jaanuar 2014 Archives

Eesti lapsi hakatakse vaktsineerima uue haiguse vastu

Eesti väikelapsi hakatakse alates tänavu 1. juulist vaktsineerima ägedat kõhulahtisust ja oksendamist põhjustava rotaviirusnakkuse vastu, kirjutab Postimees.

“Haiguse laialdane levik ja sage esinemine ning sellest tingitud väikelaste sage hospitaliseerimise vajadus on peamised põhjused, miks otsustati lisada vaktsineerimine rotaviirusnakkuse vastu riiklikusse immuniseerimiskavasse,” selgitas sotsiaalministeeriumi rahvaterviseosakonna nõunik Martin Kadai.

Kuigi rotaviirust võivad põdeda ka täiskasvanud, moodustavad peamise haigestunute rühma alla viieaastased lapsed. “Tegu on kõige sagedasema väikelaste hospitaliseerimist vajava vaktsiinvälditava haigusega Eestis,” toonitas Kadai. Ta lisas, et rasketel juhtudel tekib väikelapsel eluohtlik dehüdratatsioon ehk veetustumine.

Ametniku sõnul vähendab vaktsineerimine laste hospitaliseerimist, aga muudab ka haigusest põhjustatud surmajuhtumite tõenäosuse olematuks. Ka aitab vaktsineerimine ära hoida haiguspuhanguid lasteasutustes.

Rotaviirusnakkus on viiruslik haigus, mis põhjustab mao-peensoole põletikku. Haigus on ägeda kuluga ning sellega kaasneb oksendamine, vesine kõhulahtisus ja palavik. Haigus on väga nakkav ning levib sagedasti puhangutena. Haigusümptomid kestavad keskmiselt 4-5 päeva.

Aastatel 2006–2013 on terviseameti andmetel Eestis registreeritud vahemikus 892–2287 rotaviirusest tingitud haigusjuhtu.

Ajaleht Lääne Elu. Toimetanud Riina Tboias

Talihari – meeste püha

Reede, 17. südakuul oli Maavalla kalendris taliharjapäev. Taliharja öösel murtakse talve selgroog pooleks. Rahvakalendris on taliharjapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid ja jõuluaja lõpetaja. Muiste pidi sellel ajal poole peal olema loomade toit. Karu pöörab teise külge ja hakkab teist käppa imema. Päeva päevatee on jõulust saati läinud kukesammu võrra pikemaks. Aeg läheb kevade poole.

Rahvakalender tunneb taliharjapäeva ka kesktalvepäeva, jõuluemapäeva, tsiapäiva, sianäü pühä, tõurapäeva, tõbepäeva, seaninapäeva ja meeste püha nime all. Nimed nagu tõnisepäev, tõnissapäev, tenüspäiv, tinnüspääv jts on ilmselt arenenud katoliikliku kirikukalendri Antoniusest. Sarnast nime kannab aga ka meie koduhaldjas Tõnn.

Taliharjapäeval on peetud tõnni ehk koduhaldja annivaka püha. Kuigi tõnni vaka tava oli viimati kõige tugevam Vändra kandis, on seda peetud pea kogu maal. Tõnni peetakse üldiselt koduhaldjaks, kuid võimatu pole seegi, et tõnn on lihtsalt vana tava, millest visalt kinni peetakse. Loe edasi: Talihari – meeste püha

TÜGis õpetatakse säästvalt renoveerima

Uuest õppeveerandist alustas Türi ühisgümnaasiumis säästva renoveerimise valikkursus, mille peamine eesmärk on kasvatada õpilastes huvi arhitektuuriajaloo ning majaennistuse vastu, olles ettevalmistavaks kursuseks neile, keda huvitaks arhitektuuripärandi kaitse või kultuuriajaloolise kõrghariduse omandamine kõrgkoolides.

Koolituse käigus antakse ülevaade kohalikust kultuuripärandist, säästva arengu alustest, säästvatest ning traditsioonilistest ehitusvõtetest ja –materjalidest, säästva renoveerimise ja restaureerimise põhimõtetest ja töövõtetest, samuti pisut kaasaegsest loodusehitusest, aga ka ehituslikust taaskasutusest.

Alates 23. jaanuarist on loengutele ning praktilistesse töötubadesse oodatud lisaks õpilastele ka kõik teised huvilised. Osavõtust palutakse teada anda hiljemalt päev enne koolituse toimumist e-mailile: huvijuht@tyriyg.tyri.ee või telefonil 384 8566; 524 1105.

Valikkursus viib läbi Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühendus koostöös Eesti Kunstiakadeemia, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli vastava eriala lektoritega, selle toimumist toetas ka Kultuuriministeerium.

Toimetas Merit Männi .Ajaleht Järva Teataja

Audevälja inimestel sai omavalitsuse omavolist kõrini

MTÜ Audevälja Arenduskeskus kaebas 17. jaanuaril kohtusse Padise vallavolikogu otsuse kiita heaks üle 13 hektari suuruse uue Tatramäe kruuskarjääri kaevandusluba, sest vald ei arvestanud nõusoleku andmisel kohalike elanike huvidega piisavalt.

Audevälja piirkonna elanikud on võidelnud oma kodupaiga looduse terviklikkuse eest ja uute karjääride rajamise vastu visalt üle viie aasta. Ebavõrdse võitluse kronoloogiat Tatramäe suure karjääri vastu näed siin – https://docs.google.com/file/d/0B-2quI3U2I3KX3NVaDh6OUx4enc/edit

Kohalik omavalitsus on riigimetsa rajatavast karjäärist rahalootuses huvitatud, ka on karjääri arendaja Padise vallavolikogu ja keskkonnakomisjoni liige. Audevälja inimesed saavad ehituskruusa vajadusest väga hästi aru, kuid küla keskel ühe kilomeetri raadiuses on juba 3 tegutsevat karjääri 23,95 hektaril ja järjekordse suure karjääri rajamine enne Audevälja küla teiste karjääride ammendamist ja rekultiveerimist ei ole jätkusuutlik ning ületab taluvuse. Uue karjääri rajamisega häviks ka külarahva jaoks oluline, põlise teedevõrgustikuga metsaala.

Kui tahad olla Audevälja inimeste toetajaks ja aida neil koguda 2700 eurot kohtu- ja advokaadikuludeks, siis väljenda oma tahet annetades MTÜ Audevälja Arenduskeskus arvele Swedbank 221021989183.

Kõigi toetajate tänuüritus toimub vastlapäeva paiku Tatramäel. Võtame Sinuga ühendust, kui teed ülekande ja saadad sõnumi ”Toetatud!” e-posti aadressile a.arenduskeskus@gmail.com.

Allikas: MTÜ Audevälja Arenduskeskus

Vahtsõnõ Urvastõ kama sort

Urvastõ naasõ naksi Sangaste Rukki Maja telmise pääle tegemä vahtsõt kamasorti – rüäkamma.

«Pruuvsõmi rükä mitmõ vilägä sekä, a puhta rüä kama sai kõgõ parõmb,» ütel’ kamategemise üts vidäjä Kõlleri Mariina. Rüäkamast saa Sangaste Rukki Maja üts firmatoodõ.

Proovis tetti ka rüäkamma pähkmidega. Tuu mekse väega latsilõ. A et pähkmä omma kamategemises ja paprõkoti sisse pandmisõs liiga õlidsõ, piät retsepti ja pakkipandmist viil edesi märkmä.

Pildil vahtsõnõ Urvastõ rüäkama.
Allikas: Uma Leht

Luuduskaitsja võitlõsõ suuri lubjakivikaivanduisi vasta

Luuduskaitsja Tulviste Hele ja Silla Silver Piitre jõõ hoiuala piiri pääl: sälä taadõ tulõsi kivimurd. Foto: Uma Leht

Mõnistõ kandi luuduskaitsja võitlõsõ katõ suurõ dolokivi(lubjakivisort)kaivandusõ vasta, midä plaanitas õkva Piitre jõõ hoiuala ja lõunatipu puhkõala mano.

«Piitre jõõ kaitsõala jääs vaivalt 50 miitret kavvõlõ, matkarada lätt Eesti lõunatippu kaivandusõ perve pite!» pahand’ Eesti luuduskaitsõ seldsi Varstu osakunna juht Silla Silver. «Häös putmada luudus, külälise nakkasõ kavvõlõ hoitma ja vaivalt ütski nuur pere taht inämb siiä elämä tulla.»

Samma miilt omma Mõnistõ vallavalitsus ja -volikogo. Vallavanõmb Roobi Katrin ütel’, et piirkunna ärtsurkmist ei massa kinni 40 000–50 000 euroga aastan, midä vald kaibja käest saasi. Lubjakivi kaibmisõ vasta om esiki RMK (kaivanduisi ala om prõlla riigimõtsamaa).

«Tuu olõssi suur ull’us ja kõgõ suurõmb kuritüü luudusõ vasta Võromaal!» ütel’ RMK Võromaa mõtskunna mõtsaülemb Palo Agu.
Päält kõgõ saasi riik kaivanduisist rahalist kahh’o. «Mõts kasus sääl väega häste, aastan 13–14 tihumiitret hektäri pääle, rahan 72 000 euro jago,» hinnas’ Palo. «Ku tuu kotussõ pääle jäänü kats perädüt mulku, saa-i säält inämb kunagi määnestki tullo tiini!»

Ettevõtja himostasõ suurt lubjakivivarru
Dolokivi kaibmisõs küsüse lupa kats firmat. OÜ Aigren Kaevandus taht Karissöödä küllä kaiba suurõmba, AS Kiirkandur Naha küllä väikumba mulgu – kokko nii sada hektärri karjääri. Plaanin om 25 aastaga vällä kaiba viis miljonni kuupmiitret dolokivvi.
Et kivvi kätte saia, tulõ päält är kaiba 2–7 miitret maad. Nii kolmõ meetri päält tulõ joba vesi vasta ja tuud tahetas pumbata läbi settekaivõ Piitre jõkkõ. Loe edasi: Luuduskaitsja võitlõsõ suuri lubjakivikaivanduisi vasta

Eelmisel aastal registreeriti 13 831 sündi

Eelmisel aastal registreeriti regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 13831 sündi, neist 7038 poissi ja 6793 tüdrukut. Kaksikuid sündis 200, neist 71 paari poisse, 62 paari tüdrukuid ja 67 segapaari. Sündisid ka ühed kolmikud.

Harjumaal registreeriti eelmisel aastal 1708, Hiiumaal 61, Ida-Virumaal 1284, Jõgevamaal 256, Järvamaal 233, Läänemaal 201, Lääne-Virumaal 620, Põlvamaal 236, Pärnumaal 834, Raplamaal 331, Saaremaal 316, Tallinnas 4937, Tartumaal 1867, Valgamaal 283, Viljandimaal 391 ja Võrumaal 273 lapse sünd.

Populaarsemad lastenimed olid eelmisel aastal Rasmus, Robin, Artjom, Martin, Markus, Nikita, Romet, Oliver, Sofia, Maria, Laura, Sandra, Lisandra, Milana, Anna, Viktoria ja Emma. Rohkem eesnimede statistikat leiab siseministeeriumi kodulehelt http://goo.gl/hgWSko.

2013. aastal sõlmiti 5789 abielu ning 2761 abielulahutust. Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 375 isikule ja maavalitsuse otsusega 1349 isikule. Neist eesnimi 234, perekonnanimi 1348 ning ees- ja perekonnanimi 142 isikule. Eelmisel aastal registreeriti 15474 surma.

2013. aasta detsembris registreeriti 1063 sündi, neist 526 poisslast ja 537 tütarlast. Kaksikuid sündis 23, neist 7 paari poisse, 7 paari tüdrukuid ja 9 segapaari. Sõlmiti 423 ja lahutati 235 abielu ning registreeriti 1339 surma. Regionaalministri käskkirjaga anti eelmisel kuul uus nimi 21 ja maavalitsuse otsusega 77 isikule, neist eesnimi 11, perekonnanimi 78 ning ees- ja perekonnanimi 9 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 61 naist ja 37 meest.

2012. aastal registreeriti 14054 sündi, 5970 abielu, neist 480 vaimulike poolt, 2737 abielulahutust, ja anti uus nimi 1631 isikule, neist regionaalministri käskkirjaga 322 isikule.

Regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.

Allikas: Siseministeerium

Vanemuise väikeses majas on üleval kaks uut näitust

Tartus Vanemuise väikeses maja jalutussaalis on välja pandud Helle Lõhmuse söejoonistused, ovaalsaalis ja kohvikus on eksponeeritud aga Maanus Mikkeli keraamilised taldrikud.

Helle Lõhmus on sündinud 1962. aastal Tartus, õppinud filoloogiat Tartu Ülikoolis, kus praegu jätkab maaliõpinguid. Näitustel on Lõhmus osalenud alates 2008. aastast ning tema töid leidub nii Eesti, Soome, Rootsi kui ka Belgia erakogudes.

Kunstniku sõnul on sellel näitusel tema söejoonistused, mis on põhiliselt inspireeritud talvest, mis toob eriliselt esile looduse vormi ja faktuuri, luues muinasjutulisi vaatepilte.

Kunstnik Maanus Mikkeli keraamilised taldrikud on sündinud heliplaadi „Lihtsalt lood“ lugude kujunduseks. Sel plaadil kõlab eesti poeetide luule, mille on helindanud ja esitanud Indrek ja Paul Kristjan Kalda ühiselt. Mikkeli näitus „Lihtsalt lood“ koosnebki 16st loost ehk 16st maalitud taldrikust.

Mõlemad näitused jäävad Vanemuise väikeses majas eksponeerimisele 6. märtsini 2014.

Allikas: Vanemuise teater

Tulekul Rõuge TV otsesaade

Uue nädala teisipäeval, 21. jaanuari õhtul kell 19.00 läheb eetrisse järjekordne Rõuge TV uudiste otsesaade. Seekordne saade saab olema eriti põnev, muuhulgas toimub saate käigus valla kodukohakampaania auhindade loosimine.

Loosimisega leiavad uued omanikud Samsungi 32″ nutiteler, iPad 4, Grethe Rõõmu fotostuudio kinkekaart, Rõuge lasteaia aastane õppemaks, valla ürituste priipääsmed ja muudki. Loosisedelitel on kirjas uued ja endised valla elanikud. Võiduvõimalus on kõigil vallakodanikel.

Lisaks põikame saate käigus ujumisbussiga Väimela ujulasse, Martin Marki fotonäitusele, külla veteransportlasele Karin Lainele ja näeb muudki huvitavat. Seega poleerige monitorid, kloppige diivanipadjad ja kutsuge kogu pere kokku, sest MEID PEAB NÄGEMA!

Otsesaade algab teisipäeval kell 19.00 ja see on jälgitav siin – http://www.youtube.com/watch?v=c87VeUiDnZI

Allikas: Rõuge TV, www.facebook.com/rougetv

Tartus tähistati linna vabastamist ja mälestati Vabadussõjas langenuid

Hetk mälestussündmuselt. Foto: Tartu Memento

Tartus peeti 14. jaanuaril Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures mälestusüritus, kus tähistati linna vabastamist Eesti vägede poolt 14. jaanuaril 1919. aastal. Mälestati Vabadussõjas langenuid ning Tartu Krediitkassa keldris enamlaste poolt toimepandud massimõrva ohvreid. Ürituse korraldajas represseerituid ühendav organisatsioon Tartu Memento.

Ürituse avas Tartu Memento juhatuse esimees Enn Tarto, kes ütles, et Tartu vabastamine oli sündmus, mis innustas Eesti vägesid ja sisendas optimismi elanikkonnas. Eesti vägede võit siin Tähtvere väljal lõpetas tapatalgud linnas Krediitkassa keldris, kus bolševike poolt tapeti 33 süütut inimest. Hukatute hulgas olid esimene Eesti Apostliku Õigeusu kiriku piiskop Platon, preestrid Bežanitski ja Bleive ning pastorid Hahn ja Schwartz.

Mälestuspalvuse viis läbi preester Orient Eesti Apostliku Õigeusu kirikust koos kahe kaaslasega. Teenistuse lõpus lauldi Eesti Vabariigi hümni, siis algas pärgade panek. Tartu Linnavalitsuse poolt asetas pärja abilinnapea Vladimir Sokman. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse uue ülema kolonel Martin Heremi juhtimisel oli kõige suurem pärg just neil. Pärgi oli Kaitseliidu Tartu Malevalt ja korporatsioonidelt. MTÜ Tartu Memento poolt asetasid pärja ja süütasid küünla Mart Peik ja Enn Tarto. Vastavalt traditsioonile olid ausamba ühel poolel ühiskondlike organisatsioonide lipud ja teisel pool korporatsioonide lipud.

Allikas: Tartu Memento

Saastekvoodi eest hangitakse lisaks 4 trammi

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks korraldusemuudatuse, millega ostetakse praegustest lepingutest üle jäänud saastekvoodi rahaga veel neli uut keskkonnasäästlikku trammi, kokku soetatakse uusi tramme 20, seisab Keskkonnaministeeriumi pressiteates.

Lisatrammid hakkavad sõitma 3. liinil, Tondi ja Kadrioru vahel. Juba varem on Eesti ja Hispaania Kuningriigi vahelise kokkuleppe raames hangitud 16 keskkonnasäästlikku trammi, mis hakkavad teenindama 3. ja 4. liini reisijaid.

“Tallinna trammiliikluse kaasaegseks muutmiseks on riik investeerinud kokku üle 70 miljoni euro – nii moodsatesse trammidesse kui taristu värskendamisse. Kaks keskset ja südalinna läbivat liini saavad tänu sellele mugavaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesmärk peab olema aga muidugi kõikide Tallinna trammiliinide toomine eelmisest sajandist kaasaega ja ühe trammiliini pikendamine lennujaamani,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Lisaks muudetakse ka linnaliinibusside meedet, et soetada kolme hübriidmootoriga bussi asemel kolm maagaasil töötavat bussi. Kokku ostetakse kvoodirahade eest 10 maagaasi bussi ning need lähevad Pärnusse ja Narva.

Eestil on Hispaaniaga eelnevalt sõlmitud kaks saastekvootide ostu-müügi lepingut, mille raames viiakse ellu neli erinevat süsinikdioksiidi emissiooni vähendavat programmi.

Esimese lepinguga soetati 110 ökonoomset diiselbussi ning 10 maagaasibussi ja toetati ka kahe tuulepargi püstitamist. Teise lepinguga hangitakse Hispaania firmalt CAF kokku 20 uut keskkonnasõbralikku trammi.

Tallinna trammiliikluse taristu kaasajastamist ja keskkonnasõbralikumaks muutmist toetab riik SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Tänu projektile vähenevad trammitaristu hoolduskulud ning luuakse eeldused uute, keskkonnasõbralikumate trammide kasutuselevõtuks.

Täna jätkuvad Tartus Roy Strideri tee- ja filmiõhtud

Neljapäeval, 16. jaanuaril kell 18.00 toob Roy Strider Tartu loodusmajja tartlastele mütoloogilise Hunza kuningriigi.
Kirjanik Roy Strideri tee-ja filmiõhtute sari Tartu loodusmajas jätkub salapärasest ja isoleeritud Hunza kuningriigist vändatud dokumentaalfilmidega.

Maapealseks paradiisiks, müütiliseks Shangri-La’ks ja Makedoonia Aleksandri armeest põgenenud sõdurite järeltulijate koduks nimetatud maa on olnud looduslikel põhjustel peaaegu kogu oma ajaloo jooksul muust maailmast täielikult või peaaegu täielikult isoleeritud. Hunza elanikud on enamjaolt islami šiitide usuvoolu alla kuuluva ismailiitide usu kandjad, hunzalasi ehk hunzakut’e peetakse tänaseks teaduslikult ümberlükatud teooria kohaselt ka kreeklaste või makedoonlaste sugulasteks.

Ka maailma kõrgeima elueaga (120 aastat) inimeste elupaigaks kutsutud Hunzast saab sel korral näha lausa kahte linateost. Loe edasi: Täna jätkuvad Tartus Roy Strideri tee- ja filmiõhtud

XX Võru Folkloorifestival avab hooaja

XX Võru Folkloorifestival avab hooaja pühapäeval, 26. jaanuaril kell 16 Võru Kandles folklooriansambli Skaz ( tõlkes: “Lugu”) kontserdiga Venemaalt.

Ansambel „Skaz“ loodi 1977. aastal. Tegemist on unikaalse ja eksperimenteeriva kollektiiviga, kes on tõestanud, et vene rahvalike muusikainstrumentide loomingulised võimalused on piiritud. Kuigi ansambli loomingupalett põhineb kindlalt rahvuslikkusel, on seda aja jooksul mõjutanud maailmakultuur ning ta on rikastunud uute värvide ja kaasaegse kõlaga. Ansambli tantsugrupis on omavahel ühendatud tants ja näitlejameisterlikkus. Iga tantsunumber jutustab mõnd lugu, seetõttu sobib eriti hästi avama selleaastast Võru folkloorifestivali hooaega.

16.-20. juulini toimub XX Võru Folkloorifestival, mis sel korral kannab nime „Lugu“. Loe edasi: XX Võru Folkloorifestival avab hooaja

IV Uma Pido toimub Põlvas Intsikurmus 4. juunil 2016

Taliharjapäeval, 14. jaanuaril kogunes Põlva maavalitsuses esimest korda 2016. aastal Põlvas toimuva võrukeelse laulu- ja rahvapeo IV Uma Pido toimkond. Arutati, kuidas peokorraldus käima lükata ja millised on olulised põhimõtted, millega kindlasti arvestama peab.

Koos leiti, et peo peaidee jääb ikka samaks: Uma Pido on võrukeelne ja -meelne kaheksat Vana Võromaa kihelkonda puudutav ning tulevikku vaatav laulu- ja rahvapidu, mida tehakse sellele kandile omase rõõmu, kuraasi, ilmanägemise ja kiiksuga. Pidu tehakse ennekõike koos Vana Võromaa rahvaga ja rahvale, kuid peole oodatakse osalejaid ja külalisi nii Setomaalt kui ka mujalt Eestist.

Et eesootav pidu eristuks juba olnud pidudest, peaks tal olema mingi oma vaatenurk, lähenemine, teema. Selleks otsustati paari nädala jooksul kuulutada välja heade mõtete konkurss, kuhu oodatakse kõigi inimeste häid mõtteid peo teema kohta.

Räägiti ka tähtsamatest ajalistest verstapostidest peokorralduses ja unistati, millist pidu igaüks ootab. Peeti tähtsaks, et pidu oleks sõna otseses mõttes rahvapidu, et peol tunneksid ennast koduselt ja ühtselt nii publik kui lauljad. Samuti oodatakse, et Põlvas toimuval peol oleks rongkäik, et seal räägitaks palju kohalikku keelt ning et lauldaks nii vanu ja tuntud kui uusi omakeelseid laule.

Kuna pidu on Vana Võromaa rahva pidu, siis puudutab ta nii praegust Põlva kui Võru maakonda, lisaks ka Valga ja Tartu maakonda ja seda korraldatakse ühiselt mitme maakonna rahvaga. Samuti vaheldub pidu kahe toimumiskoha vahel: I Uma Pido toimus 2008. aastal Võru Kubijal, II 2010. aastal Põlvas Intsikurmus ja III 2013. aastal jälle Võru Kubijal.

Peo toimkonnas on erinevate organisatsioonide ja ühingute esindajad: Võru ja Põlva maavalitsused ja linnavalitsused, omavalitsuste liidud, muusikakoolid, Lõõtspilliselts, Folgisellide selts, Võro selts, Võro instituut jt.

Täpsem info: Triinu Ojar, Uma Pido projektijuht, tel 5332 2153, e-post triinu.ojar@wi.ee

Põllumajandusmaadele saab hakata taas toetusõigust taotlema

Alates 2014. aastast saab taas registreerida heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaid, et nende eest oleks võimalik taotleda pindalatoetusi. Juba registreeritud maade puhul ei muutu midagi.

Senise korra järgi sai pindalatoetusi taotleda vaid nende põllumajandusmaade eest, mis olid 30. juuni 2003 seisuga kantud Põllumajanduse ja Registrite Ameti (PRIA) põllumassiivide registrisse. Eelmise aasta detsembris Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastuvõetud määrusega tehti muudatused 2014. aastal rakendatavate põllumajandustoetuste kohta, sealhulgas lõpetati võrdlusaasta arvestamine ja edaspidi saab kanda heas põllumajanduslikus korras olevat põllumajandusmaad registrisse jooksvalt. Küll peab maa olema pindalatoetuste taotlemiseks kantud registrisse õigeaegselt, enne taotluse esitamist.

“Nüüdsest on võimalik võtta arvele ja seejärel taotleda pindalatoetusi kõigi heas põllumajanduslikus korras olevate maade eest,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “See teeb maaomanike kohtlemise märksa võrdsemaks ja soosib ka vahepealsetel aastatel võssakasvanud maade ülesharimist.”

2014. aastal pindalatoetuste taotlemiseks oleks soovitav uued maad registreerida 1. aprilliks, et taotlusperioodil PRIA töökoormust vähendada. Juba registreeritud põllumajandusmaade toetusõiguslikkuse nõuetes ei muutu midagi.

Lisainfo PRIA veebilehelt .

Kolm Lõuna-Eesti maakonda panid uue maakonnaplaneeringu koostamiseks seljad kokku

IMG_0002 (3) — Maakonnaplaneeringute töörühma kokkusaamine.
Foto: Põlva Maavalitsus

14. jaanuaril kohtusid uue maakonnaplaneeringu koostamise raames kolme Lõuna-Eesti maakonna Põlva-, Võru- ja Valgamaa ühine planeeringute töörühm. Seekordsel kokkusaamisel käsitleti rohevõrgustiku, väärtusliku põllumaa, sotsiaalse infrastruktuuri ja toimepiirkondade määratlemise, ettevõtlusega seotud toetuste ning keskkonnamõju strateegilise hindamise teemasid.

Rohevõrgustike planeerimisele annab teemat käsitlenud maastikuarhitekt Tuuli Veersalu sõnul kolme maakonna ühine projekt palju juurde. “Mida laiemal baasil rohevõrgustike planeeritakse seda parem on tulemus,” leidis Veersalu.

Teinegi oluline teema maakonnaplaneeringute koostamisel on väärtuslike põllumaade määratlemine. Metoodilistest soovitustest väärtusliku põllumajandusmaa määramisel rääkis Maaülikooli geomaatika osakonna juhataja Siim Maasikamäe. Väärtusliku põllumaa määratlemine ja põllumaadena hoidmine on oluline eelkõige seetõttu, et säilitada alade põllumajanduslik potentsiaal ka tulevikus.

Maakondade sotsiaalse infrastruktuuri analüüsi esitles Tartu ülikooli doktorant Pilleriine Kamenjuk. Analüüs näitas, et kõigis kolmes maakonnas on vaadeldud perioodil (2008-2013) rahvaarv vähenenud, Põlvamaal on kahenemine toimunud eelkõige 7-18 aastaste ja maaelanike arvelt. Selgus, et võrreldes Valga- ja Võrumaaga käivad põlvamaalased kõige enam tööl väljaspool maakonda.

Viimane ettekanne andis ülevaate maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi eelnõust. Keskkonnaekspert Eike Riisi sõnul on käsitletavad kolm maakonda üsna sarnased ning kuna kõik maakonnad piirnevad riigipiiriga, siis ühe olulise osana tuleb keskkonnamõjude strateegilise hindamise juures kajastada ka piiriülest mõju.

Maakonnaplaneeringute töörühm jätkab tööd peamiste teemavaldkondade kaupa ning praeguses protsessis küsitakse sisukohti ning oodatakse tagasidet ministeeriumitelt, ametitelt, vabaühendustelt ja teistelt isikutelt.

Maakonnaplaneeringute eesmärk on suunata planeerimistegevust ka kohalikul tasandil ja need on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisel. Maakonnaplaneering määratleb maakonna ruumilise arengu põhimõtted, arvestades majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ning looduskeskkonna suundumusi ja vajadusi.

Lisainfo: Arne Tilk, Arengu- ja planeeringuosakonna juhataja, Põlva Maavalitsus, tel 799 8928, e-post

arne.tilk@polva.maavalitsus.ee

Noorte tegevus mitmekesistub läbi üle-eestilise koostöö

Eesti Avatud Noortekeskuse Ühenduse liikmena saavad Rõuge valla noored läbi Rõuge Avatud noortekeskuse tegevuse osa erinevatest noorte sotsiaalseid oskusi arendavatest tegevustest aastatel 2014-2016.

Rõuge valla noori ootavad ees lähiaastatel mitmekesistunud huvitegevus, laienenud tegevused küladesse, laager ning seikluskasvatusõpe, noorsootöötajad saavad aga programmi toel mitmekülgset täiendõpet.

EANKi projekt “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste” keskendub toetavate teenuste rakendamisele noortekeskustes, et kaasata riskinoori aktiivsemalt noorsootöösse ja seeläbi arendada nende sotsiaalseid oskuseid. Elanikkonna vananedes on oluline iga noore ja töötava inimese panus meie riigi iseseisvale toimetulekule. Projekti kaudu saame toetada noori, et nad leiaksid oma potentsiaali, saaksid teadmisi ning kogemusi, et end rohkem kogukonna ja terve ühiskonnaga seostada. Noorsootöö poolt pakutavate võimaluste kaudu suudame suurendada nende noorte arvu, kes toetustest elamise asemel on leidnud tulevikus töö ning panustavad ise riigi arengusse. Kaheaastasesse projekti on kaasatud 86 noortekeskust üle Eesti, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ning Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar, Norra organisatsioon Ungdom & Fritid ning erinevad vabaühendused.

Tegevused viikase ellu läbi Euroopa Majanduspiirkonna programmi “Riskilapsed- ja noored”.

Kalevipoja VI Uisumaraton tuleb Kasepää vallas

ldvõitja Kert Keskpaik intervjuud andmas — 2013. aasta Kalevipoja Uisumaratoni üldvõitja Kert Keskpaik teleajakirjanik Ago Gaškovile intervjuud andmas. Foto: Jõgeva maavalitus.

Kalevipoja VI Uisumaraton toimub sellel aastal 1. märtsil Kasepää vallas.

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõševi sõnul võisteldakse Kalevipoja VI Uisumaratonil viie kilomeetri pikkusel rajal ja stardi-ja finišsipaigaks on Kasepää vallamaja tagune ala.

“Lähiajal teavitatakse täpsemalt maratonile registeerimisest. Sündmusele on oodata sportlasi Soomest ning ka teistest välisriikidest. Sündmusest teavitatakse ka Jõgevamaa sõprus-ja koostööpiirkondi erinevates maades, ” ütles maavanem.

“Kalevipoja VI Uisumaratoni korraldavad Jõgeva maavalitsus , Jõgevamaa Spordiliit Kalju ja juhtivaks koostööpartneriks on Kasepää vald. Ootame tõhusat koostööd teistegi omavalitsuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja vabatahtlikega, “märkis Svjatõšev.

“Loodame ka ilmade külmenemist ja Peipsi järvele sellise pakusega jääkihi tekkimist, mis võimaldab uisumaratoni edukalt läbi viia, ” lausus maavanem.

Lõuna-Eesti Turism osaleb Põhjamaade suurimal turismimessil

16.-19. jaanuaril toimub Helsingis Põhjamaade suurim turismimess Matka 2014.

SA Lõuna-Eesti Turism osaleb messil koostöös SA Tartumaa Turismi ja Valgamaa Arenguagentuuriga. Messipinna suuruseks on 30 ruutmeetrit ja SA Lõuna-Eesti Turismi kaaseksponentideks on Peipsimaa Turism, Setomaa Turism ja Suure-Jaani vald.

Valgamaalt osalevad messil Sangaste Rukkiküla, Taagepera loss, Karupesa hotell ja Otepää turismipiirkond. Sangaste Rukkiküla pakub messil degusteerimiseks erinevaid rukkijahust tooteid. Suure-Jaani vald pakub degusteerimiseks kohalikku karaskit ja suitsusinki.

Tartust ja Tartumaalt on esindatud Dorpat Hotell ja Eesti Põllumajandusmuuseum, kes pakub degusteerimiseks leiba. Lisaks on messil esindatud Vaibla Puhkekeskuse, Eesti Maanteemuuseumi, Vudila Mängumaa ning Hotell Räpina ja Kiudoski Restorani infomaterjalid.

Messipinna kujunduskontseptsioonis kasutatakse National Geographicu kollaste akende elemente, et rõhutada regiooni erinevaid avastamist väärt paikasid.

Messiboksis toimub ka loosimäng, kus külastajatel on võimalik võita kokku üle 120 atraktiivse Lõuna-Eestiga seotud auhinna. Auhinnad on välja pannud: Vudila Mängumaa, Alatskivi loss, Suur Munamägi, Põltsamaa Muuseum, Eesti Maanteemuuseum, Karupesa Hotell, Hotell Räpina ja Kiudoski Restoran, GMP Clubhotel ja Pühajärve Restoran, Teater Vanemuine, Tartu Ülikooli muuseumid, Tartu Näitused ja Maamess, Hotell Draakon, Barclay Hotell, Aleksandri Hotell, Ilmatsalu Motell, Suudlevad Tudengid, Meat Market Steak & Cocktail, Cafe Truffe, Werner, Uhti Avatud Ateljee.

Talvepealinnas huugavad lumekahurid

Otepääl on lumekahurid tööhoos. Foto: Monika Otrokova

Talvepealinnas Otepääl töötavad lumekahurid täiel võimsusel. Ilm.ee andmetel on Otepääl praegu külma -8 ºC, nädalavahetuseks on EMHI andmetel oodata parajalt krõbedat talveilma.

Otepää piirkonnas on kolm mäesuusakeskust – Kuutsemägi, Väike Munamägi ja Ansomägi, üle 100 km suusaradu, millest põnevama reljeefiga suusarajad jäävad Tehvandi Spordikeskuse territooriumile, lisaks sellele tegutseb Linnamäe nõlval Otepää Snowtubing. Alanud on aktiivne lumetootmine.

Kuutsemäe ja Munamäe suusakeskuste kodulehtede andmetel (www.munakas.ee ja www.kuutsemae.ee ) on seal alanud usin lumetootmine. Kuutsemägi ootab külastajaid alates 17.jaanuarist, mil laskumisnõlvad on külastajatele taas avatud. Plaanis on avada Lilleoru ning Tinnijaagu nõlvad ja võimalusel ka Kuutse nõlv, täpsemat infot antakse kodulehe vahendusel kolmapäeval-neljapäeval. Munamäel on esimene võimalik avamine plaanis 18.jaanuaril.

Tehvandi Spordikeskuses on jälle läbitav 1,7km suusarada suusatamiseks ainult vabatehnikas. Mahasadanud õhuke lumekiht on muutnud raja läbitavaks kuid rajal on lund vähe (kohati ärasulanud kunstlume kohtades ainult mõni sentimeeter) ja kitsas ning klassika jälge tõmmata ei saa. Avatud on ka 9 rajaga talvine disc golf´i park kuid palutakse kindlasti mitte mängida suusaradade piirkonnas suletud 9 suvisel rajal! Alustati ka lumetootmist kahuritega staadioni ja Hobuseraua piirkonnas. Vaata lisainfot www.tehvandi.ee

Ühistud ootavad lumekoristusel linna abi, mitte ähvardusi

Korteriühistutele teeb talviti enim muret kõnniteede korrashoid, kuna ühistud ei vastuta mitte ainult oma hoovi, vaid ka
kinnistuga piirnevate kõnniteede libeduse tõrje ja lumerookimise eest. Tallinna linnaametnikud manitsesid oma pressiteates kinnistuomanikke pealinnas lõpuks maha sadanud lund hoolsalt koristama, et mitte trahvi saada.

“Lumekoristus lisab ühistutele hulga kohustusi, mis rahaliselt jäävad korteriomanike kanda,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL)
juhatuse liige Urmas Mardi. “Tihtilugu näeb aga pilt kahjuks välja selline: korteriühistu kojamees saab suure vaevaga pika tänava puhtaks
roogitud, kui tuleb lumesahk ja loobib selle taas autoteelt tõstetud soppa täis.”

Mardi peab taolist olukorda, kus lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku
ülesandeks, ebaõiglaseks ning rõhutab, et kõnniteede puhastus võiks olla võrdselt linna ja ühistute kanda. “Seda toetasid ka mullu sügisel peetud korteriühistute suurfoorumil nii meie ühistute esindajad kui ka kohale tulnud IRL, RE ja SDE poliitikud,” kinnitas ta.

Vääna-Jõesuus saab teritada puutööriistu

1. veebruaril toimub Vääna-Jõesuus meistrikoolitus traditsiooniliste puutööriistade teritamises. Koolitust viib läbi Andres Ansper, kes on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala õppejõud.

Kursus algab kell 12 ja kestab kuus tundi. Ürituse toimumise kohaks on Vääna-Jõesuu kool (Hiie tee 21, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald).

Osalustasu: 20 eurot (kursus toimub kui registreerujaid on vähemalt 10)

Kursuse sisu: 2h teoorialoengut teemadel abrasiivmaterjalid, teritusnurgad, puidu omaduste ja töövahendite disaini vahelised seosed. 4h tutvustatakse ja praktiseeritakse erinevaid teritusvahendeid ja võtteid, alates kõige lihtsamatest ja odavamatest kodus valmistatavatest süsteemidest kuni lintlihvide, vesikäiade ja erinevate rakisteni. Läbi võetakse tööriistad: kirves, nuga, peitel, höövel, võimalusel ka oherdid/puurid ja käsisaed.

Lisainfo ja registreerumine: Priit Mägi, priit.magi@online.ee, tel. 5537604

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuses arutletakse küttelahenduste üle

23. jaanuaril toimub teabekonverentside sarja avaüritus ” Targad küttelahendused energiatootmises. Milline on energia õiglane hind?

Konverentsil räägitakse milline võiks olla tark küttelahenduste valik lähiaastatel. Kas valida kaugküte või lokaalküte? Milline on kütte õiglane hind ja millised on olnud Rakvere energiamajanduse viimaste aastate arengud. Esinevad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Martin Thalfeldt, Eesti Maaülikooli õppejõud Mart Hovi, Konkurentsiameti ja Eesti Arengufondi ning juhtivate erialaliitude – Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Eesti Soojuspumba Liidu, Eesti Kütte ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse – spetsialistid.

Koolitus- ja arendussuuna juhi Andres Jaadla sõnul on teema aktuaalne. Talviste kõrgete küttearvete valguses mõtlevad paljud, kas tema poolt valitud kütteliik on õige ja võibolla peaks oma energiakasutust muutma või kombineerima erinevate kütteliikide vahel. Targa Maja juhatuse liikme Kalle Karroni sõnul tegemist kõrgetasemelise konverentsiga, kus käsitletakse väga olulisi energiatootmisega seotud teemasid.

Konverentsi päevakavaga saab tutvuda siin: http://www.rakveretarkmaja.ee/targadkyttelahendused.html

Infopäev eakatele “Kodaniku õigused ja kohustused Euroopa Liidus”

Europe Directi Võru teabekeskus koos Võru Pensionäride Päevakeskusega korraldavad maakonna eakatele elanikele suunatud infopäeva “Kodaniku õigused ja kohustused Euroopa Liidus”.

Ürituse eesmärgiks on anda infot ELis kehtivatest pensionitest/hüvitistest/toetustest, tutvustada erinevaid tervisega seotud teemasid ning 2014. aasta maikuus toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi. Lisaks on osalejatel võimalik kohtuda ka parlamendisaadikute Ivari Padari ning Indrek Tarandiga.

Infopäev toimub 7. veebruaril Võrumaa Toidukeskuses (Kreutzwaldi 27, Võru) algusega 11:00. Oma osalemisest palume teatada hiljemalt 5. veebruariks aadressil astrid@vorupensionar.ee või telefonil 53933109.

Üritus on tasuta! Kohtade arv on piiratud!

Samson-Himmelstjerna Sihtasutus jagas toetusi

Samson-Himmelstjerna Sihtasutuse nõukogu jagas eelmise aasta lõpus 2014. aastal ellu viidavatele Rõuge kogukonna projektidele toetusi kokku 39 308 euro ulatuses.

Sihtasutus toetab Rõuge põhikooli, sealhulgas jätkuvalt saksa keele õpet, Rõuge lasteaia lastele rahvariiete ostmist, Nursi külakeskuse teenuskeskuseks arendamist (luuakse pesemisvõimalused kohalikele inimestele), Rõuge hooldekodu, muuhulgas pesupesemisvõimaluse loomist Rõuge aleviku inimestele ning Rõuge kogudust. Toetust said ka andekad noorsportlased Marten Kikas ja Thomas Kuus, veteransportlane Karin Laine ning Rõuge spordiklubi noorte jäähoki treeningud. Fond toetab ka vendade Kail ja Han-Hendrik Piho ettevalmistust Sotši olümpiaks. Lisaks toetati vallarahva Väimelas ujumas käimist, Rõuge priitahtlike pritsimeeste ja Rõuge jahiseltsi tegevust.

Rõuge valla aukodanik Alexander von Samson Himmelstjerna sõnul on tema poolt rajatud sihtasutus Rõuge kogukonna elu lahutamatuks osaks, mitte ainult rahastusallikaks. Sihtasutuse sooviks on aidata valdkondi kus esineb sotsiaalseid vajadusi, samas toetades Rõuge valla jõupingutusi muuta kogukond atraktiivsemaks. Samuti läheb osa eelarvest vallas tähtsat rolli omavatele MTÜ-dele nagu näiteks vabatahtlikud tuletõrjujad. Fondi rahastusotsused saavad teoks tihedas koostöös Rõuge vallavalitsusega.

Saksamaal Hamburgis resideeruv, kunagise Rõuge mõisniku järeltulija, Alexander von Samson – Himmelstjerna on 10 aasta jooksul panustanud kohalikku kogukonda üle 369 000 euro, mis on tähelepanuväärne panus nii Võrumaa kui kogu riigi arengu hüvanguks.