23. märts – Kuu Lõvis, vilitaimed.
24. märts kell 17.49 Kuu Neitsis, juurtaimed. Palmipuudepüha.
25. märts paastumaarjapäev.
26. märts kell 23.32 Kuu Kaaludes, õistaimed.
29. märts – Kuu Skorpionis, lehttaimed. Suur reede.
Aiamaa planeerimine
Kõik aiapidajad on märganud, et mingil ajal hakkavad meie taimi kahjustama igasugused sitikad, putukad, haigused ja viirused, vaatamata sellele, et väetame ja hoolitseme oma lemmikute eest. Loe edasi: Külvikalender
Tuleval kolmapäeval, 27. märtsil suure pidulikkusega tähistatava priiuse põlistamise päeva mastaapseimaks ürituseks võib kujuneda Eesti Rahvusringhäälingu ja „Terevisiooni“ eestvedamisel toimuv ja otse-eetrissegi jõudev ühislaulmine.
„Koorid Tallinnas, Tartus, Kuressaares ja Pärnus, ühinege, tuleb suur ühislaulmine,” kutsus „Terevisiooni” saatejuht Katrin Viirpalu kõnealusest ideest rääkides lauljaid üles.
Kolleegile assisteerinud Urmas Vaino lisas, et seltsis hõiskamisele ei oodata üksnes organiseerunud lauljaid ehk kooriliikmeid, vaid priiuse põlistamise päeva auks laulma on teretulnud kõik, kes isamaa jaoks nii olulisest päevast vähegi peavad.
„Olete oodatud, kui tahate sellest hommikust natukene teistmoodi hommikut, sest see on teistmoodi päev meie kõigi jaoks,” tõdes Vaino. „Ja kui tahate seda alustada teisiti, siis võimalus number üks on teha seda Eesti Televisiooni ja kõigi nende tublide Eesti koorilauljatega, kes on otsustanud meie ettepanekuga liituda.” Loe edasi: Priiuse põlistamise päeval kõlab Pärnus ühislaul
Märtsikuu keskpaigas otsustas Saaremaa Kodukandi juhatus esitada Eesti külaliikumise Kodukant “Aasta küla 2013” konkursi nominendiks Saare maakonnast Lümanda valla Karala küla.
Taotlusankeet, millel kohaliku Kodukandi juhatuse otsuse kinnitus, tuleb esitada Eesti liikumisele Kodukant 1. aprilliks. Tunnustusüritus – Eesti 10. maapäev – toimub 9. augustil Saaremaal Mändjalas, kus kõrge komisjoni poolt üle vaadatud viieteistkümne küla seast üks aasta küla tiitliga pärjatakse. Olgu pärgamisega, kuidas on, ka nominendiks saamine on iseenesest väga suur tunnustus.
“Karala külas tegutseb viis seltsi, oluline on just see koostöö ja küla terviklik aktiivsus,” märkis Saaremaa Kodukandi koordinaator Elvi Viira. Ühe keskmise suurusega küla kohta viis aktiivselt tegutsevat seltsi – no seda annab otsida! Loe edasi: Karala küla maakonna aasta küla nominendiks
Türi Kesklinna kalmistul küüditatute kivi juures mälestatakse esmaspäeval kell 12 märtsiküüditamise ohvreid. Paides toimub märtsiküüditamise aastapäeva mälestustseremoonia ning lillede asetamine Paides Murtud rukkilille mälestusmärgi juures.
Märtsiküüditamise aastapäeval meenutatakse üht koletut kuritegu, kui 1949. aasta märtsis viidi üle 20 000 inimese loomavagunites Eestist Venemaale Siberi piirkonda. Sel päeval süüdatakse mälestusküünlad, et hoida elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude all. (JT)
Ansambel Avaja Türilt noppis Jõhvi kontserdimajas toimunud vokaalansamblite konkursil „Kõnnib kevad …” esikoha meesansamblite seas ning viis koju grand prix’ – Jõhvi vapilooma hirve pronksist kuju. Naisansamblitest oli parim Viska Viit Põlvamaalt ja segaansamblitest võitis Annabre Jõelähtmelt. Publikupreemia pälvis segaansambel Tammiku Ida-Virumaalt. Eriauhinna Hindpere koha-nimelise laulu esituse eest sai naisansambel Lüüra Kambjast. Parima arranžeerija auhinna sai Ave Avamere Türilt.
Laulukonkursil esitati Jõhvist pärit tuntud helilooja Hans Hindpere loomingut. „See konkurss oli nagu heatujuliste ja lõbusate laulude kontsert, millel osalesid väga hea tasemega ansamblid Eesti erinevaist paigust,“ ütles Hindpere laulukonkursi žürii esimees, Vanemuise kontserdimaja direktor Kulvo Tamra.
Ida-Virumaa rahvakultuurispetsialisti Erika Kõllo sõnul oli tegemist väga hästi korraldatud lauluvõistlusega, mis näitab Ida-Virumaa positiivset palet. „Konkursi eesmärgiks on väärtustada Jõhvist pärit helilooja Hans Hindpere loomingut, mis sobib suurepäraselt ansamblite repertuaari,“ ütles laulukonkursi korraldaja MTÜ Kultuuriveski juhatuse liige Ene Raudar.
Kõik osalejad said kingiks korvi Jõhvi hõrgutistega (käsitööna valminud jõhvikad suhkrus ja jõhvikaküpsised ning iseküpsetatud köömneleib, šokolaad Pruun Kuld). Konkursil osales kümme vokaalansamblit Eesti erinevaist paigust, ettevõtmise korraldasid MTÜ Kultuuriveski, Jõhvi kontserdimaja ja Jõhvi kultuuri- ja huvikeskus. Hans Hindpere oli Jõhvis sündinud helilooja, kelle loometee oli pikk ja viljakas. Laulukonkursiga meenutati ka Hindpere 85. sünniaastapäeva, mis oli 18. märtsil.
Lisainfo: www.kultuuriveski.ee
Konkurssi toimumist toetas Eesti Kultuurkapital.
Täna toimunud viies ja viimane Rahvakogu teemaseminar toetas valimiste teemal tehtud ettepanekutest enim Riigikokku kandideerijatelt nõutava kautsjoni tingimuste muutmist ja valimiskünnise alandamist.
Küllalt suure toetuse sai ka idee loobuda kompensatsioonimandaatide jaotamisel kandidaatide järjekorrast erakonna valimisnimekirjas ning jaotada need lähtudes kandidaatidele antud häältest. Samuti peeti vajalikuks kohustust valituks osutumise korral esinduskogus tööle hakata.
Pigem positiivseteks hinnati ka üksikkandidaatide valituks osutumise tingimuste hõlbustamist ning presidendi otsevalimiste ideed, neist veidi väiksema toetuse said ideed lubada Riigikogu valimistel nimekirju üles seada ka valimisliitudel, loobuda kompensatsioonimandaatidest ja jagada kõik mandaadid ringkondades, muuta valimiste aega ning siduda kohalikel valimistel osalemise õigus valija püsiva elukohaga.
Teiste ideede seas olid arutlusel ka näiteks Riigikogu koosseisu vähendamine või Riigikogu muutmine kahekojaliseks, valimisringkondade arvu muutmine praeguselt 12-lt suuremaks või väiksemaks, Riigikogu liikme tagasikutsumise õigus, valimistel osalemise muutmine kohustuslikuks, lapsevanematele lisahäälte andmine ja mitmed teised, mida aga ei hinnatud kõrgelt.
Viljandimaal Holstre-Polli tervisekeskusesse kogunesid täna, 22. märtsil maakonna arendustegevuse eestvedajad, et anda hoogu maakonna arendusstrateegia valmimiseks aasta lõpuks.
“Meie inimeste tulevikku kujundavad otsused sünnivad aruteludes ja koostöös. Ühistes aruteludes tekib ootamatuid ja huvitavaid lahendusi ja arenguvõimalusi. Erinevate teemavaldkondade arutamise ja läbivaidlemise juurde kaasame ka edaspidi valdkonna eestkõnelejad. Selliselt kujundamegi ühiselt mõistetavad arenguplaanid. Kõik saab alguse visioonist, millest areneb plaan. Plaan peab alati olema,” selgitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja lisas, et muidu võib tekkida olukord, et muudkui läheme kuhugi, aga kuhu, seda ei tea.
Viljandi maavalitsuse arenguosakonna juhi Kaupo Kase juhtimisel valmiv maakonna arengustrateegia tegevuskava saab ka aluseks uue EU rahastamisperioodi investeerimisotsuste tegemisel. “Piirkonna arengute otsustamine eeldab konkreetseid kokkuleppeid ja tegevuskava. Tulemus peab olema kokkulepe riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja inimeste arusaamiste vahel, sest jagame maakonnas ühiselt oma tegutsemisruumi ja elu,” rääkis Kase. “Piiratud ressursside tingimustes tuleb teha võimalikult õigeid otsuseid ja saavutada mõistlik tasakaal mõistlike soovide ning võimaluste vahel,” ütles ta.
Sel nädalal tähistatud rahvusvahelise sotsiaaltööpäeva puhul korraldas Nõmme linnaosa valitsus täna sotsiaaltöötajatele Nõmme kultuurikeskuses kontsertvastuvõtu, kus esinesid Helin-Mari Arder ja Teet Raik.
Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul osales üritusel ligi sada sotsiaaltöötajat, laistekaitsetöötajat, hoolekandeasutuse juhti ja noorsootöötajat nii linnaosa erinevatest asutustest kui ka mujalt. „Sotsiaaltöö on ühiskonnas väga vajalik valdkond, mida sageli piisavalt ei väärtustata. Nõmmel on sotsiaaltööpäeva tähistamisest kujunenud traditsioon. Enne kontsertosa rääkis Kaido Pajumaa sotsiaaltöötajatele enesemotivatsioonist,“ lisas linnaosavanem.
Sotsiaaltöötajaid oli tervitama tulnud ka Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni eestseisuse liige Jaanika Luus.
Oled oodatud osalema uute võrukeelsete laulude võigõlusõlõ Uma Laul III!
Teemade ring on vaba. Ootame uusi omakeelseid ja omaloomingulisi laule, mis on südamest loodud, kuulajale arusaadavad, kutsuvad kuulama ja kaasa laulma. Laulud võivad olla nii tänapäevased kui pärimuslikud, vorm lüürikast flamenkoni, hip-hopist regivärsini. Lauludes võib olla ühendatud vana ja uus (näiteks regilaul, mis räägib tänapäevast).
Kutsume Sind leidma endas tunnet, mis kõnetab südant ja hinge, leidma selle tunde juurde endast üles helin ja sõnad ja põimima see läbi võru keele uueks ja umaks lauluks. Selliseks, mida on hea teistelgi lõkke ääres üles võtta või miks mitte laulda järgmisel Umal Pidol. Muusikaalane profitase ega kooriseadete asjatundmine ei ole nõutavad. Kõige peamine, et laulu loojal enesel asjast rõõmu on ja ta seda häätahtlikkusega ka teistele jagada tahab. Julgustame oma laule ise ette kandma – kui see sünnib mõne toreda pilli saatel, seda parem!
Laulude laekumise tähtaeg 10. mai
Osalemise kinnituseks saada oma laulu helisalvestus ja tekst ning võimalusel ka noot (viis ja sõnad) e-kirjaga või tavapostiga korraldajatele (helisalvestus ei pea olema digiajastu tippsaavutus, vaid lihtsalt arusaadava kvaliteediga helifail). Loe edasi: Uma Laul III Kolmas korje võrukeelsesse laulukärge
Laupäeval, 23. märtsil Jõhvi kontserdimajas toimuval vokaalansamblite laulukonkursil “Kõnnib kevad…” selgitatakse välja parim legendaarse helilooja Hans Hindpere laulude esitaja. Oma lemmiku valivad nii publik kui žürii.
“Konkursi eesmärgiks on väärtustada Jõhvist pärit helilooja Hans Hindpere loomingut, mis sobib suurepäraselt ansamblite repertuaari,” ütles laulukonkursi korraldaja MTÜ Kultuuriveski juhatuse liige Ene Raudar.
Konkursil osalevad 10 vokaalansamblit üle Eesti. Nad esitavad kaks laulu, millest vähemalt üks laul on Hans Hindpere loomingust. Laulu saateks on lubatud kasutada ainult elavat muusikat.
Konkursil antakse välja eriauhind Hindpere koha-nimelise laulu esituse eest.
Hindpere laulude konkurss toimub esimest korda. Selle peaauhinnaks on Jõhvi vapilooma hirve kuju, millest peaks saama rändauhind, ehk siis laulukonkursist saab traditsioon.
Hans Hindpere on Jõhvis sündinud helilooja, kelle loometee on olnud pikk ja viljakas. Laulukonkursiga meenutatakse ka Hindpere 85.
sünniaastapäeva, mis oli 18. märtsil.
Lisainfo www.kultuuriveski.ee
Ene Raudar, ene@kultuuriveski.ee, 5247 7994
Viljandi maavalitsus kuulutab välja projektikonkursi avatud noortekeskustes läbiviidavate projektide toetuseks Viljandi maakonnas, mille eesmärk on aktiviseerida noorsootööd ja noorte omaalgatust kohaliku omavalitsuse tasandil. Projekte saab konkursile esitada kuni 18. aprillini.
Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi ütles, et sellel aastal eelistatakse konkursil projekte, mis on noorte poolt loodud ja kasulikud noortele endile ning keskenduvad noore isiku võimete ja omaduste avastamisele ning väärtustamisele.
“Eesti riigi jätkusuutlikkuse võtmeküsimus peitub inimestes ehk nende võimekuses kiires ja muutuvas avatud ühiskonnas toime tulla. Oluline on mõista oma võimeid, oma tegevust ja selle tagajärgi. Oluline on oskus kiiresti kohaneda, väljakutsetega toime tulla, vabalt suhelda. Tähtis on osaleda kogukonna tegevustes, julgeda riskida ning olla loov,” loetles Riina Tootsi.
Tema sõnul on kõikide noorsoopoliitikaga kokkupuutuvate valdkondade (noorsootöö, haridus, tööhõive, kultuur, keskkond, tervis, riigikaitse, sotsiaalpoliitika, perepoliitika, kuriteoennetus) eesmärk luua eeldusi ja toetada noore kujunemist hästi toime tulevaks ühiskonnaliikmeks.
“Seekordse konkursi eesmärk on ärgitada noori välja pakkuma ja vormistama projektitaotluseks ideid, mis toetavad noore loovust ja võtmepädevuste arengut ning aktiivse hoiakuga noore kujunemist, kes osaleb noorsootöö erinevates valdkondades ning maakondliku ja kohaliku tasandi otsustusprotsessides,” sõnas Riina Tootsi.
Projektikonkursil saavad toetust taotleda avatud noortekeskused ja noortetoad (s.t juriidilise isiku asutused või nende struktuuriüksused), mis kasutavad avatud noorsootöö meetodit ning on tegutsenud praeguseks vähemalt kolm kuud, omavad vastutavat noorsootöötajat ja ruume ning on avatud noortele vähemalt 20 tundi nädalas. Konkursil ei menetleta noorte püsi- või projektlaagrite arendamisega seotud projekte, õpilasmalevate tegevusega seotud projekte ja rahvusvahelise koostöö projekte.
Konkursil osalemiseks tuleb hiljemalt 18. aprilliks 2013. a esitada nõuetekohaselt vormistatud projekt koos vajalike lisadega paberkandjal aadressil Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi (märgusõna all “Avatud noortekeskuste projektikonkurss”) ning saata projekti taotlusvorm elektrooniliselt e-postiaadressil: riina@viljandimaa.ee.
Esitatava projekti toetuse ülempiir on 1278 eurot. Konkursile esitatavate projektide läbiviimise tähtaeg on hiljemalt 30. november 2013. a.
Konkursile esitatud projektid vaatab läbi maavanema poolt moodustatud avatud noortekeskuste projektikomisjon. Taotlejatele teatatakse komisjoni otsusest kirjalikult hiljemalt kahe nädala jooksul pärast otsuse langetamist. Komisjoni otsused avalikustatakse Viljandi maavalitsuse veebilehel viljandi.maavalitsus.ee 14 tööpäeva jooksul alates taotluste laekumise tähtaja möödumisest.
Lähemat teavet konkursi ja sellel osalemise tingimuste kohta ning dokumendivormid leiab Viljandi maavalitsuse veebilehe alajaotusest “Projektid ja programmid” -> “Avatud noortekeskuste projektikonkurss” ( http://viljandi.maavalitsus.ee/et/avatud-noortekeskuste-projektikonkurss).
Lisainfo: Riina Tootsi, Viljandi maavalitsuse noorsoo peaspetsialist-alaealiste komisjoni sekretär, tel 433 0430, e-post: riina@viljandimaa.ee
Täna ja homme toimuvad Tallinnas ning Ida-Virumaal lõimumisarutelud, kus Eestis elavad teiste riikide kodanikud saavad teha ettepanekuid uude valmivasse arengukavva “Lõimuv Eesti 2020”. Aruteludesarjas toimub lähinädalatel kokku 6 kohtumist üle Eesti, kuhu on kaasatud ligi 200 mitte-eestlast.
Osalema registreerunud inimesed said ise valida, millistele olulisematele probleemidele on lähiajal lahendusi vaja leida. Lisaks tööturu ja haridusvaldkonnaga seotud probleemidele valisid osalejad küsitluse alusel välja neli teemat, mis neile antud hetkel Eesti ühiskonnas kõige enam muret valmistavad.
“Nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal peetakse hariduse valdkonnas üheks peamiseks probleemiks muukeelsete noorte puhul võrdsete võimaluste puudumist, seda just kõrghariduse omandamisel,” selgitas arutelude üks eestvadajaid Kristina Kallas Balti Uuringute Instituudist . “Samuti tekitab inimestes jätkuvalt muret venekeelse gümnaasiumi reformimine ehk üleminek osalisele eestikeelsele õppele. Üleminekut pidas probleemsemaks just Ida-Virumaa vastaja,” lisas Kallas. Tööturu teemal olid Tallinna ja Ida-Virumaa vastajatel sarnased seisukohad selles, et eri rahvusest inimeste võimalused tööturul ei ole võrdsed ning et tööle kandideerimisel eelistatakse Eesti kodanikke.
“Ühe teemana valisid Ida-Virumaa vastajad arutelulauale ka eesti keele õpetamise ja õppimisega seonduva. Peamiseks probleemiks peetakse just rahaliste vahendite puudumist eesti keele õppimiseks, kuid välja toodi ka eesti keele tasemeeksamite liigne keerukus,” tutvustas Kallas arutelule tulevaid probleeme. Loe edasi: Täna algava arutelusarja raames kogutakse mitte-eestlaste ettepanekuid riiklikkusse arengukavva
Projekti Maale elama raames avati koduleht www.maale-elama.ee, kust leiab infot 25 omanäolise Lõuna-Eesti kogukonna kohta, kes ootavad endi sekka uusi elanikke.
Kodulehelt saab lugeda huvitavaid kogemuslugusid juba maale kolinud inimestest, praktilist infot maale kolimise väljakutsete kohta ning lisainformatsiooni projekti “Maale elama” idee sünni, tegevuste ja väärtuste kohta.
13. aprillil 2013 kell 10:00-16:00 toimub Tallinnas , Tehnikaülikooli peamajas ainulaadne mess, kus 25 kogukonna eestvedajad Valga-, Võru-, Põlva-, Tartu-, Viljandi- ja Jõgevamaalt kohtuvad linnainimestega, kel on soov või unistus vahetada linnakeskkond maal elamise vastu.
Messilt saab otse allikast infot teenustest, hariduselust, harrastusvõimalustest, elu- ja töökohtadest maal. Samuti toimub messi raames seminar, kus räägitakse maaelu võludest ja valudest. Avatud on vaba lava, kus Lõuna-Eesti muusikud ja taidlejad pakuvad messile meeleolukat tausta.
Kodanikualgatuse Maale elama eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi .
Projekti viivad MTÜ Partnerluse eestvedamisel ellu Setomaa valdade liit, Eesti Külaliikumine kodukant, Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Kating Noored ja MTÜ Minu Otepää. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna sihtkapital.
Lõuna-Eesti korteriühistud saavad laupäeval, 23.märtsil kokku Tartus, kl 10 Dorpat Konverentsikeskuses algaval Lõuna-Eesti
korteriühistute üheteistkümnendal foorumil, arutamaks korteriühistute jaoks olulisi küsimusi.
“Üheks meie põhiteemaks on ühistegevus – kuidas ühistud ühiselt oma huvide eest seista saavad, nagu näiteks oli see elektri ühisostul ja planeerime uusi ühisoste, räägime ka koostööst kohaliku omavalitsusega, ” tutvustas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Dagmar Mattiisen ürituse kava. “Kindlasti on aga kõne all aktuaalsed õigusprobleemid, millega ühistud oma igapäevatöös kokku puutuvad,” sõnas Mattiisen.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute
huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Foorumi kavaga saab tutvuga EKÜL kodulehel: http://www.ekyl.ee/
Märtsis viis SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) läbi kaks teabepäeva keskkonna-programmist toetuste taotlejatele. Kokku osales Tallinnas ja Kärdlas toimunud üritustel ligi 150 inimest, kelle hulgas oli nii varasemaid taotlejaid kui ka uusi huvilisi. Teabepäeva eesmärgiks on anda taotlejatele ülevaade keskkonnaprogrammi õigusraamidest, jagada nõuandeid andmesüsteemi KIKAS kasutamiseks ning selgitada, millised on abikõlbulikud kulud ja kuidas koostada taotluse eelarvet. Keskkonnaprogrammi käimasolevasse vooru saab taotlusi esitada 26. märtsini.
“Projektide maksimaalne positiivne keskkonnamõju on üks peamisi kriteeriume, mida toetuse esitamisel tasub silmas pidada. Raha on senisest vähem ja seda tihedam on sõel ning hoolikam tuleb olla taotluste vormistamisel,” ütles Harjumaa teabepäeva avamisel KIK-i juhatuse esimees Veiko Kaufmann. Ta kutsus taotlejaid üles projekte planeerides neid hästi läbi mõtlema, ning kui vaja, siis KIK spetsialistidelt nõu küsima.
Harjumaal koolitasid toetuse saajaid programmispetsialist Angelika Verš, Läänemaa projekti-spetsialist Udo Maiste ja finantskonsultant Mai Palm. Toetusesaaja vaatevinklist jagas oma kogemusi Tallinna Botaanikaaia asedirektor Nelly Orissaar. Hiiumaa teabepäeval andsid nõu keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu, programmispetsialist Angelika Verš ja Hiiumaa projektispetsialist Arvi Toss. Teabepäevade ettekanded on üleval KIK kodulehel rubriigist “Taotlejale”.
13. ja 14. märtsil toimunud teabepäevadel osalenud tunnustasid tagasisides ettekannete põhjalikkust ja praktilisi näpunäiteid. Taotluste esitamise andmebaasi KIKAS peavad selle kasutajad mugavaks ning projektidele esitatud nõudeid mõistlikeks. “Arvukas osavõtt kinnitab, et teabepäevad on taotlejatele vajalikud ning võimalust KIK spetsialistidega kohtuda ja vahetult küsimusi esitada hinnatakse kõrgelt,” sõnas Veiko Kaufmann.
Keskkonnaprogrammi 2013. aasta esimese taotlusvooru taotluste esitamise tähtaeg on 26. märts. Programmist on võimalik taotleda toetust keskkonnaprojektidele kümnes valdkonnas: veemajandus, keskkonnakorraldus, looduskaitse, metsandus, kalandus, maapõu, atmosfääriõhukaitse, merekeskkond, keskkonnateadlikkus ja jäätmekäitlus. Täpsema info keskkonnaprogrammi võimaluste kohta leiab KIK kodulehelt.
2012. aastal rahastas KIK keskkonnaprogrammi raames 1096 projekti 46 miljoni euroga.
KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. KIK-s töötab pea sada inimest, neist kuusteist maakondlikes esindustes.
Lisainfo: Elina Kink, kommunikatsioonijuht, Keskkonnainvesteeringute Keskus, tel 6274 330, www.kik.ee
Täna, 21.märtsil andsid Viljandimaa neli ühinevat omavalitsust, Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi valdade ning volikogude esimehed maavalitsuses üle ühinemisdokumendid Viljandi maavanem Lembit Kruusele. Sellega kinnitati, et kõik neli volikogu on nõustunud ühinemislepinguga ja taotlevad Vabariigi Valitsuselt haldusterritoriaalse korralduse muutmist. Uue, Viljandi linna ümbritseva nn rõngasvalla nimeks saab Viljandi vald.
Ühinemiskomisjoni esimees, Viiratsi vallavolikogu esimees Kaupo Kase ütles dokumente üle andes kindlalt, et ühinemisega saame anda olulise panuse oma inimeste rahulolu kasvuks piirkonnas. “Olen veendunud, et üheskoos ja tugevamatena toetame enam arenguid nii ettevõtluse-, teedevõrgu-, ühistranspordi- , energiamajanduse- kui paljudes teistes sellistes eluvaldkondades, kus seni üksi tegutsedes jõudu või kompetentsi nappis. Koostööst räägitakse palju, kuid meie soovime reaalselt koostööd teha. Koostöö kõrgeim vorm ongi ühinemine,” selgitas Kase.
Viljandi maavanem ütles dokumente vastu võttes, et on põhjust uhkust tunda pikka aega väldanud protsessi üle, mis leidis eduka lahenduse. “Selle otsusega astuti väike samm Eesti, kuid suur samm Viljandimaa edasises arengus. Riigile ja kodanikule on parimaks partneriks just tugevad omavalitsused. Ühinemisest on tõesti palju räägitud, kuid need nelja omavalitsuse juhid julgesid võtta vastutuse ja käitusid riigimehelikult. Teadaolevalt saab ühinemine toimuda ainult siis, kui valla juhid seda soovivad”, kinnitas Kruuse.
Sündmuse erilisust silmas pidades osales dokumentide üleandmisel regionaalminister Siim Kiisler, kes pidas päevakohase sõnavõtu, kus tunnustas nelja ühineva volikogu tahet ja julgust vaadata tulevikku. “Eestis räägitakse hästi palju, et täna me saame hakkama. Need neli volikogu on aga teinud otsuse vaadates, kuidas kõige paremini hakkama saada 5 või 15 aasta pärast ja selle eest tuleb neid igal juhul tunnustada,” ütles Kiisler ja lisas, et kui pea on püsti ja pilk suunatud tulevikku, on koha peal võimalik väga palju ära teha. “Sellest ühinemisest võidavad eelkõige just kohalikud elanikud läbi paremate teenuste,” tõi Kiisler välja ühinemise peamise kasu.
Ettevalmistused nelja Viljandit ümbritseva valla võimalikuks ühinemiseks algasid juba 2010 aastal. “Maailm muutub, inimeste ootused valitsemisele ja osutatavatele teenustele kasvavad. Halduskorraldusel on samuti aeg täiuslikumaks muutuda. Need sisemised võimalused, mida on võimalik ära kasutada, tuleb kasutusele võtta. Palju enam on meie endi võimuses, kui seda teinekord usume,” julgustas Kruuse, mõeldes paljude teistegi Viljandimaa ja Eesti omavalitsuste kasutamata võimalustele.
Nelja omavalitsuse reaalne ühinemine leiab aset koos 2013. aasta oktoobris toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistega. Valimised toimuvad ühes ringkonnas ning uues volikogus hakkab olema 23 liiget. Volikogu määrab vallavanema ja kinnitab uue organisatsiooni struktuuri. Ühinemise tulemusena tekib vald, mille territoorium on kokku 647 ruutkilomeetrit ning selles elab pisut vähem kui 10 000 elanikku.
Eelmisel nädalal toimus esimene osa koolitusprogrammist “Külavanemad muutuvas ajas” Ida- ja Lääne-Virumaa ning Jõgevamaa külaliidritele. Koolitusel kõlasid mitmed ettepanekud, mis esitatakse reedel, 22.märtsil Tartu- ja Viljandimaa külade eestvedajatele sarja teisel kokkusaamisel. Kõik mõtted saavad edastatud ka regionaalminister Siim Kiislerile, kes reede pärastlõunal Vanaõue puhkekeskuses osalejatega kohtub.
Projektijuht Külli Vollmer usub, et koolitussari sõelub välja külaelu eestvedajatele olulised teemad ning aitab kaasa rohujuure demokraatia arengule. “Edasiarendamist väärib esimsel kokkusaamisel väljakäidud mõte, et üle Eesti võiks külavanematel olla ühesugused ametimärgid. Osalejad leidsid, et külaelu eestvedajatel tuleb kasuks delegeerimise ja kaasamise oskus. Külaliider ei tohiks kujuneda nutupostiks,” ütles Vollmer.
Regionaalminister Siim Kiisler rõhutas, et aktiivne külaliikumine näitab maapiirkonna kogukondade tugevust ja kohaliku võimu ülesanne on seda igati toetada. “Mida suuremad ja tugevamad on kohalikud omavalitsused, seda rohkem hingamisruumi tekib ka külaliikumistele ning rollid saavad paremini paika,” ütles Kiisler.
Kokku toimub kuus koolitust. Koos on erinevate maakondade esindajad, osalema oodatakse igast vallast ühte külaelu eestvedajat. Järgmine kokkusaamine on 5.-6.aprillil Harju-, Hiiu- ja Läänemaa sädeinimestele. Täpsemad kavad kodulehel www.kodukant.ee.
Projekti “Külavanemad muutuvas ajas” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast.
Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena. 1997.aastal asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 ühendust. Liikumisel Kodukant on 21 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsiooni toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna.
Lisainfo: Külli Vollme, külakultuuri valdkonna juht, Eesti Külaliikumise Kodukant, e-post kylli@kodukant.ee, www.kodukant.ee, tel 5114 027,
Saadaval on lisakohad Võru Draamastuudio VI koosseisu lastelavastuse “Lutsu kivi ja lutsukomm ehk saladuslik piibujutt” 26. ja 27. märtsil toimuvatele etendustele.
Etendused toimuvad Võru Kandle väikeses saalis:
Igal maast leitud asjal on oma lugu. Kommipaber teab loo rääkida lapsest, kes tema kommi ära sõi. Kinda- ja sokipaar teavad rääkida loo emast ja isast, kes rääkisid mulle loo vanaemast, kes oskas neile öelda, kes kommi ära sõi. Vanaemast, kes kogus asju ja jutte kaugetest maadest ja nende inimestest. Neis juttudes on palju saladusi ja ilusaid tarkuseteri. Need on kaugete maade muinasjutud, kus räägitakse palju magusast ja muusikast.
Lavastuse algmaterjalideks on eesti, läti, ungari, hiina ja meie vanaemade muinasjutud.
Lavastaja ja kunstnik: Tarmo Tagamets
Mängivad: Markus Truup, Sander Soon, Siim Sareal, Kristi Kilgast ja Merlin Hurt
Plakati kujundus: Marika Vaher
Etenduse pikkus ~ 45 minutit.
Etendus on sobilik lastele alates 4-ndast eluaastast.
NB! Kohtade arv on piiratud!
Pileti hind 4.50 €.
Grupile alates 10-st inimesest 4 €, kaasasolevatele õpetajatele tasuta.
Piletite broneerimine ja eelmüük Võru Kandle kassas (tel 78 68 676) ja Piletilevis.
Vaata lisaks www.vorulinnateater.com
OLETE OODATUD!
24. ja 25. märtsil toimub Setomaal Obinitsas foorum-ehk osalusteatri koolitus, kuhu oodatakse kõiki selle kasutamisest huvitatuid.
Foorumteatri näol on tegemist teatrivormiga, mis on tuntuks saanud meetodina mitmesuguste sotsiaalsete, poliitiliste ja ka psühholoogiliste probleemide lahendamisel. Foorumteatri etenduses saavad vaatajad ise osaleda ning otsustada ja määrata loo kulgu ning lõppu. Mingit kindlat probleemi käsitlev halvasti lõppev lühilugu mängitakse vaatajatele ette mitmeid kordi ning etenduse juht – jokker – arutab publikuga, kuidas ja mida muuta, et lugu lõppeks paremini. Vaatajatel on võimalus tulla ise lavale ja proovida enda pakutud lahendus.
Foorumteater suunab inimesi loovalt mõtlema, analüüsima ja tegutsema, mitte tegevusetult ootama ja lootma, et keegi nende asemel probleemi lahendaks. Seetõttu ongi foorumteatri tehnika end tulemuslikult tõestanud noortetöös ning mitmesuguste sotsiaalsete probleemide lahendamisel.
Koolitus on suunatud eelkõige Setomaa harrastusteatrite näitlejatele ja lavastajatele, aga ka noortejuhtidele, kooliteatrite juhendajatele, huvijuhtidele, lasteaiakasvatajatele, kultuurikorraldajatele ning kõigile teistele teemast huvitatuile.
Koolituse eesmärgiks on anda teadmisi foorumteatrist ning leida koos sellele rakendusvõimalusi kogukonna töös.
Koolitus toimub Obinitsa Seto Seltsimajas 24. märtsil kl. 11-18 ja 25. märtsil kl. 10-17.
Koolituse kava:
-Tutvumine. Soojendus
– Foorumteatri mängud. Publiku kaasahaaramine.
– Foorumteatri töövõtted ja tehnikad.
– Pilditeater. Skulptuurid, sisemõtted. Kuum tool.
– Foorumloo teema leidmine. Lugude konstrueerimine
– Foorumlugude ettevalmistus.
– Lugude esitlus. Tagasiside õppepäevale.
Koolitaja on Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Katrin Nielsen
Osalustasu on 5 eurot. Osalejate toitlustamine on kohapeal ning sõidukulud kompenseeritakse. Jätkukoolitus toimub 5.-6.aprillil.
Koolituse läbiviimist toetab Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond Leader-meetme raames.
Lisainfo: Rieka Hõrn, MTÜ Taarka Pärimusteater, projektijuht, tel. 5620 3374, e-mail: taarkateater@setomaa.ee
Pühapäeval, 24. märtsil algusega kell 12.00 toimub Obinitsa Muuseumis seebi valmistamise õpituba.
Juhendajaks on Obinitsast pärit käsitöökosmeetika tegija Kerli Djomina.
Tegemist on teise õpitoaga muuseumi traditsiooniliste töövõtete tutvustamise sarjast, mille käigus tutvustatakse vanu töövõtteid ja võrreldakse neid tänapäevastega. Järgmiste õpitubadena on kavas läbi viia nööride-paelte punumine, seebi keetmine, vikatiga heina niitmine, pistandaia tegemine, taimedega värvimine ning küünalde valamine.
Traditsiooniliste töövõtete sarja läbiviimist toetavad Kultuurkapital ning Meremäe Vallavalitsus.
Lisainfo: Kati Liiv, e-post muuseum@meremae.ee, tel 7854 190
ÜRO Peaassamblee algatusel tähistatakse 21. märtsil Rahvusvahelist Metsapäeva (International Day of Forests). Metsapäeva tähistamisega rõhutatakse kõigi metsade ja metsatüüpide tähtsust maailma ökoloogilise tasakaalu säilimiseks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) kutsubkõiki riike üles tähistama Metsapäeva ettevõtmistega, mis rõhutavad metsade ja puude tähtsust inimeste elus. FAO kodulehele (http://www.fao.org/forestry/international-day-of-forests/en/) saab metsapäeva puhul laadida üles ka fotosid, mis iseloomustavad pildistajate kodumaa metsandust.
Rahvusvahelise Metsapäeva üks eesmärke on püüd pöörata tähelepanu vihmametsade hävimisele, aga ka sellele, et 1,6 miljardi inimese elatusallikad sõltuvad metsast – selle majandamisest või metsast saadavast toidust. „Mets on jätkuvalt oluline ka Eesti majanduses,” lisas Varblane. Ta rõhutas, et metsandus annab Eestis tööd rohkem kui 30 tuhandele inimesele ja annab Eesti SKPst 6%.
„Eestis ei ole probleeme ka metsade kadumisega,” rääkis Eesti Metsaseltsi president, Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus. „Meie olukord pole võrreldav mõne troopilise piirkonnaga – kui seal on metsad hävimisohus, siis meil majandatakse metsi jätkusuutlikult ning metsade hävimise ohtu Eestis ei ole,” lisas Tullus.
Rahvusvahelisel Metsapäeval algab ka Eesti Metsaseltsi ja Maalehe metsandusteemaliste artiklite konkurss. Iga kirjutaja võib artikli teema metsandusest vabalt valida. Konkurss toimub 21.03.-30. novembril 2013.
Zürii hindab artikleid, mis on selle ajaperioodi jooksul ilmunud väljaannetes Postimees, Eesti Päevaleht, Äripäev, Eesti Ekspress, Maaleht või maakonnalehtedes.
Eesti Metsaseltsi poolt on konkursi auhinnafond järgmine:
I koht – 500 eur;
II koht – 300 eur;
III koht – 200 eur.
Auhinnad antakse välja kahes kategoorias – tegevajakirjanikud ja ajakirjandusvälised kirjutajad. Konkursile kandideeriva artikli ilmumisandmed saata aadressile metsaselts@metsaselts.ee.
Liikumissari Aqva Spa “Terve Rakvere Liigub” ja Rakvere Teater kutsuvad kõiki 25. märtsil kell 19:00 teatriorienteerumisele, kus Joonas Tartu tervitussõnade saatel minnakse avastama Rakvere rahvaaeda ja teatrit.
Üheskoos pannakse värskes õhus proovile teatrialased teadmised meeleolukates kontrollpunktides. Osalejatele on erinevad auhinnad ja üllatused Rakvere Teatri, Aqva Spa ja Ööjooksu poolt. Samuti toimub soodusregistreerimine Ööjooksule ja pakutakse sooja teed.
Rakvere Teatri juhi Joonas Tartu sõnul on ka teatris aina rohkem neid, kes ka oma füüsilise tervise eest hoolt kannavad ja niisama liikudes lustivad. “Teater tervitab ja innustab kõiki sellelaadseid ettevõtmiseid ja kiidab Ööjooksu seltskonda ja tublisid Rakvere liikujaid. Hea meel on, et juba teist korda jõutakse meie õuele sportima, lustima ja selle käigus ka teatrit veel enam tundma õppima,” rõõmustas ta.
Juba kolmandat hooaega tegutsev “Terve Rakvere Liigub” on ühendav ja tervislikke eluviise propageeriv liikumissari, mis tippneb Ööjooksuga 7. juunil Rakvere Keskväljakul.
Foto: Nordic Focus
Võru maavanem Andres Kõiv tunnustab sel reedel, 22. märtsil kell 11.00 Maavalitsuses, lõppeval talispordihooajal maakonnale kuulsust toonud noorsportlasi.
Vastuvõtule on kutsutud Han-Hendrik Piho ja Rene Zahkna ning nende pere ja meeskonna liikmed, kelle abil poisid head tulemused saavutasid. Piho võitis tänavu juunioride ja U23 maailmameistrivõistlustel Tšehhis Liberecis kahevõistluse tavadistantsil pronksmedali.
Zahkna pälvis tänavu Austrias Obertilliachis toimunud laskesuusatamise noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustel 7,5 km sprindis pronksmedali. 10 km pikkuse jälitussõiduga tõusis ta koha võrra ja teenis lisaks hõbeda.
Maavanem soovis noori tunnustada juba möödunud kuul, kuid noored olid pidevalt võistlustel ning nende tunnustamiseks tuli oodata hooaja lõppu.
Lisainfo: Andres Kõiv, Võru maavanem, tel 7868 300, e-post andres.koiv@mv.werro.ee
Aasta on möödas päevast, kui Kaubanduskojas sündis noorte ettevõtlikust toetavate ja innustavate ettevõtete koostöövõrgustik „Unistused ellu!“.
Praegu on võrgustikus 93 liiget ehk partnerit, kes kõik peavad oluliseks ühiskonna suuremat panustamist järelkasvu. Lastele ja noortele suunatud toetustegevustega annab iga partner sellesse oma panuse. Oma kogemusi laste ja noortega jagades antakse oma panus ettevõtlikkuse kasvu.
Võrgustiku partneritel on väga palju häid näiteid erinevate ettevõtlikkust tõstvate toetustegevuste ja algatuste kohta. Kõige rohkem tegevusi on suunatud laste ja noorte juhendamisele ja oma ettevõtte või eriala tutvustamisele. Palju korraldatakse võistlusi ja konkursse. Pakutakse ka praktika- ja hooajalisi töökohti, tehakse koolitusi ja koostatakse oma valdkonna õppematerjale. Ligi pooltel võrgustiku partneritel on välja kujunenud pikaajalised lastele ja noortele suunatud tegevused, kümnendik partneritest teevad haridusasutustega väga põhjalikku lepingulist koostööd.
Esimese võrgustiku tööaastaga on kodulehele koondanud palju infot nii ettevõtliku õppe kui ka ettevõtete toetustegevuste ja algatuste kohta. Igal partneril on oma lehekülg toetustegevuste ja eesmärkide tutvustamiseks. Kõiki partnereid saab otsida ja filtreerida nii toetustegevuste kui ka asukoha järgi. Lisaks on kodulehel eraldi andmebaas algatustele – need on eraldi projektid ja programmid, mis võivad olla loodud nii võrgustiku partnerite kui ka noorte endi poolt ja millest saavad kõik huvilised osa võtta. Samuti saavad partnerid sealt leida algatusi, mida toetada või millega koostööd teha. Kõige selle huvitava jagamiseks saadetakse kord kuus partneritele ja ka teistele huvilistele võrgustiku uudiskiri.
Võrgustiku järgmine seminar toimub 23. mail.
Selle aasta alguses moodustati asutajatest ja võrgustiku aktiivsematest liikmetest „Unistused ellu!“ Nõukoja – organi, mis toetab ja nõustab võrgustiku tegevuse kavandamist ja läbiviimist. Nõukoja liige on eelkõige ekspert ja ideede generaator, kes on võrgustiku tegemistega hästi kursis ja on ka võrgustiku kontaktisikuks oma piirkonnas.
Möödunud nädalal toimus Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) algatusel koostöös “Tagasi Kooli” tiimiga fookusnädal “Reaalainetega edukaks”, mil koolidesse üle Eesti suundus enam kui 100 IKT valdkonnas töötavat inimest. Algatuse eesmärgiks oli ärgitada noori reaalaineid õppima ning näidata läbi isikliku kogemuse jagamise täppisteaduste seotust igapäevaelu ja karjääriga.
Kokku anti fookusnädala jooksul ligi 200 ainetundi. “Heameel on tõdeda, et ettevõtjad algatusega nii hästi kaasa tulid,” tunneb rõõmu algatuse eestvedaja, ITL projektijuht Doris Põld. Kokku oli külalisõpetajaid pea 60-st IKT valdkonna ettevõttest.
Peamiselt asendasid külalisõpetajad reaalainete, aga ka klassijuhataja ja ühiskonnaõpetuse tunde. Teemad olid peamiselt seotud tehnoloogia arenguga Eestis ja maailmas, aga ka robootika ja leiutamise valdkonnast.
Andres Lilleste, Itella: “Rääkisin ID-kaardist, Mobiil-ID-st ja lisasin juurde meie ettevõtte teenuste põhitõed. Isiklik arvamus on, et noortele pakkus huvi ja nende jaoks oli täiesti uus teema Mobiil-ID. ID-kaarti teatakse, kuid sellises vanuses ei kasutata veel aktiivselt.” Katrin Charles IBM-st jätkab:” Jagasin noortele videona IBM “Hullu teadlase” põhisõnumit, mis oligi selline, et praegu on parim aeg olla nohik! Ja näitasin lastele ka tema CVd, mis pani neid ohkama, et 4 lk täispikitud teadussaavutusi on päris hirmutav….40 patenti tema nimel jne. Lisaks tegin lastega alguses nn “aju poolkerade tasakaalustamise” harjutust näppudel. Tunni andmine oli kindlasti väga huvitav ja värskendav kogemus mulle endale “.
Paljudele oli see esimene kord õpetajana klassi ette astuda ning teema 45 minutisse mahutada osutus parajaks väljakutseks. Muljed uudsest kogemusest on aga positiivsed. “Minu esimene külalistund andis mulle küll tohutu positiivse emotsiooni,” on Sertifitseerimiskeskuse töötaja Liisa Lukin kogetuga rahul. “See on väga super tunne, kui sa mingi hetk saad aru, et sinu jutt on pannud lapsed ideid pakkuma, kaasa mõtlema ja sinu mõtet edasi arendama,” jätkas Lukin. Henn Sarv IT Koolitusest jagab kogemust: “Omalt poolt võin öelda, et ettevalmistus selliseks tunniks on palju raskem kui mõnekski igapäevaseks töötunniks (annan ka igapäevaselt “koolitunde”) – vastutus ja sisu, mis peab mahtuma selle lühikese hetke sisse nõuab päris põhjalikku läbimõtlemist.”
Fookusnädala kulminatsioonina toimus 15.-16. märtsil 14 põhi- ja 27 külalisena osalenud avatud noortekeskuses suursündmus IT ÖÖ, mil üle 400 noore mõtles kaasa ning teostas plakati, esitluse või videona loovlahendused teemal “Miks IT eriala on parim valik?”. Valminud töödega saab tutvuda aadressil www.startit.ee ja www.facebook.com/startit.ee.
Mitmete koolidega on kokkulepped tunni andmise osas ka nädalaväliselt ning õpetajad saavad www.tagasikooli.ee vahendusel külalisõpetajaid tundidesse kutsuda ka edaspidi. Samuti jätkatakse IKT teemal koolikülastustega. “Peame väga vajalikuks järjepidevalt jätkata koostöös oma liikmetega IKT valdkonna alase teadlikkuse tõstmist noorte seas. IT on täna järjest enam kõikides eluvaldkondades, see tähendab, et tulevikus vajab noor sellega seotud oskusi igaljuhul” kommenteeris edasisi plaane ITL projektijuht Doris Põld.
“Reaalainetega edukaks” nädala ja IT ÖÖ eesmärgiks oli tõsta noorte teadlikkust IKT valdkonnast: näidata noortele, et tänapäeval on IT kõikjal ning juhendada kätte kohad, kust saada rohkem infot IKT valdkonna kohta. Samuti räägiti reaalainetega seotud karjäärivõimalustest. Projekti tegevusi viiakse ellu “Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse riikliku programmi 2011-2015 (IKTP) rakendusprogrammi” raames. Algatuste elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond. “Tagasi kooli” eesmärk on aidata kaasa koolide ja ülejäänud ühiskonna koostöö suurenemisele.
Vaata lisa: www.itl.ee, www.startit.ee ja www.tagasikooli.ee.
Lisainfo: Doris Põld, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) projektijuht, e-post doris.pold@itl.ee, tel 5114 411, www.startit.ee, www.itl.ee
