Põllumajanduse aastanäitusel näeb ka erinevat tehnikat. Foto: erakogu
Päevatoimetaja
14.-15. oktoobril peetakse Tartus iga-aastane Eesti Põllumajanduse Aastanäitus EPA2026, mille tänavuseks teemaks on „Innovatsioonist tehisaruni“. Kahe päeva jooksul saab Eesti Rahva Muuseumis näha põllumajandustehnikat ja lahendusi, mis on Eestisse alles jõudnud või mida tutvustatakse siin esimest korda. Põllult laudani ulatuvaid uuendusi ühendab üks eesmärk: teha vähemaga rohkem ja märgata probleeme enne, kui need kulukaks muutuvad.
Kaheksandat korda korraldatav aastanäitus ühendab B2B-messi, konverentsid ja seminariprogrammi. Messil osaleb 48 eksponenti, sealhulgas ettevõtteid Saksamaalt ja Lätist. Kahe päeva jooksul toimub 54 seminari, arutelu ja tunnustamist. Mess on avatud kolmapäeval, 14. oktoobril kell 10–18 ja neljapäeval, 15. oktoobril kell 10–17.
Näituse korraldab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja sellel saab näha uut tehnikat ja lahendusi, kuulata valdkonna inimesi ning vahetada kogemusi teiste tootjate ja ettevõtetega.
Mis on põllul uut?
Agri Partneri väljapanekus saab lähemalt uurida Eestisse värskelt jõudnud Multiva eFORTE 600 otsekülvikut. Kuuemeetrine külvik sobib nii kõrde ja vahekultuuri külvamiseks kui ka minimeeritult või tavapäraselt haritud põllule. Külvikul on 6500-liitrine punker, automaatne sektsioonikontroll, GPS-põhised tehnorajad ja ISOBUS-juhtimine. Reguleeritav seemendisurve aitab hoida külvisügavuse ühtlasena ka keerulisemates põlluoludes.
Baltic Agro Machinery toob Tartusse kolm uue põlvkonna CLAASi traktorit: ARION 6.190 CMATIC, AXION 8.290 CMATIC ja AXION 9.450 CMATIC. Baltic Agro välialal saab tutvuda põlevkivituhaga lupjamisega, mis vähendab mulla happesust, ning rendiseadmena pakutava HE-VA Sub-Tilleri sügavkobestiga, mis aitab taastada tihenenud mullakihtide struktuuri.
Täpsem väetamine ei eelda alati uue masina soetamist. eAgronom tutvustab uut muutuva normiga väetamise funktsiooni. Satelliidiandmete põhjal arvutab tarkvara, kui palju väetist iga põlluosa tegelikult vajab, ning põllumees saab lahendust kasutada olemasoleva tehnikaga.
Aga mis siis, kui masin keset koristust rikki läheb? Hansa-Flex Hüdraulika tutvustab teenindusbussi ehk mobiilset töökoda. Kui kombaini hüdraulikavoolik kiirel viljakoristusajal puruneb, ei pea põllumees varuosa järele linna sõitma ega tööpäeva kaotama, sest remont tehakse otse põllul.
Kas andur märkab mastiiti enne lüpsjat?
Läti ettevõte Vidzemes Veterinārais Serviss esitleb CowManageri uut Milk Sensorit, mis jälgib lüpsmise ajal iga udaraveerandit eraldi. Kui andur tuvastab ka väikeseid kõrvalekaldeid, annab see hoiatuse enne, kui probleem tõsiseks muutub. Sama tootja noorkarjamoodul aitab märgata vasikate haigusi juba enne sümptomite ilmnemist. Sellest räägitakse neljapäeval kell 15.15 Maailmafilmi saalis.
Selle, milline on vasika geneetiline potentsiaal, saab nüüd teada juba tema esimestel elunädalatel. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tutvustab neljapäeval kahel seminaril, kuidas genoomtestimine aitab teha täpsemaid aretusotsuseid. Kell 13 räägivad piimaveiste genoomhindamisest ETKÜ piimaveiste klassifitseerija Reet Härm ja genoomaretuse projektijuht Magnus Järve. Kell 14 käsitlevad lihaveiste genoomhindamist aretusspetsialistid Jane Mättik ja Maria Liisa Luur.
TeknEst tutvustab messil uudisena SILOSTOPi silohoidlate kattekilesid ja -võrke, mis aitavad hoida silo kvaliteeti ja vähendada söödakadusid. Maaelu Teadmuskeskus selgitab loomakasvatajatele, millised silo näitajad mõjutavad piimatoodangut.
Kas kliimamuutus toob Eestisse uusi loomataude?
Eesti Maaülikooli teadlaste sõnul võib soojenev kliima muuta loomataudide riskipilti ka Eestis. Pehmemad talved ja pikemad soojad perioodid soodustavad haigusi levitavate puukide ja sääskede levikut. Eestis on juba tuvastatud Lääne-Niiluse viirust, nodulaarne dermatiit on jõudnud Prantsusmaale ning Balkanil levivad lammaste ja kitsede rõuged ning väikemäletsejaliste katk. Kuidas nendeks ohtudeks valmis olla, räägivad homme kell 11.45 Maailmafilmi saalis professor Arvo Viltrop ja kaasprofessor Kerli Mõtus.
Samal päeval kell 13 räägib PRIA kliendikogemuse juht Taavi Tamm seminaril „Kas AI mõistab põllumeest paremini kui PRIA?“, kuidas tehisaru aitab klientide muresid varem märgata.
Millal müüa vilja ja millal oodata?
Viljaturul võib sobiv müügihetk tekkida ja kaduda ühe päevaga. Homme kell 13.50 arutavad pealaval Margo Klaasmägi (Artiston Grupp), Tõnis Jairus (Järva PM), Meelis Burmeister (Metetra) ja Linas Agro viljaäri juht Andre Parm, kuidas nad turgu jälgivad ja millal hinda fikseerivad. Arutelu juhib Linas Agro taimekasvatuse müügiesindaja Johanna Ilves.
„Kui hind võib päeva jooksul märgatavalt muutuda, annab paindlik fikseerimine võimaluse teha müügiotsus siis, kui see ettevõtte jaoks kõige paremini sobib,“ ütles Andre Parm.
Vilja- ja rapsiturust räägitakse ka Baltic Agro taskuhäälingu „Põllult börsile“ otsesalvestusel. Homme kell 13 võtavad Bert Pettai ja Martin Maante Aliise Moora saalis läbi viljaturu suundumused ja börsihindade muutused.
Raha, maa ja uued kultuurid
Uusi investeeringuid kavandavad ettevõtjad saavad messil uurida Maaelu Edendamise Sihtasutuse tänavu avanenud ÜPP laenumeetme kohta. Meede on mõeldud põllumajanduse, toidutööstuse ja maapiirkondade ettevõtjatele. LandCredit pakub finantslahendusi põllu- ja metsamaa tagatisel ning messil on kohal ka ettevõtte maskott Ländi.
Nordic Hemp otsib messilt uusi kanepikasvatajaid. Ettevõte tutvustab sorte RAK ja Estica ning soovib muuta kanepikasvatusega alustamise põllumehe jaoks võimalikult lihtsaks, alates sordivalikust kuni saagi turustamiseni. Nordic Hempi sõnul on kanepil Eestis olemas nii turg kui ka kohalik töötleja.
Maaelu Teadmuskeskus tutvustab uut Mullaportaali, mis aitab analüüsitulemusi praktilisteks otsusteks muuta, ning laborimeetodeid, millega hinnata mulla bioloogilist seisundit ehk mulla salajast elu.
Kogu programm on leitav siit: https://epamess.ee/sundmused/