Järvamaa

Paides hakatakse sõitma vanade jalgratastega

9. juulil Paide kreislinnapäevade ajal avatakse Paide kogukonnakeskuses Paide welopark, kust nii linlastel kui Paide külalistel on võimalik laenutada restaureeritud rattaid.

Welopargi eestvedaja Rainer Eidemilleri sõnul on welopargis laenutamiseks küll vanaaegsed ent korralikult restaureeritud jalgrattad. Edaspidi saab rattaid laenutada kolmapäevast reedeni kell 10-15 ja alates augustist esmaspäevast reedeni samuti kell 10-15. Samas ootab Paide welopark tublisid vabatahtlikke, kes oleksid rataste laenutamisel abiks. Kõik welopargi rattad saavad märgistatud iseloomuliku numbrimärgi ja kleebisega.

Welopargi avamisele eelneb vanaaegsete jalgrataste paraad, mis saab alguse Paide kogukonnakeskuse juurest ja lõpeb Paide keskväljakul. Rattaparaadile oodatakse kõiki jalgrattasõidust lugupidavaid inimesi sõltumata jalgratta stiilist, päritolust, vanusest või otstarbest. „Vaid ratta tehniline seisukord peab võimaldama ohutult ning reeglitepäraselt liigelda,“ märkis Eidemiller.

Pärast paraadi tutvustab mitmesaja vanaaegse jalgratta omanik Valdo Praust huvilistele oma kollektsiooni. Welopargi avamise järel on võimalik osaleda õpitoas, kus Türi rattapoe juhtimisel õpitakse jalgrattaid remontima. Kohale tulevad ka Paide politseinikud, kes tutvustavad uut liiklusseadust, eriti jalgrattureid puudutavat osa.

Paidesse welopargi rajamise projekti koostas MTÜ KultuurPaide, projekti rahastas EAS Kohaliku Omaalgatuse Programm ning projekti elluviimine sai teoks paljude asjahuviliste vabatahtlike initsiatiivil.

Allikas: Järvamaa Infoportaal

Sargvere muinasasula tähistati mälestuskiviga

Uue elamurajooni rajamise käigus avastatud Sargvere muinasasulat tähistab 2. juulist esivanemate mälestusele pühendatud kivitähis, kirjutab Järvamaa infoportaal.

Kui kohalik ettevõtja Raivo Vende alustas uute elamute rajamist, siis avastas ta veetorustiku ehituse käigus, et samas kohas on keegi juba elanud. Ta andis leidudest muinsuskaitsele teada ja nii avastatigi Sargvere muinasasula.

„Meie, Sargvere maakultuuri edendamise seltsi inimesed, pühendame selle kivi mälestuseks oma esivanematele ja teadmiseks noortele, et meie, eestlased, oleme siin põlised asukad. Meie riigi rajamine on olnud loomulik, see pole toimunud mitte kellegi teise arvel,” kõneles Sargvere muinasasula kivitähise avamisel idee autor, koduloouurija Sale Talviste.

Kivitähise paigaldamist toetati LEADERi programmist. Paide vallas Sargvere mõisas tegutseva MTÜ Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts eestvedamisel uuendatakse sama projekti käigus sel aastal mõisas asuva külamuuseumi kogu uute ajalooliste materjalidega muistse ja tänapäevase küla kohta. Sargvere mõisa saalis on avatud sündmusega seotud ajalooline näitus.

Paides avatakse homme paepäevad

Paepäevade avalöök antakse homme, 7. juuli keskpäeval kell 12 kultuurikeskuses.  Samas saab vaadata Helle Perensi (paeinstalllatsioonid) ja Tõnis Saadre (fotod) näitust, juhatatakse sisse fotokonkurss „720 minutit Paides” ning saab tuttavaks paepäevade tänavuste skulptoritega.

Paepeo esimese päeva raames saab osa paehäppeningist, toimub orienteerumismäng jalgratastel „Paas ja Paide”. Avatud on paekivi õpituba ja saab kuulata Helle Perensi loengut paekivist.

8. juulil pakutakse tegevust kogukonnakeskuses. Muu hulgas toimuvad keskuse õuel lubimördi loeng ja õpituba. Õhtupoolikul on Vallimäel avatud paetöötoad lastele (paekäristamistuba, paepärlituba, paeklaasituba jne). Mängitakse paepeitust ja paepetanki.  Kell 18 avatakse Vallimäe trepi all „Paeskuptuuride Paide 720”.

9. juulil täidab Paide keskväljaku paelinnapäev. Toimub laat. Päevakavas on ansambel Untsakad, mustlastantsijad, Iiri tanstutrupp, mustkunstnik Meelis Kubo, paelegend-teater, laste- ja noorteala, velopargi avamine ja jalgrataste paraad.

Rohkem infot: www.paidekultuurikeskus.ee.

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Filmimuusika kontserdid üle Eesti

Kontsert “Kuujõgi” on omamoodi mõtteline jätk eelmisel suvel väga menukalt läinud kontserdile “Suveõhtu romantika”. Kui eelmisel aastal sai kuulata ainult Eesti teatri- ja filmimuusikat, siis sellel korral on repertuaar veelgi laiem – kõlavad lood kogu maailma filmimuusika paremikust. Ettekandele tulevad igihaljad palad nagu näiteks “Kuujõgi” (Moon River) filmist “Hommikusöök Tiffany juures”, “Kuskil teiselpool vikerkaart” (Somewhere Over The Rainbow) filmist “Võlur Oz”, “Jään sind ootama” filmist “Cherbourgi vihmavarjud”, “Kabaree” samanimelisest filmist, I Will Always Love You filmist “Ihukaitsja”, “Muinaslugu muusikas” filmist “Need vanad armastuskirjad”, “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid” ja paljud teised tuntud ning armastatud laulud nii Eesti kui ka terve maailma kinoklassikast.

Sellel kaunil ja pisut nostalgilisel kontsertil astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ja Olav Ehala (klaver).

06.07 Viinistu KuMu
07.07 Saku Mõis
08.07 Viiratsi Suvelava
09.07 Võru Kandle Aed
10.07 Tõrva KirikKammersaal
12.07 Väätsa Mõis (piletid müügil ainult kohapeal)
13.07 Viimsi Püha Jaakobi kirik
14.07 Laitse Graniitvilla
16.07 Palamuse kirik
17.07 Hansa Hoov
19.07 Ammende Villa
20.07 Vihula Mõis
21.07 Padise Mõis
23.07 Otepää Maarja kirik
25.07 Lohusalu Sadam
28.07 Haapsalu Kuursaal
29.07 Kadrina Suvelava

Kontsertide algus kell 20, välja arvatud Hansa Hoovis kell 21.
Pileti hind 11 eurot. Pileti saab Piletilevist!

Meistrite laat Vargamäel pakub ehedat laadaelamust ja kodumaist toodangut

A.H. Tammsaare muuseumis Vargamäel toimub laupäeval, 2. juulil kodumaise (talu)toodangu ja käsitöö laat. Kauplema on oodatud kõik üksik-isikud ja ettevõtjad, kelle talus või väike-ettevõttes valmivad küpsetised või leivad, teravili, või maiustused, maasikad, kudumid, heegeldus, pits või puutöö selle erinevates vormides, metalli-ja nahkesemed, rõivad ja jalanõud, mänguasjad või kodukaubad.

Meie laadad toimuvad muuseumi arhailisel territooriumil. Vargamäe laat eristub hiigel-laatadest, sellega, et pakub kauplejale piisavalt ruumi kauba välja panekuks ning ostjale kvaliteeti ehedalt Eestimaise kauba ja meelelahutuse näol. Eelmisel aastal külastas Vargamäe laata ligi 1000 inimest üle Eesti.

Meelelahutusprogramm kestab kella 12-14ni ja selle sisustavad mustlastantsijad ning Albu Rahva Teater, pakkudes tagasivaadet 1930ndate laadaõhustikule. Ostjad pääsevad laadale muuseumipiletiga – seega saab sel päeval ühe pileti eest kaks külastust: muuseumi ja laada!

Meistrite õpitubades saab ka ise asjade valmistamist proovida, teiste hulgas saab õppida karja-ja kiviaedade tegemist.
Selle päeva raames teeme koostööd Seidla mõisaga, kus samal päeval toimub traditsiooniline vanavaralaat “Kila-kola”. Huvilisi ootab ka restaureeritud Seidla tuuleveski!

A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel

Paide linn tähistab oma 720. aastapäeva paepäevadega

ilme kuld laululina — Skulptor Ilme Kulla loodud on Lembitu pargis asuv Laululina skulptuur, mille ääres süüdati tänavuaastase maakonna laulu- ja tantsupeo tuli.

Paide linn tähistab tänavu oma 720. aastapäeva ja samal ajal oodatakse huvilisi 7.-9. juulini toimuvatele 10. paepäevadele.

Tänavustel juubelipaepäevadel osalevad skulptoritena Riho ja Ilme Kuld, Sorge ning Indrek Kuuse. Skulptuure asuvad skulptorid välja tahuma Paide kultuurikeskuse esisel väljakul ning kujud peaksid valmima nende piduliku avamise ajaks 8. juulil, misjärel viiakse need oma tulevastesse asupaikadesse Paide linnas. Varasemate paepäevade käigus on Paide paepäevade käigus valmistatud kokku kokku 95 paeskulptuuri, mis lisaks Paide parkidele ning haljasaladele ilmestavad ka mitmete ettevõtete, kortermajade ning ka eramute kinnistuid.

Allikas: jarva.ee

Vaimuvalguse suvepäev Koeru kandis

Homme, 30.juunil toimub Koeru vallas vaimuvalguse 3. suvepäev pealkirjaga „Tunne Koeru kihelkonna pärimusi!”.

Väljasõit kell 10 Koeru kultuurimaja eest. Külastatakse Endla looduskaitsekeskust ja Kärde rahumaja. Endla järve puhkekohas räägitakse veekogu omapärast ja elustikust. Piknik järve ääres, vestlused kohapärimuskultuurist.

Kaasa võtta piknikukorv! Korraldajad arvestavad registreerijatega. Info tel 385 4448 või 5650 9727.

Kevadpealinn andis tiitli üle suvepealinnale

Eile andis Eesti kevadpealinn Türi tiitli üle suvepealinnale Pärnule.

Pärnus tervitati kell 20.16 alanud suve vee-etenduse ja sellele järgneva tseremooniaga Vallikäärus. Kava kohaselt põrisesid trummid, esinesid tantsijad ja anti sõna suvepealinna tervitajatele. Suvepealinna tervitustseremoonia jätkus kontserdiga, kus esinesid Tõnis Mägi, Liisi Koikson, Kaire Vilgats ja Estraadiraadio.

Türil toimub kevadpealinna hooaega lõpetav pööripäevapidu täna, 22. juunil algusega kell 20.30.

Mäo bensiinijaamas avatakse näitus Tallinna-Tartu maantee ajaloost

Täna, 17. juunil kell 12 avavad Eesti Maanteemuuseumi ja Maanteeameti esindajad Mäo bensiinijaamas Tallinna-Tartu maantee ajaloonäituse „186“, mis koosneb 19st teeäärsest infotahvlist. Avamisel tutvustavad kuraatorid näituse ülesehitust ja teemadevalikut, teedeinsener Olev Raid annab ülevaate Tallinn-Tartu maantee ehitamisest viimase 50 aasta jooksul ning Maanteeameti peadirektor Tamur Tsäkko Tallinn-Tartu maantee tulevikust.
Viikingite külast kuni Kärevereni paigaldatud infotahvlid annavad ülevaate Eesti tähtsaima maantee kujunemisloost ning tutvustavad tee lähiümbruses olevaid kultuuri- ja ajalooväärtuslikke objekte.
Paljude ümberehituste ja rekonstrueerimiste tulemusena on Tallinna-Tartu maantee praeguseks pikkuseks 186 kilomeetrit. Sellest ka näituse pealkiri. Näituse “186” eesmärk on tutvustada Eesti tähtsaima maantee kujunemislugu ning näidata, et kaasaegse autotee ääres on säilinud märkimisväärsel hulgal erinevatest ajastutest pärit kultuuri- ja ajaloopärandit, mis esmapilgul liiklejatele märkamatuks kipub jääma.

Allikas: muuseum.mnt.ee

Järvamaa on oma suveniiri leidnud

Konkurss „Järvamaa suveniir 2011” on lõppenud; võitjad pärjatakse 17. juunil Järvamaa turismiinfokeskuse uute ruumide avamisel Paides, annab teada Järvamaa infoportaal.

12. juunil lõppenud internetihääletusel andis oma hääle 239 inimest. Publiku ja žürii häälte kokkuliitmise tulemusena võitis I preemia märgusõna „Helk” all võistlusele Ambla mustritega helkurmärgid ja -magnetid saatnud disainer Heidi Solo OÜst Maagilise Reklaamidisaini Koda Magic Design.

Kontaktiümbrikuid avades selgus, et samad kätepaarid on valmistanud ka teise koha töö – rahvusmustrilised patsikummid. Kolmandaks platseerusid Paide rahvariidevööle uuendusliku vormi andnud Paide käsitööpoe naised Ene Kuldre ja Aili Rammo.

Auhinnafond jaguneb järgmiselt: esimene koht 319 eurot , teine koht 128 eurot ja kolmas koht 64 eurot. Võidutöid saab alates 18. juunist osta Järvamaa turismiinfokeskusest.

Publik pidas parimaks märgusõna „Abrakadabra” all olevat maiust nimetusega „Järva Jaani õnnejunnid”, mis olid saabunud ainsa tööna välismaalt, praegu Londonis elavalt ja töötavalt Anu Vaselt.
Konkursile saabus üle 30 töö kõikjalt Eestist.

Toidukultuuri festivali peaesineja on hea toit

Täna Türi rannas ja lauluväljakul toimuva toidukultuuri festivali „peaesinejateks“ on huvitav toit ja hea seltskond. Festivalile on oodatud igaüks, sissepääs on kõigile tasuta.

Viiendat aastat Türil toimuval toidukultuuri festivali platsile rajatakse erinevad teemarestoranid, mahla- ja kokteilibaarid. Magusatootja Kalev ennistab üheks päevaks kuulsa Türi Rannakohviku, sealt avaneb maaliline vaade Türi järvele. Toidutootjad ja maaletoojad esitlevad festivalialal oma toodangut, Hea Toidu Laadal osalevad väiketootjad kelle pakutavat toidukaupa suurtest poekettidest ei leiagi.

Eesti Grilliliit korraldab festivaliga koostöös kolm toiduvalmistamise suurvõistlust, mille käigus süütavad grillituled paar tuhat grillimeistrit Eestist ja välismaalt. Harrastuskalastajate klubi Säinas korraldab Türi järvel ujuvvahenditega traditsioonilise rahvaliku kalapüügivõistluse, võidab see kes kolme tunni jooksul püüab suurima kogukaaluga saagi.

Juku Mängumaa juhataja Riina Risti sõnul saab festivali lasteala olema veelgi meeleolukam ja sisukam kui varasematel aastatel, lisaks suurele batuulinnakule on kohal ka karussellid ja ponid.

Grillfest on kogupere-festival ja seepärast on ka neljajalgsetele pereliikmetele rajatud festivali peaväravasse Bosse lemmiklooma-ala, kus pakutakse head toitu, värsket vett ja pika festivalipäeva mõnusaks veetmiseks lemmikutele kakakotikesi. Koertega saabuvad autoomanikud saavad Türi kiriku kõrvale rajatavas Bosse parklas tasuta parkida, samuti on tasuta parkimine tagatud Speedesti motoparklas mootorratastega saabujaile.

Allikas: jarva.ee

Laupäeval Türil toimuva toidukultuuri festivali
peaesinejaks on hea toit

Sel laupäeval, 11. juunil Türi rannas ja lauluväljakul toimuva toidukultuuri festivali „peaesinejateks“ on huvitav toit ja hea seltskond. Festivalile on oodatud igaüks, sissepääs on kõigile tasuta.

Viiendat aastat Türil toimuval toidukultuuri festivali platsile rajatakse erinevad teemarestoranid, mahla- ja kokteilibaarid. Magusatootja Kalev ennistab üheks päevaks kuulsa Türi Rannakohviku, sealt avaneb maaliline vaade Türi järvele. Toidutootjad ja maaletoojad esitlevad festivalialal oma toodangut, Hea Toidu Laadal osalevad väiketootjad, kelle pakutavat toidukaupa suurtest poekettidest ei leiagi.

Juku Mängumaa juhataja Riina Risti sõnul saab festivali lasteala olema veelgi meeleolukam ja sisukam kui varasematel aastatel, lisaks suurele batuulinnakule on kohal ka karussellid ja ponid. Loe edasi: Laupäeval Türil toimuva toidukultuuri festivali
peaesinejaks on hea toit

Mäos valmistatakse plastikujäätmetest ehitusmaterjali

lillekastid_PlastRex — Taaskasutatud plastikust lillekastid. Foto: plastrex.eu

Mäos tegutsev tehas taaskasutab esmakordselt Eestis kodumajapidamistes tekkivaid plastikujäätmeid, valmistades kodumajapidamistes tekkinud plastikujäätmetest ehitusmaterjali Plastrex.

Uudset profiilmaterjali saab kasutada kohtades, mis on otseses kokkupuutes pinnase ja niiskusega ja kus puit pikajaliselt vastu ei pea. Nii on see kasutatav aiamööbli, lillekastide, peenraääriste, kasvuhoonete, kuuride, aedade, loomade latrite, eramute terrasside aluskonstruktsioonide ja muude toodete valmistamiseks.

Plastrexi valmistajafirma OÜ Rexest Grupp juhatuse liige Aarne Saareväli ütles, et uuenduslikult mõtlev ettevõtja suudab sellest materjalist ise arendada huvitavaid lõpptooteid – disainlaudu ja -pinke, aiamööblit, kergehitusi koduaeda, postkasti aluseid või kompostikaste ning pakkuda täiesti uudset ja ilmastikukindlat kaubavalikut.

Saareväli kinnitusel kasutavad nad tehnoloogiat, mis võimaldab tootmisprotsessi kaasata erinevat tüüpi plastikuid. Tema sõnul on plastikujäätmete ringlussevõtt ehitusmaterjalina üks paremaid võimalusi plastikujäätmete taaskasutamiseks, kuna loodav lisandväärtus on kõrge ning puitmaterjaliga sarnanevat uudset materjali saab laialdaselt kasutusele võtta nii eratarbija oma koduaias kui ka paljude valdkondade ettevõtjad. Plastrex ise on samuti 100% taaskasutatav.

Plastrexist tooteid saab näha Kultuuripealinna Tallinn 2011 ürituste raames, juuni alguses vanas kalasadamas avatud Ökosaarel. Loe edasi: Mäos valmistatakse plastikujäätmetest ehitusmaterjali

Nädalavahetusel lähevad Kesk-Eesti harrastusnäitlejad kooli

Sel nädalavahetusel toimub Raplamaal I Kesk-Eesti harrastusteatrite suvekool. Tegemist on ühise suvise koolitusega Raplamaa ja Järvamaa harrastusteatrite näitlejaile ja lavastajaile. Kavas on EMTA professori Tõnu Tepandi kõnetehnika koolitus, lavavõitluse õppejõu Indrek Sammuli lavavõitluse koolitus ning teatri projektijuhtimise koolitus Kesk-Eesti teatritrupi juhi Ants Välimäe eestvedamisel. Suvekooli on registreerunud 16 teatritruppi Rapla- ja Järvamaalt kokku 110 osalejaga.

Lisaks koolitustele on kavas ühine folgiõhtu, kus igal osalejal oma pill, millel mängida. Nautida saab Jüri Tuuliku novellide põhjal valminud ja palju kiidusõnu kogunud etendust „Külatraagik“, mille lavastajaks ja peaosatäitjaks on Margus Mankin.

Suvekool toimub Käru valla Toosikannu puhkekeskuses.

Laupäeval mõõdetakse admiral Pitka auks kilomeetreid

Kaitseliidu Järva malev korraldab sel laupäeval, 4. juunil taas rattaretke Järvamaalt pärit admiral Johan Pitka mälestuseks.

Järva maleva staabiülema kapten Vello Popsi sõnul soovib malev pöörata rattaretkega tähelepanu Eesti ajaloo ühele kesksemale sõjamehele ning tema mälestusele. „Kuna igal aastal istutame admirali viimset puhkepaika tähistava mälestusmärgi juurde ka kõigi Järvamaa inimeste nimel tammepuu, siis loodan et võime kunagi öelda, et järvamaalased on admirali auks lausa pargi kohale viinud,” lausus ta.

Rattaretke start antakse 4. juuni varahommikul kell 7 ühel ajal nii Paide vana rahvamaja kui ka Järva maleva staabi juurest Türilt. Edasi liigutakse Väätsa kodanikumaja juurde, kus retkelised ühinevad ning jätkavad kokku 50 kilomeetri pikkusel matkal mööda kruusa- ning metsateid Harjumaale Alansi külla.

Ajaloolane Valdo Praust tutvustab teele jäävaid ajaloolisi paiku ning endiste aegade teedevõrku. Sihtpunkti plaanitakse jõuda kella 13 paiku. Ratturite järel sõidab ka toetusteenistus, kes korjab vajaduse korral väsinud üles ning aitab, kui tarvis, ka sõiduriista parandada. Kokku tuleb retkelistel läbida sadakond kilomeetrit.

Admiral Pitka mälestuseks korraldab Kaitseliidu Järva malev igal aastal ka 20kilomeetrise rahvamatka Jalgsemalt Peetrisse.

Lähem info: kapten Vello Pops, tel 5342 7256.

Järvamaa valib oma suveniiri

Järvamaa arenduskeskuse väljakuulutatud konkursile „Järvamaa suveniir 2011” laekus rohkelt töid ja neid saab 30 märgusõna all hinnata veebilehel www.jarva.ee. Võitjad kuulutatakse välja Järvamaa turismiinfokeskuse avamisel 17.juunil.

Konkursiga „Järvamaa suveniir 2011” soovitakse mitmekesistada Järva maakonda tutvustavate ja piirkonna mainet kujundavate suveniiride valikut ning ärgitada suveniiritootjaid looma piirkonda iseloomustavaid meeneid.

Konkursile laekunud tööde hulgast valivad võitjad Järvamaa arenduskeskuse kokkukutsutud hindamiskomisjon ja kõik konkursist huvitatud, kes hindavad töid Järvamaa infoportaalis.

Samuti saab anda häält oma lemmiku poolt Facebookis „Järvamaa – Eesti südamaa” lehel albumis „Suveniirikonkurss”. Internetis saab oma lemmikule hääle anda kuni 12. juunini.

Auhinnad on rahalised. Auhinnafond jaguneb järgmiselt: I koht 319 eurot, II koht 128 eurot ja III koht 64 eurot. Auhinnatud tööd võivad edaspidi kasutada märget „Järvamaa suveniir 2011”.

Järvamaa arenduskeskusel on suveniirikonkursi korraldamine teistkordne ettevõtmine, 2010. aastal laekus kaheksa tööd.

Imaveres alustati sotsiaalmaja ehitust

31. mail pandi nurgakivi Imavere sotsiaalmajale. 12 korteriga maja valmib selle aasta sügisel, kirjutab Järvamaa infoportaal.

Seal pakutakse eluasemeteenust erivajadusega ja puuetega inimestele ning eakatele. Võimalus on pakkuda ka asenduskoduteenust ning eluasemeteenust vältimatut abi vajavatele inimestele.

Ehitust toetatakse kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste programmist 460 163 euroga. Valla oma osa on 88 929 eurot.

Esna vallamajas tuleb pliidi parandamise koolitus

Pühapäeval, 5. juunil algusega kell 11 toimub Kareda vallas Esna vanas vallamajas 115 aasta vanuse pliidi rekonstrueerimise avaüritus, annab teada Järvamaa infoportaal.

Tuntud ahjumeister Arvo Täheväli Järvamaalt annab ülevaate hoonete küttekolletest ja ekspluatatsioonist. Koolituse esimesel päeval tutvustatakse praktilisi töövõtteid.

Eestvõtja on MTÜ Karessen. Üritusel on võimalus teha toetusannetusi. Pakutakse Karesseni seljankat.

Järvamaa valmistub oma laulu- ja tantsupeoks

Järvamaa laulu- ja tantsupidu „Tulihänna kingitus” toimub 28. mail algusega kell 17 Aravetel, teatab Järvamaa infoportaal.

Enne veel on kavas süüdata peotuli. See sünnib neljapäeva, 26. mai õhtul kell 22. Tulihänna teema seondub just vana poolkuu neljapäevaõhtuga. See päev sobivat igasugusteks rituaalseteks ja maagilisteks toiminguteks – neljapäevaõhtuti käinud vanarahvas ka ristteel kratte meisterdamas.

Tuli süüdataksegi Paides Lembitu pargis, kus on ristteed, lähistel endisaegseid laulupidusid märkiv skulptuur „Laululina” ja endine Tariuse aed, kus toimus selle kandi esimene laulupidu. Esinevad Paide meeskoor, neiduderühm Ilodus, segarühm Riikar.

Korraldajatel on sõnum: „Kui tuled, kohtud tulihännaga, kes Järvamaa rahvale tantsu- ja lauluväe toob!”

Piimandusmuuseumi pargis tuleb meeleolukas piimapäev

4. juunil toimub Imaveres Eesti Piimandusmuuseumi pargis ”Piimapäev”.

Päeva korraldavad põllumajandusministeerium, Eesti Piimaliit ja Eesti Piimandusmuuseum.

Tervituseks mängib Türi puhkpilliorkester.
Kutsehariduskoolide toitlustuserialade õpilased valmistavad õpitubades hapendatud piimajookidest toitu.
Piimandusmuuseumi pargis on võimalik näha, kuulda, maitsta.
• Mess ja tootetutvustused.
• Või ja kohupiima ning sõira valmistamine, pakume ka toorpiima ja kama.
• Kohal kitsed, lehm ja poni.
• Kunstituba laastumaalimisega, käsitööliste töötoad.
• Mehed on oodatud kiigeplatsile väikekiikesid ehitama, õpetavad Andres Ansper ja Tarmo Tammekivi (MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts).
Keskpäeva paiku leiab aset Tähtsate Isikute võitegu.
Meelelahutusprogrammis esinevad Koeru folkloorirühm, lasterühm Päkakesed Imaverest, meisterkoka show, segarahvatantsurühm Päkad Paidest.
Toimub Tähtsate Isikute või oksjon ja on võimalus degusteerida ning hinnata noorte kokkade käe all valminud parimat piimatoitu. Toimub parima toidu ja päeva parima piimatoote valimine.
Muuseumi pargi taganurgas esitab Pilistvere näitetrupp Põrpijad Andrus Kivirähki näitemängu „Rikka õelusel pole piire”.
Huvilistel on võimalus külastada Särevere uut õppelauta.

Järva naised võitsid naiskodukaitse koormusmatka

Naiskodukaitse tänavuse koormusmatka võitsid Järva ringkonna naiskodukaitsjad Saare ning Võru naiskodukaitsjate ees.

Naiskodukaitse Järva ringkonna võidukasse võistkonda kuulusid Terje Albert, Vivika Barnabas, Kaire Lätte ning Evelin Metsaots, võistkonna esindaja oli vanemseersant Kaido Mettus.

Tänavu Jõgevamaal toimunud võistlusel tuli võistkondadel läbida enam kui 50 km pikkuseks kujunenud rajal olevaid kontrollpunkte ning täita seal erinevaid oskusi nõudvaid ülesandeid nagu miinivälja ületamine, granaadiheide, esmaabi osutamine, käsitulirelvade tundmine, luureülesanne ning laskmine.

Varasemalt on Naiskodukaitse koormusmatka läbi viidud koos Eel-Ernaga. Sel aastal toimus koormusmatk üle aastate Eel-Ernast eraldi. Eelmisel aastal tuli Järva ringkonna võistkonda teiseks.

Fotol: Järva võistkond eelmisel aastal.

Alo Aasma,

KL Järva maleva teavituspealik

Vanapaberi kogumine on endiselt au sees

Väätsa prügila korraldas juba üheksandat korda vanapaberi kogumise kampaaniat, mis sel nädalal pidulikult Paide kultuurikeskuses ka

: foto Katrin Lipp, www.bioneer.ee

lõpetati. Üheksa aastaga on õpilased korjanud 1359,625 tonni vanapaberit.

Sel korral vedasid õpilased kokku 125,6 tonni makulatuuri. Kampaanias osales 27 kooli, neist 9 Rapla ja 18 Järva maakonnast. Gümnaasiumitest kogusid kõige rohkem vanapaberit Paide Gümnaasiumi õpilased 23,360 tonni ja põhikoolidest Väätsa Põhikooli õpilased 10,705 tonni. Arvestuses kogutud vanapaberit ühe õpilase kohta jagasid esimest kohta Peetri Põhikool ja Sargvere Lasteaed-Algkool, kus koguti ühe õpilase kohta 165 kg vanapaberit. Auhinnaks neile Järvamaa Omavalitsuste Liidu, AS Tallinna Sekto ja AS Väätsa Prügila poolt rahalised preemiad väärtusega 125.- eurot.

Kabalas näeb kooliõpetaja joonistusi kuulsustest

Kabala rahvamajas on avatud kooliõpetaja Ann Valangu näitus kuulsuste portreedest, antakse teada Türi veebilehel.

Ann Valang töötab Kabala põhikoolis 9. klassi juhatajana, kehalise kasvatuse, inimeseõpetuse ja inglise keele õpetajana. Näituse tutvustuses ütleb ta enda kohta: „Olen joonistanud niikaua, kui ennast mäletan. Seda eraldi õppinud ei ole. Nii hea või halb, kui ma olen, on omandatud katse-eksituse meetodil. Miks ma joonistan? See on osa minust.”

Näitusel on aastatel 2007 – 2011 valminud joonistused. Algusaastatel maalis Ann Valang värvidega, kuid nüüd on enamjaolt pliiatsijoonistaja.

Näitusel on ligikaudu 20 värvilist pilti loodusest ja esemetest ning rohkem kui 40 pliiatsiga joonistatud portreed kuulsustest kodu- ja välismaalt. Näitust vaadanud inimesed imetlevad pliiatsijoone arengut ja isikute täpset tabamist. Ann Valangule on tellimusi esitanud ka Türi valla inimesed ja ta võtab sellised pakkumised rõõmuga vastu.

Näitus on Kabala rahvamajas avatud kuni 3. juunini ja sinna pääseb rahvamaja ettevõtmiste ajal või eraldi kokkuleppel.

Birgit Õigemeel.
Ann Valangu joonistus.

Täna peetakse Koigis Eesti meistrivõistlused saapaheites

15. mail peetakse Koigi spordi- ja mänguväljakul (Mõisavahe tee 2, Koigi) Eesti meistrivõistlused saapaheites. Parimatel avaneb võimalus osa võtta suvel Viljandis toimuvatest maailmameistrivõistlustest.

Heited sooritatakse Itaalia firma Siil võistlussaapaga, millel on rahvusvahelise saapaheite liidu IBTA logo. Mõõduvõtul peetakse eraldi arvestust erinevas vanuses lastele, noortele, naistele, meestele ning kolmeliikmelistele mees- ja naiskondadele. Vanuseklasside kolm paremat ja võitja nais- ja meeskond saavad kaela medali. Heitesektor märgitakse maha heitesuunaga alla tuult. Heiteks on aega 30 sekundit ja heitestiil on vaba. Heitesaabast ei tohi rulli keerata.

Heitel võib kasutada kinnast. Sooritus loetakse kehtivaks, kui saabas maandub sektorisse või sektori piiri peale. Võistlejal on kolm heidet. 12 paremat pääsevad finaali, kus neil on veel kolm heidet.

Allikas: jarva.ee