jaanuar 2014 Archives

Laste heaolu hindamiseks on vaja senisest enam andmeid

Täna esitletakse Õiguskantsleri Kantseleis Statistikaameti kogumikku „Laste heaolu“, mis annab ülevaate Eesti laste olukorrast. Lasteombudsmani hinnangul näitab kogumik kätte teemad, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata, et lastel oleks Eestis hea elada.

Kokkuvõtte “Laste heaolu” kogumikust

Lasteombudsman Indrek Tederi sõnul on positiivne, et Statistikaamet väärtustab lapsi puudutava info esiletoomist eraldi kogumikus, sest ülevaatlik laste olukorra kaardistus loob paremad eeldused nende heaolu tagamiseks. „Lapsi puudutavaid andmeid vajavad oma töös paljud – näiteks psühholoogid, noorsootöötajad, õpetajad, arstid, seaduseloojad – ning seejuures on oluline, et infot avaldataks regulaarselt ja et see oleks kõigile kättesaadav. Kahjuks aga ei avaldata laste kohta käivaid andmeid täna ühtsetel alustel, mistõttu on keeruline laste tegelikku olukorda hinnata,“ ütles Indrek Teder. Ta avaldas lootust, et esitletav „Laste heaolu“ kogumik on aluseks traditsiooni kujunemisele ning et lisaks kogumikule avaldaks Statistikaamet laste heaolu kajastavaid andmeid edaspidi regulaarselt ka oma kodulehel. „Ilmunud kogumik näitab kätte teemad, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata, et lastel oleks Eestis hea elada ning aitab kaasa laste kui ühe olulise ühiskonna osa senisest nähtavamale kohale seadmisele ja väärtustamisele,“ märkis lasteombudsman. Loe edasi: Laste heaolu hindamiseks on vaja senisest enam andmeid

Talvepealinnas Otepääl sõidetakse rahvasprinti

Otepää Lumerada 2013 rallivõistlus Foto: Hendrik Osula

18. jaanuaril toimub Otepääl harrastajatele mõeldud autospordivõistlus Villa Müllerbeck Otepää Rahvasprint 2014. Võistlusrada on täies ulatuses kaetud lume ja jääga, pikkusega ca 4km.

Jaanuari kolmandal laupäeval, 18. jaanuaril leiab aset autospordivõistlus Otepää Rahvasprint 2014, mis on Eesti Autospordiliidus registreeritud autode kiirusvõistlus. Otepää Rahvasprint 2014 nimisponsor on Villa Müllerbeck. Rahvasprint on kiirusvõistlus, mis viiakse läbi üldiseks liikluseks suletud teel. Villa Müllerbeck Otepää Rahvasprint 2014 võistlusrada ja hoolduskeskus asuvad Otepääl.

„Võistlusrada on täies ulatuses kaetud lume ja jääga, pikkusega ca 4km. Otepää talvine Rahvasprint kutsuti ellu, sest Kagu-eestis talvisel perioodil harrastajatele mõeldud autospordiüritusi on vähe ning Otepää piirkonnas ei ole sarnast võistlust korraldatud,“ sõnab Marko Koosa, Villa Müllerbeck Otepää Rahvasprint 2014 võistluse juht. Loe edasi: Talvepealinnas Otepääl sõidetakse rahvasprinti

Selgusid Põlvamaa 2013. aasta kultuuri- ja spordipreemiad

Põlvamaa Kultuuripärl 2013 Riivo Jõgi, foto: Põlva Maavalitsus

10. jaanuari õhtul autasustati Põlvas ööklubis Kino aasta silmapaistvamaid maakonna kultuuri- ja sporditegelasi. Sel aastal alustati tänuüritust spordipreemiate jagamisest. Põlvamaal on palju spordi ja kultuuri toetajaid, kuid ikka leidub neid, kes on rohkem õla alla pannud. Põlvamaa spordiliidu juhatus leidis, et Põlvmaa sporditoetaja 2013. aastal oli Addinol Lube Oil OÜ.

Toetamaks tervise- ja harrastusspordi arengut maakonnas valitakse alates 2005. aastast Põlvamaa sportlikum perekond. 2013. aastal oli sportlikum perekond Põlvamaal – perekond Matto.
2013. aasta spordipreemiate laureaate tunnustati Eesti Vabariigi esimesele presidendile Konstantin Pätsile pühendatud kullatud meenemedaliga. Iga meenemedali omanik on kaasaaidanud Eesti ajaloopärandi säilitamisele – toetatud on Konstantin Pätsi mälestussamba rajamist.

Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupi kultuuri- ja spordipreemiate meened valmistas Põlva klaasikunstnik Karin Mölder.

Aasta noorsportlane (naine) – Doris Kudre
Aasta noorsportlane (mees) – Ben- Ruuben Kaljuvee
Aasta naissportlane- Daisy Kudre
Aasta meessportlane – Peeter Olesk
Aasta võistkond – Põlva Serviti käsipallimeeskond
Aasta treener – Raul Kudre
Aasta veteran – Janika Usin Loe edasi: Selgusid Põlvamaa 2013. aasta kultuuri- ja spordipreemiad

Suure Munamäe vaatetorni külastajaskond kasvab

2013.aastal külastas Suure Munamäe vaatetorni 34 000 külastajat. Aasta tagasi oli külastajate arv tuhande võrra väiksem.

2005.aastal renoveeritud vaatetorni külastajate rekord on pärit 2007.aastast, mil torni külastas 55 000 külastajat. Kolmel eelneval aastal on külastajate arv olnud 33 000 ringis.

Suure Munamäe vaatetorn on Baltimaade kõrgem tipp, 318 meetrit merepinnast, mäe tipus on 29 m kõrgune vaatetorn, kust avaneb imeilus vaade kuppelmaastikule ning hea nähtavuse korral on võimalus vaadata ümbrust 40- 50 km raadiuses.

Võru Linnagaleriis avatakse uued näitused

Võu linnagaleriis avatakse täna uued näitused, mis jäävad avatuks kuni 14. veebruarini 2014. Galerii on avatud tööpäeviti kell 12:00 – 18:30 ning Võru Kandles toimuvate ürituste ajal. Näituse külastamine on tasuta.

Boris Šestakovi isiknäitus “Päikest ja Kuud”. Näituse avamine täna 13. jaanuaril kell 16.

Näitusele “Päikest ja Kuud” välja valitud küllaltki erinevate tööde ühiseks nimetajaks on pildil kujutatud Päike ja (või) Kuu – seda siis vahetult või kaudsemal viisil.

Mõistagi on nimetatud taevakehad, ka neid otseselt kujutamata, elu ja loomingu põhjustajatena iga kunstiteosega vahetult seotud. Näituse töödesse jäid nad aga peale teatud kindlatel põhjustel. Igal pildil on oma lugu ja jutt. Vahel ka muistne lugu ja muinasjutt. Sündmused neis juttudes leiavad aset nii ööl kui päeval ning sageli on Päike ja Kuu korraga kohal.

Ma ei ole küll pidanud vajalikuks oma töid kunstivoolude järgi liigitada, sest erinevad lood kallutavad tulemust kas ühele või teisele poole. Kui aga peab ühe nime leidma ja kuna taustaks on olnud reaalne juhtum, siis nimetan oma loomingut muinasrealismiks.
Tihti öeldakse inimestele midagi head soovides “Päikest!”. Kuu ei ole küll nii soe ja ere, kuid asub meile palju lähemal ja mõjutab tugevalt me elamist oma vaiksel moel. Kas või näiteks öid valgustades. Seepärast võib samamoodi head soovides öelda ka “Päikest ja Kuud!”, eriti nüüd peale aastavahetust ja uues valguse ootuses.

Boris Šestakov Loe edasi: Võru Linnagaleriis avatakse uued näitused

August Pulst 125: Külamuusikute ringreis

Teisipäeval, 14. jaanuaril kell 16.00 anname Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis avalöögi muuseumitegelase, kunstniku ja vanavara koguja August Pulsti 125. sünniaastapäeva tähistamisele – Pulsti pidunädalatele. Toimub Krista Sildoja koostatud raamatu „Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi” esitlus, väike rahvamuusikute kontsert ning Pulsti elu ja tegevusi tutvustava rändnäituse avamine.

Kellel ei ole võimalik tulla muuseumisse, saab valida omale sobivaima peopaiga, sest Pulsti vaimus toimuv ringreis toob 15. – 31. jaanuarini üheksasse Eesti paika tänapäeva külamuusikud, et anda inimestele võimalus kuulata oma rahva muusikat.

Loe edasi: August Pulst 125: Külamuusikute ringreis

Võrumaa ootab vapi- ja teenetemärgi ning aunimetuste kandidaate

Võru Maavalitsus ja Võrumaa Omavalitsuste Liit ootavad hiljemalt 31. jaanuariks 2014 taotlusi maakonna vapi- ja teenetemärgi määramise kohta. Samuti oodatakse kandidaate Võrumaa aunimetuse tiitlitele.

Aunimetusi omistatakse järgmistes kategooriates:
· kultuurielu edendaja
· hariduselu edendaja
· sotsiaal- või tervishoiutöötaja
· omavalitsus- või riigiametnik Võru maakonnas
· omavalitsus- või riigiametnik väljastpoolt Võru maakonda
· maaelu/külaelu edendaja või MTÜ

Taotlused esitada kirjalikult või elektrooniliselt Võru Maavalitsusele hiljemalt 31. jaanuariks. Taotluse vormid ja lisainfo maakonna veebilehel.

Nädala foto

Koprakoolis pliiatsid teritatud. Foto: Kylauudis.ee — **Koprakoolis pliiatsid teritatud.** Foto: Kylauudis.ee

Algab talve valge aeg

Lõpuks ometi tuli lumi ja lõppes talvepimedus – üsna samal ajal, kui kalendritesse on kirjutatud 14. jaanuari tähtpäevaks taliharjapäev. Talve pooleks jagav tähtpäev on tuntud kõigis põhjamaades Taanist Jäämereni. See on üks neljast ürgvanast päevast, mis on olemas vanadel puu- ja luukalendritel. Eestis on puukalendreid ehk sirvilaudu muuseumi toodud peamiselt saartelt ja mere äärest. Siiski on need neli tähtpäeva teada kogu maal. Suveharjaks on maretapäev 13. juulil, kevadepoolitajaks on künnipäev 14. aprillil ja sügisepoolitajaks kolletamispäev 14. oktoobril.

Kõik need päevad märgivad olulist muutust aastaringis. Taliharjaga lõpeb talve pime aeg ning algab valgem ja külmem aeg. Nagu ikka, on taliharja tavad ja kombed kandunud edasi teistele südatalvistele tähtpäevadele kirikukalendrist. Lähim taliharjapäevale on tõnisepäev 17. jaanuaril. Tõnise ehk Antoniusega on ühte sulanud muistne viljakushaldjas, keda kutsuti Tõnniks. Tõnisepäeva tähistamisest loodeti head edenemist sigadele. Setomaal pandi vahaküünlad kabelis seapea peal altaris põlema, õnnistama kutsuti ka preester. See tagas sigade eduka poegimise, nii et üleskasvatatud põrsad oli minev kaup Petseri turul. Ka küünlapäev, 2 veebruar kandis jälgi muistsest taliharjast, sedagi päeva peeti talvepoolitajaks. Vastlapäevane hangest alla liugleminegi on sümboolne tegevus talvest väljumiseks.

Taliharjaga on seotud ka puudelangetamine. Hea tarbepuu saamiseks tuleb vaadata ka Kuufaase. Lehtpuu langetamisel tarbepuuks on parim aeg taliharja järgne Kuu viimane veerand, okaspuu jaoks sellele järgnev kuu esimene veerand. Lisaks on hea, kui langetamsie ajal on tuul põhja- või kirdekaarest. Saaremaal jäid mõnel aastal tarbepuud langetamata, kui õiget tuult ei tulnud. Õigel ajal langetatud puu ei mädanenud. Isegi haavapuu õigel ajal langetatud palgist tehtud maja kestab sada aastat ja kauemgi veel. Lehtpuu langetamise aeg on sel aastal 20. jaanuariga algaval nädalal, okaspuu langetamise aeg on veebruari esimestel päevadel.

Mikk Sarv

Rakvere Targa Maja kompetentsikeskus alustab temaatiliste teabekonverentside sarjaga

Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuses toimus infoseminar Jõhvi Valla arendustöötajatega Infoseminaril tutvustas Rakvere Targa Maja koolitus ja arendusvaldkonna juht Andres Jaadla keskuse tegemisi. Jõhvi Valla abilinnapea Vello Juhkov ja arendusspetsialist Rein Luuse tutvustasid Jõhvi ja Ida Virumaa arenguplaane. Üheskoos tõdeti, et uue aastaga alanud Euroopa Liidu rahastus perioodi alguses on ühine vajadus teha tihedamat koostööd. — Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuses toimus infoseminar Jõhvi Valla arendustöötajatega
Infoseminaril tutvustas Rakvere Targa Maja koolitus ja arendusvaldkonna juht Andres Jaadla keskuse tegemisi. Jõhvi Valla abilinnapea Vello Juhkov ja arendusspetsialist Rein Luuse tutvustasid Jõhvi ja Ida Virumaa arenguplaane. Üheskoos tõdeti, et uue aastaga alanud Euroopa Liidu rahastus perioodi alguses on ühine vajadus teha tihedamat koostööd.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus alustab 2014. aastal ürituste sarjaga ”Targa Maja teabekonverentsid”, mis toimuvad Rakvere kesklinnas, Targa Maja saalis (Pangamaja), aadressil Turuplats 2.

Teabekonverentsidel käsitletakse erinevaid tarka maja, teadmistepõhist ehitust, tarka energiakasutust ja tarka linnaruumi puudutavaid teemasid ja aktuaalseid võtmeküsimusi. Konverentside sarja avaüritus on 23. jaanuaril “Targad küttelahendused energiatootmises ja energia õiglane hind”. Avaüritusel räägitakse milline võiks olla tark küttelahenduste valik lähiaastatel. Kas valida kaugküte või lokaalküte? Milline on kütte õiglane hind ja millised on olnud Rakvere energiamajanduse viimaste aastate arengud.

Vaata konverentsi “Targad küttelahendused energiatootmises ja milline on energia õiglane hind” kava ja registreeru SIIN

Lähikuudel toimuvad teabekonverentside sarja üritused:

*20. veebruaril – Targad valguslahendused ja säästlik elektritarbimine.

*20. märtsil – Nutidisain. Targa maja lahendused naiseliku pilgu läbi

*24. aprillil – Tark ehitus.Teadmistepõhine ehitus ja targad ehitusmaterjalid

*22. mail – Linnakeskkond. Targa linnaruumi kujundamisest.

*26. juunil – Targa energia päev. Targa energia päev toimub Euroopa Säästva Energia nädala raames Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud regionaalse üritusena.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus on Eestimaale rajatav teadus ja arendustegevusega tegelev regionaalne kompetsikeskus. Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse (SA Virumaa Kompetentsikeskus) partneriteks on pea kõik Eesti ülikoolid, regionaalsed ameti- ja rakenduskõrgkoolid, ettevõtted ning omavalitused.

Võrus selgusid sissekirjutuskampaania võitjad

Täna loositi Võru linnavalitsuse infosaalis välja läinud aasta detsembris Võrus korraldatud sissekirjutuskampaania “Võrus on mõnus” võitjad. 46 sedeliga loosikausist tõmbas linnapea Anti Allas välja järgmised nimed: Anna, Jaanika, Helbe, Mailiis, Mari, Pirgit, Keidi, Katriine-Maria, Lilli ja Milana. Võitjatega võetatakse ühendust, igaüks neist saab endale Võru linnaga seotud ettevõtte 100-eurose kinkekaardi.
Kuu aega kestnud kampaania eesmärgiks oli kutsuda inimesi end Võru linna kodanikeks registreerima. Kampaania raames raames sai linn juurde 41 uut kodanikku, neile lisandus viis vastsündinut. Enim registreerus inimesi Võru vallast (10), kaugemalt tulijad olid Iirimaalt, Soomest ja Venemaalt. Alanud aasta 1. jaanuari seisuga elab Võrus 13 169 inimest.

Vanemuine pakub vaegkuuljatele paremaid võimalusi teatrielamuseks

Vanemuise teatri suure maja saalis on kasutusel uuenduslik süsteem, mis võimaldab ka vaegkuuljatel etendusi täisväärtuslikult nautida.

Möödunud aasta maikuus paigaldati Vanemuise suure maja teatrisaali uudse lahendusega helisageduslik induktsioonisüsteem ehk silmusvõimendi, mille abil on kuuldeaparaadiga inimesel võimalik helisid (kõnet, muusikat jne) paremini ja selgemini kuulda. Vanemuine on seni ainus teater Eestis, kes silmusvõimendi teenust pakub. Kuigi paigaldatud süsteem katab kogu teatrisaali, on saalis kindlad tsoonid, kus seade kõige parema tulemuse annab. Vastava märgistusega saaliplaan on leitav Vanemuise kodulehelt http://www.vanemuine.ee/piletiinfo ning ka Vanemuise teatri kassades. Silmussüsteemi kasutamiseks peab kuuldeaparaat olema varustatud vastava programmiga, mis võimaldab induktsioonivälja vastuvõttu. Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatuse esinaise Külliki Bode selgitusel saab kuulmiskeskuste spetsialistidel lasta paigaldada kuuldeaparaati vastav silmusprogramm, kui vastav aparaat seda programmi toetab.

Neil vaegkuuljatel, kellel pole kuuldeaparaati või on selline, millel puudub silmusvõimendi kasutamise võimalus, on võimalik kasutada kõrvaklappe, neid saab vajadusel küsida saaliteenindajalt.

Krista Leipsig

Abivajajad saavad sooja suppi

MTÜ Sihva Külaseltsil on plaanis pakkuda Otepää vallas abivajajatele sooja suppi

Sihva külavanema Eve Koseri sõnul tuli idee pakkuda sooja suppi sellest, kui ta märkas, et tema külas on palju neid inimesi, kes mingil põhjusel ei saa iga päev sooja sööki. Abivajajate hulgas on vanureid, kes ei jaksa enam ise süüa teha, või ei pääse kodust liikuma ja ka lastega peresid. Eelnevalt korraldati koos külaseltsiga prooviperiood, mille käigus pakkuti suppi kaks korda nädalas – teisipäeval ja neljapäeval.

Algatus sai väga positiivset tagasisidet ja sellest omakorda tuli idee pakkuda sooja supi võimalust ka teistele Otepää valla inimestele, mitte piirduda ainult Sihva külaga.

Et supi kojuvedu väga kalliks ei läheks (0,8 l sooja suppi maksab inimesele 1€, eeldusel, et transpordi eest tasuma ei pea), loodab MTÜ Sihva Külaselts projekti käivitamiseks leida rahastust struktuurfondidelt ja Otepää vallalt.

Selleks aga on vaja teada kui palju on neid inimesi, kes suppi endale koju tellida soovivad. Sihva külaselt palub kõigil Otepää valla elanikel, kes on sellisest teenusest huvitatud või teavad inimesi, kes võiksid seda vajada, teatada MTÜ Sihva Külaseltsi juhatuse liikmele Tiiu Aartile mobiiltelefonile 516 0830.

Otepää vallavalitsuse liige Margit Prede arvates on tegemist tänuväärse ja suurepärase algatusega, mida tasub toetada.

Monika Otrokova

Setomaa kultuuriprogramm ootab taotlusi kuni 27. jaanuarini

Avaliku konkursi programmi “Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018” projektidele taotluste esitamise tähtaeg on 27. jaanuar. Toetusprogrammi eesmärk on hoida sealse piirkonna kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ja oskusi. Programmi maht on 208 800 eurot, see on 10% suurem kui eelmisel aastal.

Setomaa kultuuriprogrammi kaudu toetab Eesti riik sealse kultuuripärandi säilitamist ja edasikandmist, muuseumide tegevust, seto kultuuriprojekte, seto traditsioonide ja keele õpetamist, setokeelseid trükiseid, teadus-ja arendustegevust ning setode omaalgatuslikke ettevõtmisi. Programmi nõukogu esimehe Eino Pedaniku sõnul peab Seto kultuuriprogramm tähtsaks eelkõige just noorte sidumist esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamist, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamist väljaspool Setomaad.

Kultuuriministeerium on seto kultuuriruumi edendavaid tegevusi toetanud alates 2003. aastast.

Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

Taotlused palume esitada digitaalselt allkirjastatuna: programmid@rahvakultuur.ee või saata postiga Rahvakultuuri Keskusesse aadressil J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn

Uuendatud programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Rahvakultuuri Keskuse veebilehel http://www.rahvakultuur.ee/?s=1707

Põltsamaal avatakse pärandinäitus, mille keskmes on oskused, kombed ja tavad

Põltsamaa kultuurikeskuses avatakse 13. jaanuaril kell 16 näitus “Pärand elab!”.

“Pärand elab!” on rändnäitus, mis tutvustab Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut. Näituse avamisel pöörame eraldi tähelepanu antud piirkonna kultuuritraditsioonidele. Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav kõneleb avamisel kohalikust puhkpillitraditsioonist, pillilugudega astuvad üles Põltsamaa muusikakooli õpilased.

Pilkupüüdvat rändnäitust on tänaseks näinud Tartu, Hiiumaa, Kihnu, Tallinna, Karksi-Nuia ja Tallinna inimesed. Põltsamaa näitus on avatud 31. jaanuarini.

Näitusega kutsutakse inimesi märkama ja väärtustama vaimset pärandit – põlvest põlve edasiantud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid. “Tihti arvatakse, et vaimse kultuuripärandi all mõeldakse käsitööd, tantsu või mõne pilli mängimise oskust, kuid tegelikult võib see olla ka täiesti igapäevane tegevus nagu moosi keetmine või pesu pesemine. Seetõttu püüdsingi leida iga paiga kohta võimalikult lihtsaid, kuid samas erilisi nähtusi,” selgitas näituse kuraator Jane Kalajärv.

Eeva Kumberg

Rahvakultuuri Keskus

Ellerhein kohtub Hilaroga

Pühapäeval, 12. jaanuaril kell 16 toimub Võru Kandles kontsert: Ellerhein kohtub Hilaroga.
Esinevad tütarlastekoor Ellerhein ja segakoor Hilaro, dirigendid Ingrid Kõrvits ja Silja Otsar.
Tütarlastekoori Ellerhein eelkäija, Tallinna linna lastekoor, loodi 1951. aastal professor Heino Kaljuste poolt, kes juhatas ja suunas koori kunstilist käekäiku oma elu lõpuni. 1970. aastast töötas koori juures dirigendina Tiia-Ester Loitme. Tänaseks on Ellerheinast saanud kooristuudio, kuhu kuuluvad mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor. Alates 2012 septembrist on tütarlastekoori Ellerhein dirigent Ingrid Kõrvits. Koormeister ja solfedžoõpetaja on Ülle Sander, vokaalpedagoog Vilja Sliževski, kontsertmeister Sten Heinoja. Koori repertuaar koosneb nii klassikalisest kui tänapäevasest koorimuusikast väljapaistvatelt heliloojatelt üle maailma.
Segakoor Hilaro on asutatud 1991.aasta 29. aprillil. Koori muusikalise taseme kujundamise ning repertuaarivaliku eest on kogu Hilaro tegutsemise aja jooksul hoolt kandnud dirigent Silja Otsar.
Muusikaliselt püüab Hilaro pakkuda kuulajatele mitmekesist valikut. Vaheldusrikkust musitseerimisse on toonud koostöö solistidega Maris Liloson, Kait Tamra, Ivo Linna ning Võru muusikakooli keelpilliorkestri ja Võru sümfooniaorkestriga Jaan Randvere juhatusel.
Kätlin Hoop

Veelindude toitmine ei ole mõistlik

Keskkonnaamet tuletab lähenevate külmade ilmadega seoses meelde, et veelinde ei ole mõistlik toita. Veelindude jaoks on parim käituda aastatuhandete jooksul väljakujunenud looduslike instinktide järgi ning ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele.

Sinikael-pardid, kühmnokk-luiged ja teised veelinnud, keda võib tihti meie linnapildis kohata, peaksid külmade ilmade saabudes rändama lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Lindude toitmisega toetavad inimesed pahaaimamatult ebaloomulikku käitumist ja looduslike seaduspärade nõrgenemist, sest inimese naabrusesse peatuma meelitatud veelinnud kaotavad olulise osa oma füsioloogilisest võimekusest ja instinktidest.

„Lindude toitmine on lühinägelik ja vastutustundetu. Saiatooted, mida inimesed enamasti lindudele pakuvad, on süsivesikurikkad ja rafineeritud toorainest jahutooted, mis ei kuulu kindlasti lindude looduslikule toidulauale. Need kahjustavad lindude tervist ja lennuvõimekust ning pikemas perspektiivis ka järgmise kevade sigimisedukust,” ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Linnud minetavad oma loomupärase rändeinstinkti, muutuvad kergesti kättesaadavaks kiskjatele ning ebanormaalselt suurearvuliselt ja tihedalt koos esinedes nakatuvad ning levitavad üksteisele kergesti haigusi. Inimesele võivad linnud muutuda samuti ohtlikuks. Näiteks kühmnokk-luik on Eesti raskeim looduslik linnuliik, kes ebatavalistes oludes või häirimise tõttu võib olla ka inimesele ohtlik.

Veelindude jaoks on parim ilmade külmenedes ja loodusliku toidu kättesaadavuse halvenedes lennata talvitumiseks sobivamatele veekogudele.

[Minueesti] Teeme Ära tegemised

21.01. kell 18 – 20 toimub Tallinna Ülikooli Nova majas meie teine Puhta Maailma Klubi. Külaline on seekord Reet Aus.Täpsem info tekib nädal enne ka TÜ kodulehele.
17.01. kell 18.30 – 20.30 toimub Olümpia hotellis meie traditsiooniline infoõhtu. Värsked uudised Let´s Do It World Kosovo konverentsilt ja tiimipeade ülevaated oma toimkondade
tegemistest.
11.05. Suur Vahemere koristamine.Estonian Air avab samal nädalavahetusel oma Spliti lennuliini.Otsustasime, et lendame 10.05. sinna ja 14.05. tagasi. 11.05.saame siis koos horvaatidega Vahemerd kraamida.
Kes soovib kohapeal olla ja kaasa lüüa, siis ostke omale pilet ja andke märku, et tulemas olete
Vaadake infot ka http://letsdoitmediterranean.wordpress.com/about-2/

Maksuseminar 2014 – aasta tähtsaim finantsseminar

Registreeruge järgmise aasta kõige päevakajalisemale seminarile, et omandada põhjalik ülevaade eelseisvatest maksumuudatustest! Maksuseminar 2014 on tänavu kasulikum ja päevakajalisem kui ei kunagi varem!

Seminarile on kutsutud oma ala tippeksperdid: Tõnis Jakob (OÜ Marisett), Marek Herm (Raidla Lejins & Norcous) ja Aule Kindsigo (Kindsigo Konsultatsioonid OÜ).

Käsitlusel on olulisemad maksunduse ja raamatupidamisega seonduvad teemad, nagu näiteks 2014. aastal jõustuvad käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatused. Ülevaade antakse ka 2013. aastal jõustunud muudatustest ja ka muudest olulisematest maksudega seotud teemadest. Samuti tulevad arutlusele alati aktuaalsed teemad nagu finantsjuhi kohustused ja vastutus, 0% määraga tehingute ja aheltehingute maksuprobleemid.
Eelregistreerumine poole hinnaga (98 eurot) kuni 10. jaanuarini.
Kõigile seminaril osalejatele kingitus. Lisaks sellele saab iga osaleja ka seminarimaterjali ja tunnistuse.
Maksuseminar toimub 24. jaanuaril Tallinnas, Hotel Euroopa, Paadi 5.
REGISTREERUGE telefonil +372 664 5438.
“Confinni/Praktikud“ meeskond

Tantsukarussell “Tähed Laval” toob Eesti parimad tantsurühmad Põlvasse võistlema

11 jaanuaril 2014. aastal toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses suurejooneline Tantsukarussell „Tähed Laval“.

See on uuenduslik tantsufestival, kus igal maakonnal ja kahel suuremal linnal (Tallinn ja Tartu) oli võimalus välja panna oma parim tantsutrupp.

„Lauljatel on olemas Laulukarussell, mille kaudu propageeritakse laulmist ja tänu sellele tuleb pidevalt peale uusi andekaid lauljaid. Nüüd on aeg tantsuvaldkonda propageerida ja sellele rohkem tähelepanu pöörata“, selgitab „Tähed Laval“ võistluskontserdi eesmärke peakorraldaja ja idee autor Andre Laine.

Reedel algavale võistlusele on registreerunud 14 kollektiivi. Igal trupil tuleb esitada kaks tantsunumbrit, millest üks peab olema seatud Eurovisiooni lauluvõistluse finaalis osalenud muusikapalale. Teise võistlusnumbri valikul olid rühmadel vabad käed.

Tantsuvõistluse võitja saab autasuks rändkarika ning sarnaselt Eurovisioonile privileegi olla järgmisel aastal võistluse korraldajaks.

Etenduse algus 11. jaanuaril kell 16.00

E-raamat on tulekul

UUS JA PÕNEV: Raamatukogu töötaja Liisi Ansper (paremal) demonstreerib e-lugerit Kuressaare Vanalinna kooli õpilasele Kadi-Riin Kangurile, kes varem sellist seadet käes hoidnud pole. Foto: Sander Ilvest

Saare maakonna keskraamatukogul, rääkimata maaraamatukogudest, pole lugejaile seni laenutada ainsatki e-raamatut.

“Põhimõtteliselt on e-raamatud meil ju olemas, mingi valik on lugerites ja interneti teel saame inimesi aidata tasuta e-raamatute otsikeskkondades,” ütles keskraamatukogu direktor Anu Vahter. “Paraku on e-raamatute müümise ja autoriõigustega asjad segased ja rahvaraamatukogudele mitte kõige soodsamad.” Loe edasi: E-raamat on tulekul

Miks Eesti keelas vanade vedelgaasiballoonide täitmise

1. jaanuarist 2014 on keelatud täita vedelgaasiballoone, mis ei vasta eurodirektiivile ja millel puudub selle direktiivi nõuete kohaselt paigaldatud Pii-märk. Selle taga on ELi direktiiv 2010/35/EL, mis näeb ette nõuded transporditavatele surveseadmetele, et suurendada nende ohutust ja tagada nende vaba liikumine. Direktiiv kohustab tegema vanadele balloonidele uue nõuetele vastavuse hindamise ja kui balloon selle läbib, kinnitatakse sellele Pii-märk. Ehk et Pii-märgiga balloone võib täita, ilma selle märgita balloone 2014. aastast enam mitte.

Sellise keelu eesmärgiks on kõrvaldada käibelt vanad GOST-standardite alusel toodetud balloonid, mis ei vasta enam tänapäevastele nõuetele ning mille nõuetele vastavuse hindamist ei ole võimalik läbi viia, kuna puudub osaliselt või täielikult tootjapoolne dokumentatsioon.

Kuivõrd täielikku ja vajalikel andmetel põhinevat vastavushindamist ei pruugi olla võimalik läbi viia, ei ole tagatud, et ringluses olevad balloonid on ohutud inimestele ja neid ümbritsevale keskkonnale. Kindlam on ohte vältida ohutuma seadme kasutamisega, kui oodata tagajärgi nõuetele mittevastava seadme kasutamise tulemusena, sest teadupärast gaasiplahvatuse tagajärjed võivad olla väga rasked nii inimesele kui ehitisele.

Üheks täitmise keelu ajendiks on ka asjaolu, et Lätis keelati alates 1. jaanuarist 2014 GOST-standarditele vastavate balloonide kasutamine täielikult. Meenutan, et Eesti keelab vaid täitmise, mitte kasutamise, enne aastavahetust täidetud balloone võib kasutada, kuni nad tühjaks saavad.

Kui Eestis eelnõuga planeeritavat piirangut ei kehtestataks, tähendaks see, et Lätis kasutuselt kõrvaldatud ning võimalikud nõuetele mittevastavad ja ohtlikud balloonid satuvad ringlusse Eestis, suurendades seetõttu nii järelevalve kui täitjate poolse kontrolli koormust ning võivad kaasa tuua õnnetusi kodumajapidamistes. Loe edasi: Miks Eesti keelas vanade vedelgaasiballoonide täitmise

Veebruarist alates saavad ettevõtted ülekandeid teha vaid rahvusvahelise kontonumbriga

Veebruarist alates saavad ettevõtted ülekandeid teha vaid rahvusvahelise kontonumbriga. Mitut maksejuhist saab korraga panka edastada vaid uut ISO sõnumistandardit kasutades. Eraisikutele kehtib aastane üleminekuperiood, mille jooksul saab makseid tehes vajaduse korral kasutada saaja vana kontonumbrit.

„Ettevõtete juhid ja raamatupidajad peavad arvestama sellega, et pangad ei tohi valesti vormistatud maksejuhiseid vastu võtta. Seetõttu soovitame juhtidel raamatupidajalt küsida, kas firma on maksete uutmoodi tegemiseks valmis,” ütles Eesti Panga asepresident Madis Müller.

Alates 2014. aasta veebruarist tohib Eestis arvetel ja maksete tegemisel kasutada ainult rahvusvahelisel ehk IBAN-kujul kontonumbrit. „Nii ettevõtjast kui ka eraisikust makse algataja peab tagama, et tema arved oleksid muudatustest hoolimata õigeks ajaks tasutud,” rõhutas Müller. Loe edasi:

Avatud taotlusvoorud

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kuulutab välja keskkonnaprogrammi 2014. aasta esimese taotlusvooru keskkonnaprojektide rahastamiseks

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas käesoleva aasta esimese taotlusvooru keskkonnaprogrammist toetuste taotlemiseks. Taotlemine käib läbi elektroonilise infosüsteemi KIKAS ning taotluste esitamise tähtaeg on 17. veebruar 2014.

Keskkonnatasudest Eesti riigieelarvesse laekuv raha investeeritakse KIKi keskkonnaprogrammi kaudu kümnesse valdkonda: kalandus, veemajandus, jäätmekäitlus, looduskaitse, metsandus, keskkonnakorraldus, merekeskkond, maapõu, atmosfääriõhu kaitse ja keskkonnateadlikkus.

Täpsem info toetatavate tegevuste ja rahastamise tingimuste kohta on saadaval KIKi kodulehel http://kik.ee/et/taotlejale/keskkonnaprogrammist KIK on esindatud kõigis maakondades ning küsimuste tekkimisel tasub nõu pidada KIKi maakondlike esindajatega.

Kärdla tähistab oma esmamainimise 450. aastapäeva

Kärdla esmamainimise 450. aastapäeva tähistamine saab alguse laupäeval Rannapaargu lähedal asuval lõkkeplatsil.Külalisi kostitatakse ja lõbustatakse ning soovijate osavus pannakse proovile. Osavaimaile väärikad auhinnad.

Oma panuse ürituse õnnestumiseks saab igaüks anda, tuues oma jõulukuuse Lubjaahju tänava lõkkeplatsile hiljemalt 10. jaanuariks Tormi, Pae ja Kooli/Vabaduse piirkonna kortermajadel on võimalik üks autokoorem kuuski transportida lõkkeplatsile koostöös Hiiu Vallavalitsusega.

Korraldajad paluvad kuused tuua hiljemalt 9. jaanuariks selleks tähistatud asukohale Teie piirkonnas. Täpsem info Kristjan Ojasoolt 463 6078.

Kärdla esmamainimise 450. aastapäeva avauritus algab 11. jaanuaril kell 17. Loe edasi: Kärdla tähistab oma esmamainimise 450. aastapäeva