Oodatakse kandidaate Põlva maakonna teenetemärkidele

Põlvamaa vapimärk

Põlvamaa Vapimärgi kui maakonna kõrgeima autasuga autasustab maavanem isikuid, kes on silmapaistva töö ja tegevusega oluliselt kaasa aidanud maakonna arengule. Põlvamaa Vapimärgiga kaasneb rahaline preemia.

Põlvamaa Teenetemärgiga kui maakonna kõrge autasuga autasustatakse isikuid, kes on oma töö ja tegevusega aidanud kaasa maakonna arengule ja on paistnud silma maakonna jaoks olulise saavutusega.

Kandidaate võivad autasudele esitada kõik isikud, asutused ja kollektiivid maavalitsuse e-posti aadressil info@polva.maavalitsus.ee või postiaadressil Kesk 20, 63308 Põlva.

Kandidaadi esitamisel tuleb ära märkida taotluse esitaja ja kontaktandmed, kandidaadi nimi, sünniaeg, elu- ja töökoht, kodakondsus, varem antud autasud ja teenete kirjeldus. Taotluse võib esitada vabas vormis, kuid abiks on ka vastav taotlusvorm, mille leiab maavalitsuse kodulehelt www.polva.maavalitsus.ee.

Teenetemärgid antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeva auks peetaval pidulikul üritusel.

Järva Teataja avab virtuaalselt uksed

Järva Teataja korraldab oma 88. sünnipäeva puhul esimest korda nii-öelda virtuaalse avatud uste päeva.

See tähendab, et täna on võimalik Järva Teataja Facebooki lehelt hommikust õhtuni jälgida, kuidas valmib järgmise päeva ajaleht. Selgub, milliste probleemide või rõõmudega tuleb lehetegijatel iga päev tegemist teha.

Leheküljele postitatakse vahetut toimetuse eluolu, mis algab hommikul koosolekutega ja lõpeb õhtul ajalehe trükkiminekuga.

Et sellest kõigest osa saada, tuleb Facebookis hakata Järva Teataja sõbraks. Päeva kokkuvõte avaldatakse hiljem ka paberlehes.

Eest ära minejad

sarv_mikkMikk Sarv

Kas oleme tõesti eestlased, need, kes aina eest ära lähevad? Meie hõimurahva saamide kohta Jäämere ääres kirjutatakse, kuidas nad aastatuhandeid on tšuudidest ja karjalastest rüüstajate eest peitumiseks rajanud eluasemeid maa sisse, nii et vaid suitsuava maa peal näha oli. Seegi kaeti kinni, kui parajasti tuld ei tehtud. Turbaonnid kaeti pealt vetikate ja samblaga, nii et see tundraga ühte sulandus. Üksteisega suheldi maaaluste ühenduskäikude kaudu, ilma kordagi ilmavalguse kätte tulemata. Pärimuse järgi olla vaenlased korra siiski maa-alused eluasemed avastanud, kui üks perenaine liiga häälekalt teiselt kulpi laenuks oli küsinud.

Sellised maakojad meenutavad tänapäevaseid passiivmaju. Saamide sõnul on need väga soojad ja säästavad kütet.

Metsas muldonnides elamine pole võõras ka meie rahvale, mõelgem kasvõi metsavendadele. Siberisse saadetud sugurahvad jäid ellu just tänu muldonnide ehitamise oskusele, soome-ugri rahvastelt õpitud soojade muldonnide ehitamine ja neid ühendavad kaevikuliinid aitasid ellu jääda Teises ilmasõjas pakases võidelnud punaarmeel.

Kuid maa all ja peidus ei saa elada kogu aeg. Muret tekitav on meie ürgne soodumus pidevalt minna eest ära, vältida teisi inimesi ja koostööd ning varjuda: maa sisse, saali tagumistesse ridadesse, hoiduda sõna võtmast, küsimast, nõudmast, riiust, segadusest, kaosest, lootes, et ükskord läheb kõik nagunii iseenesest mööda. Nii püüdis meie valitsus teha nägu, et erakondade rahastamisega on kõik hästi, kooliõpetajate ja arstide palkadega on kõik hästi. Hoiduti koostööst, abi palumisest, üksteise kõnetamisest. Avatud arutelu asendab teadlik teiste halvustamine nagu näiteks Acta puhul fooliummütsidele või seemnete söömisele viitamine. Nõnda paika pandud vastane võib ju jääda vait, kuid pikaks ajaks on halvatud ka tema õhin ja koostöötahe. Isegi oma ajaloo eest läheme ära: äsja valminud “Eesti ajalugu II” kirjeldab Kirde-Euroopa ristisõdu, mitte ajalugu meie maal meie rahva poolt vaadatuna.

Loe edasi: Eest ära minejad

Viljandimaa meenutab ja tänab Vabadussõjas võidelnuid mälestushetkega

Reedel, 3. jaanuaril tähistatakse Eestis Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Viljandi maavanem Lembit kruuse, Viljandi linnapea Ando Kiviberg ning Kaitseliidu Sakala maleva pealik major Kalle Köhler asetavad kell 9.00 sümboolselt mälestusküünlad J. Laidoneri ratsamonumendi jalamile ning seejärel Viljandi Vabadussõjas langenute ühiskalmistule.

Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistatakse, et austada Eesti iseseisvuse eest võidelnuid.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda. Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.

Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Eesti kaotas sõjas 6275 inimest, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Sel päeval peetakse üleriiklik vaikuseminut Vabadussõjas langenute mälestuseks ja helistatakse kirikukellasid.

1920. aastatel sai alguse traditsioon pidada iga aasta 3. jaanuaril relvarahu kehtimahakkamise hetkel vaikuseminutit, austamaks Vabadussõjas võidelnud eestlasi ja välismaalasi.

Tartu rahulepinguni jõuti 2. veebruaril 1920. Siis sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda. Lepinguga määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Alanud on registreerimine XV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali “Moisekatsi Elohelü 2014” võistluskontserdile

800px-Mooste_mõisa_peahoone1
Mooste mõisa peahoone. Foto: Vikipeedia

Festivali peakorraldaja MTÜ Folgisellide Selts kutsub muusikuid Moostesse mõõtu võtma. 25.-26. aprillil 2014. aastal tähistab eesti rahvamuusikatöötluste festival oma 15. juubelit.

Juubeliaasta puhul tehakse sügav kummardus kõikidele kollektiividele, kes on selle 15 aasta jooksul võistlustulest läbi käinud ja festivalilt tuule tiibadesse saanud.

Traditsiooniliselt toimub festival Põlvamaal, Mooste mõisas ning eesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Eesti traditsionaalset muusikat läbi kaasaegsete projektide selliselt, et säiliks side vana ja uue vahel.

Festivali võistluskontserdi kohustuslikuks looks on seekord valitud Räpina kihelkonnast pärit laul “Oppus neiodõlõ” (“Õpetus neidudele”). Laul esindab Räpina kandi mitmehäälsust, millest on suhteliselt vähe kirjapanekuid. Laulu viis on erandlik, seda ei leidu muudes üleskirjutustes ega salvestistel. Mitmehäälsus on esitatud koolmeister Jaan Poolakes’e noodi järgi ja on tõenäoliselt kohandatud uuema koorilaulutraditsiooniga. Seega oleks tegu justkui juba omaaegse rahvamuusikaseadega. Seda enam võimalusi aga avaneb siin kaasaegsele töötlejale.

Loe edasi: Alanud on registreerimine XV Eesti rahvamuusikatöötluste festivali “Moisekatsi Elohelü 2014” võistluskontserdile

Viljandimaa tunnustab “Pärlipeoga” taas kultuuri- ja spordipärleid

Viljandimaa kaheksas “Pärlipidu” ehk maakonna parimate kultuuri-ja sporditegijate austamisõhtu peetakse reedel, 3. jaanuaril Viljandi Sakala Keskuses. Kutsetega peole oodatakse ligikaudu 250 inimest.

Tänavuse “Pärlipeo” projektijuht, Viljandimaa Omavalistuste Liidu nõunik Krista Kalda sõnul sellel aastal suurt lavastust plaanis ei ole “Toimub klassikalisem auhinnatseremoonia, kus oma loominguga rõõmustavad poetess Kristiina Ehin ja pärimusmuusik Maarja Nuut ning meeleolukat puhkpillimuusikat esitab noorte meeste brassansambel.” Tänavusi tähti tulevad tervitama maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esindaja Ene Saar.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul on just kultuur ja sport selleks ühendavaks jõuks, mis aitavad pisikesel rahval rahvusena püsida ning elu tasakaalustada. “Pean nende valdkondade võtmeisikute tunnustamist seetõttu eriti vajalikuks ja tähenduslikuks,” rõhutas Kruuse ja lisas, et: ” Viljandimaast on kujunemas omamoodi kultuuripesa, kus on olemas kõik eeldused olla Eestis kultuurivaldkonna eestkõnelejaks. Vaid kultuuri kaudu saabki edasi kanda seda ehedat – Päris Eesti identiteeti.”

Loe edasi: Viljandimaa tunnustab “Pärlipeoga” taas kultuuri- ja spordipärleid

Laupäeval on ülemaailmne punktkirjapäev

Punktkirjas raamatu lugemine4. jaanuaril, rahvusvahelise pimedate punktkirja looja Louis Braille 205. sünniaastapäeval, märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Braille kiri ehk punktkiri koosneb reljeefsetest punktikombinatsioonidest, mida loetakse sõrmedega. Kombinatsioonide aluseks on nn kuuspunkt – ülevalt alla kolm ja vasakult paremale kaks punkti. Igat tähte ja kirjavahemärki tähistab kindel punktikombinatsioon.

Kindlasti on igaüks kohanud punktkirja ravimipakenditel. Selles kirjas on märgitud ravimi nimetus ja toimeaine kogus. Punktkirjas tähistusi võib leida liftinuppudelt, teleripultidelt ja isegi mõne riigi postmarkidelt. Pärnus kunagise Endla teatrihoone mälestusmärgil on iseseisvusmanifesti tekst ka punktkirjas.

Loe edasi: Laupäeval on ülemaailmne punktkirjapäev

Tehvandi 1.7 km pikkune suusarada jälle kasutatav

edfde529314722c181-67154280
Tehvandi staadion. Foto: Monika Otrokova

Tehvandi Spordikeskuses on jätkuvalt avatud 1.7 km pikkune eelmise talve kunstlumest valmistatud suusarada.

Rada hooldatakse iga päev, kuid kuna rajal on lund vähe ning rada on jäine ja kitsas, siis klassika jälge tõmmata ei saa. Seega on suusarada avatud vaid vabatehnika stiilis suusatamiseks.

Rada algab Tehvandi peahoone (hotelli) kõrvalt staadioni poolt Kunimäe platoolt ja kulgeb Kunimäelt Tordikarbi kaudu kergema tõusuga Hobuseraua tippu ning laskumisega Hobuserauast ja Kunimäe põhjanõlva kaudu Kunimäele raja algusesse tagasi.

Kunstlumest rada on valgustatud igal õhtul kuni kella 21.00.

Autode parkimine toimub Tehvandi staadioni suurparklas või Tehvandi peahoone asfalteeritud parklates. Juurdepääs rajale toimub Tehvandi peahoone kõrvalt staadioni poolt. Tehvandi staadion ja lasketiiru staadion on jätkuvalt suletud ja staadioni kaudu rajale ei pääse.

Tehvandi Spordikeskuse radadel on keelatud liigelda mootorsõidukiga, mootorkelguga või ATV-ga. Tehvandi suusaradadel on keelatud jalutada koduloomi, kelgutada ja liikuda jalgsi.

Infot Tehvandi suusaradade olukorrast saab lugeda aadressilt  www.tehvandi.ee.

Noored ja otsustajad arutavad – milline on noore roll ühiskonnas?

2.-5.jaanuaril kogunevad Rõugesse Võrumaa erinevate paikade noored, et koos otsustajatega otsida vastuseid küsimustele: mis rolli mängib noor inimene ühiskonnas? Millal peaks noorega arvestama, tema arvamust kuulda võtma? Milline roll on tänasel noorel Võrumaa ja kogu ühiskonna ühises tulevikus? Mis seda rolli peaks kujundama? Selleks, et sõnastada visioon Võrumaa tänasest noorest tulevase Võrumaa tarvis tulevad kokku noored ja erinevate tasandite otsustajad, et ühistes aruteludes jõuda parema teineteisemõistmiseni ja vähendada polariseerumist, et üks grupp otsustab teise grupi üle, vaid et ühised arusaamad ja eesmärgid sünniksid üheskoos.

3. jaanuaril on koos noortega aruteludes Võrumaa omavalitsuste juhid, 4.jaanuaril saame osa aga noorte rollist ühiskonnas läbi erinevate otsustustasandite. Oma mõttteid noortest on lubanud tulla jagama Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm, Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar, Riigikogu liige Kalvi Kõva, Võru Maavanem Andres Kõiv ja Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja Kuldar Adel. Loe edasi: Noored ja otsustajad arutavad – milline on noore roll ühiskonnas?