Annely Akkermann: mul on väga tore naabrinaine

Arvukalt fotosid talvisest Kihnust ja selle saare elanikest, piltuudist täiendavad sõnalised selgitused.

Õed ettevõtjad - Annely Akkermann ja Elly Karjam. Foto Urmas Saard
Õed ettevõtjad – Annely Akkermann ja Elly Karjam. Foto: Urmas Saard

[pullquote]see oli siiski väga nappide sekundite kestel toimunud etendus, mida rohkem Nurr ei korranud[/pullquote]Teisipäeva hommikul astusime Munalaiu sadamast reisiparvlaeva Kihnu Virve pardale, et esimese reisiga läbi jää Kihnu murda. Kapteni sillal oli jälle Kihnu laevaliinide kõige staažikam kapten Vladimir Zenjov, keda AS Kihnu Veeteed asutaja ja kunagine juht Annely Akkermann usaldab ning austab. Annely oligi Külauudiste infoveski inimeste võõrustaja tema kodusaarel, kus üks külalistest peatus viimati täpselt kaks aastat ja neli kuud tagasi ja teine käis kihnlastele rahvatantsudega esinemas arvatavalt 50 aasta eest.

Et samal päeval õigeks ajaks tagasiminekule jõuda ja päevast viimast võtta, selle eest kandis Annely täiel määral hoolt ja meil polnud vaja ajagraafikut jälgida. Esmalt viis lahke Saare talu perenaine uudiste otsijad saare teises otsas asuvasse häärberisse.

Loe edasi: Annely Akkermann: mul on väga tore naabrinaine

Kaks päeva kahe bussiga Turus

Nädala alguses said TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad lisaks Euroopa Komisjoni korraldusel toimunud seminaril osalemisele võimaluse põgusalt tutvuda Turu linnaga.

Eva Finch, giid ja tõlkija, kelle jutustused Soomest ja Turust  on huvitavad Foto Urmas Saard
Eva Finch, giid ja tõlkija, kelle jutustused Soomest ja Turust on huvitavad. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Eva teadis öelda, et saareks peetakse maalappi, millel kasvab vähemalt kaks puud.[/pullquote]Esmaspäeval Helsingi Läänesadamast teekonda alustanud bussid võtsid suuna Soome edela poolsesse nurka. Just seal asub Varsinais-Suomi, eesti keelde ümber pandult Päris-Soome. Meie reisisihiks oli edelarannikul Aura jõe suudmealal asuv Turu linn. Helsingis astus esimesele bussile Eva Finch. Poolel teel praegusest pealinnast Soome algsesse pealinna bussid peatusid, et Eva saaks liituda teise seltskonnaga, kes sõitsid Turusse EV100 kirjadega kaunistatud bussil.

Meil vedas Evaga, sest kuulsime selges emakeeles Soomest mõndagi huvitavat, mida ise pole märganud endale teadvustada. Näiteks seda, et Soome on pindalalt kõvasti üle kahe korra suurem Inglismaast, kuigi elanikke kümme korda vähem. Kümnendikku osa maast katavad veekogud. Oleme harjunud Soomest rääkima kui tuhande järve maast, aga seda öeldes ei oskagi mõelda kümnetele tuhandetele veekogudele.

Loe edasi: Kaks päeva kahe bussiga Turus

Väike-Salatsisse tahaks tagasi minna

Pärnumaa õpilasfirmade osalemine Väike-Salatsis toimunud õpilaslaadal andis võimaluse väga põgusalt tutvuda ühe Läti väikelinnaga, mille kohta lätlased ütlevad Mazsalaca.

Mazsalaca maakonna muuseumi eksponaadid Foto Urmas Saard
Mazsalaca maakonna muuseumi eksponaadid. Foto: Urmas Saard

Kunagi liivlastega asustatud piirkonnas asus arvatavalt praeguse linna lähedal ka selle kadunud rahva muinaslinnus. 1528. aastal asutati Valtenbergi mõis ja viis aastat hiljem mainiti esmakordselt kirjalikult kiriku olemasolu. Nüüd asub samal kohal 1890. aastal ehitatud kirik. Salatsi jõe ääres asuv Mazsalaca sai linnaõigused 1928. aastal. Elanikke on praegu linnas 1300 ümber. Kuni üheksakümnendate keskpaigani võis Pärnu ja Mazsalaca vahet ka Tallinn-Riia rongiga sõita.

Linnaga tutvumine algas kultuurimaja juures peatunud bussist välja astumisega. Saabujatele hakkas ühena esimestest asjadest silma tänavasilt kirjaga Pērnavas iela (Pärnu tänav). Kultuurimajas jagati huvilistele eestikeelseid voldikuid, millel nii linna kui maakonna kaardid. Huvipakkuvamad vaatamisväärsused on kaartidel numbritega märgistatud ja lisatud lühikesed selgitavad tekstid. Eestikeelne tekst on küll veidi konarlik, kuid tegi ikkagi südame soojaks, et on üritatud põhjanaabritele kõike selgitada nende emakeeles.

Loe edasi: Väike-Salatsisse tahaks tagasi minna

Rändurid Ürg-Neeva kaldal

Vaade Väike-Pakri saarelt Paldiski lahele Foto erakogust
Vaade Väike-Pakri saarelt Paldiski lahele. Foto erakogust

Matkajaid on erineva reisihuviga. On neidki, keda huvitavad Eesti väikesaared. Reis nendele on enamasti seotud veetranspordiga, mis mõnikord on kergemini, teinekord raskemini kättesaadav. Igatahes siseturismi panustades pole aga mitmekesi kulusid kattes siin ükski summa ülejõukäiv.

Nii astus 6. juuli hommikul Tartus esialgu Tallinna, seejärel aga pealinnast teisele rongile tosin matkajat, kelle reisivimplit kaunistas number 29 ja Paldiski vapp. Number tähistab matkade ja reisiaastate arvu, kusjuures neist kümme viimast kuuluvad väikesaarte külastustele. Seekord jõudsime Väike-Pakri saarele, mis koos sõsarsaare, Suure-Pakriga kuuluvad Paldiski linna koosseisu. Kummaline, et Väike-Pakri on Suur-Pakrist pisut suurem – vastavalt 12,9 ja 11,6 ruutkilomeetriga. Need numbrid tagavad aga Pakritele Eesti sadade saarte ja laidude pindalade rivis auväärse 8. ja 9. koha.

Loe edasi: Rändurid Ürg-Neeva kaldal