikate ja otsuste ettevalmistamisel tuleks kaaluda nende mõju demograafilisele olukorrale.
Kokku võttes, kas avalik pöördumine presidendikandidaatide poole oli tulemuslik?
Oli küll. Tahaks rõhutada, et hinnatavad ettepanekud saab ekstraheerida just kõikidelt vastajatelt – ühed täiendavad teisi. Miksisin need tervikuks, andes sõna igale presidendikandidaadile:
Teema on oluline ja tahaksin kindlasti rahva ellujäämise ideedele tõsiselt reageerida (Siim Kallas). President saab muuta suhtumist, mis on väike, kuid vajalik samm soovitud eesmärgi saavutamiseks (Eiki Nestor). Iga inimene on aga võimeline sisimas tajuma, kas ta juhid, sh ka riigijuhid armastavad oma maad või lüpsavad ja kurnavad oma maad (…)Laste arv perekonnas hakkab tõusma siis, kui on julgust teha ametlik abieluotsus, mitte et jõlgud niisama vabaabielus, kust on väga lihtne lahkuda (Jaak Jõerüüt ja Rein Taagepera). Põhiseaduse preambuli kohaselt Eesti Vabariigi mõte seisneb selles, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Seetõttu peaks vabariigi president olema justkui filter, kes peab iga seadust hindama vaatenurgast, kas see aitab tagada eesti rahvuse säilimist läbi aegade (Allar Jõks).
Tegemist on ühe olulisima ühiskonna ees seisva murega. Seetõttu tuleks kõigi poliitikate ja otsuste ettevalmistusel kaaluda ka nende mõju demograafiliseleolukorrale (Urmas Paet). Loon presidendi institutsiooni juurde ekspertidest koosneva kogu tervikliku rahvastikupoliitika välja töötamiseks ja pidevaks täiendamiseks (Mailis Reps). Lapsed on tegelikult Eesti suurim ja kalleim vara. Kogu Eesti muu poliitika turvalise tuleviku nimel ei ole midagi väärt, kui ta pole seotud meie rahvus- ja iibepoliitikaga (…) Konkreetselt peab selle tagama abinõude ja meetmete süsteem (Mart Helme). President peaks vähemalt igas teises oma kõnes kordama ühtainsat lihtsat lauset: „Eestlased, te olete alati kodumaale tagasi oodatud“ (Jaak Jõerüüt). Naasmine kodumaale tuleb muuta lihtsamaks (Marina Kaljurand).
Austatud President! Küllap leiate, et kümne aasta tagused mõtted on väärtuslikud ka täna. Kuidas saavutada, et neid näpunäiteid hakkaks kasutama valitav president? Kõige lihtsam oleks, kui Teie oleks nõus jätkama, järgides Allar Jõksi nõuandeid Põhiseaduse alusel.
Heade soovidega,
Jaak Uibu D.Sc., Ph.D.