Eesti suurim rikkus on puhas vesi – pühendugem ise ja kutsugem naabreid sellest osa saama

Loodusgiid Priit Adler
Loodusgiid Priit Adler

Looja peitis kogu maailmas tarkused loodusesse: meie arukus on need üles leida. Seda Tõnu Otsa mõtet võis lugeda Puhta vee teemapargi ühelt pingilt.

Tamsalu maile jõudsime sajuse, tuulise, äikselise tormipäeva järgselt. Teel Lääne-Virumaale nägime teeäärtes üksikuid tuules murdunud puid, Järvamaal hakkas silma saju raskuse all lamandunud odrapõlde. Vana-Vigalast sai alguse teine koolituspäev keskkonnateadlikkuse projekti raames. Teel tegi Maie Üürike osavõtjaile viktoriini kaudu eeltutvust Lääne-Virumaaga.

Puhta vee teemapark asub Lääne-Virumaal Tamsalu vallas Järsi külas Metsamõisa talu maadel, kus mõned aastad tagasi polnud ühtegi püsiasukat. Puhta vee teemapargis toimub õpe interaktiivsete õppeprogrammide kohaselt. Puhta vee teemapark paikneb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal, kus tekib puhas joogivesi. Siinsest veetekkest ja kohalike elanike käitumisest sõltub elu kogu Eestis. Öeldakse, et  siin on puhta vee kodu.

Meie vastuvõtjaks oli Priit Adler, kelle vanaisa Arnold Adler 1938. aastal ostis Metsamõisa koha. Vahepealsetel aastatel küll omanik vahetus, kuid 1996. aastast kuulub see eraomandisse ning veepargi rajamisega tegeldakse 2009. aastast. Loodusemees Fred Jüssi on olulise osa elust olnud Metsamõisas, kus tema huvi looduse vastu kinnistus lõplikult. Järsi külaga on seotud ka dirigent Kuno Areng. Loe edasi: Eesti suurim rikkus on puhas vesi – pühendugem ise ja kutsugem naabreid sellest osa saama

Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Nädalavahetusel seltsingu Päris Pandivere moodustanud Pandivere koostööpiirkonna turismiedendajate hinnangul vajavad erinevates turismi käsitlevates dokumentides ja avaldustes rõhutatud sõnad koostöö ja kaasamine reaalsuses enam toimivat sisu ja vormi. Koostööd ja ühisturundust pärsib piirkonna omavalitsuste ühtse ning toimiva turismi- ja puhkemajanduse arengukava puudumine.

Seltsing Päris Pandivere peamiseks eesmärgiks on ühiselt emotsioonide kaudu tutvustada Pandivere pärandit ja väärtusi. Seltsingu asutajad näevad koostööpiirkonda ühtsena ja turundust valdade piire ületavana. Plaanis on algatada Pandivere piirkonna turismi ja puhkemajanduse arendamise strateegia kaasajastamine. Taolise nimega dokument on omavalitsuste ja TÜ Pärnu kolledži koostöös valminud aastateks 2005-2014, kuid selles kirjeldatu pole viidatud ajavahemikul jteostunud.

Virumaa lõunaossa jääv Pandivere koostööpiirkond on oma pärandi poolest selgelt eristuv ja tihedama ühtse turismiturundusvõrgustiku tekkimine on igati loogiline ja vajalik samm. Nii näiteks nagu Ida-Virumaalt tuleb enamike meie riigi elanike elekter, pärineb valdav osa joogiveest Pandiverest. “Kui keegi meil siin vette soristab, siis joob seda kogu Eesti,” visualiseeris Pandivere tähtsust MTÜ Ökokratt juhatuse liige ja Puhta Vee Teemapargi eestvedaja Priit Adler.

Loe edasi: Päris Pandivere loob valdade piire ületavat sidusust

Selgus Tamsalu 100 tamme pargi maastikuarhitektuuri võistluse võitja

Tamsalu 100 tamme pargi maastikuarhitektuuri võistluse võitis ideekavand märgusõnaga “Sõnasalud”, mille autorid on Eve Komp, Kristi Tuurmann ja Grete Veskiväli arhitektuuribüroost Allianss Arhitektid OÜ. Esimese preemia suurus on 3000 eurot.

Eesti Arhitektide Liidu ja Tamsalu valla esindajatest koosneva žürii hinnangul suudeti võidutöös 100 tamme pargi ideed läbivalt ja hästi edasi anda. Lahenduse järgi ümbritsevad tammesid eesti vanasõnu kandvad “vööd”, mis ühtlasi kaitsevad puid. Ka pargipinkidel asuvad vanasõnad on lihtne ja leidlik idee – need jutustavad Eesti lugu ning nendega saab siduda ka eesti keele põlistamise teema.

Peale selge loo olemasolu veenis žüriid võidutöös kogu ala tundlik maastikuline lahendus. See moodustab ümbritsevate aladega orgaanilise terviku ning tekitab pargi sees loomuliku gradatsiooni alates kontsentreeritumast avalikust ruumist väljaku, lava ja hoonega kuni pargi privaatsemate ja metsikumate osadeni. Arvestatud on ka maastikuprotsessiga, st nähakse ette pargi hoolduspõhimõtted (niitmisskeemid). Loomulike niiduaasade rajamine annab pargile väikelinna mastaapi ja optimeerib jooksvaid hoolduskulusid.

“Meil on hea meel, et Tamsalu vald ja Eesti Arhitektide Liit Eesti 100 tamme parkide rajamise algatusega on kaasa tulnud ja tänu neile on saamas teoks esinduspargi rajamine Tamsallu,” ütles Eesti 100 tamme parkide rajamise koordinaator Riina Soobik. “Hindame väga žürii valikut tugeva sõnumiga lahenduse välja valimisel. Loodame, et rajatavasse parki leiavad tee paljud Eesti inimesed ja ka külalised kaugemalt.” Loe edasi: Selgus Tamsalu 100 tamme pargi maastikuarhitektuuri võistluse võitja

Tamsallu rajatakse projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark

Viiralti tamm Viljandis. Allikas: puhkaeestis.ee
Viiralti tamm Viljandis. Allikas: puhkaeestis.ee

Vana aasta viimasel päeval kuulutas Tamsalu vallavalitsus koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigikantseleiga välja maastikuarhitektuuri võistluse, mille eesmärgiks on leida ideekavand Tamsalu 100 tamme pargi rajamiseks. Sellest saab ühtlasi EV 100 juubeliprogrammi raames toimuva projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark. Park on kavas riigi toel välja ehitada vähemalt aastaks 2018. Riigikantselei algatusel on Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid – need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Esialgse kava kohaselt istutatakse igasse maakonda vähemalt üks tammik koolinoorte ja omavalitsuste koostöös. Selleks on andnud nõusoleku igast maakonnast vähemalt üks kool ja omavalitsus.

Tamsalu 100 tamme park on plaanis kujundada ja ehitada antud programmi esinduspargiks, see on ka esimene omataoliste seas. Tamsalu valiti esinduspargi kohana välja nii nimemaagia kui ka Eesti keskse asupaiga tõttu. Park rajatakse Tamsalu vallavalitsuse poolt Riigikantselei toel. Tamsalu 100 tamme pargi ideevõistlusel on oodatud osalema juriidilised isikud, kelle asukoht on Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riik, samuti nimetatud isikutest moodustatud konsortsiumid (ühisosalejad). Ideekavandi esitamise tähtaeg on 10. märts 2015 kell 16.00. Võistlustulemused avalikustatakse 27. märtsil 2015.

Ideekavandis on muuhulgas palutud esile tuua pargi erinevad aktiivsustsoonid ja kasutused, planeerida teedevõrk ja pinnakatted, haljastus, valgustuselahendus, liiklus- ja parkimiskorraldus, juubelitammiku istutusplaan, pargis asuva Kukelossi varikatuse ja välilava kujundus jm. Lisainfo ja täpsemad tingimused maastikuarhitektuurivõistlusel osalemiseks leiab Riigihangete registrist viitenumbriga 158527.

Rohkem infot tammeparkide projekti kohta: https://riigikantselei.ee/et/eesti-100-tamme.

Tuleohutuse ja päästealane koolitus Tamsalu rahvale

Laupäeval, 30. augustil kell 10-16 toimub piirkonna elanikele Lääne-Virumaal Tamsalu vallas, Järsi külas, Metsamõisa talus, Puhta vee teemapargis tasuta tuleohutuse ja päästealane koolitus.

Käsitletavad teemad:

  • kaldalt pääste,
  • viskeliin,
  • erinevad päästevahendid;
  • tulesimulaatoril tule kustutamise harjutused tuletekiga ja tulekustutiga;
  • küttekollete ohutu kasutamine ning ettevalmistus külmal ajal kasutamiseks.

Koolitavad ja annavad nõu Väike-Maarja päästekomando päästjad ja korstnapühkija. 30. ja 31. augustil kell 10-16 saab tasuta külastada Järva-Jaani Tuletõrjemuuseumit-

Lisainfo: tel +372 513 2149 või info@okokratt.ee
Projekti elluviimist rahastab Siseministeerium ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Väike-Maarja gümnaasiuminoored hakkavad päikesepaneele ehitama

Homme, 4. juunil toimub Puhta Vee Teemapargi vastavatud õppeklassis esimene  töötuba, kus „Energia ja noored“ projekti raames õpetatakse  Väike-Maarja Gümnaasiumi noori valmistama päikesepaneele. Projekti eestvedaja, energeetikatudengi Margus Potisepa sõnul on oluline, et kooliõpilased teaksid rohkem Eesti energiasüsteemist, et tulevikus paremini enda energiatarbimist planeerida ning otsustusprotsessides osaleda.

„Koolinoored ehitavad MTÜ Eco-Nomicsi juhendajate abiga päikesepaneelid algusest lõpuni, kasutades fotoelemente, tinaribasid,  silikooni, jootetina ja –vedelikku, markereid ja juhtmeid elektritootmiseks päiksevalgusest. Kui keegi, kellel ei ole elektriku kutsepabereid ja/või haridust, ehitab ise endale off-grid päikesepaneelid,  siis see tundub ebareaalne, kuid on siiski täiesti võimalik. Eestis suudetakse juba mitu aastat ise päikesepaneele ehitada,“ selgitas MTÜ Eco-Nomicsi juhatuse liige Jim Self. 

Puhta vee teemapargi õppeprogrammi käigus tutvutakse  koolinoortele veel lokaalse päikse- ja tuuleenergia taastuvenergia väikelahendusi, põletatakse katseks fossiilset kütust, saadakse algteadmisi energiatootmisest, osaletakse energiamängus ja mängitakse kaasa fotosünteesi protsessis.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.
MTÜ Ökokratt

Puhta vee teemapargis saab vaatlustarus jälgida mesilaspere elutegevust

  Puhta Vee Teemapargi õppe- ja keskusehoone.
Puhta Vee Teemapargi õppe- ja keskusehoone.

Puhta vee teemapargis paigaldati mesilastarud, millest üks on vaatlustaru. Vaatlustaru on ehitatud spetsiaalselt klaasist seintega, mis on kaetud luukidega.  Läbi klaasi saab jälgida mesilaspere elutegevust.
Puhta vee teemapargi 26 loodushariduslikku õppeprogrammi on sobilikud koolieelikutest täiskasvanuteni. Külaskäik putukate maailma ja meemeistri juurde on üks programm, mille tõmbenumbriks ongi vaatlustaru.

Vaatlustaru jälgimist elavdab mesilaspere sumin tarus, mille käigus maitstakse mett ja uuritakse mesiniku töövahendeid, mesilaspere hooldamise vahendeid, mesilasemade kasvatuse vahendid ja mesindussaadusi.

Programmi käigus külastatakse ka putukate hotelli, mis paikneb üle 120 aasta vanuse kase tüves, millel torm on ladva murdnud.
Putukad poevad sügavale puutüve sisse, munevad sinna ning seetõttu on aegajalt näha vastseid putukaid esmakordselt oma „pesast” välja ronimas. See on eriti kena vaatepilt kevadeti. Talvel leiavad selles hotellis paljud endale tänuväärse talvekorteri, ka linnud külastavad meeleldi seda paika.
Pärast ringkäiku saavad osalejad lahendada eakohaseid ülesandeid.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.

Priit Adler
MTÜ Ökokratt

Puhta Vee Teemapark kutsub tutvumispäevale

Puhta Vee Teemapargi õppe- ja keskusehoone

Olete oodatud Puhta Vee Teemapargi (PVT) tutvumispäevale 16. ja 30. mail kell 13-17 Metsamõisa tallu (Järsi küla, Lääne-Virumaa).

Külastuspäeval osalemiseks on vajalik ette registreerumine hiljemalt 10. maiks saates selleks kirja aadressile info@metsamoisa.ee või info@okokratt.ee. Registreerumisel palume märkida oma nime, kontaktandmed ning haridusasutuse (kooli või lasteaia nime).

  • Kohapeal toimub PVT tutvustus ning pakutakse suppi.
  • Riietuse palume valida maastikul liikumiseks ja ilmale sobilik.
  • Külastuspäeval osalemine on tasuta!
  • Transpordi kulusid ei hüvitata!

Kohtade arv on piiratud!

Oleme suhteliselt uus ja tegutsev loodushariduskeskus. Tutvustus! 
Pakume programme!

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ning millest sõltub vee kvaliteet. Samuti saab osaleda loodusõpperetkedel. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.

Tamsalu-Neeruti maratoni võitis Andres Kollo

2013. aasta Tamsalu-Neeruti maratoni võitja Andres Kollo. Foto: Tarmo Haud
2013. aasta Tamsalu-Neeruti maratoni võitja Andres Kollo. Foto: Tarmo Haud

Täna Tamsalus sõidetud 16. Tamsalu-Neeruti maratoni 46 km pikkuse põhidistantsi võitis liidrisärgis sõitnud Andres Kollo ajaga 01:57:53. Naiste arvestuses oli parim Eveli Saue.

Skandinaavia karikavõistlusteks valmistuv suusasprinter Andres Kollo sai konkurentidest mööda maratoni eelviimasel kilomeetril. “Vahetult enne lõppu sõitsime seitsmekesi koos, kuid ühel hetkel hakkas Raido Ränkel eest ära minema. Sealt tulid vahed sisse ja selgitati lõppjärjestus. Mul olid kõhus krambid, aga õnneks andis veidi järele, püüdsin Ränkeli kinni ning sain mööda,” rõõmustas Kollo eduka võistluse üle.
Tasavägises finišiheitluses ületas lõpujoone teisena Raido Ränkel, mees kaotas võitjale seitse sajandikku. Kollole üheksa sajandikuga alla jäänud Risto Roomet pidi leppima kolmanda kohaga.
Eveli Saue ajaks mõõdeti 2:11:57, mis andis üldjärjestuses 55. koha.
Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 833 suusatajat.
Lühemale 25 km rajale läks esialgsetel andmetel 226 suusasportlast. Finišis oli esimene Alar Krautmann, kes läbis distantsi ajaga 01:12:00. Kiireim naine Rahel Allas jõudis üldjärjestuses 8. kohale ning tema tulemuseks fikseeriti 01:18:08. M15 klassi kiireima aja sõitis välja Yuri Kovaljov tulemusega 01:17:14 ning N15 parimaks tunnistati Merilin Jürisaar: 12-aastane neiu läbis 25 km ajaga 01:21:41.

Tamsalu-Neeruti maratoni võitsid Timo Simonlaster ja Laura Rohtla

Tamsalu-Neeruti maratoni start. Foto: Tarmo Haud

Täna peeti Lääne-Virumaal 15. Tamsalu-Neeruti suusamaraton, mille võitis ülekaalukalt kohalik suusataja Tamsalu AO suusaklubi all sõitev Timo Simonlaster ajaga 2:05:24,3. Teine mees finišis, Madis Vaikmaa Sparta spordiklubist, jäi võitjale alla 15 sekundit. Pjedestaali kolmanda koha hõivas suusasprinter Anti Saarepuu, kaotades Simonlasterile ühe minuti ja nelja sekundiga. Kiireim naine, Laura Rohtla Lääne-Virumaa Alpi suusaklubist, lõpetas 46 kilomeetrise distantsi ajaga 2:20:47,8 ning üldjärjestuses 25. kohal. Pikale rajale registreerus esialgsetel andmetel 690 suusasportlast.

Maratonivõitja Timo Simonlaster. Foto: Tarmo Haud

Lühemale, 25 kilomeetri pikkusele distantsile registreerunud 196 suusataja hulgast ületas finišijoone esimesena Aleksandr Hlobõstin Sillamäe suusaklubist, mehe lõpuajaks fikseeriti 1:24:50,2. M-15 klassi kiireim, Lääne-Virumaa suusataja Taavi Luik Tamsalu AO suusaklubist, lõpetas üldjärjestuses kolmandal kohal ning läbis raja ajaga 1:27:04,7. N-15 klassi parimaks tunnistati kaheksandana finišeerinud Lääne-Virumaa neiu Merili Sirvel ajaga 1:32:32,4.
Infot ja tulemusi Estoloppeti maratonide kohta leiab
www.tartumaraton.ee/estoloppet.
Estoloppeti maratornidesarja pilte saab vaadata aadressilt: www.tarmohaud.ee
.

 

Estoloppeti sari saab joone alla pühapäeval

Pühapäeval, 11. märtsil toimub 15. Tamsalu-Neeruti maraton, mis on ühtlasi Estoloppeti sarja viimane etapp.

Lähe 46 km pikkusele vabatehnikadistantsile antakse kell 11. Lühemale ehk 25km teekonnale minejad alustavad sõitu 15 minutit hiljem. Lastesõidud saavad alguse kell 11.30.

Tamsalu-Neeruti maratonirajal teeb oma debüüdi ka suusasprinter Anti Saarepuu. „Lähen võidu peale välja, ei saa ju madalamat eesmärki püstitada,″ võtab tänavusel hooajal peaaegu 3800 suusakilomeetrit läbinud sportlane ees ootavat täie tõsidusega.

Maratoni peakorraldaja Vahur Leemetsa sõnul on võistlusrajad heas korras ning piisava lumekattega.„Nädalavahetuseks lubab väga mõnusat suusailma, nii et kohale tasub tulla kogu perega. Kes 46 kilomeetrist distantsi üle jõu käivaks peab, saab pool maratoni läbida ning eraldi oleme mõelnud ka kõige pisematele suusatajatele,” soovitab Leemets pühapäeva sportlikult veeta.

Tamsalu-Neeruti maratonile on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee. Infot ja tulemusi Estoloppeti maratonide kohta leiab www.tartumaraton.ee/estoloppet.

Estoloppet peaks pühapäeval jätkuma teise etapiga

Eelmise aasta maratoni võitja Indrek Tobreluts

Pühapäeval toimub 15. Tamsalu-Neeruti maraton, mis on ühtlasi Estoloppeti sarja teine etapp. Lähe 46 km pikkusele vabatehnika distantsile antakse kell 11.00. Lühemale ehk 25 km trassile minejad alustavad sõitu 15 minutit hiljem.

Maratoni peakorraldaja Vahur Leemetsa sõnul on võistluse ettevalmistus täies hoos. Kuna selle nädala teises pooles on oodata üsna krõbedaid külmakraade, siis maratoni toimumise lõplik otsus sünnib neljapäeval. Selleks hetkeks on olemas ka nädalavahetuse detailne ametlik ilmaprognoos. Ühtlasi pikendatakse neljapäevani ka eelregistreerimist veebilehel www.sportinfo.e.

Suusamaratoni toimumiseks peab tunnetatavat külma olema miinus 25 kraadist vähem. «Olulisteks teguriteks on tuul ja pilvisus – näiteks on 4 m/s puhuva tuule ja pilvise ilma korral reaalne miinus 17-kraadine temperatuur tunnetatav miinus 26-kraadisena ,» märkis Leemets.

Mullu ületas Tamsalu-Neeruti suusamaratoni pika distantsi finišijoone 635 suusatajat ning lühikese distantsi läbis 205 suusatajat. Estoloppeti suusamaratonidele on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee.

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Tamsalus tähistatakse homme
rahvusvahelist maanaistepäeva

Homme, 16. oktoobril tähistatakse Tamsalu kultuurimajas rahvusvahelist maanaistepäeva. Tamsalus tõstetakse esile tublisid naisi, väärtustatakse tegijaid, julgustatakse algajaid tegijaid, otsitakse uusi koostöövõimalusi ja arendatakse võrgustikku.

Päev algab hommikul kell 10 tervisekõnniga. Seejärel kell 12 öeldakse avasõnad ja esitusele tulevad ettekanded teemadel: “Soorollid ettevõtluses”, “Kuidas esitada teabenõuet”, “Pereettevõtte võlud ja valud, kui üks on vedur ja teine pidur”.

Kell 13 algab laat, kus müüakse käsitööehteid, kudumeid, tikitud ja heegeldatud linikuid, nukuriideid, täispuidust lastekelke, nahast patju, uuskasutusdisainitud riideid, vaipu, maale. Veel on laada kavas Tupperware esitlus ja müük, GNLD, Avon, Kirby teenuseesitlus ja massaaž Kirbyga, juuksur, peanaha ja juuste diagnostika, kosmeetik, Tai-massaažitool, kätehooldus, müstikatelk (Taro-kaardid, amuletid).

Kell 13-18 saab osaleda töötubades (ehete meisterdamine, taimekompositsioonid, seebitegemine, õletöötuba; Väike-Maarja, Rakke ja Tamsalu naisseltside kogemuste ja kontaktide jututuba). Töötuba kirjandushuvilistele.

Kell 13.30 on teatrisaalis Tamsalu tüdruku Triin Tasuja (luuletaja) ja Kadrina noormehe Priit Kaare (räppar-luuletaja) luulepärastlõuna.

Hoidiste ja omatehtud jookide näitus, degusteerimine ja parimate premeerimine.Lastele lastetuba.

Päev lõpeb kell 18 algava kontserdiga, kus esinevad Rakvere teatri kvartett “Ramm” ja Kadri Kase lauluklass Tamsalust.

Tamsalu ootab saalihoki sõpru

Selleks, et populariseerida saalihokit Tamsalus ja selgitada välja Tamsalu meister ning üldine paremusjärjestus, toimuvad Tamsalu spordikompleksis 15.-20. novembrini saalihoki võistlused.

Võistlema on oodatud kõik Tamsalu valla endised ja praegused elanikud, töölised või mingil muul moel Tamsaluga seotud inimesed. Võistkonna nimelise registreerimise tähtaeg on 1.11.2010. Võistkonna saab registreerida tel 5278291 või aadressil riivekas@tamsaluebe.ee

Vaata MV täpsemat juhendit Tamsalu Spordikompleksi kodulehelt www.tamsalusport.ee

Riive Tamm