keraamika

Pikäkannu kuul sai aho

10. lehekuu pääväl tenssi Pikäkannu kooli latsõ kontsõrdiga kõiki häid inemiisi, kiä avidi Hooandja.ee abiga koolilõ keraamigaahjo osta. Huuandja abiga kor’ati aho ostmisõs ja ülessäädmises kokko tsipakõsõ päält 2000 euro.

Kooli juht Tamra Ave ütel’, et korgõ kuumusõga ahi om tsipakõsõ suurõmb mõsumassinast. Ahon saa kõrraga palota kolmkümmend kruusi, suurõmbit anomit mõni jago veidemb. Ahi tege savikunstnikul Rumvoldi Aivaril latsi oppamisõ pall’o laapsambas. Seoniaoni vidi tä latsi tettü savianoma Võro Kubijalõ hindä palotusahjo.

Aho ostminõ oll’ Pikäkannu kooli umaosalus suurõmban huviharidusõ projektin. Tamra Ave ütel’, et KÜSKi ehk kodaniguütisüse tsihtkapitaali abiga kujondasõ nä Pikäkannu kooli mano huviharidusõ keskust. Päält keraamigastuudio om käümä tougatu mitu spordiettevõtmist orienteerumisõst mäesuusalaagrini vällä. Pillikooli jaos ostõtas mano eelektriklavvõr ja kats kitrat, plaanin om sõita küllä Hiiumaalõ Emmastõ nuurikeskusõlõ. Suvõl tulõva Pikäkannul savikunsti ja pillimängo huvipäävä.

Uma Leht

Rumvoldi Aivar oppas Võrol savikunsti

11. põimukuu pääväl näütsi Rumvoldi Aivar ja Jõgi Ruti Kubijal vabakunstipääväl savikunsti tegemist. Sügüsest saava huvilidsõ kunstnigõpaari Avatud Ateljeen savikunsti, maalmist ja tsehkendämist oppi.

Meistri Rumvoldi Aivar näüdäs’ tüükota ja savikunsti tegemist, huvilidsõ saiva esi kah raku-palotamist pruuvi.
Ku opja olliva valgõ savikausi pääle vaabaga kirä tennü, pand’ meistri nuu gaasiahjo. Mulgust sai kaia, ku kausi ahon läbipaistvalõ hõõgsi.

Päält palotamist nõst’ Aivar mustaspalanu ja värvilidses lännü vaabaga kausi katlahe. Õkva pilluti sinnä pääle lehe- ja nõglaprahti, miä kuumaga palama läts’. Teki ja kaasõga jäi tulõst õnnõ suits perrä ja kaasõ all havvutõdi kaussõ viil tükk aigu, inne ku mõssu panti.

Lõpus sai nätä, määne mustakarva kirjuga kauss inneskidsest valgõst kausist om saanu. Uutmisõ aigu sai treipingi takah savianoma vuulmist pruuvi.

Avatud Ateljee säitsmes opihuuaig nakkas 26. süküskuu pääväl. Kotus om vahtsõnõ: Jüri 26. Inne tuud, 12.–13.09. omma sääl vallaliidsi ussi päävä: saa opjidõ töid kaia ja esi savitüüd pruuvi.

Leimanni Eve, Uma Leht

Võrus saab endale luua oma keraamilised nõud

Kõigil toitlustamisega tegelevate taludel, mittetulundusühendustel või ettevõtetel on võimalus välja töötada oma isikupärased keraamilised nõud.

Kursus algab 8. veebruarist kl 17 ja hakkab olema reedeti 3 kuu vältel Avatud Ateljees uue asukohaga Jüri 26. Juhendajaks on tunnustatud Võru keraamik Aivar Rumvolt.

Kursuse maht on 30 tundi, selle jooksul õpitakse selgeks põhilised keraamikavõtted ja valmistatakse kõrgkuumusel põletatud ja glasuuritud keraamilised nõud: alused, kruusid, taldrikud – vastavalt osalejate soovidele ja fantaasiale. Nõudele on võimalik pressida erinevaid mustreid ja logosid. Loe edasi: Võrus saab endale luua oma keraamilised nõud

Unenäost pärit veskisse kerkib käsitöökoda

Tartus sündinud ja ülikoolis ajaloo-ühiskonna õpetaja eriala diplomi omandanud Margit Pärtel on Jõelähtme valla tänavuse Elsa Rikandi nimelise kultuuripreemia laureaat. See on tunnustus, mis omistatakse pikka aega ja tulemusrikkalt valla kultuurielu edendanutele.

Ja seda on Pärtel kahtlemata teinud. Olles juhtinud aastatel 1994-2009 asutust Rebala, omandas ta sügavad teadmised piirkonna ajaloo ja looduse kohta ning väga hea maastiku tundmise. Samuti lisandus projektide kirjutamise ning elluviimise kogemus. Oma oskusi ja teadmisi rakendas Pärtel ka järgneva kahe aasta vältel vallavalitsuses muinsuskaitse vanemspetsialistina töötades.

Praegu on ettevõtlik naine tegev MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu projektijuhina. Samuti õpetab Pärtel juba 1998. aastast Tallinna Prantsuse Lütseumis ajalugu. Ka on suur olnud panus Kostivere mõisa elule äratamisel ning kohalikele mõeldud saviringide käimalükkamisel ja läbiviimisel. Üheks lähiaja eesmärgiks on aga kodumaja juures asuva vana veski taastamine.

Milline on selle veski lugu? Loe edasi: Unenäost pärit veskisse kerkib käsitöökoda

Sänna savikojas alustab tegevust keraamikaring

Esimene õpituba toimub 20. oktoobril kell 13. Siis lepitakse juba omavahel kokku, mis päeviti ja mis kellast koos käima hakata. Keraamika õpitubasid juhendab Lea Visnap. Osalustasu 2 EUR.

Kuna kohtade arv savikojas on piiratud, siis palume eelnevalt registreerida: kultuurimois@kultuuritehas.ee või +372 5558 8929.
Vaata eelmiste õpitubade pilte!

Õpituba toetab Leader programm.

Sänna Kultuurimõis

Võru Avatud Ateljee avab kunstikursuste VI hooaja

Keraamikakursus alustab hooaega neljapäeval, 27. septembril kella 17-19.15 keraamik Aivar Rumvolti käe all. Ootame nii vanu kui uusi õpilasi kursusele.Esimesl kuul õpivad algajad tehnilisi võtteid, et edaspidi teha endale kodus vajalikku ja meelepärast.
Kõik saviglasuurid,savi,viimistlus,juhendamine, põletus ja glasuurimine on hinna sees. Kuutasu 55 eurot kuus.
Vabakunstipäev on sel aastal 18. augustil kell 14. Keraamikakursusel osalenud õpilased saavad õppida treipingil treimist ja teeme rakupõletust. See toimub alati Kubijal, õpilased näevad keraamiku igapäevast töökeskkonda.
Õlimaal alustab hooaega teisipäeval, 25.septembril Aivar Rumvolti juhendamisel.
Kursusel õpetatakse õlimaali tehnikat ja värvide kooskõla. Maalitakse nii klassikalist natüürmorti, loodusvaadeid kui ka abstraktset õlimaali.
Kursusele ootame nii algajaid kui eelnevatel aastatel osalenuid. Kursus toimub Avatud Ateljees igal teisipäeval 17 – 19.30. Vajalik on oma õlivärvide ja lõuendi olemasolu.
Kohtade arv on piiratud ja kuutasu on 50 eurot.
Meie eelmiste aastate tegemisi näed www.avatudateljeeklubi.ee. Sel aastal korraldame esimest korda ka lahtiste uste päeva, mis toimub neljapäeval, 6.septembril. Paneme välja näituse erinevatel kursustel tehtud töödest ja sel päeval saab ka ise keraamikas kätt proovida ja küsida infot Avatud Ateljees toimuva kohta.
Joonistamiskursus alustab hooaega Avatud Ateljees esmaspäeval, 1.oktoobril kella 17.00 – 19.15 Ruti Jõgi juhendamisel. Oodatud on nii algajad kui ka kõrgkooli pürgijad.
Kursus toimub igal esmaspäeval. Joonistame natüürmorti, loodusvaadet, inimest, ka vabatöid ja teeme segatehnikas töid. Kõik materjalid on hinna sees, kuutasu 50 eurot.
Info: Ruti Jõgi tel 508 7131, e-post: rutijogi@gmail.com
Kohtumiseni Avatud Ateljees!
Ruti Jõgi

“Toit ja nõu” Tallinnas

24. juulist kuni 17. augustini saab vaadata ungari, läti ja eesti noorte keraamikute väljapanekut ühise nimetuse all „Toit ja nõu”.

Ungari Noorte Tarbekunstnike Stuudio algatusel ning koostöös Eesti Kunstiakadeemia ja Läti Kunstiakadeemia keraamika osakondadega oli ühisnäitus selle aasta mais ja juunis väljas piirilinnas Valgas. Sama väljapanekut saab nüüd vaadata Ungari Instituudi galeriis.

Ungarit esindavad juba diplomeeritud noored disainerid elegantsete, tehnoloogiliselt kõrgetasemeliste väiketiraažiliste ja unikaalsete portselannõudega.

Lätist ja Eestist on väljas üliõpilaste tööd alates esimesest kursusest magistrantideni. Nooremad on mänginud teemaga, esitades mõtteid toidust ja toitumisest erinevates keraamilistes materjalides ja vormides.

EKA magistrantidelt on väljas pakkumised Black Taverna restorani sojakastme kannudele ja alustele, mis oli osa suuremast projektist „Toit ja nõu”.

Lisainfo Facebookis.

Rahvusvaheline suuremõõtmelise keraamika sümpoosion Kohilas lõpeb täna parginäitusega

Täna, 21. juulil jõuab meeleoluka finaalini 1. juulil Kohilas Tohisoo mõisas alanud 12. rahvusvaheline keraamikasümpoosion. Koos
traditsioonilise parginäituse avamisega kell 15 algab sümpoosioni lõputseremoonia. Stiilsel ja kordumatul näitusel esitlevad kõik 12 sümpoosionist osa võtnud kunstnikku oma teoseid, mis kolme nädala jooksul Tohisoo puupõletusahjus on valminud. Sümpoosioni lõpunäitus on tasuta ning avatud kõigile huvilistele.

Nagu tavaks, osaleb sümpoosionil kunstnikke üle maailma: tänavu on esindatud USA, Venemaa, Tasmaania, Lõuna-Korea, Soome, Tšehhi ja kolme kunstnikuga ka Eesti.

Korraldajate, kunstnike Aigi Orava ja Külli Kõivu sõnul on iga sümpoosion kordumatu just tänu kunstnikele, kes reeglina tulevad kokku lähedalt ja kaugelt ning saavad kolm nädalat segamatult oma loominguga tegeleda, katsetada ning ideid värskendada.

Seekord on eksootilisemad külalised prof Eun-kyung Choi Lõuna Koreast Ewha naiste ülikoolist ja Michael Stephan kaugelt Tasmaania saarelt Austraalia külje alt. Eesti kunstnikest osalvad sümpoosionil tunnustatud keraamik Õnne Õunap, kelle töö valiti möödunud aastal kuulsale Mino konkursile Jaapanis, tunnustatud skulptor Ekke Väli ja noorema põlve skulptor Eneken Maripuu.

Koostöös Eesti keraamikute liidu, Kohila valla ja MTÜga Tohisoo Mõis korraldatud sümpoosioni jooksul said kõik kunstnikud kogeda Tohisoo mõisapargis asuva Baltimaade suurima puupõletusahju kuumuse väge (tipphetkel on on ahjus +1300 kraadi). Selline ahi kutsub kunstnikke eksperimenteerima ja oma seni teostamata suuri keraamilisi vorme põletama.

12 aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi 150 kunstnikku üle kogu maailma. On äärmiselt tähenduslik, et sümpoosioni lõpupäeval avatakse näitus, sest nii luuakse emotsionaalne sild järgmise sümpoosioni ettevalmistamiseks. Parginäitusele järgneb väike kontsert.

Eeva Kumberg

Koreast ja Tasmaaniast Kohilasse keraamikat tegema

XII rahvusvaheline suuremõõtmelise keraamika sümpoosion toob Kohilasse teiste hulgas kunstnikke Koreast ja Tasmaaniast ja mujaltki. Nii jõuavad täna Raplamaale tosin kunstniku USA-st, Lõuna-Koreast, Eestist, Venemaalt, Tšehhist, Soomest ja Tasmaaniast, et osaleda Tohisoo mõisas XII. suurevormilise keraamika sümpoosionil.

Kaksteist suve puupõletuse eripära ja skulpturaalset keraamikat propageerinud rahvusvahelise sümpoosioni korraldajad on Eesti Keraamikute Liit koostöös Kohila valla koolituskeskuse ja MTÜga Tohisoo Mõis. Sümpoosion kestab 22. juulini, selle kestel toimuvad kunstnike loominguõhtud ning kolm suurt põletusvooru.

Peakorraldajad, kunstnik Aigi Orav ja Eesti Keraamikute Liidu esimees Külli Kõiv juhivad eraldi tähelepanu sümpoosioni tegelikule peategelasele ja
inspireerijale, milleks on Tohisoo mõisapargis asuv Baltimaade suurim keraamika puupõletusahi, kus kõik teosed põlevad kunstiks elavas tules, ja
kus tipphetkel on koguni üle1300 kraadi kuuma.“Selline ahi kutsub kunstnikke eksperimenteerima ja oma seni teostamata suuri keraamilisi vorme põletama.“

„Iga sümpoosion on kordumatu just tänu kunstnikele, kes reeglina tulevad kokku lähedalt ja kaugelt ning saavad kolmeks nädalaks paradiislikud tingimused oma loominguga tegelemiseks, katsetamiseks ning ideede värskendamiseks,“ kinnitavad korraldajad. Seekord on eksootilisi külalisi tulemas Koreast (prof Eun-kyung Choi Ewha naiste ülikoolist ja Michael Stephan – mees kaugelt Tasmaania saarelt Austraalia külje alt. Eesti kunstnikest kutsuti sümpoosionile tunnustatud keraamik Õnne Õunap, kelle töö valiti möödunud aastal kuulsale Mino konkursile Jaapanis ning tunnustatud eesti skulptor Ekke Väli koos noorema põlve skulptori Eneken Maripuuga.

Kaugeltki kõik sümpoosionist osavõtjad ei ole keraamikud, aegade jooksul on siinmail oma loomingut värskendanud skulptorid, tekstiilikunstnikud ja üks arhitekt.

Kaheteistkümne aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sadaviiskümmend kunstnikku üle kogu maailma. On kaunilt tähenduslik, et alles sümpoosioni lõpupäeval avatakse näitus Tohisool valminud töödest. Nii luuakse emotsionaalne sild uue sümpoosioni ettevalmistamiseks. Parginäitusele järgneb alati väike kontsert.

Sümpoosion kestab 1.-22.juulini, pidulik lõpetamine, näitus ja kontsert on

laupäeval, 21.juulil kl.15.00 seal samas Tohisoo mõisapargis.

Võru linnagalerii uued näitused

Täna kell 18.00 avatakse Võru linnagaleriis kolm uut näitust, mis jäävad külastajatele avatuks 5. juulini.

Ari Liimataise ja Tartu kunstniku Priit Pajose “Ull ja Ullim”

“Ull ja Ullim” on teistkordne Äänekoski maalija Ari Liimataise ja Tartu kunstniku Priit Pajose ühine kahemehenäitus. 2011. aasta kesksuvel toimus nende esimene ühisnäitus Kesk-Soomes Äänekoski linnas Keittelejazz muusikafestivali raames.

Kuigi Liimataise ja Pajose maalide sümbolkeel ja tehnika on küllaltki erinev, ühendab mehi siiski paar tunnusjoont. Suurem ühisosa on absurdiline jutustus. Absurdiprillide läbi nähtud maailm annab figuraalset maali armastavale kidakeelsele kunstnikule suure vabaduse mõistujuttu ajada, filosofeerida või ka niisama pullida. Teise paralleelina võiks veel tuua teatud müstilise väreluse , mis mõlemal kunstnikul pildist pilti kordub. Mehed peavad absurdimaigulist kunsti ka pisut riskantseks, kuna oht on libiseda mageda nalja või karikatuuri valdkonda. “Seni kuni pildile tekkiv sümbol tuleb alateadvusest mitte “ülakorruse” aktiivsest tegevusest, peaks kõik siiski korras olema”, ütleb üks kunstnikest. Loe edasi: Võru linnagalerii uued näitused

Potilaat avab keraamikute välihooaja

Täna keskpäeval algab Kohilas Tohisoo mõisas kaheteistkümnendat korda Eesti Keraamikute Liidu korraldatud potilaat.

Kohila koolituskeskus Tohisoo mõisas on üks Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna praktikabaasidest ja keraamikutele üle maailma tuntud kui
suurevormilise keraamika puupõletusekeskus.

Inimese kõrguse ja puudega köetava savipõletusahju ümber toimuva potilaadaga tavatsevad keraamikud lugeda avatuks aprillist oktoobrini kestva
välipõletushooaja ning hea õnne märgiks müüakse esimese ahjutäis loomingut kohaletulnud kunstihuvilistele.

Kunstnikud Külli Kõiv ja Aigi Orav rääkisid, et iga aastaga tuleb potilaadale üha rohkem neid kunstnikke, kelle tööd puupõletusest osa saavad.
Tänavugi põletati ahjus 20ne kunstniku töid. „Muidugi on laadal ka kauneid elektriahjus põletatud esemeid, kuid meie, puupõletuse-usku kunstnikud, tahaks ikka puupõletust propageerida,“ rõhutasid kunstnikud, kes mõlemad on ka kesksuvel Tohisoo mõisas toimuva rahvusvahelise keraamikasümpoosioni eestvedajateks.

Ahju kütmine algab tavaliselt juba kaks päeva varem. Pühapäeva hommikul, kui on ahi jahtunud, avatakse kell 12 uksed ning kunstnikud panevad oma
ahjusoojad tööd seal samas kõigile vaatamiseks ja müügiks välja. Kunstihuvilistele tutvustatakse puupõletuse ürgset iseloomu ja tööde eripära. Kaht ühesugust taiest sel laadal ei ole.

Tohisoo mõisapargis asuv anagama-tüüpi savipõletusahi on Baltimaade suurim, siin saab põletada ka suurevormilist, skulpturaalset keraamikat. Ahju
eripära seisneb selles, et seda köetakse puudega ja esemed on vahetus kontaktis tuleleegiga. Ahi valmis 2000 aastal, ehituse eestvedajateks olid Eesti keraamikud ja kunstiakadeemia. Ehitamist toetasid ka keraamikute ametivennad USA-st. Tohisoo mõisapargis kannab ahju eest hoolt Kohila vallavalitsus.

Potilaadaga koos toimub ka Tohisoo mõisapäev, kus Carl Mothanderi teosega „Parunid, eestlased ja enamlased“ laiemat tuntust pälvinud mõis on tulvil kunstinäitusi ja muusikat. Müüakse kohalikku käsitööd, tegutsevad töötoad, tutvustatakse Tohisoo mõisa ajalugu ja kõlab kaunis muusika.

Nõmme keraamik Kadri Kaerma avas Helsingis personaalnäituse

Nõmmel elav keraamik Kadri Kaerma avas eile Helsingis Eesti Majas Tuglase Seltsi galeriis (Sörnäisten rantatie 22c) oma personaalnäituse

«Total Catwalk», seisab linnaosavalitsuse pressiteates. Helsingi kunstipublik saab näha sadu meeleolukaid keraamikast, klaasist, nahast, tekstiilist ja puidust kasse. Näitus jääb avatuks 19. maini.
Kadri Kaerma on lõpetanud 1985. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamika erialal. Ta oli pikalt ka Tallinna Keraamikatehase peakunstnik.
Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul on oluline toetada ettevõtlust. «Kadri Kaerma on omanäoline kunstnik, kes läbi personaalnäituse saab juurde rahvusvahelisi kontakte, mis omakorda aitavad tal keraamikatoodetele leida uusi ostjaid ja turge,» selgitas linnaosavanem.
Korpi hinnangul on Tuglase Seltsi galerii Kadri Kaerma näituse toimumiskohana sümboolse tähendusega, sest ka Friedebert Tuglas on olnud Nõmmega väga tihedalt seotud.

Keraamikakursus Vastseliina linnuse külastuskeskuses

Suviste õpitubade sarjas on 23. ja 24. juulil võimalus osaleda kagepäevasel keraamikakursusel Vastseliina linnuse külastuskeskuses ehk rahvakeeli Piiri kõrtsis.

Kursus algab nööpide, prosside jm väiksemate esemete tegemisega. Teisel päeval need glasuuritakse ja põletatakse osalejate silme all valmis ehitatud paberahjus. Samuti saab teisel päeval valmis meisterdada kausi või ahjupoti.

Kursus sobib nii algajatele kui ka edasijõudnutele ja seda juhendab Võru keraamik Aivar Rumvolt.

Kursuse tasu on 10€/päev, tasu sisaldab nii külastuskeskuse piletit, kursuse tasu kui ka keskaegset lõunasööki. Kursus kestab mõlemal päeval kell 11-16.

Lisainfo ja registreerimine: MTÜ Roots, mty.roots@gmail.com või tel 5341 9541.

Täielik õpitubade kava: www.vastseliina.ee/linnus

Õpitubasid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Tohisoo mõisa kogunesid keraamikud üle ilma

Kohilasse Tohisoo mõisas töötavad alates sellest nädalast seitse puupõletuse huvilist keraamikut üle maailma. Kolm nädalat kestva sümpoosioni jooksul katsetatakse üheskoos puupõletuse väge ja skulpturaalsete keraamiliste vormide loomist spetsiaalses anagama tüüpi savipõletusahjus mõisa hoovil. Tulijaid on tänavu USA-st, Venemaalt, Hong Kongist, Taanist, Türgist ja kaks kunstnikku nagu ikka ka Eestist. Kolme nädala jooksul valmivad kunstnike käe all saviskulptuurid, mis pannakse uudistajatele imetlemiseks mõisaparki välja 23. juulil. Juba täna õhtul saavad huvilised näha samas ka esimesi kunstnike töid. Eelnevalt kokku leppides on võimalik ka külastada kunstnikke nende töötubades ja oma simaga vaadata, kuidas teos ahju panekuks valmib.

Sümpoosioni peakorraldaja, kunstnik Külli Kõivu sõnul on kõik osalejad äärmiselt huvitatud puupõletuse fenomenist ja tehnoloogiatest. Üheteist aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sada nelikümmend kunstnikku kogu maailma.

Eesti Keraamikute Liidu, Kohila valla ja MTÜ Tohisoo Mõis koostöös korraldatud keraamiksümpoosioni peategelane on endiselt Tohisoo mõisapargis asuv baltimaade suurim keraamika puupõletusahi, kus kunstnikud ja suuri saviskulptuure põletada saavad. Selline ahi kutsub kunstnikke eksperimenteerima ja oma seni teostamata suuri keraamilisi vorme põletama.

Sümpoosion lõpeb 23.juulil kell 15 meeleoluka parginäitusega ja väikese kontserdiga.

Kuressaares käivitus rahvusvaheline keraamikaprojekt

Üleeile alustas Kuressaares Saaremaa Kunstistuudio eestvedamisel rahvusvaheline keraamikaprojekt, milles löövad kaasa osalejad Leedust, Lätist, Rootsist, Soomest ja Ungarist, kirjutab Janne Nurmik tänases Meie Maas.

Edvinas Pundys Leedust on üks Kuressaarde saabunud keraamikaprojektis osaleja. Foto: Triinu Tootmaa

Projekt kannab nimetust “Discovering parallels of folk pattern in ceramics of European nations” (“Paralleelide avastamine erinevate Euroopa rahvaste keraamikas kasutatavatest rahvuslikest mustritest”) ning ettevõtmine viiakse läbi Euroopa Ühenduse abiga Grundtvigi programmi raames.

Mainitud programmi eesmärk on Saaremaa Kunstistuudio projektijuhi Triinu Tootmaa selgitusel täiskasvanud õppijate ja nende koolitajate koostöö edendamine partneritega teistest Euroopa riikidest. Samuti täiskasvanute õppimisvõimaluste laiendamine ning täiskasvanuhariduse kvaliteedi ja populaarsuse tõstmine Euroopas.

“Saaremaa Kunstistuudio projekt kujutab endast kuuepäevast keraamika töötuba, millest võtavad osa kolm leedulast, kolm lätlast, kaks rootslast, üks soomlane ja ungarlane. Õpiringi juhendab ja viib läbi keraamik Karin Kalman,” kirjeldas Tootmaa, kelle sõnul avaneb projektis osalejaile neil päevil võimalus tundma õppida erinevaid keraamika valmistamise tehnikaid, tutvuda Euroopa rahvaste mustrite ja ornamentidega ning saada lühiülevaade keraamika ajaloost ja Eesti keraamikast.

“Töötubades toimuva käigus kavandavad ja teevad kõik osalised rahvuslike mustritega keraamilisi esemeid. Lisaks panustasid õpilased õppimisprotsessi sellega, et valmistasid oma maa rahvuslike mustrite kohta väikese esitluse või mapi,” osutas Tootmaa.

Kuue päeva jooksul valminud töödest avatakse 23. jaanuaril kell 19 Saaremaa Kunstistuudios kõigile huvilistele uudistamiseks ka näitus.

Sirje Rump: tulin veoautoga Setomaale unistusi täitma


Keraamik Sirje Rump Uusvada külas. Foto: Ahto Raudoja Selle tumeda juuksepahmakaga, pruunide ülisäravate silmadega naerusuise Uusvadasse elama tulnud keraamiku Sirje rõõmsameelsus võtab lihtsalt õhku ahmima – ta on endale Setomaale rajanud kodu, töökoha ja imedemaa, kus täituvad unistused.

Kust sa üldse pärit oled, Sirje?

Ma tulin Setomaale suure veoautoga Tartust. Ema poolt on mul suguselts Saverna kandist, isa poolt Tartust.

Elad praegu Setomaal Uusvada külas. Miks sa just sinna elama läksid?

Mul oli üks unistus – maale elama ja oma kunstiateljee-töökoda kodus. Ühel hetkel tundus, et nüüd on õige aeg. Alustasin majaotsinguid ikka Tartu ümber, aga ring läks järjest suuremaks ja rohkem lõuna poole, kuni aasta pärast leidsin ennast Uusvada külas. Sellele aitasid kaasa ka mu kallid sõbrad, kes Setomaalt pärit on. Muidugi ka aidauks ja suur vene ahi keset tuba, mis lausa kutsusid mind sinna majja elama.


Millist tähelepanu sa oma lähedastelt pälvisid, kui teatasid, et lähed nüüd Setomaale elama?

Mu isa lubas mulle kohe, et kui tüdinen sellest perifeeriast, siis üks maja on mul tsivilisatisoonis ootamas. See maja ootab ikka veel seal. Aga mu sõbrad kergitasid vuntsi, olid rõõmsad ja tervitasid mu ideed. Miks? Sest meil on siin väga lõbus, kui nad mulle külla tulevad. Avastame koos uusi paiku ja inimesi siin Setomaal.

Kuidas sind Setomaal vastu võeti?

Mul on siin ülitore naaber Ode, tema tutvustas mind külarahvale. Kõik on väga sõbralikud. Ode on mul nagu seletav sõnaraamat: kui ma millestki aru ei saa, siis koputan tema uksele ja ta tõlgib mulle, tulnukale. Loe edasi: Sirje Rump: tulin veoautoga Setomaale unistusi täitma