Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

peipsiveere1. mail annab maaeluminister Tarmo Tamm Alatskivi lossis Peipsimaale üle rändkahvli, millega kuulutatakse avatuks Peipsimaa maitsete aasta. Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi.

“Peipsimaad on nimetatud ka Eestimaa sahvriks, kust on aegade jooksul käidud varumas kvaliteetset toitu, seega väärib Peipsimaa igati aasta toidupiirkonna tiitlit,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

“Kohalikud toitumistavad ning kohalik toidukultuur on ka Eesti erinevates piirkondades mõnevõrra erinevad ning Peipsimaa maitsete aasta pakub hea võimaluse 2017. aastal just Peipsi toidukultuuriga paremini tuttavaks saada,” ütles MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök projektijuht Triinu Akkermann. “Välja on töötatud kvaliteedimärgis Peipsi Toit, mille väärtusi ja edasikandjaid püüame selle aasta jooksul laialdaselt tutvustada.”

Peipsimaa maitsete aasta tiitli ning tiitliga kaasneva rändkahvli annab Alatskivi lossis Peipsi järvega piirnevate omavalitsuste ning Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ esindajatele üle maaeluminister Tarmo Tamm. Rändkahvel liigub koos aasta toidupiirkonna tiitliga mööda Eesti toidupiirkondi.

Loe edasi: Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

Reedel tähistatakse Järvselja ürgmetsa kaitseala
90. sünnipäeva

Järvselja ürgmets ja "kollane aken". Foto: SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond/A. Tuul.
Järvselja ürgmets ja “kollane aken”. Foto: SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond/A. Tuul.

Sel reedel, 26. septembril tähistatakse Tartumaal Meeksi vallas Järvseljal Eesti esimese metsakaitseala – Järvselja „ürgmetsa“ aastapäeva. 90 aastat tagasi jäi kaitsealune mets inimtegevusest puutumatuks. Selle aja jooksul ei ole seal toimunud metsamajanduslikku tegevust.

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond juhataja Priit Kask ütles, et Järvselja ürgmets on Eesti esimene metsakaitseala, kus 90 aastat ei ole inimkäsi loodusele vahele seganud. Kaitseala loodi 1924. aastal varsti pärast õppemetskonna moodustamist professor Mathieseni initsiatiivil.

Esialgu ajutise looduskaitsereservaadina loodud eakate männi, kuuse, haava ja sanglepa enamusega puistutega ala kogusuurusega 12,8 ha kanti ametlikult looduskaitse registrisse alles 1936. aastal. 1959. aastast võeti põlismets kogu kvartali ulatuses (19,3 ha) botaanilis-zooloogilise kaitsealana arvele Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Aastal 2006 moodustati Järvselja looduskaitseala, mis hõlmab põlismetsa, seda ümbritsevaid kvartaleid ning Riiupalu männikut (kokku 184,4 ha).

Tänapäeval on Järvselja ürgmets ülioluline teadusele ja looduskaitsele üldiselt. Eelkõige on ürgmetsast saanud tähtsaim metsa loodusliku arengu uurimisobjekt.

„Tegu on kõige rohkem läbi uuritud metsaosaga Eestis,“ lausus Priit Kask.

Järvseljal on tehtud palju metsa takseertunnuste, alustaimestiku, sammalde, mulla ja loomastiku uuringuid.

Lisaks teaduslikule panusele on Järvselja ürgmetsa juures mõeldud ka loodushuvilistele. Üha enam mõeldakse sellele, kuidas ürgmetsa väärtusi ka laiemalt tutvustada. Ürgmetsa piirile rajatud laudtee äärde ja paigaldatud infostendid ning Järvselja ürgmets on ka üks National Geographic’u kollase akna objekt.

Tähtsündmuse puhul toimub 26. septembril Järvselja jahilossis konverents, mille temaatika ulatub sihtkaitsevööndite loomise
mõttekusest ürgmetsa väärtuseni.

Järvseljal leiti Eesti kõrgeimad puud

Eesti Maaülikooli üliõpilased Triin Alatalo ja Koit Viliberg kaitsesid juunis bakalaureusetöö, mis käsitles Järvselja kõrgete puude mõõtmeid ja nende kasvukohti.
Lisaks varem teadaolevatele Eesti kõrgeimale kuusele, arukasele, männile  ja harilikule haavale leidsid üliõpilased Järvselja metsadest ka teadaolevalt Eesti kõrgeima sookase, valge lepa, musta lepa ja hariliku saare .
Üliõpilaste arvates on puud saavutanud sellised mõõtmed tänu sobivatele kasvukohtadele. Puud on saanud segamatult kasvada väga kõrge vanuseni, sest nende kasvukohti on pika aja jooksul kaitstud. Kõrgeima kuuse vanus on 250 aastat, männi vanus on 230 aastat, arukase, pärna, musta lepa ja saare vanus 140 aastat, sookase vanus 120 aastat, haava vanus 90 aastat ja valge lepa vanus 70 aastat.

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on tänaseks kõrgeimate puude leidmiseks paigaldanud suunaviidad ja puude juurde ka infotahvlid. Kuna kõrgeim saar ja must lepp ja kõrge pärn paiknevad Järvselja looduskaitseala sihtkaitsevööndis, kus inimeste viibimine on keelatud, siis nende juurde suunaviidad ei juhata.

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond tunnustas parimate magistritööde autoreid

SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on väga pikka aega pakkunud metsanduse üliõpilastele võimalust oma teadmisi praktikas kinnitada. Igal aastal koostatakse Järvselja andmete baasil ka mitmeid lõputöid, millest parimaid Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on premeerinud.

Sellel aastal otsustas SA Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna nõukogu premeerida Lauri Aaviku magistritööd „Järvselja Õppe- ja Katsemetskonna põhiteede rekonstrueerimise projekt“ ja Kristiina Pegolaineni magistritööd „Kasetaimede kasvatamine Eesti taimlates ja arukasel (Betula pendula) esinevad seenhaigused“.

Maaülikooli lõpuaktusel preemiaid üle andes ütles metsaülem Priit Kask, et need tööd on metskonnale väga suure praktilise väärtusega. Lisaks rahalisele preemiale said magistrid väärtusliku puiduga maarjakase istikud Järvselja taimlast.

Meerapalu selts palub toetust kalmistute korrastamiseks

Meerapalu küla selts palub abi kalmistute korrastamiseks.

Selts on pannud Meeksi valla veebilehele üleskutse, kus juhitakse tähelepanu, et Meerapalu ja Pedaspää kalmistu piirdeaiad on kehvas seisus. Selts soovib ehitada uue aia, kuid vajab selleks rahalist abi.

Taskukohaseid annetusi (märgusõnad „Pedaspää kalmistu” või „Meerapalu kalmistu”) saab teha MTÜ Meerapalu küla seltsi kontole (Swedbankis 221050249302) või tuua sularahas Meerapalu raamatukogusse Tatjana Zovo kätte.

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Eesti pisim kool paneb uksed kinni

Tartumaa Meeksi valla volikogu otsustas oma septembrikuisel istungil lõpetada Järvselja algkooli tegevuse, kuna äsja alanud õppeaastal ei tulnud kooli ühtki õpilast, kirjutas Maaleht.

„Kui ikka lapsi ei ole, pole midagi teha,” põhjendas Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov kurba otsust.

Eelmisel aastal oli Eesti pisimas koolis veel kaks last. Tänavu olnuks küll kooli tulemas üks kolmandasse klassi minev tüdruk, kuid ta ei tahtnud üksinda kooli jääda ning õpib nüüd Võnnu keskkoolis.

Vallavanema sõnul ei tähenda kooli sulgemine, et sellega peaks hariduse andmine Järvseljal igavesti lõppema. „Kui sinna kanti tuleb mõni lastega pere, on Järvseljal võimalik avada Mehikoorma põhikooli klass, siis küll juba teise kooli nime all,” vahendas Suvorov volikogus arutatut.

Meeksi valla teises koolis, Mehikoorma põhikoolis on praegu 33 õpilast.

1948. aastal tööd alustanud Järvselja algkoolis on parematel aegadel olnud isegi 40 last. Kooli kauaaegne ja ainuke õpetaja Maie Sepp siirdub pensionipõlve pidama.

Vallad ei taha Peipsi äärde Emajõe rahvusparki

Juuni alguses ametliku käigu saanud Eesti kuuenda rahvuspargi loomine on takerdunud kohalike valdade vastuseisu taha. Vara, Luunja, Mäksa, Võnnu, Meeksi ja Piirisaare vallast on kolm viimast otsustanud rahvuspargi loomist mitte toetada, kirjutas Eesti Päevaleht.

“Mõte on ju hea ja tore, kuid kohalikud kardavad uusi piiranguid,” ütles Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov.

“Tegu on niigi mahajäetud piirkonnaga ning uued piirangud võivad ju seal elamise veelgi raskemaks muuta,” vahendas Suvorov kohalike kartusi.

Kava järgi tahab keskkonnaamet üheks tervikuks liita Emajõe-Suursoo looduskaitseala, Emajõe suudme hoiuala ja Piirissaare maastikukaitseala.