Rubriik: Järvamaa

Aravetel avati keskkooli remonditud hoone

Renoveeritud Aravete Keskkool. Foto: Andrus Eesmaa, jt.ee
Täna avati Aravatel põhjaliku remondi läbinud Aravete keskkooli hoone. Koolimaja renoveerimine läks maksma kokku 12 miljonit krooni.

Kooli pidulikul avamisel osalesid Aravete Keskkooli direktor Andy Tilk, Ambla vallavanem Rait Pihelgas, Järva maavanem Tiina Oraste ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Eelmise aasta augustis alanud remondi käigus soojustati nii vundamenti kui maja ning paigaldati uus elektri-, ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Ruumides said korda seinad, laed ja põrandad. Koolimajas on hea internetiühendus, uudna raadiotuba, valvekaamerad hoones ja õues ning tööõpetusklassi ja õppeköögiga kompleks tüdrukutele.

Aravete keskkooli põhjalikku remonti toetati Kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava (KOIT kava) meetme “Kohalike avalike teenuste arendamine” raames ja Ambla Vallavalitsuse poolt.

Allikas: Järvamaa Infoportaal

Oisu rahvamaja sai uue invatee

Oisu rahvamajale valmis ligi 165 000 krooni eest invatee, mis parandab oluliselt liikumispuudega inimeste ja eakate pääsemist majja.

Oisu rahvamaja juhataja Piret Lai andis teada, et ehitustööde käigus paigaldati uued plaadid ka rahvamaja välistrepile. Invatee ehitamist rahastas Regionaalsete Investeeringutoetuste programm läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse. Valla omaosalus selles oli 15% ehk ligi 25 000 krooni.

Oisu rahvamajas toimub palju erinevaid üritusi, koosolekuid, bankette, vastuvõtte, teatrietendusi ja invatee olemasolu on majale väga vajalik. Oisu mõis (praegune Oisu rahvamaja hoone) püstitati 1851. aastal. Alates 1989. aastast täidab endise Estonia kolhoosi kontor-kultuurimaja rahvamaja funktsiooni.

Vargamäel oli täna mahevahetuspäev

Vargamäel A. H. Tammsaare muuseumis toimus täna pärtlipäeva mahevahetuspäev, kus vahetada võis nii soolaseid kui magusaid hoidiseid ning metsast, põllult või aiast korjatud saadusi.

Muuseumi blogis kirjutatakse, et vahetada toodi nii õunu-ploome kui ka kärjemett, hoidistest marineeritud saadusi, mitmesugust letšot, mahla, moosi, ravimtaimi ja isegi koduveini. Kes käisid, jäid rahule.

Lepiti kokku, et selline mahevahetus võiks saada traditsiooniks — järgmine kord saadakse kokku 20. septembril, et mihklipäeva tähistada. Siis saab ka lambaliha maitsta, õpetatakse mihklipäeva ilmaennustamist, mängitakse mänge ning näeb, kuidas lambavillast lõng saab. Ja vahetada võib taas kõike, millel oma “näpu maitse” juures on.

Mihklipäevale lükkus edasi ka moosikonkurss, sest selliseid pohlakoguseid, millest moosi valmistada, pole veel metsas saadaval. Aga maha seda Tammsaare moosi mõtet maetud pole.

Tänase mahevahetuse järel toimusid Vargamäel aga pärtlipäeva kosjad, kus osalis nii muuseumirahvas kui ka ümberkaudsed inimesed.

Mahevahetus on täies hoos.
Foto: A. H. Tammsaare muuseum

Kareda vallas tähistatakse homme Vabadusristi päeva

Homme, 28. augustil kell 10 asetatakse Järvamaal Kareda vallas pärjad Müüsleri lahingupaika. Seejärel siirdutakse Järva-Peetri kiriku juurde, kus asetseb kõigis sõdades langenud Eesti sõjameeste mälestusmärk. Kell 11.10 avatakse Kareda külas kahekordsele Vabadusristi kavalerile Jakob Vendele mälestuskivi. Vabadusristi päev lõppeb Esna küla keskväljakul piduliku koosviibimisega.



Enne II maailmasõda oli Vabadusristi päev traditsiooniline tähtpäev, mil austati Vabadussõja veterane ja Vabadusristi kavalere. Ürituste korraldamise kohaks on alati olnud Vabadussõja lahingutega seotud paigad. Tänavuses tähistamispaigas toimus Järvamaa saatust otsustav Vabadussõja lahing.

Äkki keedad just sina Tammsaare lemmikmoosi?

A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel toimub homme, 28. augustil pärtlipäeva mahevahetuse raames konkurss „Vargamäe moos”, kus valitakse parim õuna-pohlamoos. Äkki keedad just sina maailma parimat Anton Hansen Tammsaare lemmikmoosi?

Mahevahetusel võib vahetada (omavahelisel kokkuleppel ka raha eest) nii soolaseid ja magusaid hoidiseid kui ka metsast, põllult või aiast korjatud saadusi.

Vaata lisa!

Etendust „Vargamäe varjus“ külastas 3000 teatrisõpra

Urmas Lennuki poolt lavastatud ja Albu valla poolt produtseeritud teatrietendust „Vargamäe Varjus“ külastas A.H.Tammsaare muuseumis Vargamäel juulis-augustis kokku 3000 teatrihuvilist, teatas Albu vallavanem ja etenduse produtsent Kalju Kertsmik.

Lavastust mängiti Vargamäe rehetares 13 õhtul ning kõik etendused läksid täismajale. Etendus pälvis teatrikriitikute elava vastukaja. Korra tuli etendust mängida ka nö. ekstreemtingimustes, kui tormi tõttu kadus elekter ning lavastust mängiti peale vaheaega ilma helita ja autotulede valguses.

„Kuna etenduse vastu oli väga suur huvi ning paljudel teatrisõpradel jäi piletite vähesuse tõttu etendus nägemata, siis otsustasime koostöös lavastaja ja näitlejatega, et Albu vald jätkab lavastuse mängimist Vargamäel ka 2011. aasta suvel,” ütles Kalju Kertsmik.

Etenduse peaosi mängisid Ülle Lichtfeldt ja Indrek Saar. Foto: Mikel Ehala

Avalöök kogu Eestisse ülikiire internetivõrgu rajamisele

Järvamaal Amblas sai eile avalöögi EstWin projekt, millega ehitatakse 2015. aastaks välja kõikjale Eesti maapiirkondadesse ülikiire interneti viimist võimaldav internetivõrk, teatas ERR.

EstWini raames ehitab Eesti Lairiba Arenduse SA 2015. aastaks välja üle 6000 kilomeetri valguskaablivõrke. Võrkude väljaehitamise hinnanguline maksumus on 1,5 miljardit krooni.

„EstWin on kogu Eesti jaoks väga oluline infrastruktuuri projekt. Tänasest (eilsest) algavad ametlikult tööd 14 erineval objektil ning käimas on hange järgmisele 18 objektile projekteerija ja ehitaja leidmiseks,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Eesti Lairiba Arenduse SA juhatuse esimehe Olav Harjo sõnul on kiire internet linnades saanud tavaliseks teenuseks, ilma milleta ei osata elu ettegi kujutada, maapiirkondades on aga see enamikule kättesaamatu.

„EstWin projektiga likvideerime selle digitaalse lõhe maa ja linna vahel,” lausus Harjo. „Täna (eile) paigaldatud esimesed meetrid võrku on algus üle 6000-kilomeetrisele rännakule, mis meil tuleb järgnevate aastate jooksul läbida.”

Talumetsaomanikel on nüüdsest oma aumärk

Ambla metsaühistu otsustas hakata välja andma Eesti esimest talumetsaomanike aumärki „Parim talumetsa majandaja”, teatas Erametsakeskus. Esimesed 17 aumärki anti nädalavahetusel Hiiumaal Kärdlas toimunud parimate talumetsamajandajate üle-eestilisel kokkutulekul 1994. aastast toimuva iga-aastase talumetsamajandaja konkursi senistele võitjatele.

„See töö ja vaev, mis meie parimad talumetsade majandajad teevad ja näevad säästva metsanduse edendamisel, Eesti põliskultuuri, talupojakultuuri, järjepidevuse säilitamisel ning ühiskonnale veel mitmete väga oluliste rollide täitmisel, ei ole leidnud piisavat väärtustamist ja tunnustamist,” põhjendas Ambla metsaühistu juhatuse esimees Toomas Lemming uue aumärgi väljaandmist.

Hõbedased aumärgid valmistati osaühingus Roman Tavast ehk samas, kus enamik Eesti riiklikke teenete- ja aumärke.