KOLKJA KELK JA TALVEPRÄÄZNIK PEIPSI JÄÄL

Kolkja Kelk 2013. aastal. Foto: Jaan Lukas

Kui Peipsi jää vähegi peab, toimub 27. veebruaril tõukekelguvõistlus Kolkja Kelk. Peipsi jääl kihutavad mudilased ja täiskasvanud, toimuvad ühisstardid ning võistlus meeskondadele. Põnevust pakub motoriseeritud tõukekelkude mõõduvõtt. Kolkja Kelgu ühisstarti ning teatevõistlusesse oodatakse kuni 100 osalejat. Kõiki osavõtjaid ja pealtvaatajaid rõõmustab toidu-uulits.

Loe edasi: KOLKJA KELK JA TALVEPRÄÄZNIK PEIPSI JÄÄL

Saaremaa ja Piirissaare ehitavad sibulasilda

Saaremaa Kodukandi eestvedamisel jõuavad juba mitmendat aastat sügiseti Saaremaale kuulsad Piirissaare sibulad. Tegemist on algatusega, mille eesmärgiks on hoida pärandkultuuri ning tugevdada kogukondadevahelist koostööd.

Piirissaare sibul
Piirissaare sibulad

[pullquote]saame toetada väikesaarel aastaid püsinud teadmisi ja kogemusi sibulakasvatuse osas[/pullquote]”Saared peavad ikka kokku hoidma,” räägib Saaremaa Kodukandi koordinaator Reet Viira, kes jätkab Peipsiääre kogukondadega koostööd oma ema, kodukandiliikumise eestvedaja Elvi Viira jälgedes. “Meie jaoks on oluline toetada Piirissaare kohalikku kogukonda sealse pärandkultuuri, mille üheks osaks on kindlasti ka sibulakasvatus, säilimisel ning anda ehk tõuge ka noorematele, et see tasub end ära,” kõneles ta.

Kui mõne aasta eest oldi Peipsi ääres kimpus sibulauputusega ja kutsuti rahvast ostma kohalikelt, sõitis Saaremaa Kodukandi koordinaator ise Piirissaarele, et saarlastele väärt sibulaid tuua. Hiljem mindi Piirissaare elu-olu kaema suisa delegatsiooniga. Koostöö päädis ka vastuvisiidiga: Piirisaare esindajad käisid mullu Saaremaal tutvumas saarlaste kogemustega turismi-, kalanduse ja ettevõtluse valdkonnas. “Mullu oli suurepärane sibulaasta, nii et saime koguni kolm korda Piirisaarelt sibulaid tuua,” räägib ta.

Loe edasi: Saaremaa ja Piirissaare ehitavad sibulasilda

Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

peipsiveere1. mail annab maaeluminister Tarmo Tamm Alatskivi lossis Peipsimaale üle rändkahvli, millega kuulutatakse avatuks Peipsimaa maitsete aasta. Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi.

“Peipsimaad on nimetatud ka Eestimaa sahvriks, kust on aegade jooksul käidud varumas kvaliteetset toitu, seega väärib Peipsimaa igati aasta toidupiirkonna tiitlit,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

“Kohalikud toitumistavad ning kohalik toidukultuur on ka Eesti erinevates piirkondades mõnevõrra erinevad ning Peipsimaa maitsete aasta pakub hea võimaluse 2017. aastal just Peipsi toidukultuuriga paremini tuttavaks saada,” ütles MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök projektijuht Triinu Akkermann. “Välja on töötatud kvaliteedimärgis Peipsi Toit, mille väärtusi ja edasikandjaid püüame selle aasta jooksul laialdaselt tutvustada.”

Peipsimaa maitsete aasta tiitli ning tiitliga kaasneva rändkahvli annab Alatskivi lossis Peipsi järvega piirnevate omavalitsuste ning Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ esindajatele üle maaeluminister Tarmo Tamm. Rändkahvel liigub koos aasta toidupiirkonna tiitliga mööda Eesti toidupiirkondi.

Loe edasi: Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Siseminister Hanno Pevkur kinnitas 2014. aasta väikesaarte programmi tingimused. Programmi kogumaht on sel aastal 640 000 eurot ja selle eesmärk on toetada projekte, mis suurendavad väikesaarte elanikele osutatavate esmatähtsate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on saareline eluviis paljude jaoks loomulik ja iseenesest mõistetav. “Seetõttu on oluline, et riik väikesaartel elavaid inimesi jõudumööda toetaks. Hea meel on selle üle, et esmatähtsate teenuste tagamiseks väikesaartel on riik üsna palju juba ära teinud. Nüüd peame vaatama, kuidas nende teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust suurendada,” lisas ta.

„Väikesaarte programm on lahendanud päris mitmed kitsaskohad saartel. Näiteks rajati eelmine aasta Vormsile kütusetankla, et sealsed inimesed ei peaks kütust enam mandrilt tooma. Osmussaare ja Vilsandi kogukonnad said programmi abil endale kaasaegsed paadid, millega mandri ja Saaremaa vahet liikuda. Kihnu inimesed said endale eelmine aasta vajaliku sisustusega hambaravi kabineti,“ nimetas minister projekte, mis on väikesaarte programmist toetust saanud.

Väikesaarte programm on toiminud aastat 2011 ja selle aja jooksul on sealseid kogukondi toetatud umbes 2,5 miljoni euroga. „Riik saab appi tulla seal, kus kohapeal on olemas aktiivne kogukond,“ kutsus minister väikesaare elanike üles aktiivsemalt oma kogukonna tegemistes kaasa rääkima.

Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja ettevõtjad. Toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta on kuni 130 000 eurot.
Loe edasi: Väikesaared saavad teenuste arendamiseks 640 000 eurot

Piirissaarel ei näe Eesti telekanaleid

Et Eesti ja Venemaa piirile jääval Piirissaarel pole võimalik pärast digipööret Eesti telekanaleid näha, on sealsed elanikud jäänud täielikult idanaabri meedia mõjuvälja, kirjutas Õhtuleht.

Digilevi valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel tunnistab, et ei oska asja kommenteerida, ja soovitab küsimustega pöörduda tehnilise järelevalve ameti poole.

Tehnilise järelevalve ameti raadiosageduste järelevalve osakonna juhataja Jüri Tamme sõnul pole Piirisaarelt digilevi puudumise kohta seni aga ühtegi kaebust tulnud. Seda, et saarel asuv radar digilevi halvendaks, Tamm ei usu, pigem arvab ta, et inimestel on kehvad antennisüsteemid.

Vallad ei taha Peipsi äärde Emajõe rahvusparki

Juuni alguses ametliku käigu saanud Eesti kuuenda rahvuspargi loomine on takerdunud kohalike valdade vastuseisu taha. Vara, Luunja, Mäksa, Võnnu, Meeksi ja Piirisaare vallast on kolm viimast otsustanud rahvuspargi loomist mitte toetada, kirjutas Eesti Päevaleht.

“Mõte on ju hea ja tore, kuid kohalikud kardavad uusi piiranguid,” ütles Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov.

“Tegu on niigi mahajäetud piirkonnaga ning uued piirangud võivad ju seal elamise veelgi raskemaks muuta,” vahendas Suvorov kohalike kartusi.

Kava järgi tahab keskkonnaamet üheks tervikuks liita Emajõe-Suursoo looduskaitseala, Emajõe suudme hoiuala ja Piirissaare maastikukaitseala.