Rubriik: Järvamaa

„Paide pajataja” tiitli pälvis Ellen Rosimannus

Giidikonkurssi „Paide pajataja 2010”, mille eesmärk oli tekitada üldsuses huvi Paide ajaloolise vanalinna vastu, leida uusi Paide tundjaid ja ajaloohuvilisi ning koguda uudsete vaatenurkade alt teavet Paide linna kohta, võitis Ellen Rosimannus, teatas Järvamaa infoportaal.

Kolm finalisti, peale Rosimannuse veel Elle Hallik ja Urve Schkiperov, tutvustasid žüriile oma marsruute Paide vanalinnas, teine võistluse osa oli kirjalik töö.

Urve Schkiperov pälvis tunnustuse meeleoluka esinemise ja elava oma linna loo eest, Elle Hallikut kiideti põhjaliku ettevalmistuse ja julge alguse eest. Ellen Rosimannust iseloomustas žürii kui tõelist entusiasti — ta oli ainus, kes end ajastule sobivalt ka riidesse pani. Žürii teatel tegi Rosimannus teistest veidi paremini nii kirjaliku töö kui ka ringkäigu.

„Hinded olid suhteliselt ühtlased ja kõigi kolme kirjaliku töö puhul oli vahe minimaalne. Just nii nagu ühe ühtlase tasemega konkursi puhul olema peabki,” lausus MTÜ Järvamaa Giidid juhatuse liige Tiiu Saarist.

Tema sõnul oli kõigis töödes oli omajagu väärtuslikkust, midagi uut ja omapärast, midagi sellist, mis eneselegi üllatusi valmistas. „Igal juhul kõik tööd on kiidusõnu väärt,” lisas Tiiu Saarist.

Žürii koosseisu kuulusid peale tema veel Järva maavanem Tiina Oraste, giid ja võitluse idee autor Marek Vahula, Paide linna esindaja Elena Sapp, Paide linna tundja, ühenduse Weissenstein esindaja Rainer Eidemiller ja Eesti Kodu-uurimise Seltsi esimees Andrus Ristkok.

Järgmine konkurss toimub loodetavasti Türi vallas. „Anname teatepulga edasi Türi rahvale, sest neil on esiteks giide jupike rohkem kui Paides ning mingi eeskuju praegu ka olemas. Ja kui tänavu Türi rahvas Paidesse jõudu katsuma ei tulnud, siis pole välistatud, et paidekad siiski Türile oma ninaotsa pistavad,” ütles Tiiu Saarist.

Konkursi korraldas MTÜ Järvamaa Giidid koostöös Marek Vahula ja Paide linnaga.

„Paide pajataja 2010” tiitli võitis Ellen Rosimannus (vasakul). Foto: Jarva.ee

Lõppes Laupa mõisa restaureerimine

Järvamaal Türi vallas asuva Laupa mõisa renoveerimisele kulus 20 miljonit krooni, millest suurem osa saadi välisabina Norra kuningriigilt, vahendas ERR.

Laupa mõis on koduks kaks aastat tagasi Eesti kauneimaks kooliks tunnistatud Laupa põhikoolile ning just selles koolis sündis üle-eestiline mõisakoolide liikumine. Hoone restaureerimisel saadi juurde 200 ruutmeetrit põrandapinda — kasutusele võeti keldrikorrus ning mitu klassiruumi ehitati avaramaks ja valgusküllasemaks. Laupa koolis õpib praegu 84 last, laste arvu vähenemist ja kooli sulgemist lähiaastail karta pole.

Järgmisel nädalavahetusel elustub Paides muinasaeg

Järgmisel nädalavahetusel, 25. ja 26. septembril avatakse Paide vallitornist ümber kujundatud ajakeskus Wittenstein muinasajafestivaliga „Aegade tuuled”.

 Tänavuse festivali teemaks on muinasaeg ja orduaja ehk keskaja algus Eestis. Tulevikus on kavas käsitleda teisi epohhe Eesti ajaloos kuni laulva revolutsioonini välja.

„Nii nagu Wittensteini ajakeskuses saab kaheksal korrusel ajamasinaga ringi liikudes näha kaheksat erinevat ajalooetappi, saab ka iga-aastase festivali „Aegade tuuuled“ raames Paide vallimäel näha milline olustik valitses muinasajal, orduajal, kuningate ajal, tsaariajal, Eesti vabariigi loomise ajal, okupatsioonide ajal, taasiseseisvumis- ning euroajal,“ ütles üks festivali eestvõtjaid Enno Must.
 
Festivalile oodatakse esinejaid ja osalejaid Eesti eri paigust. Kõigile kehtib soovitus, et nad võiksid Paide vallimäge külastades kanda ajastukohaseid kostüüme või riideid.
 
„Vaevalt nüüd kellelgi muinasajast pärit rõivaid on, kuid kui külalistel juhtub kodus olema lina- või takuriideid, siis võiks julgesti need selga panna ning seeläbi ajastu hõngu loomisele kaasa aidata,“ lausus Must.

Festival „Aegade tuuled” avatakse järgmisel laupäeval, 25. septembril kell 12 Paide raekoja ees.

Avamise järel on kõik oodatud Paide vallimäele, kus muinasaega käsitlevad loengud, õpitoad, demonstratsioonid ja esinemised ning muud tegevused kestavad õhtul kuni kella kuueni välja, mil laululaval algab vabaõhuetendus „Lauluväe rahvas“.

Festivali teisel päeval, pühapäeval, toimub tegevus muinasaja külas kella 10-18 ning õhtul etendub teist korda „Lauluväe rahvas”.

Järgmisel laupäeval ja pühapäeval toimub Paide vallitornist ümberkujundatava ajakeskuse „Wittenstein“ avamise raames muinasaja festival, kus kahe päeva vältel püütakse Paide vallimäel luua tõeline muinasaja õhkkond. Foto: Jarva.ee

Vaata lisa!

Järvamaa otsib oma suveniiri

Järvamaa arenduskeskuse ja Paide turismiinfokeskuse väljakuulutatud konkursile„Järvamaa suveniir 2010” on laekunud kaheksa tööd, mille hulgast valitakse parimad rahvahääletuse teel.

Töödega saab tutvuda septembrikuu jooksul Järvamaa muuseumis ja ka veebilehel www.jarva.ee, kuhu on riputatud kõigi kaheksa konkursitöö fotod. Meeneteks on pakutute hulgas on näiteks magustoidukauss-vaas „Amblas vanaema juures” ja sepistatud küünlapiik, aga ka pusle ja lauamäng.

Oma lemmiku poolt saab veebilehel www.jarva.ee hääletada kuni 31. oktoobrini. Võitja kuulutatakse välja Järvamaa ettevõtlusnädalal.

Vaata lisa!

Õunapeol selgusid parim kook, mahl ja vein

Nädalavahetusel Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses toimunud esimest Türi õunafestivali külastas Järvamaa infoportaali andmetel 2500 inimest.

Õunalaadal kaubeldi kõigega mis on õuntega seotud. Paljud kauplejad lahkusid juba pärastlõunal, sest kaup oli otsa saanud. Kõige enam ostetigi õunu – kes soetas talvevarusid, kes ostis ubinaid lihtsalt söömiseks.

Konkursile „Türi valla kauneim õunapuu” üles antud kandidaatide seast tunnistas žürii ilusaimaks Silja ja Arvi Pitelkovi aias kasvava õunapuu. Türi valla õunakoogi konkursi võitis Valli Järve. Koogi tegemisel oli ta kasutanud kohupiima, toorjuustu, ohtralt „Lambanina” sordi õunu, Mahlasust andis õunamahla ja värvi fariinisuhkruga. Koogi keskele kujundatud õun ja seda ümbritsevad lehed olid valmistatud martsipanist. Õunamahla konkursi võitis Eha Marrandi „Valgest klaarist” valmistatud mahlaga.

Parimaks õunaveiniks osutus Liivi Lohvarti eelmisel aastal rikkaliku õunasaagi ajal tehtud vein. Veinimeistri sõnul valmistati see kolmest õunasordist: „Cortland”, „Sügisjoonik” ja „Paide taliõun”.

Õunagrillimise Eesti meistrivõistlusel saavutas esikoha Naiskodukaitse Viru ringkonna võistkond, kes küpsetas söegrillil kahe erineva täidisega õunu. Ühe õunakomplekti täidiseks olid grillitud kanafilee, juust ja köömned, teise sisuks kanafilee juustu ja munaga. Grillõunu täiendas kaste, mis koosnes meest, sidrunist, rosmariinist ja piprast. Tervitusjoogina pakkus võidukas tiim Vana Tallinna likööri, mis oli segatud kuuma piparmünditee ja õunamahlaga.

Festivalile pääses ühekroonise piletiga. Kogutud raha eest ostavad festivali korraldajad õunapuuistikuid, mis istutatakse Türi valla territooriumile.


Türi valla kauneim õunapuu (vasakul) ja festivali võidukook. Foto: Jarva.ee

Palju õunu, vähe müüjaid

Tänasel Türi I õunafestivalil sai tutvuda paljude erinevate õunasortidega, kuid kaubitsema oli tulnud vaid kolm õunamüüjat ja kolm puukooli. Ka uudistajaid oli kohal päris palju, kirjutab Maaleht.

Kalmer ja Ille Kasvand Halika talust ütlesid Maalehele, et õunu on neil tänavu hästi ning festivalil jagus ka ostjaid. “Inimene sööb silmadega, mistõttu lähevad ilusad punased õunad,” nentis Kalmer Kasvand. “Mina ise sööks isegi parema meelega praegu ’Valget Klaari’.”

Halika talu oli esindatud kolme õunasordiga: ’Valge Klaar’, ’Antoonovka’ ja ’Sügisjoonik’. Kalmer Kasvand nentis, et sügisõunte jaoks oli see nädalavahetus pisut varane, kuna ’Kuldrenetti’ hakkavad nemad alles järgmisel nädalal korjama.

“Tänavu on väga hästi suve- ja talveõunu, sügisõunu veidi vähem,” tõdes ta.

Türi vald kutsub ettevõtteid õunapuude alleed looma

Türi vallavalitsus pakub võimalust Türi ettevõtetele osaleda õunapuude allee loomisel Murumoori lastepargi kõrvale.

Valla haljastusspetsialist Reelika Marrandi ütles, et lastepargi avamisel kinkisid selle ehitamisega seotud firmad OÜ Tafrix, MRF Vool, Elvem Elekter, Arieks Teenindus OÜ ja Vivocard Plus õunapuid. Et kogu allee puudega täita, on vaja kuni 15 õunapuud. Vallavalitsus ootab ettevõtetelt kaasabi puude soetamisel.

Kellele idee meeldib ja on nõus toetama õunapuude ostu, palutakse selle töönädala jooksul võtta ühendust valla haljastusspetsialist Reelika Marrandiga telefonil 384 8257, 5332 4268 või e-posti aadressil reelika.marrandi@tyri.ee. Alleele on kavas paigaldada ka tänusilt õunapuude ostmist toetanud ettevõtete nimedega.

Türil hakatakse koolitama eakaid ja töötuid noori

Tartu Ülikooli Türi Kolledž pakub projekti raames õpet eakamatele inimestele ja töötutele noortele. Türi Kolledži projekt “Teadmised avavad uksi” sai toetust Euroopa Liidu Sotsiaalfondist.

Projektiga loodetakse aidata kaasa kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamisele ja tööelu kvaliteedi parandamisele Kesk-Eestis. Projekti raames pakutakse vanemaealistele (50-74 aastased) ja töötutele noortele (16-24 aastased) võimalust õppida sotsiaalseid oskusi, arvutiõpetuse algteadmisi, inglise keelt, klienditeenindust või osaleda klienditeenindus/etikett, koduõpetaja/abiõpetaja, lapsehoidja/koduabiline kursustel.

Koolitustele saab kirja panna kuni 15. septembrini e-posti aadressil Kristina.Gudinas@ut.ee või telefonil 384 9163 (384 9164). Osavõtjate arv on piiratud.

Rassi küla kutsub Tõrvaauku metsapäevale

Järvamaal tegutsev Rassi Külaselts annab teada, et 18. septembril toimub Tõrvaaugus XVII Metsapäev oma traditsioonilises headuses. Osalema on oodatud kõik huvilised.

Külaseltsi esindaja Elor Ilmeti sõnul on kavas mitmed võistlused nagu silmateritus, raievõistlus mootorsaega, traktoristide mitmevõistlus, võrkpall, viktoriin jne. Samuti süüakse ühiselt lõunat, peetakse lõkkeõhtut ja käib tõrvaajamine.

Metsapäeva peetakse metsatöötajate päeva tähistamiseks ja küla traditsioonide hoidmiseks. Metsapäev algab kell 11.00, võistlustest osavõtt on individuaalne ja kirjapanek kohapeal alates kell 10.30.

Päeva ladusamaks sujumiseks soovitatakse tulekust teada anda hiljemalt 15. septembriks telefonil 505 3401 või e-posti aadressile elor.ilmet@rmk.ee

Türil korraldatakse esimene õunafestival

Laupäeval 11. septembril toimub Türi valla sünnipäevaürituste raames Türi külje all Veskisillal esimest korda Türi Õunafestival, kus selgitatakse välja maitsvaim õunakook ja valla kauneim õunapuu. Lisaks selgub parim õunavein ja õunamahl.

Miks just õunafestival? Korraldajad ütlevad, et raske, ehk isegi võimatu on Türilt leida mõnda koduaeda, kus ei kasva ühtegi õunapuud. Ja Türi kandi rahvas juba teab, mida õuntega teha! On ju see maitsev ja kasulik puuvili tänuväärne tooraine perenaistele – võta ainult retseptiraamat ette ja hakka vaaritama: õunakooki, -moosi, -mahla või -salatit. Pole kahtlust, et aastakümnete eest Türi vappi kujundama asunud kunstnikud said inspiratsiooni siitkandi uhketest õunapuuaedadest, mis kevadeti kõigile silmailu pakuvad.

1992. aastal sai Türi linn endale järjekordselt uue vapi, millel oli kujutatud ka kuldne õunapuuoks. Kui 2005. aastal moodustus uus omavalitsus Türi suurvald, tekkis vajadus ka uue vapi järele, mis iseloomustaks nelja ühinenud omavalitsust: Oisu valda, Kabala valda, Türi linna ja Türi valda. Võidutööks tunnistati Priit Herodese pakutud vapp, millel on rist ja õunaga kilp. Lipul on valge rist, mille keskel on punases ruudus kuldkollane õun. Kavandi autori selgituse järgi on roheline kõigi ühinevate omavalitsuste sümbolite üks põhivärv. Rist jagab vapikilbi neljaks väljaks, mis sümboliseerivad ühinenud omavalitsusüksusi.

Türi Õunafestivali sümboliks on lõbus ja maitsev Türi valla õun. Festivali logo ja graafiliste lahenduste autoriteks on Indrek Tegelmann ja Anneli Kenk.

Festivali raames toimuvad ka järgmised konkursid:

  • Türi valla kauneim õunapuu
  • Türi Õunakook 2010
  • Õunavein 2010
  • Õunamahl 2010
  • Õunagrillimise Eesti Meistrivõistlused 2010

Esimene Türi Õunafestival toimub Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses laupäeval, 11. septembril kell 11.00-22.00.

Allikas: Türi vald

Aravetel avati keskkooli remonditud hoone

Renoveeritud Aravete Keskkool. Foto: Andrus Eesmaa, jt.ee
Täna avati Aravatel põhjaliku remondi läbinud Aravete keskkooli hoone. Koolimaja renoveerimine läks maksma kokku 12 miljonit krooni.

Kooli pidulikul avamisel osalesid Aravete Keskkooli direktor Andy Tilk, Ambla vallavanem Rait Pihelgas, Järva maavanem Tiina Oraste ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Eelmise aasta augustis alanud remondi käigus soojustati nii vundamenti kui maja ning paigaldati uus elektri-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Ruumides said korda seinad, laed ja põrandad. Koolimajas on hea internetiühendus, uudna raadiotuba, valvekaamerad hoones ja õues ning tööõpetusklassi ja õppeköögiga kompleks tüdrukutele.

Aravete keskkooli põhjalikku remonti toetati Kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (KOIT kava) meetme “Kohalike avalike teenuste arendamine” raames ja Ambla Vallavalitsuse poolt.

Allikas: Järvamaa Infoportaal

Oisu rahvamaja sai uue invatee

Oisu rahvamajale valmis ligi 165 000 krooni eest invatee, mis parandab oluliselt liikumispuudega inimeste ja eakate pääsemist majja.

Oisu rahvamaja juhataja Piret Lai andis teada, et ehitustööde käigus paigaldati uued plaadid ka rahvamaja välistrepile. Invatee ehitamist rahastas Regionaalsete Investeeringutoetuste programm läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse. Valla omaosalus selles oli 15% ehk ligi 25 000 krooni.

Oisu rahvamajas toimub palju erinevaid üritusi, koosolekuid, bankette, vastuvõtte, teatrietendusi ja invatee olemasolu on majale väga vajalik. Oisu mõis (praegune Oisu rahvamaja hoone) püstitati 1851. aastal. Alates 1989. aastast täidab endise Estonia kolhoosi kontor-kultuurimaja rahvamaja funktsiooni.

Vargamäel oli täna mahevahetuspäev

Vargamäel A. H. Tammsaare muuseumis toimus täna pärtlipäeva mahevahetuspäev, kus vahetada võis nii soolaseid kui magusaid hoidiseid ning metsast, põllult või aiast korjatud saadusi.

Muuseumi blogis kirjutatakse, et vahetada toodi nii õunu-ploome kui ka kärjemett, hoidistest marineeritud saadusi, mitmesugust letšot, mahla, moosi, ravimtaimi ja isegi koduveini. Kes käisid, jäid rahule.

Lepiti kokku, et selline mahevahetus võiks saada traditsiooniks — järgmine kord saadakse kokku 20. septembril, et mihklipäeva tähistada. Siis saab ka lambaliha maitsta, õpetatakse mihklipäeva ilmaennustamist, mängitakse mänge ning näeb, kuidas lambavillast lõng saab. Ja vahetada võib taas kõike, millel oma “näpu maitse” juures on.

Mihklipäevale lükkus edasi ka moosikonkurss, sest selliseid pohlakoguseid, millest moosi valmistada, pole veel metsas saadaval. Aga maha seda Tammsaare moosi mõtet maetud pole.

Tänase mahevahetuse järel toimusid Vargamäel aga pärtlipäeva kosjad, kus osalis nii muuseumirahvas kui ka ümberkaudsed inimesed.

Mahevahetus on täies hoos.
Foto: A. H. Tammsaare muuseum

Kareda vallas tähistatakse homme Vabadusristi päeva

Homme, 28. augustil kell 10 asetatakse Järvamaal Kareda vallas pärjad Müüsleri lahingupaika. Seejärel siirdutakse Järva-Peetri kiriku juurde, kus asetseb kõigis sõdades langenud Eesti sõjameeste mälestusmärk. Kell 11.10 avatakse Kareda külas kahekordsele Vabadusristi kavalerile Jakob Vendele mälestuskivi. Vabadusristi päev lõppeb Esna küla keskväljakul piduliku koosviibimisega.



Enne II maailmasõda oli Vabadusristi päev traditsiooniline tähtpäev, mil austati Vabadussõja veterane ja Vabadusristi kavalere. Ürituste korraldamise kohaks on alati olnud Vabadussõja lahingutega seotud paigad. Tänavuses tähistamispaigas toimus Järvamaa saatust otsustav Vabadussõja lahing.

Äkki keedad just sina Tammsaare lemmikmoosi?

A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel toimub homme, 28. augustil pärtlipäeva mahevahetuse raames konkurss „Vargamäe moos”, kus valitakse parim õuna-pohlamoos. Äkki keedad just sina maailma parimat Anton Hansen Tammsaare lemmikmoosi?

Mahevahetusel võib vahetada (omavahelisel kokkuleppel ka raha eest) nii soolaseid ja magusaid hoidiseid kui ka metsast, põllult või aiast korjatud saadusi.

Vaata lisa!

Etendust „Vargamäe varjus“ külastas 3000 teatrisõpra

Urmas Lennuki poolt lavastatud ja Albu valla poolt produtseeritud teatrietendust „Vargamäe Varjus“ külastas A.H.Tammsaare muuseumis Vargamäel juulis-augustis kokku 3000 teatrihuvilist, teatas Albu vallavanem ja etenduse produtsent Kalju Kertsmik.

Lavastust mängiti Vargamäe rehetares 13 õhtul ning kõik etendused läksid täismajale. Etendus pälvis teatrikriitikute elava vastukaja. Korra tuli etendust mängida ka nö. ekstreemtingimustes, kui tormi tõttu kadus elekter ning lavastust mängiti peale vaheaega ilma helita ja autotulede valguses.

„Kuna etenduse vastu oli väga suur huvi ning paljudel teatrisõpradel jäi piletite vähesuse tõttu etendus nägemata, siis otsustasime koostöös lavastaja ja näitlejatega, et Albu vald jätkab lavastuse mängimist Vargamäel ka 2011. aasta suvel,” ütles Kalju Kertsmik.

Etenduse peaosi mängisid Ülle Lichtfeldt ja Indrek Saar. Foto: Mikel Ehala

Avalöök kogu Eestisse ülikiire internetivõrgu rajamisele

Järvamaal Amblas sai eile avalöögi EstWin projekt, millega ehitatakse 2015. aastaks välja kõikjale Eesti maapiirkondadesse ülikiire interneti viimist võimaldav internetivõrk, teatas ERR.

EstWini raames ehitab Eesti Lairiba Arenduse SA 2015. aastaks välja üle 6000 kilomeetri valguskaablivõrke. Võrkude väljaehitamise hinnanguline maksumus on 1,5 miljardit krooni.

„EstWin on kogu Eesti jaoks väga oluline infrastruktuuri projekt. Tänasest (eilsest) algavad ametlikult tööd 14 erineval objektil ning käimas on hange järgmisele 18 objektile projekteerija ja ehitaja leidmiseks,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Eesti Lairiba Arenduse SA juhatuse esimehe Olav Harjo sõnul on kiire internet linnades saanud tavaliseks teenuseks, ilma milleta ei osata elu ettegi kujutada, maapiirkondades on aga see enamikule kättesaamatu.

„EstWin projektiga likvideerime selle digitaalse lõhe maa ja linna vahel,” lausus Harjo. „Täna (eile) paigaldatud esimesed meetrid võrku on algus üle 6000-kilomeetrisele rännakule, mis meil tuleb järgnevate aastate jooksul läbida.”

Talumetsaomanikel on nüüdsest oma aumärk

Ambla metsaühistu otsustas hakata välja andma Eesti esimest talumetsaomanike aumärki „Parim talumetsa majandaja”, teatas Erametsakeskus. Esimesed 17 aumärki anti nädalavahetusel Hiiumaal Kärdlas toimunud parimate talumetsamajandajate üle-eestilisel kokkutulekul 1994. aastast toimuva iga-aastase talumetsamajandaja konkursi senistele võitjatele.

„See töö ja vaev, mis meie parimad talumetsade majandajad teevad ja näevad säästva metsanduse edendamisel, Eesti põliskultuuri, talupojakultuuri, järjepidevuse säilitamisel ning ühiskonnale veel mitmete väga oluliste rollide täitmisel, ei ole leidnud piisavat väärtustamist ja tunnustamist,” põhjendas Ambla metsaühistu juhatuse esimees Toomas Lemming uue aumärgi väljaandmist.

Hõbedased aumärgid valmistati osaühingus Roman Tavast ehk samas, kus enamik Eesti riiklikke teenete- ja aumärke.