KOSE KIHELKONNA METSAVENDADE AUKS PAIGALDATAKSE MÄLESTUSKIVI

Kose kalmistul 5. oktoobril tulevase Kose kihelkonna metsavendade mälestusmärgi asukohta üle vaatamas: Mati Mandel, Leho Lõhmus, Helle Solnask, Ants Kraut.
Foto: Tiina Tojak / Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit

8. detsembril kell 12 algab Kose kirikus mälestusteenistus Kose kihelkonna langenud metsavendadele. Mälestusteenistusest võtavad teiste hulgas osa kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem, kaitseminister Hanno Pevkur, riigikogu liige Eerik Niiles Kross ja Kose vallavolikogu esimees Merle Pussak.

Loe edasi: KOSE KIHELKONNA METSAVENDADE AUKS PAIGALDATAKSE MÄLESTUSKIVI

TRIVIMI VELLISTE KÕNE ENN TARTO MÄLESTUSPLAADI AVAMISEL

Tartu Peetri kirik omariikluse põlistumise tänupäeva õhtul, kui selle hoone sees avati mälestusplaat vabadusvõitleja Enn Tarto auks. Foto: Amanda Saard

Omariikluse põlistumise tänupäeva õhtul, 30. novembril, avati Tartu Peetri kiriku saali vasakus seinas Eesti vabadusvõitleja Enn Tarto (25. IX 1938 – 18. VII 2021) auks mälestustahvel.

Loe edasi: TRIVIMI VELLISTE KÕNE ENN TARTO MÄLESTUSPLAADI AVAMISEL

EESTI LOODUSKAITSE SÜNNIPAIGAS AVATI MÄLESTUSKIVI

Esimese looduskaitseala asutaja Artur Toomi mälestuskivi avamine. Foto: Keskkonnaministeerium

Vilsandi loodushoiumeelse kogukonna auks ja Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks avasid Keskkonnaministeerium ja Saaremaa vald täna saarel meie esimese looduskaitseala asutaja Artur Toomi mälestuskivi.

Loe edasi: EESTI LOODUSKAITSE SÜNNIPAIGAS AVATI MÄLESTUSKIVI

Jaan Viska: Laikmaa pidas oma kodu kõige aluseks

Hillar ja Sirje Aiaots, Erich Jõendi ja Uuno Hints Laikmaa mälestuskivi paika panemas. Foto: erakogu
Hillar ja Sirje Aiaots, Erich Jõendi ja Uuno Hints Laikmaa mälestuskivi paika panemas. Foto: erakogu

Jaan Viska, Vigala vald

“Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.” (Juhan Liiv)

Mõttetera Juhan Liivilt on igati asjakohane, sest lähenemas on Ants Laikmaa 150 sünniaastapäev. Kohalikud Vigala inimesed Jaan Laanemets ja Kaie  Bergmann on varasemates kirjutistes maininud: vähe teatakse Laikmaa tegemistest ja tema loomingust. Mäletama peaksime seetõttu, et olevik ja tulevik võiksid olla just sellised, kus meie süda on rahul ja meel rõõmus. Seetõttu väärivad märkimist mineviku suurkujud ja nende kuulsusrikkad saavutused. Eelmisel aastal tähistasime Bernhard Laipmanni 150. sünniaastapäeva, nüüd venna oma.

Tähelepanekuid kohapealt. A. Laikmaa teostest on väljapanek Mare Ülemaantelt Vana-Vigala raamatukogus, sest kunstnik oli ka tubli kirjamees. Öeldi, et Vana-Vigala kool korraldab viktoriini vanemale kooliastmele,  juhendajaks õpetaja Mare Kivi. Siit üks küsimus lugejaile: kellena ta tegutses aastatel 1913-1932? (vastus:  tegutses loovkunstnikuna ja pedagoogina, tema ateljeekooli lõpetas 800 õpilast).

Küla ekskursioonidel oleme jõudnud käia Laikmaa muuseumis, Kumus tema näitusel. Nüüd jõudsime ajaloohuvilistest perekond Sirje ja Hillar Aiaotsaga Araste küla Paiba tallu, et uurida kohalikku võimalust kunstniku sünnikoha tähistamisel. Koha omanik Rauni Lilleväli oli igati vastutulelik ja teda toetas naabrimees Erich Jõendi. Palju kordi meelde tuletatud tähelepanek Laikmaa sõnastuses võiks kõlada nii: iseseisvas Eestis on aeg ükskord peremeesteks saada. Nõnda lausus  Laikmaa 1921.a. Vana-Vigala pargis röövraiet ja lohakat hooldust nähes. Siis oli iseseisvat riiki ainult kolm aastat olnud. Laikmaa oli tubli organisaator ning ootas alati kiiremat tegutsemist. Loe edasi: Jaan Viska: Laikmaa pidas oma kodu kõige aluseks

Sargvere muinasasula tähistati mälestuskiviga

Uue elamurajooni rajamise käigus avastatud Sargvere muinasasulat tähistab 2. juulist esivanemate mälestusele pühendatud kivitähis, kirjutab Järvamaa infoportaal.

Kui kohalik ettevõtja Raivo Vende alustas uute elamute rajamist, siis avastas ta veetorustiku ehituse käigus, et samas kohas on keegi juba elanud. Ta andis leidudest muinsuskaitsele teada ja nii avastatigi Sargvere muinasasula.

„Meie, Sargvere maakultuuri edendamise seltsi inimesed, pühendame selle kivi mälestuseks oma esivanematele ja teadmiseks noortele, et meie, eestlased, oleme siin põlised asukad. Meie riigi rajamine on olnud loomulik, see pole toimunud mitte kellegi teise arvel,” kõneles Sargvere muinasasula kivitähise avamisel idee autor, koduloouurija Sale Talviste.

Kivitähise paigaldamist toetati LEADERi programmist. Paide vallas Sargvere mõisas tegutseva MTÜ Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts eestvedamisel uuendatakse sama projekti käigus sel aastal mõisas asuva külamuuseumi kogu uute ajalooliste materjalidega muistse ja tänapäevase küla kohta. Sargvere mõisa saalis on avatud sündmusega seotud ajalooline näitus.