Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuses arutletakse küttelahenduste üle

23. jaanuaril toimub teabekonverentside sarja avaüritus ” Targad küttelahendused energiatootmises. Milline on energia õiglane hind?

Konverentsil räägitakse milline võiks olla tark küttelahenduste valik lähiaastatel. Kas valida kaugküte või lokaalküte? Milline on kütte õiglane hind ja millised on olnud Rakvere energiamajanduse viimaste aastate arengud. Esinevad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Martin Thalfeldt, Eesti Maaülikooli õppejõud Mart Hovi, Konkurentsiameti ja Eesti Arengufondi ning juhtivate erialaliitude – Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Eesti Soojuspumba Liidu, Eesti Kütte ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse – spetsialistid.

Koolitus- ja arendussuuna juhi Andres Jaadla sõnul on teema aktuaalne. Talviste kõrgete küttearvete valguses mõtlevad paljud, kas tema poolt valitud kütteliik on õige ja võibolla peaks oma energiakasutust muutma või kombineerima erinevate kütteliikide vahel. Targa Maja juhatuse liikme Kalle Karroni sõnul tegemist kõrgetasemelise konverentsiga, kus käsitletakse väga olulisi energiatootmisega seotud teemasid.

Konverentsi päevakavaga saab tutvuda siin: http://www.rakveretarkmaja.ee/targadkyttelahendused.html

Jäätmeplokk hakkab pealinlaste prügi kasutama elektri ja soojuse tootmiseks

Järgmisel aastal valmiv Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk tegi parima pakkumise ja tunnistati võitjaks Tallinna Keskkonnaameti korraldatud hankel Põhja-Tallinna, Haabersti, Kesklinna ja Kristiine elanike olmejäätmete käitleja leidmiseks. Jäätmeplokk hakkab pealinlaste prügi kasutama elektri ja soojuse tootmiseks ning pakub senisest kolmandiku võrra odavamat jäätmekäitluse teenust.

„Ühelt poolt tagab konkursi võit Iru jäätmeenergiaplokile kütuse, kuid teisalt võidavad Tallinna elanikud tänu soodsamale jäätmekäitlusteenusele ja stabiilsele soojuse hinnale. Iru jäätmeploki valmimisel väheneb oluliselt ladestatava prügi kogus,“ sõnas Raine Pajo, Eesti Energia juhatuse liige tootmise valdkonnas hanke tulemusi kommenteerides.

Tallinna linn korraldas esimest korda konkursi olmeprügi käitleja leidmiseks, lahutades jäätmete käitlemise ja prügiveo teenused. „Tavalisel jäätmeveokonkursil, kus vedaja valib ise jäätmete käitluskoha, osalevad ainult suured jäätmekäitlusettevõtted, kes osutavad nii veo- kui käitlemise teenust ning määravad hinnad vastavalt oma võimalustele. Tallinna keskkonnaameti uus mudel võimaldas aga pakkuda olmeprügi käitlemise teenust ka Eesti Energial ning see osutus oluliselt soodsamaks kui konkurentide omad,“ selgitas Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam.

Heinam rõhutas, et prügi sorteerimise kohustus pealinnas ei kao. „Kindlasti ei konkureeri Iru jäätmeenergiaplokk jäätmete koduse sorteerimise ja liigiti kogumisega. Eraldi kogutud pakendid, paber ja biolagunevad jäätmed suunatakse endiselt taaskasutusse, ladestuspaigad aga saavad kasutada jäätmeploki tuhka prügilate sulgemiseks,“ selgitas ta.

Järgmisena peab Tallinna keskkonnaamet leidma pealinlaste prügile ka jäätmevedaja, kes kogub jäätmed kokku ning annab need taaskasutamiseks üle Eesti Energiale. Kuivõrd käitluskoht on ette antud, on kõik veoettevõtted võrdses seisus ning oma pakkumise saavad teha ka väiksemad jäätmeveoettevõtted.

Sama mudelit on rakendamas ka Harjumaa Omavalitsuste Liit, mis on teatanud, et järgmised hanked peaksid olema kaheosalised, andmaks võimaluse ka sellistele vedajatele, kes ei oma käitluskohta, ning sellistele taaskasutusettevõtetele, kellel puudub prügi vedamise võimalus.

Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk valmib 2013. aastal. Tänu jäätmeplokile säästab Iru elektrijaam aastas ligi 70 miljonit kuupmeetrit maagaasi ning hakkab pakkuma ka senisest odavamat ja stabiilsemat soojuse hinda. Uus jäätmeplokk on ka äärmiselt efektiivne ning on võimeline ca 85% jäätmetes sisalduvast energiast muundada elektriks ja soojuseks.

Allikas: Eesti Energia