Kääpal peeti laulu- ja kohvikutepäeva taas ühiselt

Jõgevamaal Mustvee vallas Kääpal peeti esmakordselt laulupäeva 1935. aastal. Pärast traditsiooni taaselustamist on peetud seda sündmust üheaegselt kohvikutepäevaga. Tänavu 10. augustil oli rahvakultuur ja toitlustuskultuur ühendatud viiendat korda.

Laulupäeva ja kohvikutepäeva peakorraldaja Annika Oras. Foto Jaan Lukas
Laulupäeva ja kohvikutepäeva peakorraldaja Annika Oras. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Suupistetele mõtlesime algul üsna peened nimed panna. Siis otsustasime eestipäraste kasuks.[/pullquote]Kääpa laulupäev algas rongkäiguga lasteaiamaja juurest paikkonna olulisema kultuurikolde Kalevipoja Koja õuele. Esinejate rivi ees kandsid Kääpa laulupäeva lippu Annika Oras ja Andri Plato segakoorist Serviti. Pidulikud rütmid kõlasid Põltsamaa linnaorkestrilt dirigent Urmas Mägi juhendamisel. Mustvee vallavanem Märt Kraft märkis oma tervituskõnes, et koorilaul on meie rahva ja vilje üks tugisambaid.

Esimesed laulud laulsid Kääpa laulupäeval esmakordselt osalenud lasteaiarühma Siilike poisid ja tüdrukud. Juhendajad on Evelin Tamm ja Heveli Ivask.

Mustvee valla ainsat segakoori Serviti juhatas seekord dirigent Ülle Sakariase tütar Elisa Sakarias, kes ema jälgedes koorijuhiks õppinud. „Koostöö kooriga oli väga meeldiv. Serviti on ju saanud kogemust paljudelt laulupidudelt,” märkis ta.

Loe edasi: Kääpal peeti laulu- ja kohvikutepäeva taas ühiselt

Jõgevamaa aasta ema on Annika Oras Kääpa külast

Reedel õhtul Puurmani lossis toimunud pidulikul tseremoonial kuulutati Jõgevamaa aasta emaks 2019 Mustvee vallas Kääpa külas elav viie lapse ema Annika Oras, kes on SA Kalevipoja Koda juhatatuse liige ning kogukonnaelu eestvedaja.

Annika Oras, Jõgevamaa Aasta ema tunnustamise tseremoonial. Foto Jaan Lukas
Annika Oras, Jõgevamaa Aasta ema tunnustamise tseremoonial. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]peres on viis last neist kahed kaksikuid[/pullquote]Annika Oras nimetas Jõgevamaa Aasta emaks valimist toredaks üllatuseks. „Esimene emotsioon oli hämming. Nominente oli üheksa ja kõik tunnustust väärt. Aga igal juhul armas, et nii läks.” Annika Orase sõnul annab tunnustus juurde palju energiat: „Kui keegi märkab sinu tegemisi, siis on see märk sellest, et oled õigel teel ja tekib tahe järjest rohkem panustada.”

Annika Orase ja pereisa Kaarli (IT juht ühes Tartu firmas ht) peres on viis last neist kahed kaksikuid. Kümneaastased Anna-Liisa ja Emma-Lotta käivad koolis. Samuti on koolitüdruk kaheksaaastane Lenna-Riin. Neljaaastased Mona Sofia ja Nora Miia on lasteaialapsed.

„Suuremad lapsed on kõik tugevad sporditüdrukud. Nad tegelevad koolis kergejõustiku, jalgpalli ka sulgpalliga. Lenna-Riin õpib Alatskivi Kunstide Koolis. Emma-Lotta harrastab tantsimist,” rääkis pereema.

Loe edasi: Jõgevamaa aasta ema on Annika Oras Kääpa külast

Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

peipsiveere1. mail annab maaeluminister Tarmo Tamm Alatskivi lossis Peipsimaale üle rändkahvli, millega kuulutatakse avatuks Peipsimaa maitsete aasta. Kohaliku toidu tutvustamiseks hakatati Maaeluministeeriumi eestvedamisel alates 2016. aastast valima Eesti toidupiirkondi.

“Peipsimaad on nimetatud ka Eestimaa sahvriks, kust on aegade jooksul käidud varumas kvaliteetset toitu, seega väärib Peipsimaa igati aasta toidupiirkonna tiitlit,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

“Kohalikud toitumistavad ning kohalik toidukultuur on ka Eesti erinevates piirkondades mõnevõrra erinevad ning Peipsimaa maitsete aasta pakub hea võimaluse 2017. aastal just Peipsi toidukultuuriga paremini tuttavaks saada,” ütles MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök projektijuht Triinu Akkermann. “Välja on töötatud kvaliteedimärgis Peipsi Toit, mille väärtusi ja edasikandjaid püüame selle aasta jooksul laialdaselt tutvustada.”

Peipsimaa maitsete aasta tiitli ning tiitliga kaasneva rändkahvli annab Alatskivi lossis Peipsi järvega piirnevate omavalitsuste ning Peipsimaa Kogukonnaköök MTÜ esindajatele üle maaeluminister Tarmo Tamm. Rändkahvel liigub koos aasta toidupiirkonna tiitliga mööda Eesti toidupiirkondi.

Loe edasi: Peipsimaast saab 2017. aasta toidupiirkond

Jõgevamaa aasta õppija on külalistemaja kokk Liis Reimann

Jõgevamaa aasta õppija Liis Reimann
Jõgevamaa aasta õppija Liis Reimann

Jõgevamaa aasta õppija, Liis Reimann, lõpetas Jõgeva täiskasvanute keskkooli ning on teoreetilisi teadmisi ja oskusi omandanud ka mitmesugustel kursustel. Liis töötab peakokana Saare vallas Voore külalistemajas, kus eelmise nädala neljapäeval toimus ka täiskasvanud õppija nädala Jõgevamaa tunnustamistseremoonia.

Väga heade ja heade hinnetega küpsustunnistusega keskkooli lõpetanud Liis Reimann märkis, et gümnaasiumitarkuse järele tekitas vajaduse ka soov tööjõuturul edukamalt konkureerida.

Liisile andsid tunnustusmeened üle Jõgevamaa koordinaator Pille Tutt ja Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli direktor Reet Kikkas, kes on ka tunnustamise saamiseks loodud Jõgevamaa žürii esimees. Õnnitlemas oli ka Liisi koduomavalitsuse, Jõgeva valla haridus-ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave ja tööandja, Voore külalistemaja juhataja Tiiu Kalling.

„Tore oli see, kui Liis tuli kooli ja tal oli kaasas ka poeg, kes koos emaga ja tema ergutamisel ja hingelisel toetamisel samuti gümnaasiumiharidust omandas. Väga vahva oli, kui Joonas hõikas üle klassi ema, sest ema oli ju klassis,“ rääkis klassijuhataja Maie Peda. Tema sõnul sai Liis kiiresti sõbraks ja tuttavaks endast märksa nooremate koolikaaslastega ning oli mõnikordki neile nõuandjaks. „Kooli kohvituppa kogunes Liisi ja Joonase ümber ikka mõnus seltskond,“ rääkis teenekas pedagoog.

Kokaks õppis Liis Põltsamaa ametikoolis. Tema ja ta juhendamisel valmistatud roogasid ja suupisteid on kinnitanud Voore külalistemajas kõhtu tuhandetel Eestimaa inimestel ja paljudel välisriikidest tulijatel.

Loe edasi: Jõgevamaa aasta õppija on külalistemaja kokk Liis Reimann

Kalevipoja teemapark Vooremaal kutsub reisima maailma lõppu

krati seikluspark 1Jõgevamaal Kääpa külas asuvas Kalevipoja teemapargis toimub 13. augustil algusega kell 10 kogupere seikluspäev “Lennukiga maailma lõppu”, kus saavad osaleda nii pisemad kui suuremad seiklejad. Huvilistel on kogu päeva jooksul võimalik soodushindadega pääseda seiklusradadele ja osaleda esimest korda ka põnevas kalevipojateemalises fotojahis.

Kalevipoja teemapark asub Tartu-Jõhvi maantee ääres (kaugus maanteest 2 km) Tartu poolt tulles 20 km enne Mustveed ja tegeleb eestlaste rahvuseepose tutvustamisega nii Kalevipoja muuseumis kui kalevipojateemalistel seiklusradadel. Alates 2010. aastast avatud Krati seikluspargi loomise idee sai inspiratsiooni Eesti rahvapärimusest tuntud tegelasest – Kratist. 2013. aasta suvel avati LEADER programmi toel seikluspargis aga uus ja põnev kõrgseiklusrada, mis kannab Kalevipoja laevale sarnasel nime “Lennuk”. Just “Lennukiga” Kalevipoeg maailma lõppu purjetada tahtiski.

Seikluspäeva läbiviijateks on Krati seikluspargi ehitanud kogenud OÜ Seiklusring meeskond ja Kalevipoja teemaparki haldav SA Kalevipoja koda. Lisaks terve päev avatud seiklusradadele on võimalik külastada ka Kalevipoja muuseumi, lähipiirkonna turismiarendajatele, peamiselt majutusasutuste töötajatele tehakse päeva jooksul seikluspargi tutvustus, huvilistel on aga võimalik osa võtta ka fotojahist, mil nimeks “Kalevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg – kes jääb peale?”

Oma meeskonnaga Krati seikluspargi ehitanud OÜ Seiklusring juhi Valdo Kanguri sõnul tasub seikluspäevale tulla eelkõige sellepärast, et “Lennuki” puhul ei ole tegu tavalise seiklusrajaga, vaid see kujutab endast seiklusrännakut läbi meie rahvuseepose. Iga elemendi ja harjutuse taga on legend Kalevipojast. Tavaliselt on radadel põhirõhk vaid ronimisel, siin on tegu teistmoodi seiklusega.

Kõigil osalejatel, sealhulgas turismiarendajatel on soovitatav end Kalevipoja seikluspäevale eelnevalt registreerida. Lisainfo: www.kalevipojakoda.ee
Janno Zõbin,
SA Kalevipoja Koda juhataja

Kalevipoja muuseumile annetati
eesti rahvusest Vene kunstniku maal

Alfred Oja teos "Kalevipoja tagasitulek Pihkvast".
Alfred Oja teos “Kalevipoja tagasitulek Pihkvast”.

Saare vallas Kääpal asuvale Kalevipoja muuseumile annetati Venemaal elanud ja töötanud eesti rahvusest kunstniku Alfred Oja maal “Kalevipoja tagasitulek Pihkvast “. Töö autori eesti rahvuseepost tutuvustavat sarja on tutvustatud ka maailmanäitusel.

Alfred Oja sündis 1924. aastal  Venemaal Kirovi oblastis Oparinos.

“Tema vanemad pärinesid Lõuna-Eestist Võrumaalt ja isa luges lastele ette “Kalevipoega”. Küllap nii kujuneski välja hilisem huvi meie rahvuseepose sündmustiku jäädvustamise vastu kunstis, ” ütles Kalevipoja muuseumi juhataja Ulvi Tamm. “Haruldase töö annetasid meile Alfred Oja sugulased Olga ja Kalju Junus, kes on ka varem muuseumit külastanud.”

Tamme sõnul töötas Alfred Oja kunstniku ja õppejõu-professorina Penzas ja tema loomingulise pärandi moodustavad akvarellid, litograafiad, skulptuurid ja tööd teisteltki kujutava kunsti aladelt.

Eesti juurtega kunstniku tehtud “Kalevipoja”-teemalist sarja tunnustati 1958. aastal Nõukoge Liidus üleliidulisel kunstinäitusel hõbemedaliga ja 1958. aastal Brüsseli maailmanäitusel pronksmedaliga.  Alfred Oja kunstiteoseid on eksponeeritud erinevates riikides, Eestis olid need esmakordselt näitusel vaatamiseks 1957. aastal. Alfred Oja suri aastal 2000.

Jaan Lukas

Kalevipoja ainestik jõudis uude raamatusse

“Kalevipoeg piltides” autor Jaan Kaljuvee. Foto: Viktor Svjatõshev

Neljapäeval esitleti  Jõgevamaal Saare vallas Kääpal asuvas Kalevipoja muuseumis raamatut “Kalevipoeg piltides “, mis tutvustab rahvuseepost läbi kunstnik Jaan Kaljuvee maalide ja luuleridade.

Raamatu sünnilugu sai alguse sellest, et  kunstnik Jaan Kaljuvee tuli Kääpale Kalevipoja muuseumisse Kalevipoja teemalisi maale tutvustama. Muuseumi juhataja Ulvi Tamm ning SA juhataja Hannes Soosaar ja toonane projektijuht Urpo  Reinthal  leidsid, et kunstiteosed ja neid lahtiseletavad luuletused väärivad jäädvustamist. Ennekõike rahastamisvõimalustega tegeledes, asusid nad kaasa aitama trükise väljaandmisele.  Selles töös osales usinasti ka mõned aastas Kalevipoja Koja projektijuhina töötanud Moonika Hunt, kes esitlusele oli kaasa võtnud ka pisipoja. Samuti aitas projekti ellu viia ka SA Kalevipoja Koda praegune projektijuht Tamar Erikson. Nii valmiski kuuekümne neljast pildist ja salmidest koosnev raamat “Kalevipoeg piltides”.

Jaan Kaljuvee elab Tartumaal Vedul ning on töötanud põllumajandusettevõttes töökoja juhatajana ja kombainerina. Mitmekülgses tegelemises kunstiga on talle inspiratsiooniallikaks ennekõike Kalevipoja lood. Saare vallavanem Jüri Moroziv ja Voore põhikooli direktor Raivo Reimets märkisid presentatsioonil, et Kaljuvee looming on igati oluline rahvuseepose väärtustamisel ning selle vastu huvi suurendamisel.  Koolijuht arvas, et raamat võiks huvi pakkuda vähemalt kolmveerandile Voore kooli õpilastest.

Loe edasi: Kalevipoja ainestik jõudis uude raamatusse

Kääpal algab täna “Viru tango” uus suvehooaeg

Alates tänasest, neljapäevast hakkab Kalevipoja suveteater Saare vallas Kääpal mängima komöödiat “Viru tango”, mille teemaks  Eesti mehe juhtumised Soomes ja ühtlasi nende soov saada soomlasteks

Kalevipoja suveteatri repertuaaris oli “Viru tango” ka mullusel suvel. “Etenduse populaarsus tõusis  just viimaste mängimiskordadega ja nii otsustasime seda mängida ka tänavu,” rääkis SA Kalevipoja Koda juhataja Hannes Soosaar, kes on ühtlasi suveteatri eestvedaja.

Lustakas ja rohkete laulude-tantsudega koguperekomöödia „Viru tango“ räägib Eesti hetkeolukorrast ja ühiskonna probleemidest laiemalt kahe soomlaseks ihkava eesti mehe isikliku elu kaudu. Hoolimata argielu raskustest – tööpuudus, rahapanappus – osatakse siiski leida retsept õnneks ja rahuloluks.

“Ühtlasi vaadatakse värske pilguga üle ka eestlaste-soome-eestlaste-soomlaste suhted läbi ajaloo, võrreldakse ühisjooni ja analüüsitakse erinevusi ning ollakse lõpuks sunnitud tõdema, et vennasrahvus seob meid kokku nii heas kui halvas, ” lisas Soosaar.

Soosaare sõnul on võrreldes eelmise aastataga ka mõndagi muutunud: “Selle suve etenduses on uued tantsijad ja amatöörnäitlejad. Seda silmas pidades võiks 26. juuli etendust nimetada ka esietenduseks.  Samas on jälle kolm noort samad, kes eelmiselgi suvel. Suveteatri külastaja leiab kindlasti ka uusi nalju ja huvitavad tantsukavad, mis  Kaisa Oja ja Marko Mehise loodud.”

“Viru tangot” mängitakse Kääpal SA Kalevipoja Koda maa-alal  26.-29. juulini ja 31. juulist-5. augustini kokku 10 etendust. “Kedagi väravate taha ei jäeta ja ära ei saadeta. Mahutame kõik inimesed ilusasti ära,” ütles Soosaar istekohtade arvu kohta.  Tangole  tulijatel on võimalus külastada Kalevipoja muuseumit ja saada eredaid elamusi Krati seikluspargis.

“Viru tango” kirjutas Soome kirjanik Veera Marjamaa, Soomest on ka lavastaja Kankku Kinkkunen. Kandvad rollid on kutselistel näitlejatel. Villut mängib Mart Toome, Matit Saare vallast võrsunud Anti Reinthal ja Kalevipoega Marko Mäesaar. Trupi suurus on 15 inimest. Mitmed harrastusnäitlejad on endale ise ka kostüümid valmistanud.

Kalevipoja suveteater loodi 2009. aastal. Varem on repertuaaris olnud näitemängud: seikluslik komöödia kogu perele “Kalle Blomkvist ja Rasmus” ja muistsetest aegadest jutustav “Välek”.

Jaan Lukas

Liikumispuudega inimesed saavad oma matkaraja

Jõgevamaale Saare valda plaanitakse juba tänavu sügiseks rajada Eesti esimene liikumispuudega inimeste matkarada, mis annab ratastoolis liikujatele võimaluse turvaliselt looduses aega veeta.

Tulevane matkarada algab Kääpa külas asuva Kalevipoja teemapargi parklast, kulgeb mööda Kääpa jõe äärt ning jõuab tiiruga parklasse tagasi, kirjeldab Postimees.

Umbes kilomeetri pikkusele matkarajale ehitatakse 1,5 meetri laiune immutatud puidust laudtee, mille muudavad ohutuks rajalt maha veeremist takistavad äärised ja käsipuud.

Raja äärde ehitatakse ka katusega grillimis- ja puhkekohad ning 24 meetri kõrgune vaatetorn. Umbes kümne meetri kõrgusele vaheplatvormile tõstab inimesi lift.

Voore paisjärvel püütakse võistu kala

Pühapäeval, 13. veebruaril toimub Jõgevamaal Voore paisjärvel „Voore triibu” kalapüügivõistlus.

Võisteldakse kolmes klassis: mehed, naised ja noored. Arvesse läheb võistleja püütud mõõduliste kalade kogukaal. Parematele auhinnad. Eraldi autasustatakse kõige raskema ahvena püüdjat.
Peaauhind – õhuke televiisor – loositakse välja kõigi auhinnasaajate vahel ja rahaline auhind kõigi võistlejate vahel. Püüda võib nii kirptirgu kui ka sikutiga, aga kasutada võib ühte püügivahendit korraga.
Traditsiooniliselt peetakse Voore kalapüügivõistlust päev pärast „Kuldkala”, et Lõuna-Eestisse tulijatel oleks võimalik kahel võistlusel osaleda.

Võib tulla kogu perega. Samal päeval toimuvad Voorel talvepäevad ja uudistamist seega jagub.

Rohkem infot: www. saarevv.ee.

Võrokesed käisid Jõgeva- ja Lääne-Virumaal
ideid noppimas

Eelmise nädala neljapäeval ja reedel, 11. ja 12. novembril külastas ligi 30 Võrumaa ettevõtjat, omavalitsustegelast, arendustöötajat ja MTÜlast erinevaid Jõgeva- ja Lääne-Virumaa asutusi. Võru maavalitsuse korraldatud kahepäevane ringreis kandis pealkirja „Innovatiivsed ELi projektid Eestis” ja seda toetas Europe Direct Võru teabekeskus.

Vudila peremees Kajar Lember.

Vudila

Kõigepealt viis teekond Jõgevamaale Tabivere valda Kaiavere külla Vudila mängumaale.

Vudila juht Kajar Lember rääkis, et alguses oli plaanis Kaiavere järve äärde Aavo Pikkuusile kuulunud maatükile rajada eliitvanadekodu, ent peagi jõuti arusaamisele, et Eestis puudub kogu pere keskus, kus peale laste saaksid ka emad-isad sisukalt aega veeta. Lastele on kehtestatud teadlikult kõrgem piletihind kui täiskasvanutele.

2009. aastal sai Vudila PRIAlt 4,1 miljonit krooni, see võimaldas ehitada hoonekompleksi koos köögiga.

„Sellist asja ilma toetusteta pärapõrgusse teha ei saa,“ sõnas Lember. „Sama asja väärtus Tallinnas oleks 10 korda suurem.“

Kõige raskem oli Vudilal elektri ja interneti saamine. Külameetme 3.2 abil ehitati torn, mis tagab normaalse netilevi. Elekter oli tänavu suvel seitse päeva ära, voolu saadi sel ajal üksnes tänu oma generaatori olemasolule.

Vudila teeb koostööd ja ühisturundust vahetus läheduses asuvate Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi ja Elistvere loomapargiga. Kolmest külastuskohast koosnevat paketti saab müüa näiteks lätlastele. Öömaja pakutakse Äksi motellis. Loe edasi: Võrokesed käisid Jõgeva- ja Lääne-Virumaal
ideid noppimas