Priiuse põlistamise päeval kõlab Pärnus ühislaul

Toomas Kiho annab Eesti Pangas toimunud priiuse põlistumise päevale pühendatud postkaardi esitlusel tervikasjale autogrammi. Foto Urmas Saard

Tuleval kolmapäeval, 27. märtsil suure pidulikkusega tähistatava priiuse põlistamise päeva mastaapseimaks ürituseks võib kujuneda Eesti Rahvusringhäälingu ja „Terevisiooni“ eestvedamisel toimuv ja otse-eetrissegi jõudev ühislaulmine.

„Koorid Tallinnas, Tartus, Kuressaares ja Pärnus, ühinege, tuleb suur ühislaulmine,” kutsus „Terevisiooni” saatejuht Katrin Viirpalu kõnealusest ideest rääkides lauljaid üles.

Kolleegile assisteerinud Urmas Vaino lisas, et seltsis hõiskamisele ei oodata üksnes organiseerunud lauljaid ehk kooriliikmeid, vaid priiuse põlistamise päeva auks laulma on teretulnud kõik, kes isamaa jaoks nii olulisest päevast vähegi peavad.

„Olete oodatud, kui tahate sellest hommikust natukene teistmoodi hommikut, sest see on teistmoodi päev meie kõigi jaoks,” tõdes Vaino. „Ja kui tahate seda alustada teisiti, siis võimalus number üks on teha seda Eesti Televisiooni ja kõigi nende tublide Eesti koorilauljatega, kes on otsustanud meie ettepanekuga liituda.”

Laulu kõrval ka juttu

Ave Lutter, „Terevisiooni” toimetaja ja jutuks tegevuskava vedaja, täpsustas, et kui ka 27. märtsi „Terevisioon” algab oma tavapärasel ajal kell 6.55, siis sedakorda pole algus mitte stuudios, vaid Tallinna lauluväljakul.

„Sealt liigubki saade edasi Pärnusse, sealt Kuressaarde, siis Tartusse ja vahepeal läheb jälle tagasi lauluväljakule,” kõneles Lutter.

Öeldu ei tähenda, et kolmapäevahommikusest „Terevisioonist” saab pelk kahetunnine kontsert, sest saates on ruumi viisistamata tekstidelegi.

„Räägime ikka juttu ka: aitame seda päeva mõtestada, rääkida selle olulisusest,” nentis telesaate toimetaja.

Pärnus kannab saate sõnalise poole eest hoolt Ester Vilgats, juba kella seitsmeks kontserdimaja ette oodatud lauljaid ohjab dirigendina Karin Veissmann. Kes, olgu täpsuse huvides mainitud, valis välja pärnakate lauldava laulugi: Juhan Liivi sõnadele loodud Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole”.

„Esiteks on see väga ilus laul, teiseks on seda lauldud järjepanu kõikidel Pärnu viimastel laulupäevadel, nii et inimesed peaksid seda oskama,” selgitas koorijuht oma valikut.

Kõnekas detail laulu iseloomustama on seegi, et kui „Ta lendab mesipuu poole” ei mahtunud viimase, 2011. aastal peetud XI noorte laulu- ja tantsupeo repertuaari, siis võtsid koorid pärast ametliku eeskava lõppemist laulu spontaanselt üles.

Laulja panus on laul

Veissmann pidas tarvilikuks lisada, et kui keegi on aktiivsest seltsielust ehk koori tegemistes kaasalöömisest taandunud, siis sel hommikul võiksid nad siiski tulla mesipuust laulma.

„Mida rohkem meid on, seda valjem on meie laul, ja mida valjem on meie laul, seda rohkem me armastame oma Eestimaad,” tõdes dirigent.

Liiati on priiuse põlistamise päeva sel moel äramärkimine uudne ja põnev ning väärib seda, et idee väärikalt realiseeritaks.

„Kui tuled hommikul enne kooli või tööd ja laulad, siis see on sinu panus, sest mida paremat saab laulja sel päeval veel endast anda,” leidis Veissman.

Otselülitus Pärnust läheb eetrisse kell 7.20. Siis kuuleb, kuidas kõlab „Ta lendab mesipuu poole” siinsete lauljate esituses.

Tallinlased laulavad Ülo Vinteri “Laulu Põhjamaast”, tartlased lasevad kõlada Enn Võrgu „Eesti lipul” ja saarlased Albert Uustulndi „Saaremaa lipulaulul”.

Et ühislaulmise korraldajad teaksid, millise lauljate hulga vastuvõtuks nad peavad valmistuma, on huvilistel hea oma soovist teada anda kas „Terevisiooni” tegijatele või siis Eesti kooriühingule.

27. märtsil saab Eesti praegune, 1991. aasta 20. augustil alanud iseseisvusaeg kestuselt pikemaks, kui oli eelmine, 1918. aasta 24. veebruarist 1940. aasta 17. juunini väldanud iseolemise aeg.

Mõte tähistada käesoleva aasta 27. märtsil priiuse põlistamise päeva pärineb Eesti muinsuskaitse seltsilt ja Toomas Kiholt, ajakirja Akadeemia peatoimetajalt.

Päeva äramärkimiseks andis valitsus riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele korralduse heisata 27. märtsil Eesti lipud. Valitsus kutsus sedasama tegema kõiki teisigi, kes kannavad hinges ja südames Eestit.

Priiuse põlistamise päeva ettevõtmistest Pärnumaal väärivad ehk eraldi esiletoomist kõigepealt Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus kell 12 algav tänujumalateenistus. Samuti läbi kogu päeva tuuriv Pärnu muuseumi eriprogramm „Kaks iseseisvusaega kahel ekraanil – tähtsamate sündmuste kroonikad Pärnumaal”, millele paneb punkti kell 17 muuseumi kohvikus algav pidulik teelaud 1940. aasta ja Oru villa stiilis. Koosviibimise krooniks on video Eesti riigiga üheealisest Elle Reederist, kes töötas Oru lossis teenijannana.

Samuti pälvivad tähelepanu Seljametsa muuseumis kell 12.15 algav miniatuurne õppepäev „Eesti riikluse arengu lugu“ ja Sindi gümnaasiumi ajalooõpetaja Lembit Roosimäe päevakohane ettekanne kell 14 Pärnu maavalitsuse 5. korruse saalis.

Esinejat kuulama mineja teed palistavad maavalitsuse trepigaleriis eksponeeritud Pärnumaa õpilaste joonistusvõistluse „Minu tuleviku Eesti“ parimad pildid.