Eesti Vabariigi 103. aastapäeval asetas Riigikogu kultuurikomisjoni liige ja Tori vallavolikogu liige Marko Šorin lillekorvi ja läidetud küünlas Eesti eksiilvalitsuse ministri Mihkel Mathieseni monumendile.
Loe edasi: LILLED JA KÜÜNAL EESTI EKSIILVALITSUSE MINISTRILE
Tänasel Anna Raudkatsi 135. sünniaastapäeval avati Pärnus eesti rahvatantsu emale pühendatud mälestustahvel maja ees, kus ta elas aastatel 1908-1912.
Loe edasi: PÄRNUS AIA TÄNAVAL AVATI ANNA RAUDKATSILE MÄLESTUSTAHVELTori Valla Teataja oktoobrikuises lehes teatatakse, et Tori vallavalitsus ja Pärnumaa Tšernobõli ühendus Gamma otsustasid Tiit Tarlapi mälestuseks paigaldada Sindi raamatukogu uue maja juurde mälestuspingi.
[pullquote]Ta jääb alatiseks meiega oma lugudes ja parim viis teda mäletada on võtta mõni ta (veel lugemata) raamat ja läbi lugeda[/pullquote]Tori valla raamatukogu direktor Ene Michelis meenutab, et üle kahe aasta on möödas päevast, mil suri Tiit Tarlap (13. november 1954 – 24. veebruar 2017), ulmekirjanik, kelle kodulinnaks oli Sindi. Õpingud Sindi keskkoolis, lõpetamata õpingud Tartu ülikoolis, sõjavägi, erinevad töökogemused ning sundkäik Tšernobõli tuumajaama avarii tagajärgi likvideerima andsid talle inspiratsiooni raamatute ja juttude kirjutamiseks. Kaks raamatut on pälvinud Eesti Ulmeühingu aastaauhinna Stalker. Tiidu esimene jutt „Tänav akna taga“ ilmus 1988. aastal ajakirjas Noorus. Viimane, 2016. aastal ilmunud romaan kannab pealkirja “Rajake tähetolmus”. Tiidu kirjutuslauale jäi ka üks lõpetamata käsikiri.
Siim Veskimees, eesti ulmekirjanik, tõlkija ja toimetaja kirjutas aastal 2017 ajalehes Sirp ilmunud järelehüüdes: “Ja nüüd on ta läinud. Enam ei tule neid põnevaid, mehiseid ja karme raamatuid. Ei tule ka laule – jah, ta oli ka kitarri- ja laulumees. Ta jääb alatiseks meiega oma lugudes ja parim viis teda mäletada on võtta mõni ta (veel lugemata) raamat ja läbi lugeda.”
Et sellist meest mäletaksid ka tulevased põlvkonnad ning vallaelanikud ja külalised ka kaugemalt, otsustasid Tori vallavalitsus ja Pärnumaa Tšernobõli ühendus Gamma paigaldada Sindi raamatukogu uue maja juurde mälestuspingi. 13. novembril oleks Tiit Tarlap saanud 65-aastaseks. Sel päeval seisatame hetkeks ning mõtleme üheskoos tema isiku ja loomingu peale. Koguneme pingi pidulikuks avamiseks kolmapäeval, 13. novembril kell 15 Sindi raamatukogu uue maja ees (Pärnu mnt 55a).
Urmas Saard
Samal teemal:
Täna kell pool kolm öösel, 101 aastat tagasi, tapeti Jekaterinburgis Venemaa viimane tsaar Nikolai II, tema abikaasa Aleksandra Fjodorovna, tütred Olja, Tatjana, Maria, Anastasia ja 13-aastane kroonprints Aleksei. Armu ei heidetud ka arstile ja kolmele teenijale.
[pullquote]2000. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik Nikolai II ja tema perekonna märtriteks.[/pullquote]Tänavu 29. juunil avanes võimalus viibida kunagises mõrvapaigas, kus nüüd kõrgub hukatute mälestuseks Püha Vere kirik. Kuni 1977. aastani asus tolles paigas Ipatjevi maja, mis giidi jutustuse järgi ei erinenud oluliselt mitmest teisest sarnasest hoonest. Samal aastal asus Sverdlovski oblasti parteijuhi kohal Boriss Jeltsin, kes sai NSV Liidu juhtkonnalt käsukorras ülesande lammutada maja, mille keldris elajalik veretöö toime pandi. Üleöö läbiviidud lammutustööga ei jäetud alles ka vundamenti ja kogu ala kaeti kiiresti asfaltbetooniga.
Tallinna Linnatranspordi AS jätkab läinud aastal alanud muusikatrammide projekti ja saadab kolmapäeval, 17. aprillil kell 13.00, Kadrioru luigetiigi lähistel asuvalt rööbasteelt liinile legendaarse laululooja Raimond Valgre mälestuseks nimetatud trammi.
Tallinna Linnatranspordi AS juhatuse esimehe Deniss Boroditši sõnul on Valgre looming oma lihtsuses ja rahvalikkuses mõistetav ja oluline mitme põlvkonna inimestele. „Valgre loomingus on igatsust, lootust ja armastust, see aitab üle saada eluraskustest ning jääda alati inimlikuks. Just sellepärast köitis tema looming kuulajaid nii esimese iseseisvuse ajal, rasketel sõja-aastatel, kui ka sellele järgnenud keerulistel aegadel. Valgre lummus kestab tänaseni ja sellepärast otsustasime selle keerulise saatusega andeka helilooja mälestuse jäädvustada nimelise trammiga,“ lisas Boroditš.
TLT AS Trammiteenistuse direktor Andres Vään ütles, et ettepanek ühele muusikatrammidest Valgre nimi anda, tuli tema loomingu tulistelt austajatelt. „Valgre laulud ei jäta kedagi külmaks. Need on muutunud rahvalauludeks, mida iga inimene suudab kaasa laulda,“ ütles Vään.
Ürituse avas Tartu Memento juhatuse esimees Enn Tarto, kes ütles, et Tartu vabastamine oli sündmus, mis innustas Eesti vägesid ja sisendas optimismi elanikkonnas. Eesti vägede võit siin Tähtvere väljal lõpetas tapatalgud linnas Krediitkassa keldris, kus bolševike poolt tapeti 33 süütut inimest. Hukatute hulgas olid esimene Eesti Apostliku Õigeusu kiriku piiskop Platon, preestrid Bežanitski ja Bleive ning pastorid Hahn ja Schwartz.
Mälestuspalvuse viis läbi preester Orient Eesti Apostliku Õigeusu kirikust koos kahe kaaslasega. Teenistuse lõpus lauldi Eesti Vabariigi hümni, siis algas pärgade panek. Tartu Linnavalitsuse poolt asetas pärja abilinnapea Vladimir Sokman. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse uue ülema kolonel Martin Heremi juhtimisel oli kõige suurem pärg just neil. Pärgi oli Kaitseliidu Tartu Malevalt ja korporatsioonidelt. MTÜ Tartu Memento poolt asetasid pärja ja süütasid küünla Mart Peik ja Enn Tarto. Vastavalt traditsioonile olid ausamba ühel poolel ühiskondlike organisatsioonide lipud ja teisel pool korporatsioonide lipud.
Allikas: Tartu Memento
Edasi suunduti Riia mnt surnuaial asuvale Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistule, et asetada sealgi küünlad, lilled ja pidada mälestushetk.
Tartu rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.
“Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine ja mälestushetked sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et rahu ei ole midagi iseenesestmõistetavat ning eesti sõdurpoiss lunastas selle võimaluse meile oma elu hinnaga,” sõnas maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Tartu rahulepingu 93. aastapäeva mälestushetked Viljandis
Emumäe veerel asub pink, kus on kiri tekstiga “Meenutades hääbunud külasid”, kirjutab Virumaa Teataja.
Mäenõlvalt avanevad vaated Viru- ja Vooremaa kaunitele maastikele on inimtühjaks jäänud.
“Meie piirkonna külad – Emumäe, Imukvere, Jäätma, Kaavere, Kadiküla, Kitsemetsa, Koila, Käru, Lasinurme, Mõisamaa, Mäiste, Olju, Tammiku, Villakvere, Salla ja Sootaga – on vanad ja väärikad. Neid külasid on mainitud ka Taani hindamisraamatus, see aga tähendab, et nad on olnud elujõulised juba aastasadu. Kahjuks on viimastel aastakümnetel nii mõnedki neist, nii nagu paljud külad üle Eestimaa, kadumas või lausa hääbunud,” seisab infotahvlil, mis on paigutatud Emumäe vaatetorni juurde platsile. Sealt algavat matkarada mööda tuleb liikuda paarsada meetrit, et meenutamiskohta jõuda.
MTÜ Emumäe Arenduskeskus sai inspiratsiooni uuest, alates septembrist ETV ekraanile jõudvast telesaatest “Pink”, mille mõtteks on täita Eestimaa “rääkivate pinkidega”, mis pajatavad põnevat lugu või jäädvustavad millegi või kellegi mälestust, ning tähistada need.
“Mõte paigutada pink kauni vaatega kohta tuli meil juba varem, seoses saatega arvasime, et võiks selle ka kellelegi või millelegi pühendada. Mõte külade mälestuse jäädvustamisest meeldis paljudele kohalikele inimestele,” rääkis MTÜ Emumäe Arenduskeskuse juhatuse liige, Koila küla elanik Triinu Pohlak Virumaa Teatajale.
Pingi kõrval seisab niinimetatud küladepuu, mille okstele saab kinnitada sedeli oma küla auks, olenemata sellest, kui elujõuline on see küla antud hetkel.
“Kõik Eestimaa külad väärivad meelespidamist,” leidis Triinu Pohlak.
MTÜ Tartu Memento korraldab pühapäeval, 25. märtsil Tartus 1949. aasta märtsiküüditamise aastapäeva mälestusüritused. Päeva raames toimub kell 10.00 mälestusjumalateenistus EELK Tartu Pauluse kirikus ning kell 12.00 mälestusmiiting ja pärgade panek Pepleri tänaval mälestusmärgi „Rukkilill“ juures.
Info: MTÜ Tartu Memeonto, Mart Peik, tel 5118155
Velise Kultuuri ja Hariduse Selts vana Läänemaa kagusopist nüüdse Märjamaa valla lõunaosas kutsub kõiki hea tahtega kaaskodanikke – nii suuri kui väikseid, samuti seltse ja ühinguid oma osalemisega toetama-jätkama neljapäeval, 29. märtsil Lennart Meri mälestusüritust.
Algatajateks olid 2006. aasta kevadel Aivar Niinemägi Pandivere Arenduse ja Inkubatsioonikeskusest, Väike-Maarja Vallavalitsus Lääne-Virumaalt ja Kaarma Vallavalitsus Saaremaalt. Selleks süütame mälestuslõkked või märgutuled /lapiküünlad/oma jaanitule kohtades, külaplatsidel, linnustes või teistes väärikates kohtades, mis paiknevad võimalikult lähedal mõttelisele joonele Ebavere mäe ja Kaali järve vahel – seega oletatavale Kaali meteoori ehk Tarapita teekonnale. Seda teekonda võib teisiti kutsuda ka Suure Lennu kaareks või tuleteeks.
Ebaverest alates kulgeks kaar Järvamaal Järva-Jaani kohal üle Purdi ja Lõõla küla. Raplamaal leiab neid paigad, kui ühendada kaardil joonega Lelle aleviku keskpaik ja Lihuveski sild Raikküla vallas ning Avaste mäe keskpunkt Vigala vallas Lõuna-Läänemaad läbiks tuledekett siis joonel Avaste mäest läbi Lõo küla Puhtu poolsaarele, puutudes pisut Pärnumaad Koonga vallas, kaugele ei jää Vatla linnus.
Enne Saaremaad trehvab teekond Viirelaidu ja Võisilma Muhu lõunarannal. Saaremal jäävad joone alla Pöide valla külad alates Kõrkverega, Laimjala valla Audla-Ridala kohal jätkub tee Kaali suunas otse üle Valjala kandis paikneva põliste linnusevallide. Loe edasi: Osale mälestusüritusel Suure Lennu kaarel
Tartu Memento korraldab 25. märtsil 1949. aasta küüditamise aastapäeva leinaürituse Tartus. Sündmus algab kell 12.00 leinajumalateenistusega Pauluse kirikus. Kell 13.00 algab leinamiiting “Rukkilillekivi” juures. Täpsem info: Mart Peik, Tartu Memento juhatuse liige, tel 5118155
Täpselt nädala pärast, 14. jaanuaril toimub Tartu Memento algatusel Tartus algusega kell 13.00 Tähtvere pargis taastatud Vabadussõja monumendi juures mälestusüritus Eesti vägede võidu auks Tartu vabastamisel 14. jaanuaril 1919. aastal. Austatakse võitjaid ja leinatakse hukkunuid, pärgade asetamine ning lühisõnavõtud.
Mart Peik, juhatuse liige
Eesti taasiseseisvumise järel peeti täna esmakordselt Sindi Gümnaasiumi aulas relvarahu aastapäevale kohane pidulik austusavaldus Vabadussõjas langenud sõjameeste mälestuseks ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku tornis helisesid kellad.
Sindi Ajalooklubi eestvõttel koos Sindi Gümnaasiumi, Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Sindi kogudusega tähistati Sindis väärika austusavaldusega Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Sindi kiriku tornist kõlas üle linna täpselt kell 10.30 kellahelin. Samal ajal seisid Sindi Gümnaasiumi aulas Vabadussõjas langenute mälestustahvli juures auvalves kaitseliitlased Madis Lohu ja Kardo Kase. Neist esimene on sama kooli vilistlane ja teine õpib Sindi Gümnaasiumi 11. klassis. Mälestustahvli ees süüdati sinimustvalgetes värvides küünal ja lühikese sõnavõtuga esines ajalooõpetaja ning ajalooklubi liige Lembit Roosimäe, kes asetas mälestustahvli ette ka lilled.
Roosimäe meenutas 91 aasta tagust päeva, kui alates kella 10.30-st vaikisid relvad Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel ja mis lõppes Vabadussõja võiduka tulemusega Tartu rahu sõlmimise läbi juba sama aasta 2. veebruaril. Otseses lahingutegevuses hukkus 3588 võitlejat, kellest kümne mehe nimed on kantud ka kooli aula seinale paigutatud mälestustahvlile. Toimus kaheminutiline leinaseisak.
Urmas Saard, Maaleht.ee Pärnumaa uudiste märkmiku toimetaja
Viru maleva väljaõppeülema ütlusel viibusid kohal ka Rakvere linnapea Andres Jaadla ning mõned linnavalitsuse töötajad. “Kurb küll, et
ajalugu läheb korda mõnedele üksikutele inimestele, aga mul on hea meel, et saan olla üks neist vähestest,” rääkis Viru maleva
väljaõppeülem, malevapealiku ülesannetes, leitnant Erik Sild.
Eesti vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 91. aastapäeva tähistamine toimus ka Tapa linna vanal kalmistul Hans Koiva ja kolme tundmatu sõduri kalmul kell 10.00. Lisaks asetati lilled ja pärjad koos Kirde Kaitseringkonna kaplani poolt juhitud jumalateenistusega Hans Koiva kalmule ja Tapa linna uuel kalmistul Imastu sõjaveteranide kodu rahulale.
Vabadussõja lõppu on tähistatud ajast aega – varasematel aastakümnetel isegi paraadidega.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918 ning Eesti iseseisvuse eest võideldi 402 päeva. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 ning
sõda lõppes 2. veebruaril Tartu rahulepingu sõlmimisega. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses.
Allikas: Kaitseliidu Viru Malev
