Head petserimaalased ja Petserimaa sõbrad

Käesoleva nädala laupäeva keskpäeval algab Seto Kuningriigi päev Petserimaal Setomaa vallas asuvas Lüübnitsas, kus tegemist setode ülimalt sisuka kultuuriüritusega, mis kutsub kaasa mõtlema ja petserimaalaste heaks tegutsema.

Osvald Sasko Petserimaa lipuga Foto Urmas Saard
Osvald Sasko Petserimaa lipuga. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Selts püstitab Lüübnitsas oma telgi ja korraldab taas Petserimaa Suveülikooli[/pullquote]Iga kaasmaalane peaks külastama vähemalt üht kuningriigi päeva, et teada saada, kes on Petserimaa eestlased ehk setod, kelle ajalooline asuala on lõhestatud ajutise kontrolljoonega. Tartu Rahu Põlistamise Selts püstitab Lüübnitsas oma telgi ja korraldab taas Petserimaa Suveülikooli, kuhu kutsume esinejateks Riigikogu liikmeid, Eesti erakondade ja isamaaliste ühenduste esindajaid, samuti arvamusliidreid ja rahvuslikult mõtlevaid asjatundjaid.

Soovime teada teie seisukohta Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse teemal.

Loe edasi: Head petserimaalased ja Petserimaa sõbrad

Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

peipsiveere1. mail annab maaeluminister Tarmo Tamm Alatskivi lossis Peipsimaale üle rändkahvli, millega kuulutatakse avatuks Peipsimaa maitsete aasta. Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi.

“Peipsimaad on nimetatud ka Eestimaa sahvriks, kust on aegade jooksul käidud varumas kvaliteetset toitu, seega väärib Peipsimaa igati aasta toidupiirkonna tiitlit,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

“Kohalikud toitumistavad ning kohalik toidukultuur on ka Eesti erinevates piirkondades mõnevõrra erinevad ning Peipsimaa maitsete aasta pakub hea võimaluse 2017. aastal just Peipsi toidukultuuriga paremini tuttavaks saada,” ütles MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök projektijuht Triinu Akkermann. “Välja on töötatud kvaliteedimärgis Peipsi Toit, mille väärtusi ja edasikandjaid püüame selle aasta jooksul laialdaselt tutvustada.”

Peipsimaa maitsete aasta tiitli ning tiitliga kaasneva rändkahvli annab Alatskivi lossis Peipsi järvega piirnevate omavalitsuste ning Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ esindajatele üle maaeluminister Tarmo Tamm. Rändkahvel liigub koos aasta toidupiirkonna tiitliga mööda Eesti toidupiirkondi.

Loe edasi: Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

MTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja 2017. a I taotlusvooru

Piiriveere logo.JPGMTÜ Piiriveere Liider kuulutab välja projektitaotluste vastuvõtu 2017. a I taotlusvooru: voor on avatud 27. veebruar-15. märts.

Toetust saavad taotleda Meremäe, Misso, Mikitamäe, Orava, Räpina ja Värska vallas tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud, sihtasutused, seltsingud ja kohalikud omavalitsused.

Infopäevad taotlejatele toimuvad 15. veebruaril kell 16 Värska kultuurikeskuses ja 17. veebruaril kell 16 Meremäe vallamajas.

Toetust saab taotleda meetmetest:

  • Meede 1 – Elukeskkonna arendamine
  • Meede 2 – Ettevõtluse arendamine
  • Meede 3 – Ühistegevuse ja koostöö arendamine

Projektitaotluste hindamise tähtaeg (tegevusgrupis) on 15. mai 2017.

Täpsem info taotlemise ja nõustamise kohta: www.piiriveere.ee.

Põlvamaal valmisid uued paadisillad ja paatide veeskamiskohad

Paadisild Mikitamäe vallas.
Paadisild Mikitamäe vallas.

Uued paadisillad ja veeskamiskohad rajati Kanepi, Valgjärve, Mooste, Mikitamäe ja Värska valda ning infotahvlid harrastuskalapüügiks vajaliku infoga paigaldati lisaks eelnimetatutele ka Räpina valda.

Projekt kutsuti ellu, kuna paljudel Põlvamaa veekogudel on “isetekkelised” paatide vettelaskmiskohad, mille kaldad on rikutud ning paatide vettelaskmiseks otsitakse üha uusi asukohti. Samuti on olemasolevad nõukogudeaegsed purded amortiseerunud ning ohtlikud neid kasutavatele inimestele. Lisaks on harrastuskalastajad pidanud probleemiks kalastusreeglite mitteteadliku eiramist ja looduskeskkonna

Mooste järve paadisild.
Mooste järve paadisild.

kahjustamist. Siit ka vajadus jagada vastavat keskkonnainfot kohapeal.

Kanepis Jõksi järve ääres likvideeriti vana ja ohtlik purre ning rajati uus paadisild ujukitel. Paatide veeskamiseks korrastati ligipääs ja rajati paadislipp ning paigaldati infotahvel harrastuskalameestele vajaliku infoga. Sama tehti ka Mooste järve ääres.

Valgjärvel pikendati olemasolevat paadisilda, et mootorpaatidega oleks ohutum randuda ning rajati slipp ja infostend. Värska vallas Lobotkas ja Mikitamäe vallas Rõsnas rajati betoonalusega paatide veeskamiskohad ning paigaldati vajalikud infostendid.

Tööde kogumaksumuseks kujunes ligikaudu 41 000 eurot, millest SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kattis 90%.

Hegri Narusk

SA Põlvamaa Arenduskeskus

Setomaa saab sel aastal arenguks üle veerand miljoni euro

Setomaa vallad ja mittetulundusühingud saavad sel aastal 270 000 eurot arengutoetust eesmärgiga arendada piirkonna ettevõtluskeskkonda ja luua uusi töökohti ning seeläbi parandada inimeste elujärge.

Setomaa arengu programmi tingimused kinnitanud siseministri Hanno Pevkuri sõnul on Setomaa hea näide sellest, kuidas kohalikud piirkonda arendavad ja sellesse panustavad.

„Setomaa on üks Eesti omanäolisemaid ja kaugemaid piirkondi ning on hea meel näha, et sealsed inimesed oma kodukandi arengusse pühendunult suhtuvad,“ ütles Pevkur. „Riik on Setomaad läbi erinevate programmide toetanud juba 17 aastat ja kindlasti jätkame seda tulevikuski. Veelgi enam, oleme otsustanud, et Setomaa ja teiste Kagu-Eesti piirkondade arendamiseks koostame sel aastal eraldi Kagu-Eesti tegevuskava piirkonna paremaks arenguks.“

 Setomaa programm on suunatud ajaloolise Setomaa Eesti riigi territooriumil paiknevale osale, kuhu kuuluvad Mikitamäe ja Värska vald Põlva maakonnas ning Meremäe vald ja Misso vald Võru maakonnas.

Toetust saavad taotleda need kohalikud omavalitsused ja piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Taotletava toetuse maksimaalne suurus on 32 000 eurot, tegevustoetuse puhul 20 000 eurot.

Programmi vahenditest toetatakse noorte ettevõtlusalast koolitust ja sidumist Setomaa ettevõtetega, ettevõtete kohapealse toimekeskkonna edendamist ning kvaliteetse ja aktiivse tugiteenuse tagamist, samuti Setomaa mainekujunduslikku turundust ning sidumist piirkonna spetsiifiliste kultuuri- ja loodusväärtustega.

 Lennart Komp

Sel nädalavahetusel on Setomaal kohvikutepäev ehk Seto Külävüü kostipäiv

visit-kostipaivsetomaakohabrandpildipankgurmeesetomaaturismitaloubedu4643_HG6WuMjG17. augustil kell 12 avatakse 10 kohvikus Lüübnitsast Tsiistreni Seto Külävüü kostipäiv. Võrreldes teiste kohvikutepäevadega on kostipäeval eriline see, et kohvikud on taluhoovides ja külataredes, mitte linnatänavatel.

Iga kohviku roogade seas on midagi ainuomast seto köögile – kala, sõir, erinevad piirakud. Kohalikud maitsed omakorda tekivad Setomaa saadustest – need tulevad kohvikutesse oma või naabrite aiast, metsast ja järvest.

Iga kohvik teeb päeva huvitavaks omamoodi: saab leelotada ja teha sõira, orienteeruda ja meisterdada. Mitmel pool toimub kontserte, Lüübnitsas pakuvad silmailu sibulavanikud. Tegevust jätkub mitmele maitsele.

Samal ajal toidunaudingutega kutsutakse seltskondi üles osa võtma fotojahist. Kõigi nende seas, kes saadavad pilte vähemalt kolmest kohvikust, loosime välja auhinnad ja ka žürii valib parimad. Pilte ootame aadressile kostipaiv@setomaa.ee.

Kostipäeva 10 kohvikut on: Lämmijärve Kalapala (Lüübnitsas), Parvepoiste kohvik (Värskas), orienteerumiskohvik Kolm Taset (Värskas),  Toomemäe talu piirakupuhvet  (Saabolda külas),  Hõimu Hõlahusõq (Obinitsas),  galeriikohvik ObiNizza (Obinitsas), Rikka Ivvani juures (Küllätüvä külas), Üllatused tädi Roosi juures (Meremäel), Taevalikud paabad (Kalatsova külas), Linamuuseumi kolme supi köök (Tsiistre külas).

Seto Külävüü on turismimarsruut, mis kulgeb Võõpsust Luhamaani. Marsruudi kohta saab rohkem infot: http://www.visitsetomaa.ee/kylavyy-kaart

Seto Külävüü kostipäeva korraldavad MTÜ Setomaa Turism ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo. Kostipäeva kohta saab rohkem infot: http://visitsetomaa.ee/index.php?id=yritused&event_id=29

Kostipäeva trükis koos kohvikute asukohtade kaardiga on kättesaadav Tartu külastuskeskuses, Põlva ja Võru turismiinfokeskuses, Värska ja Obinitsa turismiinfopunktis. Kostipäeval jagavad seda trükist ka 10 kohvikut.

Taarka Pärimusteatri noorteprojekt otsib osalejaid

Taarka Pärimusteatri noortestuudio näitlejate hakatusel ja Euroopa Noorte Eesti Büroo toetusel on valminud noorteprojekt “Et uus saaks alguse Setomaal”. Projekt toimub 7.06 – 09.06 Obinitsas ja14.06 – 16.06 Värskas.

Projekt toob kokku kõikide Setomaa valdade noored ja annab neile võimaluse mõtte- ja ideevahetuseks vabas keskkonnas. Kahel järjestikusel nädalavahetusel viiakse läbi seeria kunsti- ja teatriõpitube professionaalide juhendamisel: maskiõpituba, lavalise liikumise õpituba, installatsioonide õpituba, Taarka Pärimusteatri noortestuudio draamaõpituba, minilavastuste loomine.

Osalema on oodatud noored vanuses 7-26. Osalemine, majutus ja toitlustus tasuta. Vajalik eelregistreerimine. Lisainfo ja registreerimine riin.tammiste@gmail.com, tel: 56606432.

Peipsi talimängud tulevad juba 35. korda

Sel laupäeval võistlevad kaheksa valla sportijad juba 35. korda korraldatavatel Peipsi talimängudel. Sel korral toimub mõõduvõtmine Mikitamäe vallas.

Võistluste eesmärk on jätkata Peipsi talimängude traditsiooni, aidata kaasa spordi- ja liikumisharrastuse hoogustamisele valdades ning selgitada välja sportlikumad Peipsi äärsed vallad. Talimängud avatakse Mikitamäe kooli juures kell 10. Mõõtu võetakse suusatamises, lasketeatesuusatamine, tõukekelgu teatevõistluses, males-kabes, koroonas, sõudmises sõudeergomeetril, kalapüügis, juhtkonnavõistluses ja mälumängus.

Talimänge korraldavad Mikitamäe vallavalitsus ja Põlva Maakonna spordiliit.

Tõpratohtril ikäv ei nakka

«Üts kaivas’, et täl om kotoh varõs haigõ, köhis,» muhelõs Ain. «Pidi sis varõssõlõ rohodoosi vällä arvutama. Vast jummal avit’ rohkõmb, a varõs sai terves.»
«Üts kaivas’, et täl om kotoh varõs haigõ, köhis,» muhelõs Ain. «Pidi sis varõssõlõ rohodoosi vällä arvutama. Vast jummal avit’ rohkõmb, a varõs sai terves.»
«Mul om koton varõs, köhis, avitagõ!» kuuld´ tõpratohtri Piiri Ain (49) telefonist. Miä tan iks, Ain rehkend´ tsillokõsõ rohoportsu vällä. Seo om õnnõ üts uskmalda lugu veterinaari tüüst, kiä kunagi ei tiiä, kas päiv lõpõs pini hambin vai lehmäst vask´at vällä tõmmatõn.

«Tuu aig om möödäh, ku kävet ekä vask’at süstmäh ja udarapõlõtikku ravimah,» om Aini jutu perrä timä tüü aoga kõvastõ muutunu. «Suurõh laudah tege tüüline vai seemendüstehnik lihtsämbä tüü är. Minno kutsutas sis, ku lehmäl om poigimisõ man määnegi jama, näütüses om vaia emakat tagasi toppi.»

Ku laudaeläjit tulõ küländ harva tohtõrda, sis ei passiki Aini inämb tõpratohtris kutsu, nigu mi kandin om iks tettü. Ku päämidse ravialodsõ omma kassi ja pini, sis piät nimi peenemb olõma. A mine tiiä kah, selle et Aini jutu perrä ei piä kassi-pini hinnäst kuigi piinült üllen.

Kuis mürdsümehest-piltnikust Veriora, Räpinä ja Miktämäe valla volitõdu veterinaararst sai ja kuis tä tagasi kodo Võromaa ja Setomaa piiri pääle Männisalo küllä Suuvere (Soovere) tallo tull’, tuud pajatas Ain mõnuga tubli tunnikõsõ. Naanõ Külli, kah opnu veterinaar, avitas miilde tulõta üleeletüt ütelehmäpidäjäaigu.

Kukki veterinaaripaprõ omma Ainil karmanin joba Vinne ao lõpust pääle, sai tä uma kandi volitõdus veterinaaris viil 2005. aastal. «Egä noid väega vaia ei olõki,» arvas tä uma ammõdi tuu poolõ kotsilõ, mille jaos riik rahha and. «A ku määnegi taud vallalõ lätt, sis olõmi mi viil ainumadsõ, kes umma kanti häste tundva. Ku oll’ tuu tsirgugripp, sis loimi kokko, ku pall’o om egälütel kanno, partsõ, hannõ, kalkunit. Esiki kats papagoid saimi. Sis sai piirkund iks väiga häste läbi sõglutus.» Loe edasi: Tõpratohtril ikäv ei nakka

Tulemas on XXXV Peipsi talimängud

Avinurme Vallavalitsus kutsub tublisid sportijaid kaasa lööma selleaastastel Peipsi talimängudel Mikitamäel, 9. veebruaril. Kes tunneb, et tahab mängudel Avinurme lipu all kaasa lüüa siis kõik huvilised on väga oodatud. Tutvu alloleva juhendiga ning kui leiad endale sobiva ala siis teata osalemissoovist tel +372 339 7483 või +372 5626 1650 või mailiaadressil kultuur@avinurme.ee.
Osalemissoovist teata hiljemalt 28. jaanuariks!

Loe edasi: Tulemas on XXXV Peipsi talimängud

Homme toimub Mikitamäel laat

Pühapäeval, 20. mail 2012 algusega kell 10 toimub Mikitamäel kevadlaat. Kaubeldakse nii seemnete, istikute, aiatööriistade kui käsitöö, toidukauba, vanavara ja riidekraamiga.

Kooli õpilasfirmad pakuvad oma toodangut.
Laadal võimalik villa vahetada ja lõnga osta.

On just õige aeg istikute muretsemiseks ja võimalus laadamelu nautida. Tule laadale!

Info: arendus@mikitamae.ee või +372 506 3301

Üle-setomaaline noorsootöö juhtimine antakse volbriööl üle Missolt Meremäele

2011. aasta maikuust on Setomaa Valdade Liidu (SVL) eestvõtmisel saanud alguse üle-setomaaline noorsootöö arendamine, mille eestvedajaks on igal aastal üks vald neljast (Misso, Meremäe, Värska, Mikitamäe). Esimene koostööaasta on Misso eestvedamisel lõppemas. Aasta eesmärgiks oli eelkõige Setomaa noorte töö sisu ja koostöö vajalikkuse teadvustamine avalikkusele, algatati nelja valla noorsootöö juhtide regulaarsed kohtumised ning planeeriti ühiseid ettevõtmisi ning tehti tulevikuplaane. Olulisteks diskussiooniteemadeks on olnud neljas Setomaa vallas elavate seto ja võro juurtega noorte kultuurilised eripärad ning ühe või teise kultuuri domineerimine.

Esimene aasta Misso valla juhtimisel on läbi saanud ning järgmiseks aastaks antakse üle-setomaalise noorsootöö juhtimine üle Meremäe vallale. Meremäe valla noorsootöötaja Anne Palu sõnul liigub järgmisel aastal fookus noorsootöötajatelt noortele endile. Oluline on noorteteema jõudmine Setomaa arengukavasse, noortevaheliste suhtlusvõrgustike teke, noorte vajaduste ja soovide kaardistamine. Üks eesmärk on kõik Setomaa valdade noortekeskused/klubid liita üle-eestilise avatud noortekeskuste ANK võrgustikuga. See võimaldab lihtsamini ühisüritusi korraldada ning loob mitmekesisemad võimalused noorsootööks kohalikul tasandil. Praegu on liikmed Misso ja Meremäe.

Setomaa noorte juhtimise üleandmiseks korraldatakse 30. aprillil kell 18 Misso rahvamajas üle-setomaaline üritus, kus peategelasteks on noored ise. Üritusel näidatakse ka nelja valla videot. Muusikat teeb Seto pärimusmuusika ansambel Klapp ning Taarka Pärimusteatri noortestuudio.

Birgit Lüüs

Mikitamäel toimub Setomaa II hariduskonverents

Täna, 2. detsembril toimub Mikitamäe vallamaja saalis Setomaa II hariduskonverents.

Konverentsi eesmärk on tuua esile ja väärtustada kooli osa seto omakultuuri õpetamisel ja hoidmisel, kaasata kogukond ning erinevad institutsioonid võimalikule koostööle ning tugevdada põlvkondade vahelisi sidemeid seto keele ja kooli püsimajäämisel.
Kell 10 algava konverentsi päevakavas on mitmed põnevad ettekanded – näiteks räägib Mariko Faster Võru instituudist, mis on keelepesad ja kuidas need töötavad; oma keele õpetamisest kui Võru instituudi ühest prioriteedist annab ülevaate Tiia Allas. Mis saab edasi koolidest ja haridusest Setomaal, kutsub kaasa mõtlema Setomaa Valdade Liidu juht Margus Timmo; võimalustest soovide ja reaalsuse vahel räägib Jüri Valge  haridus- ja teadusministeeriumist.
Sellest, kuidas keelt õpetavad ka laulud ja muinasjutud, annab ülevaate Õie Sarv, millal ja kuidas sai temast seto ning kooli ja õpetajate osast selles pajatab Aare Hõrn.
Seto muuseumid kui keele varaaidad on vaatluse all Laine Lõvi ja Eve Ellermaa ettekandes, täiskasvanute koolituse probleeme Setomaal läbi aegade lahkab Vello Jüriöö Setomaa Rahvahariduse Seltsist.

Setokeelsest ja Seto(maa) kohta avaldatud kirjandusest kuni II maailmasõjani annab ülevaate Ahto Raudoja Seto Instituudist ning lootused ja kartused oma keele rääkimisel, õppimisel ja õpetamisel sõnastab Nele Treimann-Truija.
Konverentsi korraldab MTÜ Setomaa Rahvahariduse Selts, toetavad Mikitamäe vallavalitsus, Mikitamäe kool ja Räpina paberivabrik. Vaata ka konverentsi päevakava.
Allikas: polvamaa.ee

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Laossinas kadunud viis lammast

‎27. juuni pärastlõunal läks Laossinas kaduma viis väikest musta lammast. 4-5 kuused jääratalled murdsid välja elektriaedikust ning liikusid teadmata suunas. Õhtuni kestnud päästeotsinguoperatsioon loodetud tulemusi ei andnud. Kes näeb selles kandis kahtlast peremehetut kõrvamärkideta karja, antagu teada tel 5273985.

Põlvamaal valiti välja selle aasta kaunimad kodud

Meida Mõttuse kodu.

Konkursi „Kaunis Eesti kodu 2011“ maakondlik komisjon (esimees Marika Saks) esitas vabariigi presidendile autasustamiseks neli sel aastal enam silmapaistnud Põlvamaa kodu.

Meida Mõttuse kodu Pikareinu külas Valgjärve vallas. ”Kui suur pind niita!” on ilmselt esimene mõte, mis Meida Mõttuse kodu külastajat tabab. Ja kui korras on see kõik! Vesiroosirohket tehistiiki ääristavad lillepeenrad ja puud, sealhulgas leinavormid ja iidne tamm. Kogu haljastus sulandub imepäraselt ümbritsevasse loodusesse, moodustades väljapeetud terviku.

Eve ja Mati Kuklase kodu.

Eve ja Mati Kuklase kodu ja puidutöökoda Sõreste külas Kanepi vallas. See kodu asub sõna otseses mõttes metsa süles – mets piirab seda kolmest küljest. Uusehitised on rajatud põlistega samas stiilis, kogu kujundus järgib traditsiooni, säilitatud on ka endisaegsed puud ja kaev. Miski ümbruse heakorras ei viita puidutööstushoone olemasolule – ometi on tegu jõudsa tootmisettevõttega. I-le paneb täpi looklev lillepeenar.

Liidia Ojakivi kodu.

Liidia Ojakivi kodu Kahkva külas Mikitamäe vallas. Väike kinnine aed meenutab setode kindlustalusid. Muljet avaldab krunti piirav tihe kuusehekk. Kogu minimalistlik kujundus järgib põlistalu traditsiooni, ei midagi liigset, ometi kätkeb seegi endas suurt tööd. Tavakohaselt värvimata hoonete taustal tõmbavad tähelepanu lillede värvilaigud ning leidlikud detailid. Kogu kujundus on viimse detailini läbi mõeldud, sealhulgas ka elumaja terrassilt avanev vaade ümbritsevale maastikule. Pilkupüüdvad on ühesuguses stiilis rajatud suveköök ja -tualett, moodsa elumajaga harmoneeruvad sillutatud teerajad ja laternad, hoolitsetud muruvälja täiendavad valitud lilled ning ilupõõsad.

Eda Undritsa ja Andres Vijari kodu.

Eda Undritsa ja Andres Vijari kodu Himmaste külas Põlva vallas. Kogu kujundus on viimse detailini läbi mõeldud, sealhulgas ka elumaja terrassilt avanev vaade ümbritsevale maastikule. Pilkupüüdvad on ühesuguses stiilis rajatud suveköök ja -tualett, moodsa elumajaga harmoneeruvad sillutatud teerajad ja laternad, hoolitsetud muruvälja täiendavad valitud lilled ning ilupõõsad.
Lisaks pälvis Kauni Eesti Kodu konkursi vabariikliku eripreemia tervisespordirajatiste valdkonnas Mammaste tervisespordikeskus kui ilus, heakorrastatud ja mitmekülgseid tervisespordivõimalusi pakkuv ühtne spordikompleks. Tervisespordikeskus koosneb kõrgtasemel hooldatud radadest ja mugavast olmehoonest, mis pakub erinevaid teenuseid. Spordiklubi Serviti poolt hooldatud tervise- ja suusarajad vastavad kõrgetele kvalifikatsiooninõuetele, mis võimaldavad korraldada ka rahvusvahelisi suurvõistlusi.
Allikas: polvamaa.ee

Mikitamäe vallas tulevad külade mängud

24. juunil algusega kell 15.00 toimuvad Mikitamäe valla IV külade mängud. Mängude algatajaks oli aktiivne Karisilla küla. Lustakad mängud on korraldanud nii Mikitamäe kui Rõsna küla. Sel aastal on sportlik-humoorikate mängude korraldajaks Usinitsa küla ning mängude toimumiskohaks Mikitamäe Kooli staadion.

Võisteldakse järgmistel aladel: korvpalli vabavisked, kombineeritud teatevõistlus, köievedu, viktoriin jne. Küladest oodatakse võistlema 5-liikmelisi võistkondi või külade ühisvõistkondi. Küla fännklubi liikmete arv ei ole piiratud. Riietus sportlik ja ilmale kohane. Võistlus ei käi mõisa vaid tublima küla tiitli ja väikeste auhindade peale!

Mängude korraldamist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Mikitamäe Vallavalitsus. Külade mängud lähevad sujuvalt üle Jaaniõhtuks! Jaaniõhtul tantsutab rahvast Jüri Homenja.

Allikas: Maivi Laar

Värskas analüüsitakse Setomaa ettevõtluskeskkonda

Reedel, 19. novembril Värska kultuurikeskuses toimuval Setomaa ettevõtluskonverentsil  arutatakse “ääremaa” ettevõtluskeskkonna hetkeolukorda ja arenguvõimalusi.
Tuntud analüütikud annavad konverentsil ülevaate Setomaa seniste tegevuste mõjudest ja arengusuundadest ning kohalikud ettevõtjad arutlevad oma ettekannetes ettevõtluse võimaluste üle Setomaal.

Loe edasi: Värskas analüüsitakse Setomaa ettevõtluskeskkonda

Mikitamäe väärtuslikud alad said piiritletud

 Mikitamäel sai valmis valla üldplaneeringut täpsustav miljööväärtuslike alade teemaplaneering “Setomaa kultuuripärand”.  Planeeringu koostamise raames määratleti täpsemalt miljööväärtuslike alade arv, täpsustati nende piirid ning määratleti täpsemalt nende planeerimis- ja hoonestamistingimused.

Teemaplaneeringu üheks eesmärgiks on miljööväärtuslike alade väärtuse teadvustamine kohalike elanike seas. Teemaplaneering on aluseks ja abiks vallavalitsusele miljööväärtuslike alade arendamisel, Põhja-Setomaa omapära säilitamisel ning selle tutvustamisel külalistele. Käesolevale teemaplaneeringule toetudes on võimalik taotleda ka toetusi külade hoidmiseks ja hooldamiseks vastavatest fondidest.

Mikitamäe vald on ajaloolise Setomaa kõige põhjapoolsem vald. Mikitamäe valla põhjaosas on juba vene vanausuliste külad ja kultuur. Sellest tulenevalt on suhteliselt väikese valla erinevatel aladel erinev ajalugu, kultuuritaust ja kombed, samuti erinev elustiil ja ehitustavad.

 Planeeringuga saab tutvuda  Mikitamäe valla kodulehel www.mikitamae.ee.

Lüübnitsa sibula- ja kalalaat meelitas tuhandeid inimesi

Lüübnitsas laupäeval peetud kümnes sibula- ja kalalaat meelitas vihmasele hommikule vaatamata kohale rohkem laadalisi kui mullu, kokku ligi 5000 inimest. Kalasupikonkursil tunnistati parimaks Kristi Johansoni püreesupp.

Laada korraldaja Aida Puusep kinnitas, et rekordilise osalejate arvuga laadal oli kauplejaid 176, laadakorraldus sujus hästi ja rahule jäid nii ostjad kui müüjad. Laadal esmakordselt toimunud kalasupikonkursil osales kuus suppi. Neid sai maitsa ligi 200 laadalist, kellest 70 pani kirja ka oma hinnagu. Veel hindas supp žürii koosseisus Inge Hirmo, Ilmar Palmik, Ester Tuiksoo, Hele Oidermaa ja Priit Sibul.

„Supid olid kõik väga maitsvad. Rahvahääletusel tekkis väga selge parimate suppide pingerida ja žürii, olles läbi arutanud kõigi suppide maitsenüansid, leidis, et rahvas on teinud väga õige valiku,” lausus Aida Puusep.

Esikoha võitis Kristi Johansoni püreesupp. „Imelisel kombel oli selles väga hea kala maitse tunda,” kiitis Puusep. Teine koht kuulus Niina Tsetshladze keedetud kalapuljongile, mida lisaks kalale täiendasid keedumunatükikesed, maitseroheline ja koor. Kolmanda koha sai Elvi Metskaevu „Sooja suve külmale supp”. „Žüriiliikmed olid positiivselt üllatunud, et üldse selle peale tuldi, et kalast on võimalik ka külmsuppi teha. Väga maitsev okroška tüüpi supp,” kommenteeris Puusep.

Laadale jagus muudki huvitavat. Grillimeister Meelis koos oma meeskonnaga näitas metssea ettevalmistamist grillimiseks. Rahvas nägi hakkliha valmistamist ja kotlettide küpsetamist. Kõik soovijad said maitsta kotlette ja BBQ ahjus valminud metssealiha.

Sepp Siim ja tema abilised tutvustasid sepatööd ning jagasid näpunäiteid sepiste tegemiseks. Puukujude meistri Elmari ümber kogunes hulgaliselt huvilisi, kui ta rääkis töövahenditest ja näitas puukuju tegemist.

Laadapäeva juhtisid Raimo Aas ja Contra. Kirevas kultuuriprogrammis esinesid leelokoor Helmine, rahvatantsuansambel Hõbehall, Karisilla külateater, tantsuklubi Maarja, lõõtsamängija Külvi Paide, segatantsurühm Helgerid, tantsutrupp Õietolm, Haanja Mängu-, Tantsu- ja Lauluselts, flamenkostuudio Duende, line-tantsutrupp Kenen, Meeksi Mehed ja Krabi külateater. Laadalõpu simmanil mängis Taivo bänd.

Aida Puusep sõnul toimub tuleva aasta augusti viimasel laupäeval taas laat ja ka siis on kavas toidukonkurss. „Kas pühendatud just supile või mõnele muule sibula- ja kalatoidule, seda veel mõtleme,” lisas ta.

Fotod: Aida Puusep

Lüübnitsa sibula- ja kalalaada kavas on kalasupikonkurss

Homme, 28. augustil toimub Mikitamäe valla Lüübnitsa külas X sibula- ja kalalaat, kus tänavu toimub ka kalasupikonkurss.

Konkursil osalemiseks tuua  laadapäeval kella 11ks Lüübnitsa külakeskusse degusteerimiseks kolm liitrit isevalmistatud kalasuppi ning lisada supi retsept.  Konkursi korraldajale jääb õigus hiljem retsepti kasutada ja avaldada.

Laadal osalevad sepad, toimub metssea grillimine. Laadalaval on kirju kultuuriprogramm, laada lõpetab simman. Laat avatakse kell 10. Laadapääse maksab 25 krooni, kuni kümneaastased lapsed saavad laadale tasuta.

Üritust toetavad Mikitamäe vallavalitsus, EASi Setomaa arengu programm, Euroopa Kalastusfond.

Lisainfo telefonil 5342 0676 (Aida Puusep) või e-posti aadressil aida@mikita.edu.ee.

Laada kava