PRIA – Külauudised

PRIAst saab toetust põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks

14.-22. detsembrini võtab PRIA põllumajandustootjatelt vastu taotlusi põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse saamiseks.

Nii klientide kui ka PRIA jaoks on uudne see, et esmakordselt võetakse investeeringumeetme taotlusi vastu ainult uues elektroonilises iseteeninduskeskkonnas ehk e-PRIAs ja ka taotluste menetlemine toimub uues IT-süsteemis.

“Uute lahenduste kasutamine võimaldab taotluste menetlemist kiirendada – varasema 120 tööpäeva asemel teeb PRIA otsused 90 tööpäeva jooksul, 27. aprilliks,” ütles PRIA arendusbüroo juhataja Rauno Aun. “Usume, et e-PRIA kasutamine pole kellelegi ületamatuks probleemiks, kuid klientide soovidele vastu tulles pikendasime taotluste vastuvõttu: varem välja kuulutatud 18. detsembri asemel kestab vastuvõtt 22. detsembril kella 23.59ni.”

Toetust võib üks taotleja programmperioodi jooksul saada kuni 500 000 eurot ning toetus saab abikõlblikust kulust moodustada kuni 40%. Toetuse piirmäär sõltub kavandatavast investeeringust. Toetuse saamise tingimused on kehtestatud maaeluministri määrusega. Kõik juhised taotluse täitmiseks ja e-PRIA kasutamiseks on kättesaadavad PRIA kodulehe www.pria.ee kaudu, abi saab küsida infotelefonil 7377 678. PRIA maakondlikes teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, mille kasutamiseks saab broneerida aja ning paluda klienditeenindajalt tuge e-PRIA kasutamisel.

Maaelu arengukava 2014-2020 käesoleva meetme taotlusvoor on tänavu kolmas ja 422 kliendile on juba määratud ligi 50,7 miljoni euro ulatuses toetusi. 2014-2020 programmiperioodiks kavandatud eelarve meetmele “Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” on 146 miljonit eurot, käimasolevaks taotlusvooruks on eraldatud 24 miljonit eurot.

PRIAst saab taotleda toetust maaettevõtluse mitmekesistamise investeeringuteks

13.-20. aprillil võtab PRIA vastu taotlusi mikroettevõtjatelt, kes soovivad saada investeeringutoetust majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.

MAKi uueks programmperioodiks 2014-2020 kavandatud meetme eelarve on 57 miljonit eurot, mis jaotub kahe sihtgrupi vahel. 2015. a on põllumajandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele eraldatud 5, 1 miljonit ja mittepõllumajanduslikele ettevõtjatele 11, 9 miljonit eurot. Toetust saab objektidele, mille abil pakutakse maapiirkonnas mitmesuguseid kaupu-teenuseid ja luuakse töökohti väljaspool otsest põllumajandustootmist.

Toetust võib taotleda erinevateks ehitusteks; statsionaarsete masinate ja seadmete ostmiseks ning paigaldamiseks; samuti rändkaupluse ja selle sisseseade ostmiseks. Toetatavad on ka investeeringud päikese-, vee- ja tuuleenergial põhineva energia ning bioenergia tootmiseks.

Üks taotleja võib sellest meetmest saada programmperioodil kuni 150 000 eurot toetust. Toetuse määr on 15-40% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, ülejäänud osa kuludest tuleb katta omaosalusega.

Varasemaga võrreldes on meetme reeglites olulisi erinevusi. Näiteks ei toetata enam uute voodikohtade loomist majutusasutustes. Samuti ei saa toetust külaliskorterite ja kodumajutuse-hoonete ehitamiseks, parendamiseks ja sisustamiseks statsionaarse põhivaraga.

Täpsemalt on kõik tingimused ja toetuse taotlemise kord sätestatud meetme määruses, juhiseid pakub ka PRIA kodulehekülg.

Taotlused palub PRIA esitada digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil info@pria.ee või paberil täidetult posti teel PRIA keskuse aadressil Narva mnt 3, Tartu 51009.

Põllumajandusmaadele saab hakata taas toetusõigust taotlema

Alates 2014. aastast saab taas registreerida heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaid, et nende eest oleks võimalik taotleda pindalatoetusi. Juba registreeritud maade puhul ei muutu midagi.

Senise korra järgi sai pindalatoetusi taotleda vaid nende põllumajandusmaade eest, mis olid 30. juuni 2003 seisuga kantud Põllumajanduse ja Registrite Ameti (PRIA) põllumassiivide registrisse. Eelmise aasta detsembris Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastuvõetud määrusega tehti muudatused 2014. aastal rakendatavate põllumajandustoetuste kohta, sealhulgas lõpetati võrdlusaasta arvestamine ja edaspidi saab kanda heas põllumajanduslikus korras olevat põllumajandusmaad registrisse jooksvalt. Küll peab maa olema pindalatoetuste taotlemiseks kantud registrisse õigeaegselt, enne taotluse esitamist.

“Nüüdsest on võimalik võtta arvele ja seejärel taotleda pindalatoetusi kõigi heas põllumajanduslikus korras olevate maade eest,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “See teeb maaomanike kohtlemise märksa võrdsemaks ja soosib ka vahepealsetel aastatel võssakasvanud maade ülesharimist.”

2014. aastal pindalatoetuste taotlemiseks oleks soovitav uued maad registreerida 1. aprilliks, et taotlusperioodil PRIA töökoormust vähendada. Juba registreeritud põllumajandusmaade toetusõiguslikkuse nõuetes ei muutu midagi.

Lisainfo PRIA veebilehelt .

Poole aastaga täitus enam kui pool piima tarnekvoodist

Käimasoleva piimakvoodi arvestusperioodi esimese poolaasta tulemustest selgub, et esimest korda on Eesti piimatootjad riigile eraldatud tarnekvooti ületanud, kasutades kuue kuuga ära üle poole kvoodist.

Ajavahemikuks 1. aprillist 2013 kuni 31. märtsini 2014 on Euroopa Komisjon Eestile määranud piima tootmiskvooti 692,9 tuhat tonni, sellest moodustab tarnekvoot 686,3 ja otseturustuskvoot 6,6 tuhat tonni. Kvoodiomanike poolt PRIAle esitatud aruannetest kuue kuu tootmise kohta selgub, et sel perioodil on tarnekvooti täidetud 51,41% ulatuses kogu aasta tarnekvoodist, otseturustuskvooti 30,91%.

“Osa riigile kinnitatud kvoodist on reservis ja tarnekvooti on reaalselt välja jagatud 673 394 120 kilogrammi. Kui arvestusel see kogus aluseks võtta, siis, on tootjatel tegelik tarnekvoodi täituvuse protsent esimese poole aasta kohta koguni 52,4%,” tõdes PRIA turukorralduse büroo peaspetsialist Urve Seedre.

Piimakvooti kui ELi turukorraldusmeedet ületootmise piiramiseks on Eestis tulnud rakendada alates 2004. aastast. Esmakordne on olukord, kus kvoot teatud perioodi jooksul täitub kiiremini kui ajaline etapp eeldab. Kui riik tervikuna ületab kogu aastast kvooti, rakendab Euroopa Komisjon ületaja suhtes trahve, mis puudutavad otseselt ka kvooti ületanud tootjaid. Loe edasi: Poole aastaga täitus enam kui pool piima tarnekvoodist

Algab heinategu pärandkooslustel

Käes on heinateoaeg ning Eesti looduskaunitel pärandkooslustel asuvad heina tegema ka mitukümmend usinat looduskaitsetalgulist. Eestimaa Looduse Fondi (ELF-i) suur heinategu algab juba järgmisel nädalal Eesti õierohkemates paikades – Nedrema, Viidumäe ja Laelatu puisniitudel. Oma panuse Eesti looduse mitmekesisuse säilitamiseks saab anda ühtviisi nii looma- ja linnupoegadega arvestava loodussõbraliku heinateoga kui ka vabatahtliku talgutööga. Talguhuvilised saavad veel registreeruda kodulehel www.talgud.ee.

Heinategu pärandkooslustel on toimunud eelkõige ikka inimeste ja loomade ühisel jõul, kasutades selleks traditsioonilisi töövõtteid ja -vahendeid. Ka ELF-i talgulised hoiavad heinateol traditsioone hinnas. „See on läbi aja olnud sündmus, kus mitmed põlvkonnad koos lähedaste ja sõpradega saavad kokku, võtavad kätte vikatid, rehad ja hargid ning laulu saatel töötavad rõõmuga, et heinad õigeks ajaks küüni alla saada,“ kirjeldab Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja Paul Hunt.

Pärandkoosluste hooldamisel on pikk ajalugu ning möödunud aegadel on selliste alade pindala olnud kordades suurem. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu töötaja ning taimeökoloog Jaak-Albert Metsoja meenutab hiilgeaegu: „Ülemöödunud sajandi vahetusel oli kõikjal kasutusel pool-looduslikke kooslusi, eelkõige puisniite, mille majandamisel talitleti talupojamõistuse järgi – niideti kord aastas ning pärast seda ka karjatati. Selline mõõdukas inimmõju on kujundanud neile aladele väga liigirikkad taimekooslused, mis on unikaalsed ka maailma mastaabis.“ Eestimaa pärandkoosluste unikaalsust kinnitab fakt, et Laelatu puisniidult on ühe ruutmeetri pealt leitud lausa 76 taimeliiki, mis liigirohkuselt jääb alla vaid Andides kõrguvatele mägikarjamaadele.

20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses. Seega tuleb seada eesmärgiks kõigi säilinud pärandkoosluste säästev majandamine ja võimalikult suures ulatuses ka kasutusest välja langenud pärandkoosluste majandamise taastamine.

Alates tänasest võib heina niitmisega alustada ka PRIA toetusi saavatel pool-looduslikel kooslustel. ELF soovib ka teistele heinategijatele jõudu ja tuletab meelde, et on oluline, et niitmisel kasutatavad tehnikad ei ohustaks heina sees toimetavaid looma- ja linnupoegi, kes võivad kergesti kiirete masinate küüsi jääda – soovitatav on jätta esialgu mõned lapid niitmata, mis pakuksid noortele loomadele varjupaika. Maha niidetud hein tuleks koguda kokku ja võimalusel kasutada ära loomasöödana. Vältida tuleks niitmisviisi, kus masinaga purustatud hein jääb maha.

Peale heinateotalgute on sel aastal tulemas veel üle kahekümne looduskaitse talgu, mis on avatud kõikidele huvilistele. Täpsem teave ja registreerimine!

PRIAs algab pindalatoetuste taotluste vastuvõtt

Neljapäeval, 2. mail 2013 alustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) pindala- ja keskkonnatoetuste taotluste vastuvõttu.

Põllumeestel ja loomapidajatel on põllumajandustootmise edendamiseks, maaharimiseks ja keskkonna säästmiseks võimalik taotleda samasuguseid toetusi, nagu eelmiselgi aastal. Need on ühtne pindalatoetus, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus ning hulk maaelu arengukava meetmeid: ebasoodsamate piirkondade, keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajandusliku tootmise, poollooduslike koosluste hooldamise ning loomade karjatamise toetus, samuti Eestile omaste ohustatud tõugu loomade ning kohalikku sorti taime ehk Sangaste rukki kasvatamise toetus. Veel saab PRIAst toetust NATURA 2000 alal asuvate põllumaade hooldamiseks. Erametsaomanikud saavad SA Erametsakeskus kaudu taotleda NATURA 2000 metsamaa toetust.

Nii toetusaluse maa pindala kui ka taotlejate arv on viimastel aastatel tõusnud ning ka tänavu ootab PRIA taotlusi rohkem kui 16 500 maakasutajalt.

Loe edasi: PRIAs algab pindalatoetuste taotluste vastuvõtt

Viljandimaal jagatav toiduabi vajab kontrollimist

Viljandi linnas laialijagamiseks varutud Euroopa Liidu toiduabi pakkidest leiti putukaid. Sellega seoses peatas PRIA ELi toiduabi jagamise kogu maakonnas kuni jagamata koguse kontrollimiseni.

Info väikestest mustadest putukatest neljaviljahelveste pakkides jõudis PRIAsse Viljandimaa Punase Risti esindajalt reede pärastlõunal, kontrollid maakonna jagamiskohtades algasid järgneval tööpäeval. Putukate päritolu, toiduabisse sattumise põhjused ja riknemise ulatus ei ole veel teada. Esimeses kontrollitud piirkonnas Viljandis leiti putukaid nii laona kasutatavatest ruumidest kui ka reaalsest jagamiskohast, mis asuvad eraldi hoonetes.

Nelja liiki kuivainete pakkide näidised saadeti analüüsiks Põllumajandusuuringute keskuse laboratooriumi. Eilseks tuvastati, et neljaviljahelvestes oli rohkelt eluvõimelisi laokahjureid (aidalamesklane), üksikuid valmikuid oli ka makaronides.

Parasiitide-probleemist on teadlik ka tänavuse toiduabi tarnija AS Tartu Mill. Tarnija välistab võimaluse, et parasiidid olid kuivainetes juba suvel tarnimise ajal, kuna kõikide toodete kvaliteet oli kontrollitud (selle kohta on ka sertifikaadid). Kontrollid Viljandimaal jätkuvad. PRIA on teavitanud ka Veterinaar- ja Toiduametit, kelle pädevuses on korraldada järelevalvet toidu ohutuse üle kõigis käitlemisetappides.

EL-i toiduabi näol on tegemist euroliidu toiduprogrammiga ühenduses enim puudust kannatavate inimeste abistamiseks. Toiduabi saavad heategevusorganisatsioonid tellida PRIA vahendusel, kes on programmi koordinaator. PRIA kooskõlastab soovitud kogused Euroopa Komisjoniga, saab teada eraldatava summa suuruse ning korraldab riigihanke toiduabi-toodete tarnija leidmiseks.

Toiduabi vastuvõtmise, ladustamise ja jagamisega kohtadel tegelevad heategevusorganisatsioonid, tehes seda sageli koostöös kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatega. Tänavu on Eestis toiduabi sortimendis kuut liiki teraviljatooteid ja suhkrut kokku 2571 tonni ning 590,8 tuhat liitrit toiduõli.

Talunik võib edaspidi investeeringutoetust saanud ettevõtte lastele üle anda

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna määruse muutmise, mis kiirendab põllumajandusvaldkonna mikroettevõtetes investeeringute elluviimist ning lubab talunikel oma ettevõtte koos investeeringuobjektiga anda üle näiteks oma lastele.

„Talumajapidamised on täna üks väheseid valdkondi, kus järjepidevus säilib põlvest põlve. Sellist traditsiooni tasub hoida ja väärtustada,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Uue korra järgi võimaldame näiteks füüsilisest isikust ettevõtjail oma talu ühes investeeringutoetuse abiga soetatud masinate ja seadmetega anda üle lastele.“

Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise uute nõuete järgi võib mikroettevõtja oma põllumajandusettevõtte koos meetmest 1.4.1 saadud toetuse abiga soetatud investeeringuobjektiga üle anda, kas siis lapsele või osaühingule, mille kogu osakapital kuulub toetuse saajale.

Teine suurim muudatus määruses puudutab investeeringu teostamise tähtaega – toetuse saajad peavad uue korra järgi alustama investeeringu elluviimist kuue kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ning selle aja jooksul tuleb kavandatavast investeeringust teha vähemalt 25 protsenti. Ülejäänud investeering tuleb teha ja seda tõendavad dokumendid PRIAle esitada kahe aasta jooksul alates taotluse rahuldamisest, kuid hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

Lisaks lühendab PRIA taotluste menetlemist 5 päeva võrra, mis tähendab, et taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tuleb PRIAl teha senise 90 tööpäeva asemel 85 tööpäeva jooksul.

Muudetud on ka hindamiskriteeriumite punkte, et aidata tõhusamalt kaasa meetme eesmärkide saavutamisele. Senisest enam saavad punkte taotlejad, kes pole meetme 1.4.1 raames veel toetust saanud. Maksimaalne toetuse suurus kogu MAK 2007-2013 programmiperioodil kokku on ühe taotleja kohta 100 000 eurot.

Uute nõuete eesmärk on kiirendada investeeringute elluviimist ning tagada vahendite kasutamine programmiperioodi lõpuks. Põllumajandusministri 8. septembri 2010. a määruse nr 89 “Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” muutmine jõustub avaldamisega Riigi Teatajas kolme päeva jooksul. Meetme 1.4.1 järgmine taotlusperiood algab 26. novembril 2012.

2011. aasta taotlusvoorus määrati taotlejatele mikropõllumajandusettevõtete arendamise investeeringutoetust kokku 12,9 miljoni euro eest. Siiani toimunud taotlusvoorude raames on 2195 heakskiidetud taotlusele määratud 87 miljonit eurot toetust, mille abil investeeritakse mikropõllumajandusettevõtete arendamisse kokku 185,8 miljonit eurot. Eelmise taotlusvooru tulemustega saab täpsemalt tutvuda SIIN.

Pindalatoetusi taotleb PRIAst üle 17 000 maakasutaja

Pindala- ja keskkonnatoetusi taotlesid tänavu kevadel PRIAst kokku 17 199 maaharijat ja loomaapidajat. 12 liiki toetuste eelarve on kokku ligi 167,3 miljonit eurot.

Viimasel kolmel aastal on kasvanud nii toetuste taotlejate arv kui ka toetusaluse maa pindala. 2011. aastaga võrreldes on taotlejaid umbes 300 võrra rohkem.

“Enne kui detsembrikuus toetuste väljamaksmisega alustada saab, on palju tööd ees nii põllumeestel kui ka PRIA-l. Toetuse soovijatel tuleb täita mitmesuguseid nõudeid seoses maaga, PRIAs aga tehakse kõigi taotluste osas kontrolle nii dokumentide ja andmete osas kui ka klientide juures kohapeal,” ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu. “Paljudele saadame ka järelepärimisi, kui on vajadus andmeid täpsustada. Sellistele kirjadele palume kindlasti vastata, hiljem on paranduste tegemine keeruline või pole enam võimalik taotlejate uue infoga arvestada.”

Meetmete lõikes kujunes tänavu toetuste taotlemine selliselt:
Ühtne pindalatoetus (ÜPT) – 16 767 taotlust 912 048 ha kohta. Kõige rohkem on taotlejaid Võrumaal (2024), ent taotlusalust maad on kõige rohkem Lääne-Virumaal (103 919 ha).
Põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust ja heinaseemne täiendavat otsetoetust maksab Eesti riik oma eelarvest lisaks ELi rahastatavale ÜPT-le. Neid toetusi taotlesid vastavalt 6345 ja 48 põllumeest.
Ebasoodsamate piirkondade toetust soovib lisaks 9178 taotlejat 380 111 hektarile. Loe edasi: Pindalatoetusi taotleb PRIAst üle 17 000 maakasutaja

PRIA: Mikropõllumajandusettevõtjad saavad investeeringutoetusteks 12,9 miljonit eurot

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 289 mikropõllumajandusettevõtjale lõppenud taotlusvooru eelarve ulatuses kokku 12,9 miljonit eurot investeeringutoetusi.

Möödunud aasta lõpus toimunud meetme “Mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetus” taotlusvoor oli käimasoleval maaelu arengukava programmperioodil juba viies. Alates 2008. aastast on PRIA selle meetme raames määranud toetusi üle 87 mln euro ja välja maksnud üle 67 miljoni. “Eesti põllumees on väga uuendusmeelne ja soovib investeerida kaasaegsesse tehnoloogiasse, seetõttu on meede populaarne ja tulemused väga oodatud,” ütles PRIA peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal.

Toetuse saamiseks esitati seekord kokku 599 taotlust üle 25 mln euro saamiseks. Et toetuse-soove oli eelarvest rohkem, toimus toetusesaajate väljaselgitamine projektidele määruses sätestatud kriteeriumide alusel hindepunkte andes. Paremusjärjestus kujunes nii, et toetuse saamiseks oli vaja koguda vähemalt 51,14 hindepunkti.

Kõige rohkem toetust määrati masinate ja seadmete ostuks (üle 1100 objekti, ligi 8,5 mln eurot), lisaks 160 traktori soetamiseks. 26 ettevõtjat ehitavad või rekonstrueerivad kuivateid, kartuli- ja viljahoidlaid, 25 soetavad viljapuude, marjapõõsaste istikuid ja maasikataimi, 23 ostavad mesitarusid ja muud mesindusinventari. Arvukalt esitati sealhulgas koostööprojekte – neid laekus 94 ja toetus määrati 48-le summas 5,3 mln eurot. Koostööprojektides oli kulutuste sisuks valdavalt masinate ja seadmete ühine soetamine: traktorid, niidukid, külvikud, haagised, laadurid, kombainid jne. Planeeritud investeeringute maksumusest katab toetus 40-60%. Koos kohustusliku omaosalusega on investeeringute maht ligi 26 mln eurot.

Täpsemat infot ning andmeid juriidilistele isikutele määratud toetuste kohta võib näha PRIA kodulehelt (vt MAK meetme 1.4.1 info 2011 taotlusvooru kohta) ning toetuste veebikaardilt kodulehe rubriigis “Teadmiseks”.

Pindalatoetuste taotlusvoor algab 2. mail

Saabumas on pindalatoetuste taotlusvoor. Kõiki taotlejaid oodatakse juba praegu e-PRIAsse põlde elektrooniliselt sisse joonistama ja taotlust esitama perioodil 2.-21. maini.

e-PRIA portaali leiate aadressil https://epria.eesti.ee/epria/, kuhu saate siseneda ka läbi PRIA kodulehe http://www.pria.ee/. Samuti on võimalik PRIA kodulehel tutvuda e-PRIA kasutamise juhenditega.

Juba praegu on Teil võimalik kasutada aastaringselt avatud teenust „Minu põllud“, kus saate enda taotlusele lisatavad põllukaardid elektrooniliselt e-PRIAsse joonistada. Nii on võimalik enne taotlusvooru algust suur töö ära teha ja taotlusvooru ajal piisab vaid põldude taotluse juurde lisamisest ja toetuse taotlemise märgete tegemisest.

Ärge jätke taotluse esitamist taotlusvooru viimastele päevadele! Kuna taotlusvooru viimastel päevadel on e-PRIA kasutamise aktiivsus olnud tavapäraselt väga suur, siis võib PRIA suurest koormusest tulenevate probleemide ennetamiseks piirata e-PRIAsse sisenejate arvu. Kui e-PRIAs taotlust esitavate klientide arv on jõudnud kriitilise piirini, antakse sellest teistele e-PRIAsse siseneda soovijatele portaali avalehel teada ning rohkematel klientidel ei ole võimalik e-PRIAsse siseneda. Loe edasi: Pindalatoetuste taotlusvoor algab 2. mail

PRIA muudab põldude elektroonilise joonistamise mugavamaks

On aeg mõelda maikuus pindalatoetuste taotlemise peale. Põldude digitaalne joonistamine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA on võimalik juba praegu.

e-PRIA teenus „Minu põllud“ avanes juba möödunud aasta taotlusvooruks. Teenus on avatud aasta ringi ja põlde saab digitaalselt e-PRIAsse joonistada ööpäev läbi. Kui teil on palju põlde, on nende esmakordne sissejoonistamine kindlasti aega nõudev ja seetõttu on arukas sellega varakult alustada. Kui see suur töö kord tehtud saab, siis tuleval aastal taotlusvooru ajal piisab vaid pisimuudatuste tegemisest – põldude piirid jäävad elektrooniliselt e-PRIAsse alles ja saate neid igal ajal uuesti kasutada.

Kaardid korda enne 1. aprilli!

e-PRIA portaalis on näha viimasel kahel aastal aktiivses kasutuses olnud põllumassiivide piirid ja 2011.a uute ortofotode põhjal PRIA poolt muudetud põllumassiivide piirid.

Et tänavu taotluste esitamise ajaks oleksid olemas kaardid kogu maa kohta, millele soovite toetust taotleda, on praegu paras aeg mõelda läbi, kas võtate kasutusele uusi maid, mida 2011. a taotlusel ei kajastanud. Selleks tuleb esitada PRIA põldude registri büroole avaldus põllumassiivi kaardi väljastamiseks, näidates avalduses ära kas põllumassiivi või katastriüksuse numbri. Loe edasi: PRIA muudab põldude elektroonilise joonistamise mugavamaks

Üle poolesaja loomakasvatusettevõtte saavad PRIAst investeeringutoetust

15. veebruaril tegi põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) otsused loomakasvatusehitise investeeringutoetuse määramise kohta 49 ettevõtjale. Toetuste määramine aga jätkub.

Mullu septembris toimunud maaelu arengukava meetme 1.4.2 „Loomakasvatusehitise investeeringutoetus“ viienda taotlusvooru esialgne eelarve oli 12,46 mln eurot. Taotlusi laekus 123 summas 30,7 mln eurot. Arvestades toetussoovide rohkust ja ettevõtjate vajadusi suurendas põllumajandusminister 13. veebruaril taotlusvooru eelarvet veel 4 mln euro võrra.

„Lisaeelarve võimaldab toetusi määrata veel kuni paarikümnele abikõlblikule projektile. Täpne arv sõltub küsitud summade suurusest,“ ütles PRIA arengutoetuste menetlusbüroo juhataja Lauri Kolberg. „Teeme lisamääramised planeeritud tööde kõrvalt võimalikult kiiresti. Viimaste määramiste tähtaega pikendati maikuu keskpaigani, aga tahame otsused valmis saada tunduvalt varem.“
Loe edasi: Üle poolesaja loomakasvatusettevõtte saavad PRIAst investeeringutoetust

PRIA maksis mullu toetusteks üle 286 miljoni euro

2011. aastal maksis PRIA ligi 90 toetusmeetme raames toetusi 22 640 kliendile. Koos osaliselt ettemakstud toetustega maksime välja 286,4 miljonit eurot põllumajanduse, kalanduse, metsanduse ja maaelu edendamiseks, toiduprogrammide ja turukorralduse toetamiseks.

Kui võrrelda lõppenud aasta toetuste üldsummat 2010.a omaga, siis jõudis 2011.a toetusesaajateni üle 26 miljoni euro rohkem. Suurima osa väljamakstud summast moodustas Euroopa Liidu eelarvest rahastatav ühtne pindalatoetus – 16 291 põllumeest said kokku 80,4 mln eurot. Lisandus veel 35,8 mln eurot täiendavaid pindala- ja loomatoetusi Eesti riigieelarvest.

Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) keskkonna- ja loomatoetustena maksis PRIA välja üle 56 mln euro, sellest 8,8 mln ebasoodsamates piirkondades põllumaa kasutajatele, 22,8 mln keskkonnasõbralikult majandajatele, 10,1 mln mahetootjatele, üle 4 mln poollooduslike koosluste hooldajatele, 3,8 mln NATURA 2000 aladele jäävate põllu- ja metsamaade majandamiseks.
Loe edasi: PRIA maksis mullu toetusteks üle 286 miljoni euro

PRIA alustab pindalatoetuste väljamaksmist

Alates tänasest, 1. detsembrist laekub tänavune toetusraha PRIA suurimale kliendigrupile – ühtset pindalatoetust taotlenud põllumeestele. Nelja liiki pindala- ja loomapõhisteks toetusteks määratav summa on kokku üle 96,5 miljoni euro.

“Lubasime juba kevadel pindalatoetuste taotlusi vastu võttes, et alustame toetuse väljamaksmist neist, kes täidavad korrektse taotluse elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA. Nüüd saavadki ühtse pindalatoetuse esmalt kaks tuhat e-PRIA klienti,” ütles PRIA otsetoetuste osakonna juhataja Andrus Rahnu.

Suurima osa toetusteportfellist moodustabki ühtne pindalatoetus (ÜPT) – seda saab 16 291 taotlejat 884 613 hektari põllumaa hooldamise eest, kokku 80,4 mln eurot. Ühikumäär on tänavu 91,1 eurot/ha ehk kümmekonna euro võrra mullusest kõrgem. Ka põllumaa pindala suurenes ja toetusesaajaid on mullusest rohkem. Loe edasi: PRIA alustab pindalatoetuste väljamaksmist

Omanikud suurendavad toetusega hooldatavat metsa

Oktoobrikuus said erametsaomanikud esitada Erametsakeskusele taotlusi investeeringute tegemiseks oma metsadesse. Kokku laekus 717 taotlust kogusummale 4 554 526 eurot.

Tegemist on Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 raames antavate toetustega, mis on ette nähtud metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, tormis või tulekahjus kannatada saanud metsa taastamiseks või metsatulekahjude ennetamiseks.

Meetme 1.5.1 (metsa majandusliku väärtuse parandamine) osas laekus 669 taotlust kogusummas 4,2 miljonit eurot. Metsaomanikud soovivad teha hooldusraieid 6484 ha ulatuses (eelmisel aastal taotleti toetusi raiete tegemiseks 5300 hektaril), laasimist 395 ha ulatuses (2010.a vastavalt 217 ha) ning investeerida metsatehnikasse 2,95 miljonit eurot.

Meetme 1.5.3 (kahjustatud metsa taastamine ja tulekahjude ennetamine) osas laekus 69 taotlust kogusummas 0,34 miljonit eurot. Loe edasi: Omanikud suurendavad toetusega hooldatavat metsa

PRIA kutsub maaelu mitmekesistamiseks investeeringutoetust taotlema

12. septembrini saavad väikeettevõtjad taotleda PRIAst toetust investeeringuteks, millega kaasajastada maapiirkondades ettevõtlust, luua töökohti ja pakkuda teenuseid väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist.

Käimasolevas taotlusvoorus on maaelu mitmekesistamise väikeprojektidele toetuste maksmiseks 10,2 miljonit eurot, üks taotleja võib seda toetust programmperioodil 2007-2013 saada kuni 100 000 eurot. Nii jätkub seekord toetust rohkem kui sajale ettevõtjale.

„Kui enamasti on maaelu investeeringumeetmete puhul üsna konkreetselt piiritletud, mille jaoks ettevõtja toetuseraha kasutada saab, siis maaelu mitmekesistamise toetuse puhul on tegevuspõld väga lai,“ märkis PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja Sigmar Suu.
Ka maainimene tahab kohapeal kasutada selliseid teenuseid nagu linlane – mitmesugused (remondi)töökojad, pesumaja, rätsep, kingsepp, iluteenused ja palju muud. Ka põllumajandustootjatele on selle meetme abil võimalik teenuseid pakkuda: viljakuivati, põhupelletite tootmine, heina rullimine, villaveski jne. Puhkajad ja külalised tahavad eest leida majutus- ja söögikohti, minna sauna ja ratsutama, osta kohalikku käsitööd ja sooja leiba.
„Varasemad taotlusvoorud näitavad, et maaettevõtjatel on põnevaid ja originaalseid ideid: laste liikluslinnak, invakämping, sepikoda, autode tehnoülevaatuse keskus, kauplusauto, tuuleveski rekonstrueerimine, hambaravi-seadmete soetamine,“ loetles Sigmar Suu.

Maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse abil saab rajada või parendada ettevõtluseks vajalikke hooneid, soetada ja paigaldada seadmeid, investeerida tootmise kaasajastamisse, turu-uuringutesse, litsentsi või patendi saamisse, bioenergia tootmisse turustamise eesmärgil.

Taotlusi võetakse PRIA maakondlikes büroodes vastu 12. septembrini.

PRIA kutsub maaelu mitmekesistamiseks investeeringutoetust taotlema

12. septembrini saavad mikro- ja väikeettevõtjad taotleda PRIAst toetust investeeringuteks, millega kaasajastada maapiirkondades ettevõtlust, luua töökohti ja pakkuda teenuseid väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist. Käimasolevas taotlusvoorus on maaelu mitmekesistamise väikeprojektidele toetuste maksmiseks 10,2 miljonit eurot, üks taotleja võib seda toetust programmperioodil 2007-2013 saada kuni 100 000 eurot. Nii jätkub seekord toetust rohkem kui sajale ettevõtjale.

“Kui enamasti on maaelu investeeringumeetmete puhul üsna konkreetselt piiritletud, mille jaoks ettevõtja toetuseraha kasutada saab, siis maaelu mitmekesistamise toetuse puhul on tegevuspõld väga lai,” märkis PRIA arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja Sigmar Suu. Ka maainimene tahab kohapeal kasutada selliseid teenuseid nagu linlane – mitmesugused (remondi)töökojad, pesumaja, rätsep, kingsepp, iluteenused ja palju muud. Ka põllumajandustootjatele on selle meetme abil võimalik teenuseid pakkuda: viljakuivati, põhupelletite tootmine, heina rullimine, villaveski jne. Puhkajad ja külalised tahavad eest leida majutus- ja söögikohti, minna sauna ja ratsutama, osta kohalikku käsitööd ja sooja leiba. “Varasemad taotlusvoorud näitavad, et maaettevõtjatel on põnevaid ja originaalseid ideid: laste liikluslinnak, invakämping, sepikoda, autode tehnoülevaatuse keskus, kauplusauto, tuuleveski rekonstrueerimine, hambaravi-seadmete soetamine,” loetles Sigmar Suu.

Elluviidud projektid aitavad tõsta maaelu kvaliteeti ning toovad kohale tuntust ja uusi külastajaid. See omakorda suurendab kohalike inimeste võimalusi tööd leida, teenuseid ja kaupu müüa. Maaelu mitmekesistamise investeeringutoetuse abil saab rajada või parendada ettevõtluseks vajalikke hooneid, soetada ja paigaldada seadmeid, investeerida tootmise kaasajastamisse, turu-uuringutesse, litsentsi või patendi saamisse, bioenergia tootmisse turustamise eesmärgil. Toetuse saamise tingimustega saab põhjalikumalt tutvuda PRIA kodulehe vahendusel.

Taotlusi võetakse PRIA maakondlikes büroodes vastu 12. septembrini, seejärel algab dokumentide menetlemine ning toetuste määramise tähtaeg on 16. jaanuar 2012. Selle meetme käimasolev taotlusvoor on programmperioodil 2007-2013 viies. Aastatel 2008-2010 oli kaks taotlusvooru nn väikeprojektide rahastamiseks (toetuse piirmäär kuni 100 000 eurot) ning kaks taotlusvooru suurprojektidele (toetuse piirmäär 300 000 eurot). Kokku on neljas taotlusvoorus PRIAsse laekunud 972 taotlust 102,7 mln euro saamiseks. Toetusesoove on alati olnud rohkem kui vooru eelarves raha. Kokku on PRIA määranud 612 ettevõtjale 55 mln euro ulatuses toetusi.

Pärast toetuse määramist on ettevõtjatel kaks aastat aega oma projekt ellu viia ja PRIAle kuludokumendid esitada, pärast mida toetus välja makstakse. “PRIA soovitab siiski alustada projektide elluviimist võimalikult varakult, et kiiresti muutuvad turusituatsioonid- näiteks ehituses – ei saaks hiljem takistuseks. Tööde ja kaupade kallinemise puhul pole võimalik PRIAlt lisaraha saada,” märkis Sigmar Suu.
Maaelu mitmekesistamise meetme toetusi on PRIA seni välja maksnud kokku 23,2 mln eurot.

Loomakasvatajad saavad toetust

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) alustab 2. juunil loomakasvatustoetuste väljamaksmist. Toetusesaajaid on tänavu 5123 ning makstakse viit erinevat toetust kokku 20,9 miljonit eurot.

Taotlusi loomakasvatustoetuste saamiseks sai esitada märtsis. Riigieelarvest rahastatavate täiendavate otsetoetuste summa on eelmise aasta omast üle kahe miljoni euro suurem.

Ammlehma ja ute kasvatamise toetus on seotud taotlemise ajal karjas olevate loomadega. Ammlehma pidajaid on mullusega võrreldes poolesaja võrra rohkem, loomade arv on kasvanud ligi 4000. Ute kasvatamiseks toetuse saajaid on sama palju nagu 2010, aga loomi on ligi 3300 rohkem. Kokku kasvatatakse toetuse abil rohkem kui 73 000 ammlehma ja utte.

Veise, ute ja piima täiendav otsetoetus põhinevad varasematel taotlusperioodidel taotluste menetlemise käigus kindlaks tehtud ühikutel. Need on nn tootmisest lahtiseotud toetused: loomi ei pea praegu enam karjas alles olema, küll aga peab taotleja jätkuvalt põllumajandusega tegelema. Selliste toetuste eesmärk on motiveerida neid põllumajandussektoris jätkama ning planeerima tootmist pigem tegelikust turunõudlusest, mitte saadaolevatest toetustest lähtudes. Loe edasi: Loomakasvatajad saavad toetust

Eesti tootis eelmisel kvoodiaastal piima
lubatust pisut vähem

Eesti piimakarjade kasvatajad tootsid lõppenud kvoodiaastal üle 606 000 tonni piima, see moodustab riigile kinnitatud piimatootmiskvoodist ligi 90,2 protsenti. Piima kogus oli eelmise kvoodiaasta omast ligi 17 000 tonni võrra suurem.

Piimakvoodiaastaks on ajavahemik 1. aprillist kuni järgmise aasta 31. märtsini. Eesti piimakvoot oli 2010/2011. kvoodiaastal 672 547 197 kg, täitmine 606 356 895 kg (90,16%). Kvooti omavaid loomapidajaid oli aasta lõpuks 1027.

Sõltuvalt sellest, kas tootja tarnib piima tööstustele või töötleb ja turustab ise, võib tootjal olla kindla koguse piima tootmiseks tarnekvoot, otseturustuskvoot või ka mõlemad. Valdav osa kvoodist Eestis on piima tarnimiseks, otseturustuskvoodi osakaal on aasta-aastalt kahanenud ja moodustab pisut üle ühe protsendi.

Kvoodi ehk riigis toota lubatud piima koguse kinnitab igale Euroopa Liidu liikmesriigile iga kvoodiaasta kohta Euroopa Komisjon. Viimastel aastatel on kõikide riikide kvooti suurendatud aastas ühe protsendi võrra.

1.aprillil alanud kvoodiaastal 2011/2012 on Eestil lubatud kvoodi piires toota piima kokku ligi 679,3 tuhat tonni.

Kvoot ei tähenda “plaani” piima tootmiseks, vaid piirmäära, millest rohkem piima tootmise korral tuleb riigil trahvi maksta. Eestile rakendus piimakvoot kui Euroopa Liidu turureguleerimise abinõu aastal 2004, täitmine on aastate lõikes jäänud vahemikku 85-93 protsenti.

Loe edasi: Eesti tootis eelmisel kvoodiaastal piima
lubatust pisut vähem

PRIAs algab pindalatoetuste taotluste vastuvõtt

Esmaspäeval, 2.mail algab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) pindala- ja keskkonnatoetuste taotluste vastuvõtt, dokumente esitama oodatakse ligi 16 000 maakasutajat.

Pindala- ja keskkonnatoetused moodustavad kokku suurima summa, mis PRIA vahendusel põllumajandustootmise edendamiseks, maade hooldamiseks ja keskkonna säästmiseks aastas välja makstakse. Ka toetuse saajad moodustavad PRIA suurima sihtgrupi. Tänavuste taotluste rahuldamiseks on eelarves ligi 159 miljonit eurot.

Tänavu saab taotleda järgmisi toetusi:
– Otsetoetused: ühtne pindalatoetus, põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus, heinaseemne täiendav otsetoetus;
– Maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 toetused: ebasoodsamate piirkondade toetus, toetus Natura 2000 alal asuvatele põllumaadele ja erametsamaale, loomade karjatamise toetus. MAKi põllumajanduslikul keskkonnatoetusel on viis alaliiki: keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mahepõllumajandusliku tootmise toetus, poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, toetused Eestile omaste ohustatud tõugu loomade pidamiseks ning kohalikku sorti taime ehk ‘Sangaste’ talirukki kasvatamise toetus.

Enamiku MAKi toetuste puhul tuleb taotlejal võtta 5-aastane kohustus meetme nõudeid täita, sest keskkonnale on neil majandamisviisidel mõju just pikemaajalise rakendamise korral.
MAKi toetuste kohustuse-perioodi saab alustada ka tänavu, välja arvatud keskkonnasõbraliku majandamise toetusega seoses. Sellega saavad tänavu liituda vaid need, kel lõppes 2006. a alustatud MAK 2004-2006 mahepõllumajandusliku tootmise kohustus ja kellele tehti 2011. a toetuse määramise otsus.

Pindala- ja keskkonnatoetuste raha pärineb nii Euroopa Liidu kui ka Eesti riigi eelarvest. PRIA ülesanne on toetuste administreerimine, registrite pidamine ning kontroll selle üle, et toetusesaajad toetuste saamisega seotud nõudeid ja kohustusi täidaksid. Toetusi makstakse selleks, et hüvitada maakasutajatele maa hooldamisel tekkivaid kulutusi või keskkonnatoetuste saajatele võrreldes tavatootmisega saamata jäävat tulu. Toetuste abil hoitakse Eestis korras üle 850 000 hektari põllumajandusmaad.

PRIAsse laekus toetuse taotlusi 5156 loomapidajalt

Eelmisel nädalal lõppenud loomakasvatustoetuste taotlusvoorus laekus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametisse kokku 5156 taotlust kuut liiki toetuste saamiseks.

15. aprillini saavad kuni 100-pealiste piimakarjade omanikud veel hilinenult esitada piimasektori eritoetuse taotlusi. Kuna sel juhul väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud päeva eest, siis laekus enamik neidki taotlusi õigeaegselt. 30. märtsiks oli neid esitatud 737.

Veel kaht toetust makstakse praegu karjas olevate loomade kohta – ammlehmade kasvatamiseks soovivad toetust 1432 loomapidajat, uttede kasvatamiseks 836.

Ülejäänud kolme nn tootmisest lahtiseotud toetust saab taotleda varasematel aastatel loomakasvatustoetuste taotlemise käigus kindlakstehtud ühikute alusel eeldusel, et taotleja ka praegu põllumajandusega tegeleb. Veise loomühiku alusel makstava täiendava otsetoetuse taotlusi laekus 4247, ute täiendava otsetoetuse taotlusi 727, piima täiendava otsetoetuse taotlusi 1335. Loe edasi: PRIAsse laekus toetuse taotlusi 5156 loomapidajalt

RMK otsib poollooduslike koosluste hooldajaid

Sel kevadel sõlmib RMK poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks täiendavaid maakasutuslepinguid kokku 92 maaüksusel 12 maakonnas. Unikaalsed looduskooslused, mis paiknevad 720 hektaril üle Eesti vajavad järgnevatel aastatel eripalgelisi taastamis- ja hooldustöid.

„Tööde loetelu poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks on mitmekesine. Niidukoosluste taastamiseks tuleb pealetungivat metsa maha võtta, kadastike piirata ja roogu niita. Juba taastatud aladel tuleb loomi karjatada või heintaimestikku regulaarselt niita,” tõi näiteid RMK looduskaitse peaspetsialist Kristjan Tõnisson.

RMK hallatavate maade kasutusse andmist korraldavad RMK metskonnad. Taastamist ja hooldamist vajavatel aladel, mille vastu on naaberalade hooldajate konkreetne huvi, antakse kasutusse läbirääkimistega pakkumiste kaudu. Lepinguteni tahetakse jõuda sellistel aladel hiljemalt 15. aprilliks 2011. Alad, mille kasutusse võtmise soovide kohta informatsioon puudub, antakse kasutusse läbi valikpakkumiste. Valikpakkumiste läbiviimise kuulutused ilmuvad lisaks „Ametlikele Teadaannetele“ ka RMK kodulehel ja maakonnalehtedes. Valikpakkumiste kaudu tahetakse jõuda lepinguteni hiljemalt 1. maiks 2011.

Poollooduslike koosluste taastamistöödega luuakse eeldused ala poolloodusliku kooslusena majandamiseks ja taastamisele järgneb ala hooldamine. Maakasutuslepingu sõlmijal on võimalik taastamistoetust taotleda Keskkonnaametilt ja hooldamistoetust PRIA-st. Toetuste abil on tänaseks suudetud riigimaadel taastada ja hooldada ligi 5000 hektarit poollooduslikke kooslusi.

PRIA alustab loomakasvatustoetuste taotluste vastuvõttu

2.-21. märtsini saavad põllumajandustootjad esitada PRIAsse taotlusi kokku kuut liiki loomatoetuse saamiseks. Toetuste eelarve on 22,2 mln eurot (347,3 mln krooni).

Loomakasvatustoetustega soovitakse kompenseerida osalt loomapidajate kulutusi ja tõsta nii nende konkurentsivõimet, samuti aidata jätkata tootmist põllumajandussektoris. Möödunud aastal oli toetusesaajaid ligi 5200.

Kõige mugavam on taotlust esitada elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA. Loomakasvatustoetuste taotlemiseks vajalikke juhiseid ja vorme ning loomade andmeid saab peale e-PRIA kodulehelt www.pria.ee ning maakondlikest büroodest. Küsimusi võib esitada infotelefonil 7377 679 või e-kirjaga aadressil info@pria.ee.

Toetuste määramise otsused teeb PRIA hiljemalt 29. mail, erandiks piimasektori eritoetus: see määratakse 1. detsembriks.

Koolipiim ja -puuvili jõuavad lasteni toetuse abil

Algaval õppeaastal jagatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendatud toetuse abil koolides taas piimatooteid ning puu- ja köögivilju. Koolipiimaprogrammis saavad osaleda ka lasteaiad.

nopri — **Piimatoodete pakendamine Võrumaal Nopri Talumeiereis.** Foto: Nopri Talumeierei

Koolipiima- ning puu- ja köögiviljaprogrammi eesmärk on harjutada lapsi tervislikult toituma ja pakkuda neile toetuse abil selliseid tooteid, mida nende igapäevamenüüs ei pruugi olla. Puu- ja köögivilju soovitatakse anda lastele 80-100 g portsjonitena ja neid võib jagada iga päev, toetust nende jagamiseks saab 5 kr lapse kohta koolinädalas. Koolipiimatooteid on lapsele ette nähtud 0,25 l päevas ning toetusemäär sõltub tootest.

Koolidele on reeglid ja hüvitised varasemast tuttavad. Koolipiimaprogrammi raames võib asjakohaseid tooteid pakkuda lasteaialastele, I-XII kl õpilastele ja põhihariduse baasil õppivaile kutsekoolide õppureile. Värsket puuvilja ja köögivilja võimaldab toetusskeem jagada vaid algklasside õpilastele.

Kes ja kuidas saab olla laste tervisliku toitumise toodete jagaja ning PRIAst vastava toetuse saaja, milliste toodete eest ja kuidas toetust taotletakse ja makstakse, palume lugeda PRIA kodulehelt www.pria.ee. Soovitame sealt kindlasti ka uurida, milliseid tooteid üldse toetuse abil lastele jagada saab. Näiteks ei sobi koolipuuviljaks troopilised viljad – nende kohta toetust ei maksta. Koolipiima-toodete hulgas ei saa olla maitsestatud jogurteid, küll aga maitsestamata jogurt, maitsestatud hapupiim või -piim. Uutel programmiga liitujatel tuleb selleks kõigepealt taotleda heakskiit ja kinnitus ka PRIA riiklike toetuste büroost.

Mõlemat toiduprogrammi Eestis rahastavad nii Euroopa Liit kui ka Eesti riik. Praeguseks on koolipiimaprogrammiga liitunud 985 õppeasutust ja lasteaeda, piimatooteid saab 206 231last. Koolipuuvilja programmis osales eelmise õppeaasta lõpuks 346 kooli ja 40 053 last.

Allikas: PRIA