Kuu: jaanuar 2014

Eestisse jõudis pahavara, mis muudab andmed püsivalt loetamatuks

Eelmisel nädalal teavitati Riigi Infosüsteemi Ametit ja politseid esimestest CryptoLockeri juhtumitest Eestis, seisab pressiteates. See pahavara cryptolockermuudab andmed loetamatuks ning lahtikrüpteerimise eest nõutakse bitimünte, raha MoneyPaki või teiste sarnaste teenuste kaudu.

Nakatunud arvutitele puudub ravi: kui andmed on juba krüpteeritud, saab need lahti ainult pahavara kontrolliv kurjategija. Nõutud tasu maksmine ei taga aga andmete taastamist, kuid toidab kuritegelikku majandust. Seega on CryptoLockeri või sarnase pahavaraga krüpteeritud andmeid võimalik taastada üksnes siis, kui need on eelnevalt varundatud. Riigi Infosüsteemi Amet soovitab teha andmetest regulaarselt varukoopia, sest see kaitseb andmeid mitmesuguste intsidentide ebameeldivate tagajärgede eest. Loe edasi: Eestisse jõudis pahavara, mis muudab andmed püsivalt loetamatuks

Tartu loodusmajas toimub loodushommik

Tartu loodusmajas toimub laupäeval, 1. veebruaril algusega kell 10 ja 12 järjekordne väikelaste (4-8 aastased) loodushommik. Seekord kohtume kodudes laialt levinud lemmiklooma – meriseaga. Meisterdame

taaskasutatud materjalidest ning tutvume eesti rahvatraditsioonides oluliste talvetoimetuste ja -toitudega.

NB! Loodushommikule on vajalik eelnev registreerumine telefonil telefonil 736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee.

Hind 4 € lapse kohta, vanemad tasuta.

Väikelaste loodushommikute sarja toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tuleb turvalise interneti konverents

Meriton Hotell Tallinna Konverentsikeskuses toimub 11. veebruaril 2014 algusega kell 09:30 „Targalt Internetis“ projekt

targalt-internetis-logo

i raames Turvalise Interneti päeva konverents „Nutikalt netis – hoia ennast ja oma raha!“, kus võetakse luubi alla erinevad IT- ja mobiilsideteenused ning pakutakse lahendusi küsimusele, kuidas turvaliselt tarbida internetiteenuseid.

Konverentsil räägitakse mobiiliäppide varjatud külgedest, samuti sellest, kuidas jälgida, et pangakaardid ei hakkaks elama oma elu. Lisaks tuleb jutuks mobiil-ID kasulikkus ja mis on „õngitsemine“.

Esinejate hulka kuuluvad teiste seas nii tunnustatud IT-turvalisuse spetsialistid, samuti Kaitseliidu küberkaitse üksuse ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Kohal on ka telekommunikatsioonifirmade ja pankade esindajad, kes ekspertpaneelis vastavad publiku küsimustele. Üritust modereerib tehnoloogiaajakirjanik ning Digitunni saatejuht Mart Parve.

Kõigil konverentsil osalejatel on võimalus kohapeal sõlmida tasuta mobiil-ID leping ning see ka koheselt aktiveerida.

Konverents on tasuta.

Kõige pisematele konverentsikülalistele on avatud lastehoid.

Osalemiseks registreeri siin.

Loe edasi: Tuleb turvalise interneti konverents

Rõuge noortekeskus aitab noori karjääriotsinguil

CV-koostamise töötuba noortele

CV-koostamise töötuba on suunatud eelkõige noortele, kes ei õpi ega tööta. Kuid oodatud on ka õppivad noored, kes sooviksid leida suveks tööd ning noored, kes valmistuvad keskkooli/ülikooli vastuvõtu intervjuuks. Koolitus toimub Rõuge noortekeskuses 5.veebruaril algusega kell 12.00, õpituba lõpeb ühise ärilõunaga Ööbikuoru Villas. Koolitus on tasuta. Oma osalusest tuleb teavitada hiljemalt 3. veebruariks.

Haridusmessi Intellektika külastus

15.veebruaril külastab Rõuge noortekeskus Tartus toimuvat haridusmessi Intellektika. Messilt on võimalik leida vastuseid küsimustele: Kelleks saada? Mida õppida? Kuidas leida tööd? Bussisõit on tasuta. Nende Rõuge valla noorte eest, kes ei õpi ega tööta, tasub messipileti Rõuge noortekeskus. Täpsem info väljasõidu kohta registreerumisel. Oma osalusest tuleb teavitada hiljemalt 10.veebruariks.

Lisainfo: www.intellektika.ee

Ühisettevõtmistele registreerumine: raugeank@gmail.com või tel 53403309

Alates 7. veebruarist saab Põlvamaal tasuta energianõustamist

IMG_0110
Energiaseminar, esiplaanil Tartu regiooni Energiaagentuuri direktor Martin Kikas
Foto:Põlva Maavalitsus

Täna, 28. jaanuaril toimunud energiaseminaril tutvustasid Tartu Regiooni Energiaagentuuri esindajad Põlvamaal alates 7. veebruarist alustavat energiateemalist nõustamisteenust.

Päeva avanud maavanem Ulla Preedeni sõnul kuulub energiateema rohelisema elu maakonna prioriteetide hulka. Põlvamaal toimuvad energiakonverentsid on olnud väga populaarsed nii Põlvamaal kui ka väljaspool maakonda ning eesrindlikena on Setomaal asutud uurima ja analüüsima oma energia tootmise võimalusi.

Energiateemalist nõustamist hakkab Tartu Regiooni Energiaagentuur pakkuma Põlvamaal alates 7. veebruarist kord nädalas reedeti Põlvas, maavalitsuses (Kesk 20) ja alates 14. veebruarist kord kuus Räpinas, haldushoones (Kooli 1). Nõustamine on inimestele tasuta ning oodatud kõik energiatarbijad ja väiketootjad.

Energiateemalisel konsultatsioonil on võimalus spetsialisti käest nõu küsida nii energiasäästu, energiajuhtimise, energiatootmise, renoveerimise ja hangetega seotud energiaküsimustes ning teiste energiaga seonduvate teemade kohta. Nõustamist finantseeritakse Tartu Energiaagentuuri projektide kaudu ning partnerina toetab tegevust Põlva Maavalitsus. Praegu pakub Tartu Regiooni Energiaagentuur nõustamist lisaks Tartule, ka Viljandis ja Jõgeval.

Energiaseminaril tutvustas Tartu Regiooni Energiaagentuuri direktor Martin Kikas agentuuri kompetentsi, teenuseid ja tehtud töid. Kikase sõnul tuleb energiasäästlikkuse teema üha enam päevakorda ning energiasäästliku tegevuse eesmärgiks ei ole mitte energia tarbimise vähendamine, vaid eelkõige energia tõhusam ärakasutamine.

Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspert Kalle Virkuse hinnangul moodustab üle poole kogu tarbitavast energiast soojusenergia ehk siis kulub suur osa energiast hoonete kütmisele. Seetõttu on hoonete soojustamisel ja energiasäästlikumaks muutmisel otsene kulude vähendamise efekt. Energiakasutamise hindamisel tuleb silmas pidada, et energiat tarbivad inimesed mitte hooned ning energiatarbimine sõltub isiklikest eelistusest ning seetõttu võib inimeste energiatarbimine erineda kordades.

Tartu Regiooni Energiaagentuur on väljatöötanud tarkvara energiatarbimise analüüsimiseks. Rakendus E-Jälg on interneti keskkonnas kõigile kättesaadav aadressil www.trea.ee/monitor/ . E-Jälg võimaldab oma hoone energiatarbimise näitajad programmi sisestades vaadata hoone energiatarvet ning võrrelda seda teistega. Kuna E-Jälje rakendus asub agentuuri infoserveris, saavad tarbijad sealsete andmete põhjal agentuurile oma küsimusi esitada.

Haanjamaa suitsusaunanädala eelteade

800px-Smoke_sauna
Suitsusaun. Vikipeedia

Augusti teisel nädalavahetusel toimuva IV Haanjamaa suitsusaunanädalani on küll veidike veel aega, kuid varakult tuleb valmistuma hakata.

Kui kellelgi on suitsusaun ja  kui keegi tunneb huvi suitsusaunanädala vastu, siis oodatakse Teda 26. veebruaril kell 18.00 Haanja rahvamajja. Üheskoos soovitakse arutada sellel aastal toimuva suitsusaunanädala korraldamise üle.

Kui kohaletulek ei ole võimalik, kuid huvi ürituse vastu on olemas, siis tuleks endast märku anda Eda Veerojale telefonil 503 2341 või e-posti teel eda.veeroja@gmail.com

Edaspidi info: Haanjamaa suitsusauna nädal

Varjupaigataotlejate majutuskeskus kolis Vao külla

Tänasest töötab varjupaigataotlejate majutuskeskus Väike-Maarja vallas Vao külas. Keskus kolis Vao külla Illuka vallast, kus varjupaigataotlejaid majutati alates 2000. aastast.

Varjupaigataotlejate majutuskeskuse teenuse osutaja AS Hoolekandeteenused rajas Vao külla 7 korteriga majutusüksuse, mis pakub keskuse elanikele senisest paremaid elamistingimusi, kuid eelkõige mugavamat ligipääsu avalikele teenustele.

Majutuskeskuse korterid on 2-4-toalised ning toad omakorda on 1-2-kohalised, nende hulgas 2 peretuba peredele. Lisaks on majutuskeskuses selle elanike kasutuses õppeklass, spordisaal ja huvitegevuste tuba.

Majutuskeskus kolis hoonesse, kus varem osutas AS Hoolekandeteenused Aavere hooldekodu erihooldusteenust psüühilise erivajadusega inimestele. Majutuskeskuse renoveerimiseks kulus 275 000 eurot, mille eest muuhulgas muudeti hoone energiasäästlikuks.

Loe edasi: Varjupaigataotlejate majutuskeskus kolis Vao külla

Otepää matkad alustavad taas

t2_2009-05-23_-_keskkonnaameti_matk_76
Foto: Katrin Lipp

Populaarsust kogunud ja juba traditsiooniks saanud Otepää matkad alustavad uut hooaega. Esimene matk on kavas 9.veebruaril 2014, mis saab alguse Otepää Talispordimuuseumist.

Otepää valla spordispetsialist Harald Laidre sõnas, et sellel hooajal on kavas 11 matka, nende hulgas öömatk 18. mail.

Matkamine toimub sarnaselt eelmistele aastatele, kus igal osalejal tuleb vabalt valitud liikumisviisil (suusatades, jalgsi, joostes, kepikõnd, rattaga) läbida matka sihtpunkt. Sarnaselt eelmise aastaga on ette antud soovituslik tähistatud matkade marsruut.

Kõik matkajad saavad esimesel osalemiskorral endale matkapäeviku kas Talispordimuuseumist või sihtpunktist Poslovitsast.

Matkapäevikust leiab infot matkade toimumise kohta ning kuhu kogutakse osalemist kinnitavaid templeid. Matkapäeviku alusel matkahooaja lõpetamisel ootavad parimaid matkajaid (rohkem marsruute läbinud) auhinnad. Sihtpunktid on avatud kell 09.00-11.00 ja nendes ootab matkajaid sooja tee või värskendava joogiga matkajuht Helle Tallo.

“2014. aasta on valitud Valgamaa Eesti Spordipealinnaks ja meie valla matkasari kuulub Spordipealinna ürituste kavasse,” selgitas Harald Laidre.

Otepää Talispordimuuseumi juhataja Jana Mae andis teada, et esimene Otepää matk algab kell 9.00 muuseumist, muuseumi 3.sünnipäeva puhul on muuseumi külastamine kõigile tasuta. Matkalistele ja muudele huvilistele räägib seoses Tartu Maratoni avatud raja sõiduga esimese Tartu maratoni naisarvestuse võitja ja matkasatja korraldaja Helle Tallo oma sõidust.

Loe edasi: Otepää matkad alustavad taas

Küünlapäeva tähistamine Vapramäe Loodusmajas

file65345672_6e18326a
Foto: Karin Kaljuläte

2.veebruaril tähistatakse talve selgroo murdumise päeva Vapramäe loodusmajas.

Kavas on:

  • rongakronksu  kuulamine (kui kronksutavad);
  • uuritakse, kuidas on lood kõrte lumevihkamisega;
  • kesktalve uskumuste ja töökeeldude üle arutamine;
  • rahvamängude mängimine;
  • odrapudru mekkimine;
  • küünla keerutamine.

Küünlapäeva tähistamine saab alguse kell  11.00 loodusmaja juures Vapramäel. Selga panna soe ja mugav riietus ning kaasa võtta rahvamängudeks sobilik lust!

Vajalik on eelnev üritusele registreerimine. Registreerida saab e-maili teel kyllikink@gmail.com või telefonil 5669 0186.

Küünlapäeva viib läbi VVV SA retkejuht Külli Kink.

Epp Maria Kokamägi avas Pärnus näituse “Retrospektiiv”

Pilt_Epp_M_Kokam2giEilsest on Ammende Villas avatud tuntud maalikunstniku Epp Maria Kokamägi autorinäitus “Retrospektiiv”. 55. juubeli puhul on Epp Maria kokku pannud valiku oma parimatest töödest. Tagasi vaatava näituse peamisteks märksõnadeks on naiselikkus ja ingellikkus.

“Viiekümne viie aastaga poleks justkui midagi muutunud ― ikka armastan inimest ja looma ning tunnen suurt respekti looduse ees,” räägib Epp Maria oma inspiratsioonidest aastate vältel, “Küll aga on kõik selle näituse maalid valminud Pärnumaal, inspireeritud siinsest valgusest ja aastaaegade vaheldumisest.” See on kandunud ka Epp Maria värvidesse ― maalides on kasutatud kuld-hõbedast kuma, mis inspireeritud mereäärsest valgusest, peegeldusest, sealsest loodusest ja inimestest. Pärnuga on Epp Maria seotud juba aastaid. Pärnu Sepamaa talus elamine ja võimalus seal aastaringselt ka töötada, on üks Epp Maria täitunud unistustest. Näitusele on oma osa andnud ka Epp Maria abikaasa Jaak Arro enda käsitsi valmistatud disainraamidega.

Mitmed teosed, mida Epp Maria kunstihuvilistega Ammende Villas jagab, on eelnevalt ka maailma näinud ning üle piirigi positiivset tagasiside saanud. Ülle Juhi, läinud aasta Epp Maria Kokamäe ja Jaak Arro ühisnäituse korraldaja sõnul kannavad tööd endas armastust, ilu, headust ja võlu. “Kunstniku enda olemus ja nägemus ümbritsevast peegeldub igast Epp Maria teosest. Kohati salapärane, uskumatu ja seejuures üdini positiivne on emotsioon, mis iseloomustab Epp Maria loomingut. See annab igale näitusekülastajale võrratu ja unustamatu elamuse,” kirjeldab ta Epp Maria maalikunsti.

Kõik pärnakad ja linna külalised saavad Epp Maria juubelinäitust Ammende Villas vaadata kuni suveni. 

Soodomal on regilauluõhtu

29. jaanuaril kell 18.00 avaneb Põlvamaa rahvakultuurispetsialisti Kati Taali abiga Soodoma külakeskuses Eesti Rahvusliku Folkoorinõukogu noortekogu poolt kokku pandud näitus “Kodus loodud pärimus”. Järgneb regilaulutuba, kus mentorina on julgustamas ja eestlaulmas Celia Roose. Kellel mahti, küpsetab enne lauluringi kodus laulu ümisedes head paremat lauale panemiseks. Viisipidamatus tulemata jätmist ei vabanda. Regilaulu vägi võib puudutama igaüht, kel tahtmist laulust mõnu tunda. Koos laulmised hakkavad toimuma korra kuus. Esimestel kokkusaamistel on lubanud eestlauljatena toeks olla laulikud Celia Roose, Kairi Leivo ja Epp Margna.

Celia Roose (sünd. 1964) on hariduselt koorijuht-muusikapedagoog (lõpetanud 1989. aastal Tallinna Konservatooriumi koorijuhtimise alal) ja tegevuselt pärimusmuusik-õpetaja. Tema teadlik folkloorialane tegevus algas ansamblis Leigarid 1984. aastal. Esimeseks suureks eeskujuks ja õpetajaks oli Kristjan Torop. Käesoleval ajal töötab Celia TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias õppejõuna ning Lüllemäe Põhikoolis muusika- ja kooriõpetajana, õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris. Tema suureks armastuseks on eesti vanem laulukultuur ja selle loomulik jätkumine tänapäeval. Celia osaleb ansamblites SuurõŽpilvõŽ, Sannalise ja Arrotajad, on löönud kaasa Tormise-Jalaka-Kaljuste projektides “Eesti ballaadid”, “Eesti naiste laulud”, “Eesti meeste laulud” jm. Korraldanud pärimuskultuuri tundmaõppimise perelaagreid Pirrupuusaare talus ja Männiku Metsatalus jne.

Loe edasi: Soodomal on regilauluõhtu

Viljandis tulid Eesti meistriks Kaari Vainonen ja Arno Uutma

Viljandi gümnaasiumis peetud Eesti meistrivõistlustel 64ruudulises kabes tulid Eesti meistriks Kaari Vainonen ja Arno Uutma, kellele see oli juba 90. Eesti meistrivõistluste medal. Meestest tuli teiseks Viljandi elanik ja mitmekordne Eesti meister Vello Luht.

Eesti meeste 66. meistrivõistlustel 64ruudulises kabes kaitses edukalt tiitlit Arno Uutma Jõgeva kabeklubist, kes kogus 13 punkti. Teisele kohale tõusis 10 punktiga kohalik kabetaja Vello Luht. Kolmanda koha saavutas koefitsiendiga oma venna Raivo Risti ees Arvo Rist Hiiumaa kabeklubist, kogudes 9 punkti. Meeste võistlustest võttis osa 12 mängijat ning võistluse keskmine koefitsient oli 2389, mis oli viimaste aastate kõrgeim.

Eesti naiste 58. meistrivõistlused võitis 7 punktiga Kaari Vainonen Lasnamäe male-kabeklubist. Piret Viirma Järvamaalt jagas teist ja kolmandat kohta samuti 4 punkti saanud Marika Azojaniga (Jõgeva kabeklubi), kuid edastas viimast lõpp-tabelis tänu kõrgemale koefitsiendile. Naisi osales võistlustel kokku viis.

Eesti Kabeliit (www.kabeliit.ee ) asutati 22. aprillil 1990. Rahvusvahelise Kabekonföderatsiooni (FMJD) liikmeks võeti Eesti Kabeliit vastu 19. oktoobril 1991. Eesti Kabeliidul on 14 liikmesklubi.

Eestis harrastatakse mitut kabeliiki, kõige suurema kandepinnaga on vene kabe ja rahvusvaheline kabe (vastavalt 64-ruuduline ja 100-ruuduline kabe). Aktiivseid kabe harrastajaid on Eestis üle 1 000. Eestis on palju kõrgetasemelisi kabetajaid, teiste seas kolm rahvusvahelist suurmeistrit: Urmo Ilves, Arno Uutma ning Kaido Leesmann.

Homme algab registreerimine rahvusvahelisele metsandusviktoriinile

Homme algab võistkondade registreerimine rahvusvahelisele viktoriinile Noored Euroopa Metsades. Võistkondade registreerimisvormi leiab Eesti Metsaseltsi koduleheküljelt (http://www.metsaselts.ee/noored-euroopa-metsades-registreerimine).

Rahvusvaheline viktoriin “Noored Euroopa metsades” ootab osalema õpilasi vanuses 13 kuni 19. Võistluse käigus omandatakse teadmisi Euroopa riikide looduse ja metsanduse kohta. Käsitletakse näiteks säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat jm.

Eesti eelvoorus saavad osaleda kõik registreeritud võistkonnad kõigist koolidest. Osalemiseks peavad 13.-19. aastased õpilased moodustama 3-liikmelised võistkonnad ning need registreerima Eesti Metsaseltsi koduleheküljel. Kuna võistlus on rahvusvaheline, toimuvad ka Eesti voorud ingliskeelsetena. Loe edasi: Homme algab registreerimine rahvusvahelisele metsandusviktoriinile

Corelli Music alustab homme juubeliaastat Maestra Ester Mägi sünnikodus

Ester Mägi. Foto: erakogu
Ester Mägi. Foto: erakogu

Kontserdiagentuur Corelli Music tähistab alanud aasta märtsis 10. sünnipäeva ning alustab juubeliaastat omapärase kontserdiga “ESTER MÄGI. Lugu vanalinnast” Toompea muusikasalongis homme, 28. jaanuaril kell 19. Maestra Ester Mägi sünnikodus teeb ansambel Corelli Consort koos külalismuusikutega heliloojale muusikalise kummarduse ning kannab ette tema partiita “Vanalinn”.

Eesti auväärseim naishelilooja Ester Mägi (1922) on sündinud ja kasvanud Toompeal endises Stackelbergide linnapalees. Majas asub praegu Tööandjate Keskliit ning sealses kaunis saalis on Corelli Music palju kordi korraldanud Toompea muusikasalongi kontserte. Siit tekkiski mõte, et helilooja lapsepõlvest, mis möödus Toomkiriku kellahelinat ja orelimängu kuulates, inspireeritud partiita “Vanalinn” saaks ettekande just selles majas. Salongik ontserdil põimuvad iidse Tallinna südames asuvas Toompea ajaloolises hoones kaasaegne helilooming ning mälestused muusikast.

Partiita “Vanalinn” tõi 19. jaanuaril 1988 Estonia kontserdisaalis esiettekandele ansambel Barocco Revaliensis, mille koosseisu kuulusid Samuel Saulus (flööt), Lille Randma (klavessiin), Ülo Kaadu (viiul), Urmas Vulp (viiul), Andrus Järvi (vioola), Allar Kaasik (tšello) ja Mati Lukk (kontrabass).

28. jaanuaril 2014 esitavad teose Oksana Sinkova (flööt), Ene Nael (klavessiin) ja a nsambel Corelli Consort: Urmas Vulp (I viiul, külalisena), Mail Sildos (II viiul), Martti Mägi (vioola), Villu Vihermäe (tšello) ja Matti Lukk (kontrabass). Toreda järjepidevusena osalesid Urmas Vulp ja Mati Lukk ka esiettekandel. Partiitast teeb uue salvestuse Klassikaraadio.  Loe edasi: Corelli Music alustab homme juubeliaastat Maestra Ester Mägi sünnikodus

Rõuge rahvamajas tervitatakse hobuseaastat

Hobuse pidu

 

Rõuge rahvamaja tähistab hobuse aasta algust kontserdi ja peoga.

29.01 annab kontserdi kontratenor Ka Bo Chan (hiina), teda saadab Robert Staak lautol.

31.01 toimub lustakas peoõhtu “Head hobuse aastat”, tantsuks mängib Eiko & Viki duo. Lasva näiteringilt etendus “Saunaskäik”

Pidu algab kell 20.00. Pääse 5€

Laudu saab broneerida numbril 53 026 770

Euroopa vabaühendused mõistsid Ukrainas toimuva karmilt hukka



Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee mõistis ühisavalduses hukka Ukraina seadusandjate sammud oma rahva vägivaldseks vaigistamiseks ning toetas Ukraina kodanikuühiskonna meeleavaldusi.

Ühisavaldus võeti vastu teisipäeval, 21. jaanuaril Brüsselis toimunud suurkogul pärast kohtumist Maidanil protestijate esindajate Oleksiy Honcharuki ja “Maidani näo”, laulja Ruslana Lyzhychkoga.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees (EMSK) Eesti vabaühenduste liitu EMSL esindava Mall Hellami sõnul tingis kriitilise avalduse Ukraina valitsuse hiljutine otsus piirata rahva kogunemis- ja sõnavabadust. “Ukrainas käib praegu halastamatu lahing uue ja vana, avatud ja suletud ning läbipaistva ja korruptiivse ühiskonna vahel. Selle asemel, et vastata protestijate nõudmistele viia riigis läbi demokraatlikud reformid, kiitis parlament heaks arvukalt seadusemuudatusi, mis piiravad oluliselt inimeste põhiõigusi,” selgitas Hellam EMSKi avaldust.

Hellam, kes külastas Kiievit viimati EMSKi delegatsiooni ühe liikmena detsembri lõpus ning osales Maidanil ka 2004. aasta oranži revolutsiooni ajal, tegi suurkogul pöördumise, milles rõhutas, et Ukrainas toimuvat ei tohi demokraatlikud jõud vaikides pealt vaadata.

“Pole saladus, et Ukraina on geopoliitiliste huvide ristumispaik ning mitu seadusemuudatust on kui Kremli printeritest trükitud. Täna seisab Ukraina ristteel ja valida tuleb stagnatsiooni või kaasaegse demokraatia vahel. Nüüd on aeg ja võimalus kümne aasta eest alanud revolutsioon lõpule viia, rebida ennast lahti nõukogude pärandi kammitsatest ja pöörata pilgud lõplikult Euroopa poole,” lausus Hellam.

EMSK on Euroopa Liidu institutsioonide nõuandev organ, esitades arvamusi kavandatavate õigusaktide kohta ja koostades omaalgatuslikke arvamusi komiteele olulistel teemadel. Üks komitee tähtsamatest ülesannetest on toimida sillana ELi institutsioonide ja organiseeritud kodanikuühiskonna vahel.

Eestist kuuluvad komiteesse Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus ja Tööstuskoda ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon.

Võru linnavalitsus kohtus noorteesindustega

linnanooredNeljapäeval kokku kutsutud Võru linna noorteesinduste ümarlaual Võrumaa Keskraamatukogus tõdeti, et Võru Noortekeskus vajaks oma tegevuse elavdamiseks suuremaid ruume, ent ka sisulisi muutusi ja rohkem võimalusi näost näkku infot jagada.

Kohale tulnud ligi 30 inimese – linna- ja Võru valla koolide huvijuhtide, noorsootöötajate, õpilasesinduste esindajate ning aktiivsete noorte – poole pöördudes rõhutas linnapea Anti Allas võrdväärse diskussiooni tähtsust: “Me ei tulnud ruume jagama, vaid saama olukorrast ülevaadet ja nutikaid lahendusi otsima, et linnavalitsus saaks teha õiged otsused. Tahame koostöös noortekeskusele uue pinna leida, et osaleksite selle renoveerimisel, ehitamisel ja kujundamisel noorte kooskäimise kohaks.”

Samal ajal kui Võru Noortekeskuse praeguses asukohas, aadressil Liiva tn 21 ruumi napib, on linnal palju jõude seisvat kinnisvara, mis võiks tekkinud probleeme leevendada. “On võimalused uute ruumide renoveerimiseks, selles valdkonnas oleme valmis projektide ja oma teadmistega kaasa aitama,” kinnitas linnapea.

Võru Noortekeskuse juhi Mairi Raju sõnul peaks soosima omaalgatust: “Noorsootöö on noorte jaoks ja noortega. Oluline, et otsuseid võtaks vastu noored – kui neile pakub huvi, on mõtet teha,” lausus ta. Ruumidest vahest olulisemakski peeti huvigruppide kokkuviimist ja eri tegevusteks puuduvate ressursside leidmist, olgu see siis tehnika-, kokandus- või muusikahuvi arendamiseks.

Loe edasi: Võru linnavalitsus kohtus noorteesindustega

Viljandimaa 81 peret parandasid hajaasustuse programmi abil elutingimusi

Viljandimaal osalesid programmis kõik abikõlbulikud omavalitsused. Mitteabikõlbulikud on Viljandi, Võhma ja Mõisaküla linn. Hajaasustuse programmi toel luuakse maapiirkondades elavatele lastega peredele paremad elutingimused.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul saabki just selliste regionaalsete programmide abil toetada elu maal. “Maapiirkonnad vajavad ja väärivadki erikohtlemist. Nii on see kõikjal arenenud riikides mujalgi. Toetust sai taotleda vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning juurdepääsuteede korrastamiseks. Tean omast kogemusest, et elu aluseks maapiirkonnas ongi korralik taristu: tee, vesi, elekter ja ühenduse võimalus muu maailmaga,” rääkis Kruuse.

“Kõige rohkem ehitati programmi abiga kanalisatsioonisüsteeme, sellele järgneb puhta vee süsteemide ja kaevude ehitus ning siis juurdepääsuteede valdkond. Autonoomsete elektrisüsteemide valdkonda ühtegi taotlust ei esitatud,” nentis Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist Jane Lumiste. “Hajaasustuse programmis läks Viljandimaa hajaasustuses elavatele peredele riigi- ja kohalike omavalitsuste poolt 2013. aastal toetuseks kokku 262 467 eurot.”

Loe edasi: Viljandimaa 81 peret parandasid hajaasustuse programmi abil elutingimusi

Võrus saab Kandle aias uisutada

uisk2014 004Võru linna poolt nädala alguses Kandle aias avatud uisuväli on üllatanud suure täituvusega. Külmade ilmade saabudes Lõuna päästekeskuse pritsimeeste abiga rajatud liuväli avati esmaspäeval. Seal uisutamine on tasuta nagu ka uiskude laenutamine.

Uiske vahetada ja näpistava külma eest korraks leevendust saab uisuvälja kõrvale paigaldatud Ramirenti soojakus. Kandle poolt on tagatud väljaku hooldus, korra hoidmisega ja uiskude laenutamisega tegeleb kogenud spordimees Ats Virumäe.

Uiske laenutamiseks on praegu 16 paari, neist valdav osa väikesed numbrid. Sellega seoses kutsub linnapea Anti Allas inimesi üles uisuväljaku laenutuspunkti toetama: “Inimesed, kellel on korralikke uiske, mida nad parajasti ei kasuta, võiksid need tuua uisuväljaku soojakusse. Eriti on oodatud suuremad numbrid.” Hooaja lõpus võib uisud tagasi saada või ka lattu jätta: “Sel juhul jäävad nad avalikku kasutusse ka uuel hooajal,” täpsustas linnapea.

Uisuväli on ametlikult avatud esmaspäevast reedeni kella 15-20 ja puhkepäevadel kella 12-18.

Lastekaitse Liit: Elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav

MTÜ Lastekaitse Liit tunnustab pressiteates Justiitsministeeriumi algatust võlgnike maksedistsipliini parandamiseks.

logo

Samas rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit vajadust käsitleda ühiskonnas elatise teemat ennekõike lapse perspektiivist lähtuvalt, kuna vanemate põhiseaduslik ülalpidamiskohustus teenib eelkõige laste huve, tagades nende õiguse saada oma vanematelt hoolitsust. Ka ÜRO lapse õiguste konventsioon rõhutab vajadust tunnustada põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest.

Paraku näitab viimaste aastate statistika, et elatisraha nõuete hulk on kiires tõusutrendis. Võrreldes 2006. aastaga on vanemate võlg laste ees tõusnud ligikaudu 13 korda, ulatudes täna ca 11 miljoni euroni.

„MTÜ Lastekaitse Liit tõstatas elatise maksmise küsimuse juba 2003. aastal. Nii siis kui ka nüüd rõhutame, et lapse jaoks ei oma tähtsust, kas ta on jäetud elatiseta hoolimatuse, pahatahtlikkuse või rahanappuse tõttu. Laps peab saama elamiseks vajaliku, ning tal on selleks seaduslik õigus,“ toonitab MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm. „Elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav. Selleks, et paremini tagada laste huvide kaitse, ning vältida põlvkonnaüleste mustrite kordumist, on vaja võtta kasutusele võimalikult tõhusad meetmed ja täiendavalt analüüsida täitemenetluse kehtiva regulatsiooni puudujääke ning võimalusi süsteemi tõhustamiseks,“ lisab Tamm. 

Loe edasi: Lastekaitse Liit: Elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav

Vanemuises on Tiina Ojaste õlimaalide näitus

Vanemuise suures majas on avatud kunstnik Tiina Ojaste õlimaalide näitus “Pääsemine imedemaale”.

Literaat Toomas Kuter on kirja pannud saatesõnad näitusele: “Pääsemine Imedemaale on iga inimese unistus. Me kõik hoiame käes võtit, mis meid sellele maale aitab, kuid ainult vähesed leiavad üles salaukse, mille võti avab. Tiina Ojaste on selle leidnud ning soovib oma äratundmis- ning avastamisrõõmu teiega jagada. Ning kus mujal, kui mitte teatris, sest teatri imelises maailmas on peitumas mõndagi, millest me elus puudust tunneme. Pääsemine Imedemaale algab teatrist.”

Tiina Ojaste sündis Pärnu linnas 1961.aastal. Kunstihariduse omandas ta Tartu Kunstikoolis. Praegu tegutseb Ojaste vabakutselise kunstnikuna. Tema maale on eksponeeritud lisaks Eestile ka USA-s, Inglismaal, Saksamaal, Poolas, Leedus, Lätis, Soomes ja Rootsis. Ojaste maale leidub nii Eesti kui ka mitmete välisriikide erakogudes.

Näitus “Pääsemine imedemaale” jääb Vanemuise suures majas avatuks kuni märtsikuu lõpuni.

Virumaa korteriühistud kogunevad foorumile arutama toasooja hinda ja kokkuhoiuvõimalusi

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) eestvõttel kogunevad laupäeval, 25.jaanuaril kell 10 Rakveres peetavale foorumile Virumaa korteriühistud, et vaadata, mida toob korteriühistutele alanud aasta, kuulata õpetlikke renoveerimiskogemusi ning arutleda küttehinna üle. Ühistute foorum “Mida toob aasta 2014 Virumaa korteriühistule?” toimub 25. jaanuaril kell 10-16 Rakveres Targa Maja II korruse saalis (SEB pangamaja), Turu plats 2. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on toasooja hind ühistutele kahtlemata üks kõige olulisemaid teemasid. “Talvised suured küttearved teevad ühistutele Virumaal muret,” nentis ta.

Veel keskendutakse foorumil muutustele, mis ühistuid alanud aastal ees ootavad. “Mõistagi on oluline teada, mida toob korteriühistutele uus korteriomandi ja korteriühistuseadus, mis on tänaseks jõudnud riigikokku. Teeme kokkuvõtteid sellest, kuidas kasutasid ühistud toetusrahasid ja millal avanevad järgneva Euroopa Liidu rahastusperioodi summad kortermajade renoveerimiseks. Arutleme kohalike Rakvere linna ja ühistute koostöö võimaluste üle ja kuulame Virumaa ühistute õpetlikke renoveerimiskogemusi, ning anname teada, mida toob korteriühistutele ja ühistute raamatupidamisele kaasa 1. veebruarist SEPA ühtsete kontonumbritele üleminek,” rääkis Jaadla.

Loe edasi: Virumaa korteriühistud kogunevad foorumile arutama toasooja hinda ja kokkuhoiuvõimalusi

Tartu tantsuklubisse tuleb külla Põlva lõõtsakool

Eesti lõõtspillid 2010. aasta aprillis Uma peo logo esitlusel. Foto: Priidu Teppo
Lõõtspillid Uma peo logo esitlusel 2010. Foto: Priidu Teppo

29. jaanuaril kell 20.00-00.00 toimub Tartu tantsuklubis Tiigi tänav 11 teemaüritus, kus seekordseteks külalisteks on seekord Põlva lõõtsakooli õpetajad ja õpilased.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Pilet  on 2 eurot, ent osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Eesti lõõtspillidel musitseerivad Alar Vuks, Ester Must, Heino Annuk, Henrik Hinrikus, Ivar Pärnamets, Kristi Kool, Külli Valk, Marje Mäekalle, Raul Roosiväli, Sten Raudik, Ülle Kool ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist.

2007. aastal asutatud Põlva lõõtsakoolis on erinevate lõõtspillimängijate käe all pillimängu õppinud üle saja täiskasvanu ja nooruki kogu Eestist. Praeguseks on nii mitmedki Põlva lõõtsakooli endised õpilased saanud tuule tiibadesse ja kaasa suure innustuse pillimänguga jätkamiseks just sellest koolist ning neid on tunnustatud lõõtspillide võistumängimistel.

Põlva lõõtsakooli tegemistest läbi aastate: lootspilliselts.wordpress.com

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.