Lääne maavanem tegi Rootsi suursaadikule ettepaneku kõnekeskuse loomiseks

(vasakult)suursaadiku sekretär Katrin Valdek, suursaadiku abikaasa Barbro Allardt Ljunggren, Lääne maavanem Innar Mäesalu ja Rootsi suursaadik Anders Ljunggren
Paremalt suursaadik Anders Ljunggren, maavanem Innar Mäesalu, suursaadiku abikaasa Barbro Allardt Ljunggren, ja sekretär Katrin Valdek.

Eile kohtus Lääne maavanem Innar Mäesalu maavalitsuses Rootsi suursaadiku Anders Ljunggreniga. Arutlusel olid nii praegune olukord Läänemaal kui Rootsi ja Läänemaa koostöö võimalused.” Eesti ja eriti just Läänemaa vastu on Rootsil suur huvi. Paljudel rootslastel on juured siin, lisaks on teie maakonnaga seotud ajalooline rannarootslaste temaatika, aga lisaks minevikule on veel tulevik,” alustas Ljunggren kohtumist.

Maakondlikul tasandil pidas suursaadik heaks ideeks maavanema mõtet tuua Läänemaale mõne Rootsi ettevõtte kõnekeskus. “See soosiks rootsi keele õppimist ja looks just selliseid tarku, hea palgaga töökohti, mida Läänemaa vajab,” tutvustas Mäesalu oma ideed. Suursaadik lubas väljakutse vastu võtta ja proovida leida partnereid, kes aitaksid seda teoks teha.

Tähtsaks pidas suursaadik veel Noarootsi Gümnaasiumi toetamist, eelkõige sealse rootsi keele õppimise võimaluste pärast. Samuti pakuksid tema sõnul rootsi turistidele huvi Rannarootsi muuseum ja Iloni Imedemaa, aga polevat kindel, kui paljud rootslased üldse nendest turismiatraktsioonidest teadlikud on.

Loe edasi: Lääne maavanem tegi Rootsi suursaadikule ettepaneku kõnekeskuse loomiseks

VVV matkasarja avamatk toimub 1. veebruaril

Talvine matk leiab aset Konguta vallas Vellaveres 1. veebruaril kell 11. Piisavate lumeolude korral suusatame. Kiirematel on veel võimalik registreerida end räätsamatkagruppi. Räätsadega minnakse piisava lume korral, õhukese lumega liigume jalgsi.

Uurime loomade tegevusjälgi. Korraldajate poolt on organiseeritud ka väike kehakinnitus.

Matkasari koosneb neljast matkast erinevatel aastaaegadel. Kõiki matkasarja neli matka läbinut ootab sarja lõppedes üllatus!

Registreeri osavõtt: triinu@vvvs.ee, tel 525 4172. Kogunemine kell 10.45 Vellaveres. Lisainfo kogunemispaigast: www.vvvs.ee.

Triinu Pertels

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA

Pilkuse külaselts jätkab pühapäevaste kirbuturgudega

Leivategu Pilkusel. Foto: Merike Kukk
Leivategu Pilkusel. Foto: Merike Kukk

Pilkuse külaselts on korraldanud kord kuus pühapäeviti kirbuturgusid ja koolitusi, ka sellel aastal jätkuvad Pilkuse külamajas nii pühapäevased kirbuturud kui ka koolitused.

Merike Kukk Pilkuse külaseltsist ütles, et viimane koolitus toimus 11. jaanuaril Hellenurme Veskimuuseumis. Koolitusel õpiti leivategu – kuidas teha juuretist, sõtkuda tainast ja küpsetada leiba. Koolitusel olijad said ise teha oma kuju ja märgiga leiva. Niikaua, kuni leivad ahjus küpsesid, sai veskis ringi vaadata ning näha, kuidas tehakse jahu. Leivategemise koolitusel oli huvilisi nii naabervaldadest kui ka toitlustusasutustest.

Viimane kirbuturg toimus 19. jaanuaril ja siis oli teemaks remonditegemine. Kohal oli Sadolini esindaja, kes andis ülevaate kaasaegsetest värvidest, kruntvärvidest ja niiskustõketest. Kõik huvilised said oma küsimustele ka vastused.

Järgmine koolitus toimub 23. veebruaril kell 12 Pilkuse külamajas. Seekord on teemaks fruktodisain ehk puu- ja juurviljadest kaunistuste valmistamine. Koolitusele võivad osalejad kaasa võtta oma koduaia porgandid, suure kartuli, õunad, sibulad. Peolauale annavad kaunistatud puu- ja juurviljad hoopis teistsuguse väljanägemise ja kindlasti meelitab see ka lapsi rohkem puu- ja juurvilja sööma.
Koolitusele on oodatud kõik huvilised, sealhulgas ka toitlustusasutused. Koolituse tasu on 7 eurot, registreeruda tel 519 74916 või e-posti teel: harmamardi@hot.ee

Järgmine Pilkuse kirbuturg toimub aga 16. veebruaril, siis on teemaks kodused leivad.

Monika Otrokova

Kooriühing jagab laupäeval aastapreemiad

Laupäeval, 25. jaanuaril 2014 kell 15 toimub Estonia kontserdisaalis Eesti Kooriühingu aastakontsert „Päikese poole“ ja aastapreemiate üleandmine.

2013. aasta koorivaldkonna parimad tehakse teatavaks 13 kategoorias – aasta koor, puhkpilliorkester, dirigent, orkestridirigent, noor dirigent, dirigent-muusikaõpetaja, aasta toetaja, korraldaja, aasta kooriplaat, koorihelilooja, tegu, koostööpreemia ja üksmeelepreemia. Nominente on kokku 87.

Kooriühingu esimehe ja kontserdi kunstilise juhi Raul Talmari sõnul on kultuuri võrreldud püramiidiga, mille tipu kõrgus sõltub aluse suurusest. „Kooriühingu aastakontserdil tunnustatakse neid, kes koori- ja orkestrimuusika püramiidi tipus möödunud aastal silma paistsid,“ sõnas Talmar. Lisaks Kooriühingu aastapreemiatele saavad kultuuriministeeriumi tänukirjad need dirigendid, kes on aasta jooksul saavutanud kõrgeid kohti vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Samuti antakse üle Gustav Ernesaksa, Uno Järvela ja Heino Kaljuste fondi preemiad. Loe edasi: Kooriühing jagab laupäeval aastapreemiad

XX Võru Folkloorifestival avab pühapäeval hooaja

XX Võru Folkloorifestival avab hooaja pühapäeval, 26. jaanuaril kell 16 Võru Kandles Venemaa folklooriansambli Skaz (tõlkes: Lugu) kontserdiga.

17.-20. juulini toimuv XX Võru Folkloorifestival kannab nime “Lugu”.

Festivali tegevjuht Kadri Valner: ”Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale. Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.”

Neist lugudest saabki kokku XX festival, kuhu täna oodatakse rahvatantsurühmi ning pillimehi lisaks Eestile ka Mehhikost, Indiast, Montenegrost, Kolumbiast, Prantsusmaalt, Slovakkiast, Austriast, Lätist.

”Meeldiv on, et festival on rahvusvaheliselt täna nii tuntud, et saame vastu võtta vaid iga kuuenda soovija,” tõdes Valner. See on märk pikaaegsest traditsioonist ning heast ettevalmistustööst. Mullu võeti Võru folkloorifestival UNESCO juures tegutseva festivalide organisatsiooni CIOFF nimekirja.

Festivalihooaja avab selle aasta tunnuslausega samanimeline folklooriansambel Skaz Venemaalt Pihkva oblastist. Ansambel loodi 1977. aastal. Tegemist on unikaalse ja eksperimenteeriva kollektiiviga, kes on tõestanud, et vene rahvalike muusikainstrumentide loomingulised võimalused on piiritud. Kuigi ansambli loomingupalett põhineb kindlalt rahvuslikkusel, on seda aja jooksul mõjutanud maailmakultuur ning ta on rikastunud uute värvide ja kaasaegse kõlaga. Ansambli tantsugrupis on omavahel ühendatud tants ja näitlejameisterlikkus. Iga tantsunumber jutustab mõnd lugu, seetõttu sobib Skaz eriti hästi avama selleaastast Võru folkloorifestivali hooaega.

Pihkvas tutvustati Põlvamaa turismivõimalusi

Infopäev Pihkvas.  Foto: Sander Silm
Infopäev Pihkvas. Foto: Sander Silm

16.- 17. jaanuaril toimus SA Räpina Inkubatsioonikeskuse eestvedamisel Pihkvas Põlvamaa turismivõimalusi tutvustav infopäev.

Kohtumiste tulemusena lepiti kokku, et veebruaris sõlmitakse SA Lõuna Eesti turism ja Pihkva Turismiinfokeskuse vahel informatsioonivahetuse leping. Märtsis avaldatakse Pihkva oblasti Kaubanduse- ja Tööstuspalati ajakirjas Põlvamaad tutvustavad lood ning aprillis korraldatakse Pihkva reisikorraldusfirmadele Põlvamaad tutvustav reis.

Pihkvas külastati ka muuseume ja fondihoidlaid.

Maret Reinumägi

Lastefond toetab ihtüoosi põdevaid lapsi

lastefondTartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond kogub veel sellel aastal annetusi ihtüoosi põdevate laste ja noorte toetuseks. Juba seitse aastat kestnud projekt lõpeb detsembris.

Ihtüoos on pärilik ja eluaegne nahahaigus, mida nimetatakse ka kalasoomustõveks. Ihtüoosi puhul on naha sarvkihi rakkude uuenemine kiirenenud või on aeglustunud nende irdumine. Kahjustunud nahka ei ole võimalik terveks ravida, kuid regulaarse ja korraliku nahahoolduse ja ravimite tarvitamisega on võimalik naha seisukorda oluliselt parandada. Vajalike kreemide-salvide kogus ühes kuus võib ulatuda mitme kilogrammini, kuid Eesti Haigekassa seda ravikuluna ei arvesta. Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi president Annika Volke ütles, et nende laste jaoks on kreemid ravim ning riik peaks seda ka niimoodi arvestama.

Lastefond alustas ihtüoosi põdevate laste toetamist juba 2007. aastal kampaaniaga “Keegi pole seda väärt” ja teeb seda siiani: 2014. aastal on toetusesaajate nimekirjas 14 last, igaühte neist toetatakse kuni 64 euroga igas kuus.

Kuigi ihtüoosi põdevate laste toetamine ei ole enam ammu olnud fondi põhikampaania, leidub ikka neid, kes teevad annetuse just neile lastele mõeldes.

Reedest pühapäevani toimub talvine aialinnuvaatlus

talv_logoEesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 24.-26. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim kodanikuteaduse (citizen science) projekt Eestis. Mullu 2500 osalejaga linnuvaatluspäevad toimuvad tänavu viiendat korda. Esmakordselt toimub üritus ka reedel, võimaldades osaleda ka lasteaedadel ja koolidel. Aialinnuvaatlus annab suurepärase võimaluse veeta tund aega pere, laste ja loodusega, andes seejuures ka väikese panuse linnuteadusesse. Väga populaarseks on osutunud Eestis ainulaadne vaatluste online-sisestusankeet ning võimalus jälgida kõikide teiste aialinnuvaatlejate tulemusi.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 24.-26. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line ankeeti http://www.eoy.ee/talv/vaatlusankeet/ või interneti puudumisel saata ürituse koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005).eoy_logo

Eestis korraldatakse talvist aialinnuvaatlust viiendat aastat. Mullu edastas oma vaatlused 2501 linnusõpra 1817 vaatluskohast, kokku vaadeldi 65 266 lindu 61 liigist.

Eelmiste aastate tulemusi, täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks ning talviste lindude määramisabi leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv. Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Narvas toimub Põhjamaade ja Balti riikide koostöötoetuste teabepäev

Põhjamaade Ministrite Nõukogu (PMN) esindus Eestis kutsub kõiki avaliku sektori töötajaid, MTÜ-des ja kultuuri valdkonnas tegutsevaid inimesi teisipäeval, 28. jaanuaril Narva teabepäevale. PMNi nõunikud tutvustavad Põhjamaade ja Balti riikide koostöötoetusi ning kõigil huvilistel on võimalik otse nõunikelt toetuste kohta küsida.

PMNi toetuste laiem eesmärk on soodustada Põhjamaade ja Balti riikide koostööd, et ühtlustada piirkonna arengut ning tugevdada ühist konkurentsivõimet maailmas.

Toetused katavad eelkõige reisi- ja majutuskulud ning päevaraha. Täpsemalt saab erinevate toetusvõimalustega tutvuda PMNi Eesti esinduse kodulehel www.norden.ee.

Narva teabepäeva sissejuhatuseks allkirjastavad PMNi Eesti esindus ja Narva Linnavalitsus aastase koostööleppe. Esimene taoline koostöölepe sõlmiti 1998. aastal. “Soovime kaasata koostöösse Põhjalaga kõiki Eesti piirkondi, sealhulgas Virumaad ja piiriäärset Narva piirkonda, kus teeme tihedat koostööd Narva Noortekeskuse ja TÜ Narva Kolledžiga,” selgitab PMNi Eesti esinduse direktor Berth Sundström.

Lisaks Narvale on PMNi Eesti esindusel pikaaegne hea koostöö Valga ja Pärnu maavalitsustega.

Teabepäev toimub koostöös Narva Noortekeskuse ja OÜ Narva Gate. Üritus on tasuta, eesti ja vene keeles ning ilma eelneva registreerimiseta.

Põhjamaade valitsused otsustasid luua PMNi koostöö tugevdamiseks ja tõhustamiseks 1971. aastal. PMNi esindus Eestis avas uksed juba 1991. aasta kevadel. Kui algusaastail kirjeldas Eesti ja Põhjamaade koostööd pigem ühesuunaline abi saamine ja andmine, siis nüüdseks on tegu võrdse partnerlusega, nagu seisab ka sellest aastast uuenenud PMNi ja Balti riikide koostöösuunistes.

PMNi Eesti esindus aitab ellu viia projekte, mis toetuvad Põhjamaade väärtustele ja prioriteetidele, kus leidub ühiseid huve Eestiga. Tegevusvaldkondadeks on roheline majandus, loomemajandus, heaoluühiskond (nt inimkaubanduse vastane võitlus, sooline võrdõiguslikkus), teadus ja innovatsioon ning kultuur.

Aeg: 28. jaanuar 2014 kell 11-13
Koht: Kreenholmi kellatorn, OÜ Narva Gate seminariruum, Kose 12, Narva

 

Täna möödub Eesti Energia elektritootmise algusest 65 aastat

Balti elektrijaam oli maailma esimene suurevõimsuseline kõrgrõhuelektrijaam, mis põletas madala kvaliteediga ja suure tuhasisaldusega kütust. Tänaseks on musta tossuga korstnad ajalugu ja põlevkivielekter on tänu tehnoloogiate arenemisele ja mitmesugustele puhastusseadmetele puhtam kui kunagi varem.

Kohtla-Järve soojuselektrijaama valmimisega 1949. aastal sai Eestis alguse kaugkütte ajastu. Kohtla-Järve oli esimene kaugküttele üle läinud linn Eestis – soojuselektrijaam tootis sealsete ettevõtete ja elanike tarbeks auru ja kuuma vett.

“65 aastat tagasi alustasime elektri tootmist ühe katlaga, mille võimsus oli 12MW. Nüüdseks omab Eesti Energia 160 korda rohkem ehk ligi 2000MW elektri tootmise võimsusi, mis kindlustavad kogu Eesti energiajulgeoleku ja -sõltumatuse,” võrdles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive ettevõtte esimest sammu elektri tootmises tänapäevaga.

Kohtla-Järve elektrijaama käivitamine oli tööstusele ja kodutarbijate jaoks suure tähendusega. Sõjajärgsel ajal oli elektrienergia tootmisvõimsuste nappuse tõttu piiratud nii tööstusettevõtete kui koduklientide energiatarbimist. Kodudes oli tarbimise piiramiseks näiteks kindlaks määratud lubatud elektripirnide arv.

Oluliseks tegi Kohtla-Järve soojuselektrijaama rajamise seegi, et lisaks riigis valitseva energiadefitsiiti leevendamisele, oli see Eesti esimene teise maailmasõja järgselt projekteeritud ja ehitatud elektrijaam.

Kohtla-Järve soojuselektrijaamas võeti esmakordselt kasutusele ka tol ajal uudne põlevkivi tolmpõletustehnoloogia. Kuigi uue tehnoloogia rakendamine ei sujunud kergelt ja algusaastatel oli jaama töökindlus madal, sai tehnoloogia täiustamisel tehtud märkimisväärne töö jõudmaks töökindlate ja efektiivsete põlevkivikateldeni.

Kuigi tolmpõletustehnoloogiast ei ole tänaseni energeetikas täielikult loobutud, kasutavad viimsel kümnendil Eestisse rajatud energiaplokid kaasaegsemat ja efektiivsemat keevkihttehnoloogiat. Ka valmiv Auvere elektrijaam hakkab kasutama uue põlevkonna keevkihttehnoloogiat.

Eesti Energia kontserni kuulus Kohtla-Järve soojuselektrijaam 2010. aastani, mil Eesti Energia müüs selle Viru Keemia Grupile.

2014. aastal tähistab Eesti põlevkivienergeetika mitut olulist juubelit. Tänavu peab 75. juubelit Eesti Energia ning maailma suurimad põlevkivielektrijaamad – Balti ja Eesti elektrijaam tähistavad vastavalt 55. ja 45. juubelit. Sellel aastal tähistavad oma juubeleid ka Eesti Energia Tehnoloogiatööstuse testimiskeskus (50) ja Eesti Energia Kaevanduste logistikaettevõte (65).

Põlevkivienergeetika juubeliaastal pakub Eesti Energia erinevaid võimalusi energeetika ajaloo ja tänapäevaga tutvumiseks. Eesti Energia teeb juubeliaastal huvilistele lahti ettevõtete uksed ning aasta üheks olulisemaks sündmuseks on täieliku renoveerimise läbinud ja uue ekspositsiooniga Energia avastuskekse avamine eeloleval suvel.

Pikemalt Kohtla-Järve soojuselektrijaama ajaloost saab lugeda Eesti Energia blogist!

 

Europe Direct’i teabekeskus – Võru alustab Euroopa väärtfilmikohvikute sarjaga

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel alustavad igakuist väärtfilmiõhtute sarja “Euroopa filmikohvik”. Ürituse eesmärgiks on tutvustada maakonna elanikele filme, mis tõstavad esile Euroopa identiteediga seonduvaid põhiväärtusi, uurivad Euroopa kultuurilist mitmekesisust või käsitlevad Euroopa ülesehituse eri aspekte.

Esimesel filmiõhtul linastub mängufilm “Tänava kohal vee all” (Taani 2009). See on tragikoomiline lugu tänapäeva täiskasvanute põlvkonnast, kus kõik on võimalik ja fantaasial pole piire. Kuid kõikidel valikutel on tagajärjed.

Ask on abielus Annega. Neil on head töökohad, armsad lapsed ja korter Christianshavnis, Kopenhaageni parimas linnaosas. Kõik on nii nagu peab olema ühes modernses perekonnas, mis mängleva kergusega ühendab töö, lastekasvatamise ja armastuse. Ühel päeval aga teatab Ask, et soovib abielus aja maha võtta. Tema otsus mõjutab kohe kõiki ümberkaudseid ning suhteid tekib ja kaob.

“Tänava kohal vee all” on muuhulgas suurepärane vaatefilm Kopenhaageni linnast kogu selle ilus ning suur osa võtetest toimusid uues uhkes teatrimajas.

Film on taani keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.

Pärast filmi on külastajatel võimalik kohvikus nautida tasuta teed ja kohvi ning arutleda erinevatel filmis kajastatud teemadel.

Filmikohvikute sarja toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp. Filmi linastus toimub Taani saatkonna Eesti esinduse vahendusel Taani Filmiinstituudi toel.

Üritus on tasuta!

Rõuge jääväljak on kolmandaks hooajaks valmis

Foto: Rõuge valla FB leht

HEAD SPORDISÕBRAD, Rõuge jääväljak on kolmandaks hooajaks valmis!

Jääväljaku lahtioleku ajad

Esmaspäev
15.30 – 19.00 Vaba jää (olemas treener, uiskude laenutus)
19.00 – 21.00 Hokitreening
Kolmapäev
15.30 – 19.00 Vaba jää (olemas treener, uiskude laenutus)
19.00 – 21.00 Hokitreening
Laupäev
11.00 – 14.00 Vaba jää (uiskude laenutus)
14.00 – 16.00 Hokitreening
Pühapäev
12.00 – 16.00 Vaba jää

Teisipäeval, neljapäeval ja reedel teostatakse jää hooldust.
Uiskude laenutamine E, K ja L spordihoone keldrikorrusel. 1 tund = 1 euro.
NB! Pühapäeviti uiske ei laenutata!

Jääväljaku kasutamine tasuta.

Loe edasi: Rõuge jääväljak on kolmandaks hooajaks valmis

Homme algavad Viljandis Eesti meistrivõistlused 64ruudulises kabes

Homme, 23. jaanuaril kell 11.00 algavad Viljandi gümnaasiumis (Hariduse 2) Eesti meistrivõistlused 64ruudulises kabes. Turniiri avab Viljandi volikogu kultuurikomisjoni esimees Tonia Tamra. Viljandi lapsed saavad reedel kell 9.00 osa võtta simultaanist nii Viljandi gümnaasiumis kui ka Viljandi Jakobsoni Koolis. Võistlusi on võimalik alates neljapäevast kuni pühapäevani Viljandi gümnaasiumi aulas jälgida. Mängude ajakava pannakse üles homme Eesti Kabeliidu kodulehele www.kabeliit.ee.

“Kabel on Viljandis ajalooliselt väga pikad traditsioonid, mistõttu Eesti Meistrivõistlused Viljandis on kabe jaoks nagu kojutulek,” ütles Viljandi linnapea Ando Kiviberg. “Eesti Kabeliidu algatus tuua võistlused erinevatesse Eesti maakonnakeskustesse elavdab kohaliku spordielu ning innustab nii noori kui vanemaid inimesi alaga tegelema. Kabe ning mõttespordi eelis on see, et sellega tegelemiseks ja heade sportlike tulemuste saavutamiseks ei ole vanus piirav tegur. Samuti peame füüsilise tervise kõrval tõsist tähelepanu pöörama vaimsele tervisele, milles on mõttespordil tähtis roll. Loodan, et meie Viljandi õpilased ja ka teised huvilised leiavad sellelt turniirilt indu hakata ka ise tegelema mõttespordi ja kabega. Linnarahval on võimalik jälgida, kuidas mängivad tõelised meistrid.”

“Oleme viimastel aastatel korraldanud Eesti meistrivõistlusi maakonnakeskustes – et kabet üle Eesti laiemalt populariseerida,” rääkis Eesti Kabeliidu president Janek Mäggi. “Eelmisel aastal toimusid võistlused Pärnus, aasta varem Haapsalus. Viljandil on Eesti kabeelus olnud väga oluline roll – siit on pärit Urmo Ilves, rahvusvaheline suurmeister ja üks paremaid kabetajaid. Viljandi kabeelu hing pikkade aastate jooksul Edgar Mitt oli ka Eesti Kabeliidu juhatuse liige. Olen ka ise Viljandi turniiridel väga palju mänginud ning usun, et paljude kabetajate jaoks on Viljandis ka omajagu nostalgiat ja head taaskohtumisrõõmu tuttavas paigas. Nagu mujal korraldame ka Viljandis simultaane, mis võimaldavad lastel proovida kätt oma ala suurimate meistritega.”

Korraga toimuvad nii Eesti meeste 66. meistrivõistlused kui ka Eesti naiste 58. meistrivõistlused 64ruudulises kabes, kus osaleb ca. 25 võistlejat, kelle hulgas on suurmeister Arno Uutma ning kümnekordne Eesti meister Kaari Vainonen.

Eesti Kabeliit (www.kabeliit.ee ) asutati 22. aprillil 1990. Rahvusvahelise Kabekonföderatsiooni (FMJD) liikmeks võeti Eesti Kabeliit vastu 19. oktoobril 1991. Eesti Kabeliit on Euroopa Kabekonföderatsiooni (EDC) asutajaliige 13. augustil 1998, mis asutati samuti Tallinnas ning on Eesti Olümpiakomitee liige. Eesti Kabeliidul on 14 liikmesklubi. Eestis harrastatakse mitut kabeliiki, kõige suurema kandepinnaga on vene kabe ja rahvusvaheline kabe (vastavalt 64-ruuduline ja 100-ruuduline kabe). Aktiivseid kabe harrastajaid on Eestis üle 1 000. Eestis on palju kõrgetasemelisi kabetajaid, teiste seas kolm rahvusvahelist suurmeistrit: Urmo Ilves, Arno Uutma ning Kaido Leesmann.

 

ERMi näitusemaja vana klaver saab hääled sisse

29. jaanuaril ERMi näitusemajas toimuva helikoosoleku külaliseks on Soome muusik Antti Tolvi. Ta esineb ERMi vanal häälest ära klaveril.

„Sellest tuleb pingevaba, intiimne ja hüpnootiline akustiline etteaste, mida ei tohiks kindlasti vahele jätta,“ kirjeldavad tulevat üritust korraldajad.

Plaadifirma Fonal Records tutvustab Annti Tolvi muusikat oma veebilehel järgmiselt: „Antti Tolvi on iseõppinud multiinstrumentalist. Ta on mänginud mitmetes bändides, nende seas Lau Nau, Rauhan Orkesteri ja Lauhkeat Lampaat. 1977. aastal Soome läänerannikul Panelias sündinud Tolvi hakkas koos vendadega muusikaga iseseisvalt tegelema. Aastatel 2000–2001 õppis ta Varanasis klassikalist India muusikat ja see märkis pöördepunkti tema muusikalises tajus. Tagasi koduses Soomes, tegeles ta mitmeid aastaid free jazziga, kuni hiljutine maale elama kolimine andis tõuke süveneda veelgi enam sooloimprovisatsiooni – ammutades Antti enda sõnul inspiratsiooni „harmooniatest, ülemhelidest, helidesse süvenemisest, alguse ja lõpu puudumisest ja sellest, kuidas eimillestki sünnib miski lihtsalt täiuslik, rahu“.

helikoosolek:tartu on regulaarselt toimuv kohtumine inimestele, keda huvitab heli meie ümber kõigis oma väljendustes. Kohtumiste raames leiavad aset jutuajamised, esitlused, kontserdid, töötoad, arutelud ning väljasõidud. Kõigi tegevuste eesmärgiks on uurida heli esinemist ning kasutusvõimalusi kõikvõimalikes kontekstides: kunstis, muusikas, arhitektuuris, ökoloogias, filosoofias, sotsiaalses ja kultuurilises vastasmõjus jms. Ka osalejatel on võimalus vastavalt oma huvidele või tegevustele tegevusi või arutlusteemasid välja pakkuda. Helikoosoleku kohtumisõhtud toimuvad iga kuu viimasel kolmapäeval.

helikoosolek:tartu korraldajaks on MoKS ja seda toetavad Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Linnavalitsus.

Otepää kultuuri- ja spordirahvas pidas pidu

17. jaanuaril toimus Nuustaku pubis traditsiooniline Otepää kultuurikollektiivide uus-aasta pidu, mille teemaks oli “Katus sõidab”. Peol tunnustati ka Otepää valla parimaid sportlasi.

Otepää valla spordispetsialist Harald Laidre sõnas, et oma ettepanekuid parima sportlase tiitlile esitasid valla spordiklubid ja kõik vallaelanikud. Sportlasi tunnustasid volikogu esimees Jaanus Raidal, vallavanem Kuldar Veere ja haridus-kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Miia Pallase.

Otepää valla parimateks sportlasteks tunnistati Karl-August Tiirmaa, Triin Ojaste, Camen Piho, Andres Saal ja Liivi Parik. Parimaks valla võistkonnaks tunnistati FC Otepää esindusmeeskond, parimaks treeneriks Kalju Ojaste. Eriauhina sai valla noorsportlane Airiin Pikk.

Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter ütles, et peo teemaks andsid inspiratsiooni kultuurikeskuse remonditööd. Otepää Kultuurikeskuse kollektiiv tänas ja tunnustas kõiki Otepää valla isetegevuslasi ja nende juhendajaid. Õhtu jätkus meeleolukate etteastetega, kus astusid üles valla isetegevuslased. Õhtu aitas sisustada ansambel Viiser, õhtut juhtis Lauri Drubinš. Kohal olid uus-aasta peol segakoor Eveko, Otepää linetantsijad, Otepää Teater, Nuustaku segarühm, Nuustaku naisrühm, ansambel Relami, tantsutrupp FeelingGood, käsitöörühm Karukäpp.

Taidluspeo korraldas Otepää Kultuurikeskus koostöös Otepää Vallavalitsusega.

Maanteemuuseum ootab kunstiprojekte suviseks festivaliks

Maanteemuuseum kutsub kunstnikke osalema sel suvel toimuvale maanteekunsti festivalile. Väljavalitud kunstiprojektid teostatakse festivali jooksul muuseumis ja selle lähiümbruses. Osalemiseks on vaja saata ideekirjeldus, mis on ajendatud festivali teemast “ÜKS TÜKK TEED”.

15.-20. juulil toimuva maanteekunsti festivali näol on tegemist kohaspetsiifilise kunsti festivaliga, mille eesmärk on kõnekate, diskussiooni tekitavate, kindlast teemast lähtuvate kohaspetsiifiliste kunstiprojektide loomine väljaspool traditsioonilisi galerii-, teatri jms. saale. Kunsti loomise ja vaatamise kohaks festivalil on tükk vana Tartu-Võru postiteed koos Eesti Maanteemuuseumiga.

Festival loob võimaluse ja territooriumi teedega lähemaks kohtumiseks ning nende põhjalikumaks ja teistsuguseks kogemiseks, uurimiseks ning mõistmiseks. “Maanteemuuseumi jaoks on oluline käsitleda teede temaatikat laiemalt ja avada erinevaid vaatenurki, kui on lihtsalt igapäevane tee, mida mööda me liigume,” rääkis ürituse ideest muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Oma kunstiprojekti ideedega on oodatud kandideerima erinevate alade kunstnikud: tänava-, maastiku- ja graffitikunstnikud, teatri-, tantsu- japerformancekunstnikud, heli- ja videokunstnikud, fotograafid, skulptorid, kirjanikud, maali- ja tekstiilikunstnikud, muusikud jne.

Kandideerimiseks ootab muuseum kunstnike elulookirjeldusi ja projektide tutvustusi hiljemalt 28. veebruariks. Saadetud projekti-ideedest valitakse välja kümmekond tööd, mis valmivad kohapeal festivalinädala jooksul. Festivali viimastel päevadel leiab aset valminud tööde esitlus, mille formaadi saab iga kunstnik ise valida.

Näitus “Metsavennad” tuleb Viljandisse

metsavennad-FB-KK-131Reedel, 24. jaanuaril kell 18.00 avatakse Sakala Keskuses metsavendlust kajastav näitus.

Väljapaneku koostaja Martin Andrelleri sõnul annab näitus ülevaate Eesti territooriumil toimunud relvastatud vastupanust Nõukogude võimu vastu alates 1944. aasta sügisest.

Kuna usuti, et Lääneriikide abiga õnnestub pärast sõja lõppu taastada Eesti Vabariigi iseseisvus, oli vabaduse nimel valmis võitlusesse asuma rohkem kui 15 000 metsavenda. Alaline mure toidu pärast, pidev varjamine jälitajate eest, igatsus ja mure perekonnaliikmete pärast saatis neid mehi iga päev. Metsavendade vastupanu suruti maha 1950. aastatel, kuigi lahinguid nõukogude julgeolekuga toimus ka hiljem.

Täismahus näitust sai külastada Okupatsioonide Muuseumis eelmise aasta märtsist oktoobrini.

Viljandi publikul on võimalus tutvuda olulise killukesega meie ajaloost Sakala Keskuse jalutussaalis 24. veebruarini.

Maarja Kool sai Lastefondi abiga endale hädavajaliku tooltõstuki

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond toetas 2500 euroga Tartu Maarja Kooli lasteaiale tooltõstuki soetamist liikumispuudega laste teisele korruseletransportimiseks .

AnnabelTartu Maarja Kooli direktor Jaanus Rooba sõnul ei olnud nende lasteaia raske liikumispuudega lastel võimalik liikuda õppehoone teisele korrusele, kus viiakse läbi liikumistunde ja füsioteraapiat ning asuvad vajalike tingimustega logopeedi ja eripedagoogi kabinetid. Lasteaia õpetajad viisid lapsi süles teisele korrusele raviteraapiatesse, mis aga on raske liikumispuudega laste spastilisuse tõttu ohtlik nii lastele kui õpetajatele.

Väljapääs keerulisest olukorrast oli spetsiaalne tooltõstuk, mille abil saab turvaliselt lapsi teisele korrusele vajalikesse tundidesse viia. Ligi 10 000 eurot maksva aparaadi soetamiseks palus kool abi ka SA TÜK Lastefondilt, kes otsustas seda ostu finantseerida 2500 euroga. Ülejäänud summa taotleti Tartu Linnavalitsuselt.

“Tartu Maarja Kooli lasteaia töötajate nimel tänan väga SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondis töötavaid häid inimesi toetuse eest! Tooltõstuk on väga vajalik riistapuu, mis võimaldab lastel turvaliselt ja rõõmsalt ning lasteaia töötajatel oma tervist säästvalt lapsed kenasti teisele korrusele teraapia tundidesse toimetada,” ütles ta.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kogutud üle 1,5 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.

 

Tartumaa osaluskogud tihendavad koostööd

31. jaanuaril ja 1. veebruaril toimub Tartumaa Tervisespordikeskuses Tartumaa noorte osaluskogude ja noorsootöötajate koostöövõrgustiku arendamise seminar “Koos on moos”.

Tartumaa Noortekogu kutsub taas kokku kõik Tartumaa osaluskogude aktivistid. Sel korral on lisaks juba tegutsevatele osaluskogunoortele oodatud ka noorsootöötajad ning noorte aktiivgrupid, kes mõlgutavad mõtteid, loomaks oma vallas või linnas noortevolikogu.

Teemad päevakorras:

• Noortevolikogu suhtlusest omavalitsusega ehk kuidas olla semu otsustajatega
• Osaluskogude koostöövõimalustest ehk miks teha üksi, kui saab koos
• Projektide rahastusest ehk kust leida veidi nutsu
• Avalikust esinemisest ja kohtumistest ehk kuidas särada ja meelde jääda

Seminar on kõigile tasuta (k.a majutus ja toitlustus), abi saab ka transpordiprobleemide korral. Registeerumine veebis.

Ligi kakskümmend kilomeetrit ootab kõndijaid

Järvamaa infoportaal annab teada, et 16. veebruaril on taas võimalus kõndida admiral Johan Pitka mälestuseks. Matkale registreerumine kestab 12. veebruari hommikul kella kaheksani.

16. veebruaril kell 10.00 antakse Jalgsemalt start ligi kahekümne kilomeetrisele rahvamatkale, mis kulgeb admirali mälestuskivi juurest läbi Järva-Jaani Peetrisse. Kellel jaoks tundub trass pikk, saab liituda matkajatega Järva-Jaani kultuurimaja juurest kell 11:30.

Järva-Jaani ja Kareda valla piiril ootab matkalisi kosutav kuum tee ja pirukad. Lõpp-punktis Peetris ootab matkalisi keha kinnituseks soe supp.

Osalejad, kellel matkal jõud raugeb, võivad loota matkaliste sabas liikuvale väikebussile, kus jalgu puhata ja vajadusel esmaabi saada. Loe edasi: Ligi kakskümmend kilomeetrit ootab kõndijaid

Avanes Virumaa pärimuskultuuri riiklik toetusprogramm

Alates eilsest saab esitada toetuse taotlusi Virumaa pärimuskultuuri programmi.

Programmi rahaline maht on suurenenud 10 % võrra ning sel aastal jagatakse Virumaa pärimusliku kultuuri toetusteks 38 115 eurot. Taotluste esitamise viimane tähtaeg on 14. veebruar.

Riikliku toetusprgrammi üldeesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Virumaa eri piirkondadele omast pärimuskultuuri ja pärimuslikku elulaadi, mis taastab nende identiteedi ja elanikele järjepidevuse tunde ning edendab seeläbi kultuurilist mitmekesisust ja loometegevust.

“Virumaa pärimuskultuuri programmi 2011-2014” koostas Kultuuriministeerium, et säilitada Virumaa eri piirkondade kultuuripärandit. Programm hõlmab Lääne- ja Ida-Virumaa territooriumil asuvaid omavalitsusi.

Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

Taotlused palutakse esitada digitaalselt allkirjastatuna: programmid@rahvakultuur.ee või saata postiga Rahvakultuuri Keskusesse aadressil J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn

Virumaa pärimuskultuuri programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda siin.

Euroopa Saunamaratoni peaauhinnaks on kümblustünn

 

IMGP29572.veebruaril 2014 korraldatakse Otepääl juba viiendat korda Euroopa Saunamaratoni. Saunamaratoni peaauhinnaks on Stylewood OÜ kümblustünn. Saunamaratonile tulijatele pakuvad mitmed piirkonna majutusettevõtted soodustingimustel majutust. Registreerimine lõpeb 26.jaanuaril .

Saunamaratoni start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest kell 12.00. Start on avatud kuni kella 13.00ni. Muutunud on finiši koht – finiš Kääriku Spordikeskuses on avatud kella 17.30ni. Samas toimub ka kell 18.00 kokkuvõtete tegemine ja autasustamine.

Stylewood OÜ poolt on peaauhinnaks välja pandud täiskomplektis siseahjuga kümblustünn, mis on 1,6m läbimõõdga ning sobib korraga kasutamiseks kuni 5le inimesele. Auhinna reaalne väärtus on 575 eurot. Lisaks peaauhinnale – kümblustünnile, saab II koha võitja Bernhard hotell majutuse koos SPA- ga, III koha võitja Andu Puhkekeskuse saunaõhtu. Eriauhinnad panevad välja SA Tehvandi Spordikeskuse Kääriku baas, Cantervilla loss, Metsatu Valge Elevandi Maja, Kunstimäe, Argo Kredemann, Karupesa hotell, Pühajärve Spa, Sangaste Rukkimaja, Nuustaku pubi, Nuustaku rantšo.  Loe edasi: Euroopa Saunamaratoni peaauhinnaks on kümblustünn

Kuidas olla terve laps?

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub lapsevanemaid koos 3-8-aastaste lastega laupäeval, 25. jaanuaril kell 11.00 Tartu loodusmajja (Lille 10, Tartu).

Alustatakse vahvate mängudega perele. Lapsevanemad saavad arstide Eda Tamme ja Marje Oona eestvedamisel arutleda vaktsineerimise teemal. Lapsed teevad koos juhendajatega põnevaid katseid ja õpivad, kuidas olla terve laps.

Sündmuse orienteeruv kestus on 1,5 tundi. Osalejatele on kaetud suupistelaud.

Eelregistreerimine e-posti aadressil info@teec.ee või tel 736 6120. Osalustasu 4 eurot lapse kohta. Kohtade arv on piiratud.

Keskkonnaklubi ajaveeb: loodushommik.wordpress.com. Keskkonnaklubi sarja toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Avati aasta linnu veebileht ja algavad jäälinnuaasta tegevused

JäälindEesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast. Käesoleva aasta linnuks on jäälind. Täna avati aadressil www.eoy.ee/jaalind aasta linnu veebileht. Sealt leiab infot selle aasta plaanidest, samuti saab lugeda jäälinnu kohta, vaadata kauneid pilte ja huvitavaid videosid.

Ühe olulisema tegevusena algas jäälinnu vaatlusandmete kogumine, et täpsustada tema talvist ja suvist levikut ning arvukust, elupaigaeelistusi jm. Eesti Ornitoloogiaühing ootab aasta jooksul teateid kõigist vaatlustest, mis on tehtud alates 1. novembrist 2013. Kõige lihtsam on oma vaatlused kirja panna jäälinnu veebilehel selleks loodud rakenduses, mis on kasutatav ka nutiseadmetes. Vanematest vaatlustest ja huvitavamatest kohtumistest palutakse teada anda e-postil riho.kinks@eoy.ee või telefonil 508 6690.

Lisaks jäälinnu tutvustamisele meedias, loodusõhtutel jm toimub sel aastal ka suur joonistusvõistlus ning suurematel fotokonkurssidel jagatakse auhindu parimate aasta linnu fotode eest. Märtsikuus ilmub traditsiooniline aasta linnu postmark, suveks valmib aga lõbus joonisfilm jäälinnu elust. Aprillis algab jõelinnustiku seire katsetamine, kus peamiseks katsealuseks on jäälind. Selle juures oodatakse abi eelkõige kanuutajatelt ja teistelt veeseiklejatelt ning kalastajatelt, kes läbivad pikemaid jõelõike. Kavas on ka jõelinnustiku inventuur valitud jõgedel. Loomulikult on sel aastal oodata ka üllatusi.

Jäälinnuga saab lähemat tutvust teha juba täna õhtul kell 20.05 Eesti Televisiooni saates Osoon, kus jäälinnust ja oma elamustest räägib loodusfotograaf Sven Zacek. Kolmapäeval kell 18 toimub Tartu Loodusmajas aga esimene jäälinnu loodusõhtu.

Viljandi valmistub uisumaratoniks

Viljandi uisumaraton

Foto: VILJANDI RATTAKLUBI

Nädala pärast on uisutajad oodatud Viljandi järvele, kus pühapäeval, 26. jaanuaril peetakse viiendat aastat järjest Mulgi uisumaratoni.

Juba reedel oli jää paksus järvel kaheksa sentimeetrit ning see kasvab vähemalt kaks sentimeetrit ööpäevas. Arvestades järgmise nädala ilmaprognoose, on kindel, et jää on nädala pärast piisavalt tugev, et mitusada sportlast maratonile lähetada.

Et külma on lõppeval nädalal olnud piisavalt ning lund on Viljandis sadanud väga vähe, on järvejää heas seisus ning uisutada saab seal juba praegugi. Lähipäevil valmistatakse ette ka maratonirada, et soovijad saaksid seal sõitmist harjutada.

26. jaanuaril algab maratonipäev kell 12, kui stardib kümne kilomeetri pikkune rahvasõit. 30 kilomeetri pikkusele maratonisõidule antakse start kell 13.

Uisumaratonile saab registreerida www.sportinfo.ee ja kuni 19.jaanuarini on hinnad eriti soodsad. Võistlust korraldab Viljandi Rattaklubi.

Viljandi järvel peeti I Mulgi uisumaraton viis aastat tagasi. Olenemata kohati väga rasketest ilmaoludest, on Viljandis sellest ajast alates igal talvel uisumaratoni läbi viidud. Mõnel aastal on Mulgi uisumaraton jäänud talve ainsaks uisumaratoniks kogu Eestis.

Toimetas Sakala