Eesti uued rekordpuud:
Ootsipalu kõrgeim kuusk ja mänd hoiavad ühte

Eesti kõrgeim kuusk Ootsipalus. Foto: Hendrik Relve
Eesti kõrgeim kuusk Ootsipalus. Foto: Hendrik Relve
Eesti kõrgeim mänd Ootsipalus. Foto: Hendrik Relve
Eesti kõrgeim mänd Ootsipalus. Foto: Hendrik Relve

Eesti kõrgeimaks puuks tunnistati äsjaste täpsusmõõtmiste tulemusel Põlvamaal Veriora vallas kasvav 48,6-meetrine kuusk. Kena boonusena selgus kohapeal, et rekordi püstitas ka kuusest kõigest sadakond meetrit eemal sirguv 46,6-meetrine mänd.

Varem teati, et Eesti kõrgeim kuusk on 44,1 meetri ning kõrgeim mänd 42,4 meetri kõrgune. Eesti kõige-kõigemate puudega hästi kursis olev loodusemees Hendrik Relve ristis uued rekordpuud Ootsipalu oru hiiglasteks, sest puud kasvavad lohus, aga nende tipp ulatub sama kõrgele kui mitmel ümbritseval puul. Takseerkirjelduste järgi on puude vanuseks 133 aastat, ent Hendrik Relve hinnangul võib see ulatuda 140-160 aastani.

Eesti uute kõrgeimate puude avastamise au kuulub RMK Kagu regiooni metsakasvatajale Kaarel Tiganikule, kes tunneb Põlvamaa riigimetsi juba aastakümneid.

“Siinkandis on ikka ilusad kõrged puud olnud ja see konkreetne kuusk jäi silma juba mõne aja eest,” meenutas Tiganik. “Kui kaks aastat tagasi Ootsipalus valgustusraiet hindasin, tekkis mõte puu ametlikult üle mõõta. Esialgu tegime seda metsniku töövahendiks oleva kõrgusmõõtjaga, aga et nii pikkade puude puhul täpset tulemust saada, palusime appi maaülikooli teadlased. Ise lootsin, et ehk küündib kuusk 45 meetrini, aga et lausa 48,6 meetrini, oli korralik üllatus.”

Maaülikooli teadlased Ahto Kangur ja Harli Jürgenson mõõtsid puud elektrontahhümeetriga.

“Mõõtmise käigus suunatakse laserkiir erinevatesse kohtadesse puuladvas, püüdes leida kõrgeimat punkti, millelt seade peegelduse saab. Siis lastakse masinal leitud kõrgeim punkt vertikaalselt maapinnale märkida. Mõõtes seejärel nende kahe punkti vahelise kauguse, saame teada puu täpse kõrguse,” selgitas Ahto Kangur. Enne elektrontahhümeetriga mõõtmist hinnati puu kõrgust ka aero-LiDARi andmete põhjal.

Kui kuusk üle mõõdetud, võeti RMK Põlvamaa metsaülem Andres Sepa sõnul huvi pärast ette ka kolm läheduses olnud mändi.

Maaülikooli geomaatika osakonna dotsent Harli Jürgenson täppismõõteriistaga Trimble S6. Foto: Hendrik Relve
Maaülikooli geomaatika osakonna dotsent Harli Jürgenson täppismõõteriistaga Trimble S6. Foto: Hendrik Relve
Maaülikooli metsateadlane Ahto Kangur näitab Kaarel Tiganikule, kus peaksid aero-LIDARi andmetel paiknema kõrgeimad puud. Foto: Hendrik Relve.
Maaülikooli metsateadlane Ahto Kangur näitab Kaarel Tiganikule, kus peaksid aero-LIDARi andmetel paiknema kõrgeimad puud. Foto: Hendrik Relve.

“Neist esimene kasvas otse kuuse kõrval ja oli kõrgem kui senine kõrgeim mänd Järvseljal. Mõõtes veel paari lähedal olnud lageraielangile kasvama jäetud säilikpuud, selgus, et rekordeid aina purunes,” rääkis ta.

Teadlased plaanivad uusi puuhiiglasi veel täiendavalt mõõtma minna. RMK omakorda piirab piirkonnas raietegevust, et ümbritsev mets ei jääks liiga hõredaks ja tuul ei pääseks puid murdma.

“Kindlasti saavad Ootsipalu hiiglased ka väärikalt esile toodud infotahvlitel,” kinnitas metsaülem Andres Sepp.

Metsamehed ja teadlased peavad üheks põhjuseks, miks Põlvamaal kasvab ühe koha peal nii mitu rekordpuud, seda, et puud asuvad kausjal pinnal, osalt kalde peal, osalt lohus. See pakub looduslikku kaitset tugevate tormide ja tuulte eest ning tagab sadevee ja toitainete valgumise lohu põhja, varustades puid piisava vee ja toitainetega.

Põlvamaal avas uksed Eesti innovaatilisemaid küünlaid tootev koda

20150306-DSC_7567Kagu-Eesti metsade ja rohumaade keskel, kaugel suurtest linnadest ning teedest avas 6. märtsil pidulikult oma uksed WIERA küünlakoda, kus toodetakse Eesti esimesi puidust tahtidega käsitööküünlaid. Tootevalikus on üle 20 erineva lummava aroomiküünla.

Küünalde valmistamine sai alguse ühes vanas ja väärikas talus Põlvamaal, Veriora vallas Võhandu jõe veerel, mille ajalugu küündib aastasse 1896, kuuludes tol ajal Wiera mõisale. Talu noor pererahvas võttis mõisa väärika nime ajaloo rüpest, kasutades nime oma tänastel toodetel.
20150306-DSC_7685Lisaks tootmisele toimuvad kojas gruppidele ettetellimisel põnevad küünla valmistamise õpitoad, kus igaüks saab näha ning proovida, kuidas valmivad käsitööna looduslikud puidust tahtidega sojavahast küünlad. Oma kätetööna valminud küünal jääb õpitoas osalejale, mis annab suurepärase võimaluse põletada omatehtud küünal kodus.

970530_358554744277129_2075998161_nWiera küünlakojast on võimalik läbi astuda perega, sõpruskonnaga või suurema grupiga. Külastuse raames tutvustatakse talu, selle ümbrust ning räägitakse küünlavalmistamisest. Koda on avatud kõigile külastajatele tööpäeviti kella 10-18. Külastajal on võimalus suurepärase tootevalikuga lähemalt tutvuda ning soetada endale koja küünlapoest ka meelepärane küünal. Suurematel gruppidel soovitame end eelnevalt registreerida. Kõigele eelnevale lisaks pakub Protto taluköögi perenaine ettetellimisel kosutavat kohvipausi.
Wiera küünlakoja rekonstrueerimistöid aitas ellu viia PRIA Leader.

Merilin Alve

Põlvamaal tunnustati kaunite kodude omanikke

Põlva maavanem tänas Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.
Põlva maavanem tänas Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

Võidupüha, 23. juuni pärastlõunal tänas ja tunnustas maavanem Ulla Preeden Mooste mõisas Põlvamaa kaunimate kodude omanikke.

1997. aastal kuulutas president Lennart Meri välja kodukaunistamise aasta, mille üheks eesmärgiks oli parimate kodukaunistajate tunnustamine. Tänaseks on saanud sellest traditsioon. Igal kevadel valitakse kõigis maakondades ja neljas suuremas linnas välja neli kõige kaunimat kinnistut ehk “Kaunist Eesti kodu”, mis esitatakse presidendile autasustamiseks.

Maavanem tunnustas kõiki Põlvamaa valdade poolt konkursile “Eesti kaunis kodu 2014” esitatud kanditaate ning andis neile üle tänukaardi, mastivimpli ja sireli istiku.

Sel aastal tunnistati kaunimateks Põlvamaa kodudeks, kes pälvisid maavanema aukirja ja esitatakse Eesti Vabariigi Presidendile autasustamiseks:

– Lii ja Toomas Tarve Jõekääru talu Haavapää külas Veriora vallas;

– Mare Orioni maakodu Linnamäe külas Orava vallas;

– Anneli ja Maidu Patraili Mikko talu Tännassilma külas Põlva vallas

– ja kohaliku omavalitsusena Värska vald.

Maret Reinumägi

 

Verioras mälestati 65 aasta möödumist märtsiküüditamisest

Veriorast 1949. aastal küüditatud õed Tiiu Hammer ja Helle Peedusoo koos Põlva maavanem Ulla Preedeniga. Foto: Maret Reinumägi
Veriorast 1949. aastal küüditatud õed Tiiu Hammer ja Helle Peedusoo koos Põlva maavanem Ulla Preedeniga. Foto: Maret Reinumägi

Veriora raudteejaama mälestusmärgi jalamile küünlaid ja lilli asetades mälestati 65 aasta möödumist märtsiküüditamisest.

Mälestushetke avanud Veriora vallavanema Enel Liini sõnul on tänasel kuupäeval toimunud kurvad sündmused meile meenutuseks, et teeksime kõik, et sellised päevad kunagi ei korduks. “Igaühel meist on siin väga palju ära teha, nii iseendale kui oma lähedastele nende sündmuste tagamaid selgitades ja ajaloomälestust elus hoides,” rõhutas Liin.

Küünlad asetasid mälestusmärgi jalamile ka Põlva maavanem Ulla Preeden ja Kaitseliidu Põlva maleva pealik Janel Säkk.

Veriora raudteejaamas kui Põlvamaa paigas, kus 1949. aasta 25. märtsil kõige rohkem inimesi rongile pandi, on mälestushetki peetud iga-aastaselt. Memento Võrumaa Ühenduse suurem mälestusmiiting toimus Võrus.

Küüditamise 65. aastapäeva maakondlik mälestuspäev toimub 19. juunil, mil antakse 1949. aastal küüditatutele ja Siberis sündinutele üle rinnamärgid.

Seoses mälestuspäevaga palutakse kõigil Põlvamaa küüditatutel ja Siberis sündinute endast märku anda Põlva Maavalitsusele, telefonil 799 8902.

Tõpratohtril ikäv ei nakka

«Üts kaivas’, et täl om kotoh varõs haigõ, köhis,» muhelõs Ain. «Pidi sis varõssõlõ rohodoosi vällä arvutama. Vast jummal avit’ rohkõmb, a varõs sai terves.»
«Üts kaivas’, et täl om kotoh varõs haigõ, köhis,» muhelõs Ain. «Pidi sis varõssõlõ rohodoosi vällä arvutama. Vast jummal avit’ rohkõmb, a varõs sai terves.»
«Mul om koton varõs, köhis, avitagõ!» kuuld´ tõpratohtri Piiri Ain (49) telefonist. Miä tan iks, Ain rehkend´ tsillokõsõ rohoportsu vällä. Seo om õnnõ üts uskmalda lugu veterinaari tüüst, kiä kunagi ei tiiä, kas päiv lõpõs pini hambin vai lehmäst vask´at vällä tõmmatõn.

«Tuu aig om möödäh, ku kävet ekä vask’at süstmäh ja udarapõlõtikku ravimah,» om Aini jutu perrä timä tüü aoga kõvastõ muutunu. «Suurõh laudah tege tüüline vai seemendüstehnik lihtsämbä tüü är. Minno kutsutas sis, ku lehmäl om poigimisõ man määnegi jama, näütüses om vaia emakat tagasi toppi.»

Ku laudaeläjit tulõ küländ harva tohtõrda, sis ei passiki Aini inämb tõpratohtris kutsu, nigu mi kandin om iks tettü. Ku päämidse ravialodsõ omma kassi ja pini, sis piät nimi peenemb olõma. A mine tiiä kah, selle et Aini jutu perrä ei piä kassi-pini hinnäst kuigi piinült üllen.

Kuis mürdsümehest-piltnikust Veriora, Räpinä ja Miktämäe valla volitõdu veterinaararst sai ja kuis tä tagasi kodo Võromaa ja Setomaa piiri pääle Männisalo küllä Suuvere (Soovere) tallo tull’, tuud pajatas Ain mõnuga tubli tunnikõsõ. Naanõ Külli, kah opnu veterinaar, avitas miilde tulõta üleeletüt ütelehmäpidäjäaigu.

Kukki veterinaaripaprõ omma Ainil karmanin joba Vinne ao lõpust pääle, sai tä uma kandi volitõdus veterinaaris viil 2005. aastal. «Egä noid väega vaia ei olõki,» arvas tä uma ammõdi tuu poolõ kotsilõ, mille jaos riik rahha and. «A ku määnegi taud vallalõ lätt, sis olõmi mi viil ainumadsõ, kes umma kanti häste tundva. Ku oll’ tuu tsirgugripp, sis loimi kokko, ku pall’o om egälütel kanno, partsõ, hannõ, kalkunit. Esiki kats papagoid saimi. Sis sai piirkund iks väiga häste läbi sõglutus.» Loe edasi: Tõpratohtril ikäv ei nakka

Süvahavval valmistutakse omakandipäevaks

21. augustil tähistatakse Süvahavva külade päeva, kuhu on oodatud endised, praegused ja tulevased selle kandi* elanikud.

Päev algab kell 12 Süvahavva (Viia) veski ees. Avatud on kohvik Puruvana. Kavas on vibulaskmine, matk, ekskursioon, näitus jne. Kell 15 algab piknik, kell 16 simman. Esineb orkester Elurõõm.

Kella 16.30-18.30 saab vaadata slaidisarja Süvahavva sündmustest 2005-2011. Kell 19 algab villavabrikus filmiõhtu klassikalise filmiprojektoriga.
Filmikava: Süvahavva villavabrik (digi 2007)Entusiastid (16mm 1984)(Õnnestumisel toimub 1984. aasta 16mm amatöörfilmi avalik ümbersalvestus digitaalse arhiivi tarvis, film on tehtud kohalikust külakapellist.)

Info telefonil 5345 9632 (Reet) või 513 3910 (Peep).

*Kant on sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine meietunne. Ala, mida asustab konkreetne kogukond. Moodustub enamasti mitmest asulast. Süvahavva kandi all arvame olevat veel Viira, Vareste, Soohara, Sarvemäe, Vinso ja Haavapää küla. Kõigi ühiseks nimetajaks on Võhandu jõgi.

Süvahavval saab näha ja õppida taimedega värvimist

Pühapäeval, 7. augustil kell 11 algab Süvahavva külas Põlvamaal järjekordne käsitööpäev, annab teada talu edendusnõunik Peep Tobreluts.

Nagu varemgi, on augusti käsitööpäeva põhiteemaks lõng ja lõngaga seonduv: lõnga värvimine taimedega, lõngadest vööde ja paelte punumine ja palju muud. Lisaks toimetavad taluõuel sepp ja vanade padade taastaja.

Süvahavva külas tegutsev Süvahavva loodustalu kasvatab maheviljeluses maitse-ja ravimtaimi ning edendab ökoturismi ja käsitööd. Talu eestvedamisel ja kogukonna abiga korraldatakse igal aastal neli avalikku sündmust:

* mai keskel Süvahavva villavabriku-muuseumi suvehooaja avamine (piletivaba päev ehk muuseumiöö);

* juuni esimesel pühapäeval maitse- ja ravimtaimede kasvatamise ning kasutamise teabepäev + rohevahetus;

* juuli teisel pühapäeval suve esimene käsitööpäev peateemaga „Vill”;

* augusti esimesel pühapäeval suve teine käsitööpäev peateemaga „Lõng” (lõnga värvimine taimedega).

Tänavu lisanduvad tegemistesse veel külapäev ja muinastulede öö 21. augustil.

Selle suve käsitööpäevadest osavõtjad saavad osaleda ka arvamusküsitluses, kuidas edaspidi käsitööpäevi korraldada. Ühisel nõul ja jõul kujuneb järgmiste käsitööpäevade ilme.

Osalemine on prii (annetuspõhine). Kontakt: www.syvahavva.ee.

Ilumetsa looduskeskus kutsub nädalavahetusel matkama

Laupäeval, 28. mail oodatakse matkahuvilisi RMK Ilumetsa looduskeskusesse Räpina-Värska puhkealal.

Päev algab kell 11 kogunemisega Ilumetsa looduskeskuse juures, kus avatakse näitus ja kantakse ette näidend „Kohtume metsas”. Seejärel suundutakse 3,9 km pikkusele Nohipalo õpperajale. Võimalus on rada läbi kõndida jahimehe juhendamisel või sõita tõukerattal. Samuti saab lasta vibu.

Kogu päeva jooksul on võimalik tutvuda matkamiseks vajaliku varustusega ning selle kohta küsimusi esitada.

Päev on tasuta ja osalejate vahel loositakse välja auhinnad. Jätkub auhinnamängu kleepsude kogumine.

Oma tulekust palutakse teada anda tel 5344 1643 või e-posti aadressil airi.lokk@rmk.ee.

Leevil said kokku seltskonnalauljad ja pillimängijad

Töötoas. Foto: Eda Volkov

Leevi rahvamajas toimus laupäeval, 16. aprillil Põlvamaa seltskonnalauljate ja pillimängijate töötuba ja ühislaulmine-simman. Osalema ootasime kõiki seltskonnalauluklubisid üle Põlvamaa, aga kohale jõudsid Põlva, Mooste ja Leevi lauluklubid. Neile lisandusid külalistena Võrumaalt ka Võru päevakeskuse ja Navi seltsimaja lauluklubid ning paar pillimeest Vastseliinast.

Töötuba juhendas Kalev Tilk, kes lisaks muusikaõpetaja tööle mängib ka ansamblis Parvepoisid. Töötoa alustuseks rääkis Kalev oma teest muusika ja pillimängu juurde ning kuna osalejaid olid erinevatest paikadest, siis viidi läbi ka kiire tutvustusring. Töötuba oli väga tõhus, teoreetilisi õpetusi ja näpunäiteid ilmestasid praktilised õpetused – kõik räägitu korrati ka kohe pillide ja hääle abil üle. Vabas ja loomingulises õhkkonnas möödus aeg linnutiivul ning töötoaks planeeritud kolmest tunnist sai peaaegu neli tundi. Töötoa lõpetuseks valmis ühisloominguna Leevi valss, mille autorluse kohta võib edaspidi julgelt öelda – rahvalik.

Kiire jalasirutus ning kohvi- ja pirukapaus tehtud, jätkus saalis ühislaulmine-simman. Siinkohal suur tänu ASile Eesti Pagar, kes toetas meie kohvipausi ülimaitsvate pirukatega ning OÜle Emer-Pen, kes valmistas väga kaunid ühislaulmiseks tarvilikud laulukogumikud!

Õhtuseks peoks oli lisandunud veel kümmekond huvilist, kes kohe mõnuga kaasa laulsid-tantsisid. Ühislaulmist toetas saateorkester (kaks akordionit, kitarr, basskitarr, lõõts, mandoliin ning Ivar Kanariku multi-instrument), kus mängisid töötoas osalenud pillimängijad. Jalakeerutuseks tegid muusikat Kalev Tilk ja Rain Kõrbe ehk ansambel Parvepoisid. Ja nii – simman ja ühislaulmine vaheldumisi – kestis pidu üle südaöö. Osalejate sooviks oli, et selliseid sündmusi toimuks veel ja veel.

Suur tänu kõigile pillimängijatele ja lauljatele! Suur tänu Veriora vallavalitsusele ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile, kelle toetuse abil seekordne sündmus teoks sai!

Rõõmsate uute kohtumisteni!

Piret Rammo, Veriora Valla Kultuur juhataja

Laulu- ja pillimänguhuvilised saavad kokku Leevil

16. aprillil leiab Veriora vallas Leevi rahvamajas aset Põlvamaa seltskonnalauljate ja pillimängijate töötuba ning simman-ühislaulmine.

Töötuba algab kell 16 ja kestab ligikaudu kolm tundi. Järgneb väike kohvi- ja hingetõmbepaus ning kell 20 alustatakse ühislaulmist ja simmanit.

Töötuba juhendavad Kalev Tilk ja Rain Kõrbe ansamblist Parvepoisid ning õhtune simman-ühislaulmine toimub samade meeste ehk ansambli Parvepoisid saatel.

Samal ajal on rahvamajas üleval näitus muusikateaduste professori ja folkloristi A. O. Väisäneni (1890–1969) tehtud piltidest.

Töötoast oodatakse osa võtma kõiki, kellel on huvi muusika ja laulu vastu. Pole oluline, kas tegu on algaja või juba pisut muusikaliselt haritud inimesega. Võimaluse korral tasub pill kaasa võtta, sobivad ka rütmipillid (šeiker, bingod jne).

Huvilised saavad kohapeal soetada ka seltskonnalaulude raamatu „Eesti rahva lemmikud 101 seltskonnalaulu” , kus on igal laulul ka tähtharmoonia peal.

Töötoas käsitletakse järgmisi teemasid:
Mis on muusika ja laul?
Milliseid laule võib pidada seltskonnalauludeks, kuidas need tekivad?
Mis on harmoonia, mis on tähtharmoonia, mis on duurid?
Mis ja milline on laulude saatmiseks vajalik harmoonia ja kuidas saab kujundada laulude saadet pilliga?
Kuidas kasutada erinevaid pille laulude saatmisel.
Erinevate pillide ülesanne ja tähtsus ansamblis.
Milline on laulude esitamiseks mugav kõrgus ehk helistik ning kuidas seda leida?
Mis on transponeerimine ja kuidas leida õiged duurid laulude saatmiseks?

Lisainfo: Piret Rammo, tel 525 7864; kultuur@veriora.ee.

Veriora noortekeskuses esineb täna Uganda muusik

Täna, 26. augustil kell 19 esineb Veriora noortekeskuses Uganda noor ja andekas multiinstrumentalist ning laulja Joel Sebunjo (pildil).

Stiililiselt on tema muusika mitmekülgne, peegeldades eksootilisi žanre nagu näiteks mbalax, mali blues, salsa ja rai. Ta on andnud viimase kolme aasta jooksul kontserte ja viinud läbi töötubasid nii Euroopas kui Aasias, mänginud ühel laval koos selliste meistritega nagu Ba Cissoko, Didier Awadi, Cheb Khaled, Etran Finatawa, Baba Maal, Salif Keita jt.

Joel Sebunjo muusika peegeldab mitmetahulist Uganda rahvamuusika traditsiooni, kuid tema loomingu pärisosaks on ka näiteks Lääne-Aafrikas elava mandinke hõimurepertuaar. Oma teistkordsel Eesti tuuril esineb Sebunjo Uganda rahvapilli endongoga, mängib kalimbat (metallist lehtedega pöidlaklaver) ja loomulikult laulab. Pilet 25 krooni.