Pühapäeval saab veel esitada kogukonnapärli kandidaate

Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja organisatsioone igast maakonnast esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl 2013“. Konkurss toimub juba teist aastat ja selle eesmärk on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaate saab esitada selle nädala lõpuni, veebiankeet peab olema saadetud hiljemalt 31. märtsiks aadressil www.kylaelu.ee.

 Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuhi Kaie Toobali sõnul annab konkurss juba teist aastat võimaluse esile tõsta ja tunnustada kogukonda panustavaid peresid. „Eestimaal leidub palju peresid, kes teevad oma kogukonna heaks oluliselt rohkem, kui keegi meist ette oskab kujutada. Eelmisel aastal tõime koostöös regionaalministriga 15 aktiivset peret avalikkuse tähelepanu alla, et ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust,“ rääkis Toobal. Ta lisas, et kogukonda panustavate perede tunnustamise algatus võeti ühiskonnas hästi vastu ning see innustas jätkama konkurssi „Kogukonna pärl“ ka sel aastal.

Konkursi „Kogukonna pärl“ eesmärk on esile tõsta just neid perekondi, kes siirast soovist ja vabast tahtest on ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse. Kandidaatidena nähakse peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Kandidaate võivad esitada kõik inimesed ja organisatsioonid kuni 31. märtsini aadressil www.kylaelu.ee. 

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena 1996. aastal. Järgmisel aastal, 9. oktoobril 1997 asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 mittetulundusühingut. Liikumisel Kodukant on 20 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Liikumine Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsioon toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna. Kodanikuühiskonna aasta tegijate konkursil nimetas Vabaühenduste liit EMSL mulluse Aasta teo auhinna vääriliseks Liikumise Kodukant korraldatud projekti “Avatud külaväravad”, mis tõi suvel üle 10 000 inimese tutvuma Eesti tegusaimate küladega.

Võrumaal hakatakse võrukeelseid ajakirjanikke koolitama

13. ja 20. aprillil toimub Võru instituudis meedia lühikoolitus neile, kes on huvitatud ajakirjanikutööst võrukeelses meedias.

Koolitusel osalema ootame gümnaasiumi viimaste klasside õpilasi, kõrgkoolides õppivaid Võrumaa juurtega üliõpilasi ja teisi huvilisi, kellele ajakirjaniku amet huvi pakub.

Koolitusel tutvustatakse võrukeelset meediamaastikku ja eneseteostuse võimalusi selle kaudu. Lisaks jagavad esimesel koolituspäeval oma teadmisi-kogemusi meediaekspert Sulev Valner ja Postimehe reporter Tuuli Koch, Rõuge TV noored kõnelevad oma töö köögipoolest. Karjäärinõustaja aitab jõuda selgusele, kas ajakirjanikutöö võiks koolitusele tulnutele sobida. Näpunäiteid oma võru keele oskuse täiendamiseks jagab Sulev Iva. Pealelõunal käiakse üheskoos vaatamas Eesti rahvusringhäälingu Võru stuudiot, kus oma tööd tutvustab ERRi Võrumaa korrespondent Igor Taro.

Teine õppepäev keskendub reporteritöö põhioskuste õppimisele. Õpetavad Tallinna ülikooli meediaõppejõud ja Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ning Uma Lehe peatoimetaja Ülle Harju. Õppepäevadele järgneb praktikaperiood kogenud ajakirjanike juhendamisel.

Koolituse läbinud ja häid tulemusi näidanud õppinutel on võimalus saada tööd võrukeelse ajalehe “Uma Leht” juures ning teha kaastööd võrukeelsetele raadiosaadetele.

Ajakirjanduskoolituse korraldab Võru Instituut, toetab Vana Võromaa kultuuriprogramm.

 

Vaata koolituse ajakava Võru Instituudi kodulehelt: www.wi.ee

 

Koolitusel osaleda soovijatel palume endast teada hiljemalt 2. aprilliks.

Karmi talvega võib kaasneda veekogude ummuksisse jäämine

Vaskna järv. Foto: Erkki Peetsalu
Vaskna järv. Foto: Erkki Peetsalu

Märtsikuus võivad püsiva jääkatte puhul sageneda veekogude  ummuksisse jäämise juhtumid, mille tõttu hukkuvad kalad. Tegemist on paraku loodusliku protsessiga, mis kordub karmidel talvedel regulaarselt. Oluline on juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et see on loomulik looduslik protsess ja inimene sekkuma ei pea.

Hukkumised veekogudes on peamiselt lokaalse iseloomuga ja kannatada saavad kõige levinumate liikide noorkalad: särg, ahven ja haug. Tegemist on kiiresti taastuvate liikidega ja mõne aasta pärast on järves jälle tüüpiline kalastik. Ummuksisse jäämise tulemusena käivitub veekogus mitmeid isepuhastuslikke protsesse. Suureneb zooplanktoni osakaal, sest kalamaimud on hukkunud. Zooplankterid omakorda toituvad mikrovetikatest ja seeläbi suureneb vee läbipaistvus ning järve seisund paraneb mõneks ajaks üldiselt. Kalastiku taastumisega taastub veekogus  ka veekogule normaalne toiduahel. Kui muutuste järel ei jää järve piisaval arvul röövkalu (haug, koha), siis saab neid juurde asustada.
Ummuksisse jäämisel on mitmeid põhjuseid: hapnikuvahetust takistav jää, soikunud veevahetus ja jääl olev paks lumi. Nende koosmõjul jäävad järele vaid hapnikku tarbivad protsessid: orgaanilise aine lagunemine, anorgaaniliste ainete oksüdeerumine ja veeorganismide hingamine. Kõige ohtlikumas olukorras on rohketoitelised, aeglase veevahetusega madalad järved. Märtsikuus madalate merelahtede jääl jalutades on mädamuna hais selge märk jää all toimuvatest elustikku hävitavatest protsessidest.
Ummuksisse jäämise leevendamiseks on jääd lumest puhastatud ja jäässe auke raiutud. Jää puhastamine lumest suurendab läbi jää vette tungivat valguse hulka ning võib panna vees olevad mikrovetikad ja taimed fotosünteesima ja hapnikku tootma. Selleks aga peab jää pind olema pidevalt puhas ja jää läbipaistev, muidu ei jõua valgus taimedeni.
Jäässe aukude raiumine ilma vee aereerimiseta suuremat kasu ei too, sest augud külmuvad kiiresti ja nende leevendav mõju on tühine. Aereerimist võib soovitada eraveekogude omanikele, kel võimalused selleks olemas.
Varasemale kogemusele toetudes on need abinõud osutunud looduslikes järvedes vähe tõhusaks ja kalade suremist vältida ei õnnestu. Elustiku päästmine talvisest hapnikuvaesusest on mõistlik ja tulemuslikum väiksematel eraveekogudel, kus omanik saab rakendada  leevendavaid võtteid,  nagu taimestiku niitmine, lume eelmaldamine jäält, aukude puurimine, vee aereerimine jms.

Algas lihavõtte linnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel nädalavahetusel kõiki linnusõpru osalema traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel. Osalemiseks tuleb neil päevil leida lihtsalt pisut aega lindude vaatlemiseks. Selleks võib osaleda 12 linnas korraldataval juhendajaga linnuvaatlusel, vaadelda linde oma koduaias või minna pikemale linnuretkele. Palume kõik kohatud linnuliigid, nende ligikaudse arvu ja vaatluskoha ka kirja panna ning tulemused saata hiljemalt 7. aprilliks Eesti Ornitoloogiaühingusse e-postiga (riho.kinks@eoy.ee) või postiga (EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu). Vaatluste märkimiseks on abiks vaatlusankeet.

Sel aastal pööratakse lihavõtte linnuvaatluspäevadel tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning muidugi alanud rändlindude saabumisele. Seetõttu toimub ka enamus juhendajaga retki linnades ning pühapäeval toimub lisaks ka kerge võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus. See on võistkondlik ja toimub etteantud aja jooksul määratud reeglite järgi. Linnade linnuvaatlusel koostatakse põnevust pakkuvad pingeread ning selgitatakse ühtlasi välja varakevade Eesti kõige liigirikkam linn. Selle tulemusi oodatakse kiirkokkuvõtete  tegemiseks juba hiljemalt pühapäeval kell 16.

Lihavõtetest ja jürikuu tegemistest Vabaõhumuuseumis

Foto: tlu.ee
Foto: tlu.ee
Kohe-kohe on algamas jürikuu, kuid enne kui tutvustame Eesti Vabaõhumuuseumi sündmusi aprillis, kutsume kõiki tähistama koos meiega lihavõttepühi. Pühapäeval, 31. märtsil toimub muuseumis palju põnevat, kus ise kaasa lüüa saab.

Värvime looduslike vahenditega mune, korraldame kaunima pühademuna konkursi ja munakoksimise võistluse, meisterdame kartulist lihavõttejäneseid ja punume paelu. Kell 12 algab linnuvaatluspäeva jalutuskäik. Kell 15 algab Sutlepa kabelis I ülestõusmispüha jumalateenistus, teenib õpetaja Toomas Paul. Müügil on valik kauneid pühadepostkaarte 1930ndate aastate stiilis, kaarte saab kohe ka posti panna. Ürituse täpse kava leiab muuseumiveebist www.evm.ee.

* Lihavõttest algas Lõuna-Eestis kevadine kiigeaeg, ning muuseumi külakiiged kutsuvad lahkesti kiikuma. Ole ettevaatlik ja järgi täpselt kiigel antud juhiseid!

* 5.-7. aprillil saab Härjapea talus näha leivategu! Värsket isetehtud rukkileiba saab kaasa osta Kolu kõrtsist.

* Kuie kooli haridusprogramm: 2-4 klassidele 15.–19. aprillini „Muuseumitund taluperest“, kus kehastume talupere liikmeteks – peremeheks, sulaseks, perenaiseks, lapseks või hoopiski saunikuks ning saame endale ka uue nime ja vanuse. Nagu töökale perele kohane, teeme erinevaid talutöid – saeme puid, teritame nuge, teeme võid, koorime kartuleid ja palju muud. Lisainfo: www.evm.ee, registreerumine: kuiekool@evm.ee; tel 6549 126. Broneeringuid saab teha ka koolilõpu- jt programmidele! Loe edasi: Lihavõtetest ja jürikuu tegemistest Vabaõhumuuseumis

Saarlased ja hiidlased mängivad täna praamil jalgpalli

Foto: jalgpall.ee
Foto: jalgpall.ee
Laupäeval, 30. märtsil kell 12:30 toimub keset Heltermaa-Rohuküla liini parvlaeval Muhumaa Saaremaa ja Hiiumaa ajalooline sõpruskohtumine jalgpallis.

Idee autor Kärdla linnapea Georg Linkov ütles, et saarlaste ja hiidlaste ajalooline sõpruskohtumine juhatab uhkelt sisse kogu algava hooaja. „Kahe saarerahva omavahelised mõõduvõtmised on ikka olnud eriliselt pinevad, nii mõtlesime korraldada Saaremaa – Hiiumaa maavõistlusmängu neutraalvetes, aga see osutus kalliks. Seega otsustasime Heltermaa–Rohuküla liini ja parvlaeva Muhumaa kasuks – saarlaste poolt laev ja hiidlaste poolt meretee, nii et kokkuvõttes ikkagi neutraalne pind. Jalgpall piiranguid ei tunne ning tõestame nüüd, et seda saab mängida igal pool, ka keset merd laevatekil,” märkis Linkov.

Mäng toimub parvlaeva Muhumaa alumisel tekil, kuhu paigaldatakse kunstmuru ja väravad. Mängu kestus on 2×15 minutit, mängijate arv 5+1. Laeva tervise huvides peetakse kinni erireeglitest: palli maksimaalne kõrgus mänguväljakul on 120 cm ning küljeaut mängitakse maast. Loe edasi: Saarlased ja hiidlased mängivad täna praamil jalgpalli

Palmse mõisakompleksis saab teoks uus muusikaprojekt

Foto: palmse.ee
Foto: palmse.ee
SA Virumaa Muuseumid koostöös Eesti Kontserdiga on välja töötanud uue klassikalise muusikaga suveürituse formaadi Palmse mõisa tiigil: „PALMSE MÕISA MUUSIKA“.

Projekti kunstilise kontseptsiooni eesmärk on pakkuda publikule kõrgetasemelist klassikalist muusikat. “Palmse mõisa muusikal” on kindel koht looduse, muusika ja Eesti ühe uhkema mõisaansambli ühtesulatamisel.

Tegemist on omalaadse veemuusikaga, kus esimest korda Eestis rajatakse saddle–span-tüüpi lava otse tiigile, kust avaneb vaade Palmse mõisale. Tiigi kaldale kerkib 1000 istekohaga publikutsoon.

Avakontserdil, 6. juulil kell 21 kõlab mõisapargis Pjotr Tšaikovski ja Giuseppe Verdi muusika. Galakontserdil “Tšaikovski ja Verdi” esinevad Eesti sümfonismi lipulaev ERSO koos dirigent Anu Taliga. Solistideks on Moskva ühe parima ooperiteatri Helikon solistid Karina Flores (sopran), Ali Magomedov (tenor) ja Maksim Perebeinos (bariton). Tegemist on vaieldamatult ooperimaailma tõustvate tähetedega, kel taskus palju tähtsaid konkursivõite, kontserte ning vapustavaid ooperirolle.

Avakontserdil on ka omamoodi seos Palmse mõisaga: 19 sajandi muusikageeniuste, Tšaikovski ja Verdi loomingu kõrgperiood langes enamvähem samale ajale Tallinna–Peterburi raudtee ehitusega. Selle raudtee ehk silla rajaja oli aga Palmse mõisnik Alexander von der Pahlen. Loe edasi: Palmse mõisakompleksis saab teoks uus muusikaprojekt

National Geographic käsitleb kadunud liikide taaselustamise temaatikat

NGE_0413_CoverÄsja jõudis lugejani ajakirja National Geographic Eesti aprillinumber, mille seekordne põhilugu keskendub ammu surnud liikide taaselustamise temaatikale. Teadus on jõudnud sinnamaani, et kadunud liikide elluäratamine muutub üha lihtsamini teostatavaks, kuid see vastuoliline teema kütab kirgi ka teadusmaailmas endas.

Põhilugude lühitutvustus:

Kas äratame nad ellu
Väljasurnud liikide taaselustamine on juba võimalik. Kas ka vajalik?

Mammutivõha kütid
Siberi tundras käib jaht ammusurnud mammutite võhkadele.

Uusi liike otsimas
Teadlased on kirjeldanud 1,7 miljonit liiki, miljonid on kirjeldamata.

Kutsumus – lendur

Barrington Irving õpetab lapsi taevalaotust avastama.

Delaware’i park
USA-sse kavandatav rahvuspark väärtustab Brandywine’i orgu.
Loe edasi: National Geographic käsitleb kadunud liikide taaselustamise temaatikat

Tee kaasa räätsaretk Saarisoolt Kuresoole

Tänavu oma 20. sünnipäeva tähistavas Soomaa Rahvuspargis on neli suurt raba: Kikerpera raba, Ördi raba, Valgeraba ja Kuresoo. Tule sel laupäeval koos Aivar Ruukeliga neljatunnisele räätsamatkale Saarisoolt Kuresoole, tagasijõudnuile lõkkel küpsetatud vorstid ja tee.

Buss väljub Tallinnast Rahvusraamatukogu eest kell 9.00, tagasi kell 19.00. Sõidu hind retkelistele täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 20 EUR, õpilastele 12 EUR. Lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta. Info ja registreerimine 56476297, retked@looduseomnibuss.ee. Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

Allikas: Looduse Omnibuss

Sänna Kultuurimõisas saab õppida Veedade laulmist

Ragnar Kurm
Ragnar Kurm
Laupäeval, 30. märtsil 12:00-15:00 toimub Sänna Kultuurimõisas Veedade laulmine Ragnar Kurmi juhendamisel.

Veedade laulmine annab üleva tunde, kuna just helid saavad puudutada kõige sügavamat osa meis. Veedad on inimkonnale vanim elutarkuse (praktiline ning vaimne) kogumik pärit Indiast. Traditsiooniliselt on seda edasi antud suuliselt – lauldes, hilisemal ajal on kirjalikult üles tähendatud. Veedade laulmisel on täpne reeglistik.

Oodatud on kõik huvilised. Eelduseid pole. Palun anna enda tulekust teada telefonil 53268358, Ragnar Kurm.

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Corelli Music: “Kirikupühad Maarjamaal – Stabat Mater”

Reedel ja laupäeval jätkab Corelli Music kultuuripärandi aastat pika traditsiooniga kontserdisarjaga ”Kirikupühad Maarjamaal”. Kui märtsi algus viis kontserdid mõisatesse ja Toompea aadlipaleesse, siis nüüd esitletakse meie unikaalsest kultuuripärandist ajaloolisi kirikuid ja ülestõusmispühadele eelneva vaikse nädala temaatikat.

Kannatusaja kontserdid suurel reedel, 29. märtsil kell 18 Tartu Jaani ja vaiksel laupäeval, 30. märtsil kell 16 Tallinna Jaani kirikutes pakuvad kavas ”Stabat Mater” barokiaja muusikat eriti tundeküllaste teostega, nähtuna läbi kannatava ema silmade. Jätkub ka Corelli jõulufestivalil 2012 alanud barokiaja müstilise hääleliigi kontratenori tutvustus, seekord soleerib Eestis harva esinenud kontratenor Ivo Posti.

Kontserdiagentuuri Corelli Music juhil Mail Sildosel on eriti hea meel, et seekordsed kontserdid jäävad ka iseseisvumise põlistumise nädalasse. Ilma Eesti riigi vabanemiseta poleks muusikavallas lisandunud ühtki eraõiguslikel alustel tegutsevat kooslust, nagu seda on esimestes vabanemise tuultes 1992 sündinud barokkansambel Corelli Consort, samuti hiljem selle tegevusest väljakasvanud Corelli Barokkorkester ja kontserdiagentuur Corelli Music. Loe edasi: Corelli Music: “Kirikupühad Maarjamaal – Stabat Mater”

Ettevõtjad viivad aprillis HIV-teemalised külalistunnid koolidesse üle Eesti

Aprillis suunduvad koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ eestvedamisel koalitsiooni kuuluvate ettevõtete töötajad ja teised vabatahtlikud juba neljandat aastat „Tagasi Kooli“ raames jagama 7.-12. klassi õpilastele teadmisi HIV/AIDSi ja turvalise seksuaalkäitumise teemadel.

HIV-teemalise eriprojekti fookusnädal koolides toimub 1.-5. aprillini, kuid temaatilised külalistunnid jätkuvad nii Tallinnas, Harjumaal, Tartus, Tartumaal, Läänemaal, Pärnumaal, Raplamaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal terve aprillikuu jooksul. Kokku jagatakse teadmisi HIV, AIDSi ja turvalise seksuaalkäitumise teemadel ligikaudu 1500le õpilasele.

Viimastele uuringutele tuginedes on noorte teadmised HIV levikust ja käitumispraktika kondoomi kasutamisel iga aastaga paranenud ja trendi jätkumiseks on pidev teavitustöö koolides äärmiselt vajalik.

Swedbanki personalidirektor Signe Kaursoni sõnul näitab tema praktika tundide andmisel abiturientidele, et noored on HIV- temaatikaga päris hästi kursis, kuid alahinnatakse just iseenda nakatumisega seotud riske. „Ei teadvustata, et tegemist on väga pika peiteajaga viirusega ja hinnanguliselt 4000 inimest Eestis ei tea oma nakatumisest. Seetõttu on teadlik käitumine ja testimine viirusest hoidumisel väga olulised. Samuti vajab selgitamist, et tänapäeva meditsiin võimaldab viirusesse nakatumisel elada täisväärtuslikku elu ning viirusekandjaid enda ümber ei tohiks karta, “ ütles Signe Kaurson.

Koalitsiooni „Ettevõtted HIV vastu“ tegevjuht Keit Fomotškini sõnul soovivad koalitsiooni esindajad HIV-teemaliste külalistundidega olla toeks just koolide tervise- ja inimeseõpetuse õpetajatele: „Õpetajatest ja nende oskuslikust teemakäsitlusest sõltub väga palju. Paraku ei oma üle poolte inimeseõpetuse õpetajatest hetkel vajalikku erialast ettevalmistust. Soovime HIV-teemalise eriprojektiga rõhutada, et riigil tuleb õpetajate vastavasse ettevalmistusse ja täiendõppesse senisest märksa tõsisemalt suhtuda ja sellesse ka investeerida,“ sõnas Keit Fomotškin. Loe edasi: Ettevõtjad viivad aprillis HIV-teemalised külalistunnid koolidesse üle Eesti

Jahilubade enampakkumisel kerkis hektaritasu üle 2 euro

Foto: 24tundi.ee
Foto: 24tundi.ee
Käesoleval jahihooajal osutus RMK suurulukite jahilubade enampakkumine mullusest konkurentsitihedamaks ja edukamaks. Pakkumisi tehti kõigile 20-le jahialale, keskmine makstav tasu jahimaa hektari kohta oli 2,17 eurot. Kokku teenis RMK enampakkumisega üle 300 000 euro, mida jagatakse küttimist lubavate maaomanikega.

“Enampakkumise vastu oli tänavu väga suur huvi, mistõttu jahimeeste pakkumised osutusid alghindadest ligi 1,35 korda kõrgemaks,” märkis RMK juhatuse esimees Tiit Timberg ja lisas, et enampakkumise võitja peab lisaks enampakkumise summale tasuma ka küttimislubade eest. Enampakkumise võitja saab jahialal jahti pidada ühe hooaja jooksul, küttides ulukeid etteantud vanuselises ja soolises vahekorras.

Kõik jahipidamisega kaasnevad õigused, kohustused ja piirangud määratletakse enampakkumise võitjatega sõlmitavates kokkulepetes. Tiit Timbergi sõnul tagatakse ka sel jahihooajal tõhus omanikujärelvalve: “RMK töötajad teevad perioodilisi kontrollkäike, jälgimaks jahipidamistingimuste korrektset täitmist. RMK nõuab kütitud suurulukite märgistamist ühekordsete, nummerdatud ja taaskasutamist mittevõimaldavate märgistuslipikutega. Samuti tuleb vahetult peale uluki tabamist ja jahiloa realiseerimist saata SMS-sõnum RMK sõnumikeskusesse.“ Loe edasi: Jahilubade enampakkumisel kerkis hektaritasu üle 2 euro

Priiuse põlistumise päeva e-mälumäng meeldis rahvale

Kultuuripärandi aasta ja Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonna korraldatud priiuse põlistumise päeva harivat e-mälumängu mängiti kokku üle 22 tuhande korra – mänguga jõudsid lõpuni 14 755 mälumängu huvilist. Mälumängu kommenteeritud vastustega on võimalik tutvuda veebilehel http://www.parandiaasta.ee/vastused.

“See teeb meele ikka väga rõõmsaks, et inimesed pärandiaasta mälumängu niivõrd suure entusiasmiga mängisid. Oli ka kuulda, et küsimused pakkusid just parasjagu väljakutset ning mängust saadi uusi teadmisi. Eks meie eesmärk oligi mängijate teadmistepagasit kasvatada,” jäi mälumängu patroon ja pärandiaasta saadik Ivo Linna tulemusega väga rahule.

Lähipäevadel analüüsivad mängu korraldajad tulemusi ning selguvad võitjad võistkondade, koolide ning erinevates vanusekategooriates. Mälumängu kategooriate erinevate võitjatega võtavad korraldajad ühendust 10 tööpäeva jooksul.

Mälumängus osalejatele on Eesti kultuuri- ja mäluasutused pannud välja rikkaliku 95 erinevast auhinnast koosneva auhinnafondi. Peaauhinnad erinevate kategooriate võitjatele on Viljandi Folgi folgipassid. Lisaks on auhinnafondis folgi päevapassid, teater Ugala ning rahvusooper Estonia piletid, arvukalt pääsmeid muuseumidesse ning rikkalik valik kultuuripärandit tutvustavaid raamatuid. Parimat võistkonda ootab Eesti Meremuuseumis ees põnev programm “Salajane koostöö Soomega”. Tublimale koolile on Eesti Meremuuseum pannud välja vabalt valitud haridusprogrammi 25-le õpilasele koos lõunasöögiga Lennusadamas. Loe edasi: Priiuse põlistumise päeva e-mälumäng meeldis rahvale

KIK-i keskkonnaprogrammi esitati üle 1000 toetustaotluse

Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) esimeses voorus laekunud 1020 taotluse rahaline maht oli 51,3 miljonit eurot. Enim taotlusi esitati keskkonnateadlikkuse programmi (446), kogusummas 5,6 miljonit eurot ja looduskaitse programmi (149), 7,6 miljoni euro ulatuses. Varasemaga võrreldes on oluliselt tõusnud taotluste hulk jäätmekäitluse valdkonnas (89), kogumaksumusega 2,3 miljonit eurot.

Teistest tagasihoidlikum oli taotluste arv merekeskkonna programmi (12), kogusummas ligi 0,8 miljonit eurot. Rahaliselt taotletakse kõige enam toetust veemajanduse projektidele (136), kokku 18,2 miljoni eurot eest.

„Taotluste hulk oli ootuspäraselt suur. Jätkuvalt on kõige populaarsemad valdkonnad keskkonnateadlikkus ja veemajandus. Jäätmekäitluse valdkonna hüppeline kasv on suure tõenäosusega tingitud võimalusest taotleda toetust maastikupilti kahjustavate kasutusest väljalagunenud ehitiste likvideerimiseks, mida rahvakeeli võiks nimetada tondilosside lammutamise programmiks,“ ütles KIK-i juhatuse esimees Veiko Kaufmann. Ta toonitas, et tegemist on esialgsete tulemustega ning lõplik nõuetele vastavate taotluste arv selgub peale nende läbivaatamist.

Piirkonniti esitati kõige rohkem taotlusi Tartu maakonnast (141), kogusummas 6,1 miljonit eurot. Järgnesid Harjumaa ja Lääne-Virumaa. Kõige vähem taotlusi saabus Hiiumaalt. Loe edasi: KIK-i keskkonnaprogrammi esitati üle 1000 toetustaotluse

Politsei korraldab reedel reidi Tallinna-Tartu maanteel

Reedel, 29. aprillil korraldavad Lõuna ja Lääne prefektuur ühisreidi Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel liikluse rahustamiseks. Kontrollitakse nii lubatud kiirusest kinnipidamist, ohtlike manöövrite sooritamist kui kõike muud, mis võib sujuvat liiklemist häirida.

Möödunud aastal juhtus Eestis kokku 1380 liiklusõnnetust, milles hukkus 87 ja sai vigastada 1705 inimest. Liiklusõnnetuste üheks peamisteks põhjusteks on olnud lubatud sõidukiiruse ületamine ning ohtlike manöövrite sooritamine.

Kahe prefektuuri ühiskontroll maanteel tuletab kõigile sõidukijuhtidele meelde ohutute sõiduvõtete vajalikkust ning sedagi, et kätte jõudev kevad liikluses sõltub meist kui liiklejatest endist.

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

Keeda muna õigesti!

Munapühade ajal on paslik meelde tuletada, kuidas keeta mune. Näpunäiteid muna keetmiseks jagab Tallegg oma kodulehel.

Aseta munad õrnalt tühja keedunõusse. Kata munad umbes 2,5 cm kõrguselt veega. Soola lisades on mune hiljem kergem koorida. Kui lisate keeduveele äädikat või soola, siis munavalge valgud hüübivad kiiremini ning keetmisel tekkivad praod “kleepuvad” kiiresti kinni.Keetmise aeg sõltub sellest, millist tulemust ootate. Alltoodult annab Tallegg mõned soovitused, millega katsetada, kuid tegelik keetmise aeg sõltub munade suurusest, keedetavate munade hulgast, munade temperatuurist, millega nad keedunõusse pandi ning keetmisvee temperatuurist.

“Pehmed” ehk vedelad munad – keeda 3-5 minutit, munavalge munakoore alt  kergelt hüübinud, sisemine munavalge piimjas; munakollane on vedel.

Parim serveerida munatopsis: aseta muna laiem ots allapoole, lõika peenem ots noaga pealt ära ning söö lusikaga.


Poolvalmis munad – kõvaks keedetud ja “pehmete” munade vahepealne variant. Keedetakse 5-6 minutit, mis annab pooleldi vedela munakollase ning piisavalt tugeva munavalge, et muna koorida saaks.

“Kõvad” munad – Keeda 10-15 minutit; 10 minutit keetes saavutab tumeda kollase pisut pastase konsistentsiga rebu; 15 minutit keetes on munakollane värvuselt helekollane, konsistentsilt tugev ja kuiv.

Üks kõvade munade valmistamise tehnika veel: Aseta munad 1 kihiliselt potti ning kata veega (~2,5 cm üle munade.  Kui vesi saavutab keemistemperatuuri, eemalda nõu tulelt ning kata kaanega. Hoia suuri mune (L) vees 17 minutit ning Hiidmune (XL) 20 minutit. Peale aja möödumist vala vesi keedunõust välja, jahuta munad ja serveeri.  Loe edasi: Keeda muna õigesti!

Kingi raamatukogule raamat

Tartumaa raamatukogud ootavad lahkeid annetajaid, kes aitaksid täiendada raamatukogude fonde puuduolevate raamatutega. 

Raamatukogude võimalused kogude täiendamiseks on piiratud. Samas on inimesi, kellel mõnda trükist koju kaks eksemplari juhtunud — üks enda ostetud, teine kingiks saadud. On peresid, kus lapsed lasteraamatu lugemise east välja kasvanud ning riiuleid vaevamas ruumipuudus. Ehk on ka edukaid ühiskonnaliikmed, kes tunnevad valmidust ja soovi kogukonna arengusse midagi üldkasulikku panustada. Üheks võimaluseks on kinkida rahvaraamatukogule sealt puuduv raamat.

Enne annetuse tegemist tuleks kindlasti raamatukoguga ühendust võtta, et mõnda teost topelt ei saaks.

Millised Tartumaa raamatukogud milliseid raamatuid sooviksid, näeb siit. Oma soovid on ka Tartu Ülikooli raamatukogul – needki leiab veebist.

Naljapäeval avatakse Võru Linnagaleriis mitu näitust

Esimesel aprillil kell 18 avavad Võru Linnagaleriis näitusi Kärt Hammer, Tanel Tolsting ja Tartu Kõrgema Kunstikooli mööbli- ja tekstiiliosakonna tudengid.

TANEL TOLSTING – isiknäitus “Maalid 2011-2013”

Võru Linnagaleriis avatakse Tanel Tolstingu (1987) esimene isiknäitus. Kunstnikul on hea meel teha oma esimene isikunäitus just Võrus, oma kodulinnas. Väljapanek koosneb viimase pooleteise aasta jooksul Tartu Ülikooli maalikunsti eriala magistratuuris tehtud töödest, mis sisaldavad nii visandi värskust, pooliku töö lummavat terviklikkust, kui ka kummitama jäävaid naturalistlikke portreid ja igapäevaelus muidu märkamatuks jäävaid stseene.

KÄRT HAMMER – maalinäitus “Vaikuse esteetika”

Käesolev näitus pretendeerib puhtalt visuaal-esteetilisele naudingule, heites kõrvale kunsti liigse seletamise ning defineerimise. Kui kunstis midagi on, siis haarab see ise oma vaataja järele. Ning seda, kas seal midagi on, võib igaüks ise otsustada, sest kunstnik pole võimeline andma rahuldavaid definitsioone kõikidele võimalikele vastuvõtjatele. Igaühe kogemise ning mõistmise võime on sama hästi lõputult piiramatu kui ka piiratult lõplik. Sõnad kipuvad visuaalesteetilisi ideid ja väärtusi lämmatama, alla suruma. Teos kaotab oma mõtte, sest iga seletus on aina enam kaotsi minev tõlgendus. Seega teose tekstilise killustamise asemel on eesmärgituks eesmärgiks kunsti puht-intuitiivne kogemine. Heites kõrvale tekstuaalsuse, heidan kõrvale ka liigse vormi. Jättes järele vaid värvi, joone ning lõputu tunnetusliku vabaduse.  Loe edasi: Naljapäeval avatakse Võru Linnagaleriis mitu näitust

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus tutvustas lasteaedades erinevaid ameteid

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) korraldas 12.-28. märtsini Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Järve, Oru, Toila, Tudulinna lasteaedades ja lasteasutustes meistriklasse, kus lastepärases vormis tutvustati erinevaid elukutseid.

Kokku viisid 14 õpetajat läbi 31 erinevat meistriklassi. Üksikud külastused jätkuvad ka aprillikuu alguses. Meistriklassid toimusid nii eesti kui vene keeles.

„Meie eesmärgiks on lastele võimalikult varases eas hakata tutvustama erinevaid elukutseid,” ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Margus Ojaots. „Seda kõike püüame teha võimalikult lastepäraselt,” lisas Ojaots.

Erinevaid elukutseid-ameteid tutvustasid lasteaedades koos IVKHK õpetajatega ka kooli õpilased. Lasteaedades tutvustatud ametite hulgas olid: automaatik, ehitaja, elektrik, IT, juuksur, kokk, laohoidja, pagar, rätsep, tisler, keemik, õmbleja. Külastuste tulemuseks on lasteaedade kasvav huvi külastada Ida-Virumaa Kutsehariduskeskust ning tutvuda kutsekeskuse erialadega kohapeal.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 130 inimest. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koolitatakse 17 valdkonnas: arvutikasutus, elektroonika ja automaatika, ehitus ja tsiviilrajatised, elektroonika ja energeetika, hulgi- ja jaekaubandus, juhtimine ja haldus, juuksuritöö ja iluteenindus, kaevandamine ja rikastamine, keemia ja protsessitehnoloogia, majandusarvestus ja maksundus, majutamine ja toitlustamine, materjalitöötlus (puit), mehaanika ja metallitöö, mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika, tekstiil, rõivaste ja jalatsite valmistamine, toiduainete töötlus ja tootmine, transporditeenused – kokku 28 erialal.

Nädalavahetusel toimuvad lihavõtte ja linnade linnuvaatluspäevad

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel nädalavahetusel kõiki linnusõpru osalema traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel.

Osalemiseks tuleb neil päevil leida lihtsalt pisut aega lindude vaatlemiseks. Selleks võib osaleda 12 linnas korraldataval
juhendajaga linnuvaatlusel, vaadelda linde oma koduaias või minna pikemale linnuretkele. Kõik kohatud linnuliigid, nende ligikaudne arv ja vaatluskoht palutakse ka kirja panna ning tulemused saata hiljemalt 7. aprilliks Eesti Ornitoloogiaühingusse e-postiga (riho.kinks@eoy.ee) või postiga (EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu). Vaatluste märkimiseks on abiks vaatlusankeet.

Sel aastal pööratakse lihavõtte linnuvaatluspäevadel tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning muidugi alanud rändlindude saabumisele. Seetõttu toimub ka enamus juhendajaga retki linnades ning pühapäeval toimub lisaks ka kerge võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus. See on võistkondlik ja toimub etteantud aja jooksul määratud reeglite järgi. Linnade linnuvaatlusel koostatakse põnevust pakkuvad pingeread ning selgitatakse ühtlasi välja varakevade Eesti kõige liigirikkam linn. Selle tulemusi oodatakse kiirkokkuvõtete tegemiseks juba hiljemalt pühapäeval kell 16.

Lähemat teavet lihavõtte ja linnade linnuvaatluse kohta saab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Samas on ka kaart kõigi toimuvate linnuretkede infoga. Iga retke kohta saab lähemat teavet ja korraldaja kontaktandmed selle mullil klõpsates. Linnade linnuvaatluse eelmiste aastate tulemusi leiab aadressilt www.eoy.ee/taxonomy/term/62.

Seitsmes Kärdla kohvikutepäev kutsub kohvikuid osalema

Soera talumuuseumi eelkohvik Kahwe Talulauda Lüürika (foto: Urmas Liit)

Kärdla kohvikutepäev kutsub esitama oma kohvikuideed ja looma üheskoos juba seitsmendat erilist kohvikutepäeva.

Hiiumaa suve üks armastatum ja hulgaliselt külastajaid ligimeelitav sündmus Kärdla kohvikutepäev toimub sel aastal 3. augustil. Kuigi kohvikutepäev toimub alles 3. augustil, on aga just praegu õige aeg kiirelt tegutseda ja anda endast märku neil, kes soovivad seekord ise kohviku avada ning kaugelt ja lähedalt saabujatele unustamatuid elamusi pakkuda.

Augustikuu esimesel laupäeval avavad Kärdlas uksed ja väravad viisteist ühepäevakohvikut, mis seavad end sisse koduaedades ja hoovides, mere ääres, linnaväljakul, parkides – kõikmõeldavais kohtades! Aastate jooksul on kohvikutepäev omandanud ülesaarelised mõõtmed: lisaks Kärdla kohvikutele tegutsevad üle Hiiumaa eel- ja järelkohvikud. Kohvikutepäeva nädalavahetusel saabub Hiiumaale rekordarv külastajaid, kes tulevad ikka ja jälle tagasi, olles kord kogenud kohvikutepäeva erilist ja hubast atmosfäärist, nautinud rohelise Kärdla tänavaid ja sopikesi, osa saanud kohalike siirast lahkusest.

Selleks et Kärdla kohvikutepäevast rõõmu tunda kui kohvikupidaja, palutakse oma head mõtted ja kavatsused kirja panna ning saata kohvikuidee hiljemalt 31. märtsiks e-postil erenaat@gmail.com.

Sündmusega oodatakse liituma ka eel- ja järelkohvikuid üle Hiiumaa, kellel palutakse samuti eelnevalt oma ideed jagada. Kui ettepanekuid laekub enam kui viisteist, pääsevad Kärdla ühepäevakohvikute sekka need, kelle idee ja võimalik teostus on läbimõeldum ja kes on teistega võrreldes “kohvikulikumad”.

Kohvikute ideekonkursi ja osavõtu tingimused võib leida sündmuse kodulehelt:www.kohvikutepäev.ee

Tartlased saavad valida purskkaevu

Ajalooline foto

Tartlased saavad valida uue purskkaevu kunagi Loomemajanduskeskuse maja taga asunud purskkaevu asemele.

Doktor Pfaffi villa juurde kuuluv purskkaev rajati eelmise sajandi alguses. Tegemist oli lihtsa kaheksanurkse betoonist rajatisega, mille keskmes oli kõrgem karikataoline betoonist kuju, mille tipus oli üks purskav veejuga. Basseiniosa kaheksal nurgal ilutsesid väikesed kaheksanurksed lillekastid püsi- või suvelilledega. Tänaseks on säilinud kunagise purskkaevu kaheksanurkne basseiniosa ning osaliselt ka selle servad.

Nii linnavalitsuse kui ka muinsuskaitse seisukoht on, et uues lahenduses tuleb aluseks võtta kaheksanurkne motiiv ning materjali osas tuleks kasutada betooni, nagu kunagise purskkaevu puhul. Muus osas piiranguid ette ei seatud. Purskkaevu taastamiseks on Tartu Loomemajanduskeskuses tegutsevad maastikuarhitektuuribürood Ökodisko ja TajuRuum teinud kaks kavandit, mille hulgast palutakse linlastel valida see, milline võiks uus purskkaev tulla. Purskkaevu rajamisele on lubanud õla alla panna Tartu Hansa Rotary klubi ning raha on kavas lisaks koguda annetuskeskkonna Hooandja kaudu ja korraldades mitmeid heategevusaktsioone purskkaevu rajamiseks vajamineva raha kogumiseks.

Hääleta, kumba kavandit eelistad siin! Hääletada saab 5. aprillini.

Algas otseülekanne kodukaku pesaelust

Foto: Eesti Ornitoloogiaühing
Foto: Eesti Ornitoloogiaühing

Eile alustas Eesti Ornitoloogiaühing otseülekande edastamist kodukaku pesaõõnsusest.

On-line veebikaamerate abil saavad vaatajad segamatult jälgida 2009. ja 2010. aastal tuttavaks saanud Läänemaa kodukakupaari Klaara ja Klausi pesitsemist. Kuigi kakkude pesapuu murdus mullu sügisel tormituultes, siis Keskkonnaameti ja RMK töötajad meisterdasid samast puust neile pesapaku, mille kodukakud tänavu kohe omaks võtsid. 19. märtsil munes Klaara esimese muna ja tänaseks on neid pesas juba neli. Kodukaku pesaelu saab jälgida EOÜ  kodulehel, foorumit aga siit.

Esmakordselt Eestis on võimalik näha otsepilti nii kodukaku pesa seest kui ka väljast. Päevasel ajal on nähtavad mõlemad vaated, kuid öösel saab tänu infrapunakaamerale jälgida ainult pesapakus toimuvat. Kodukaku veebikaamera paigaldamisel ja pildi edastamisel on Eesti Ornitoloogiaühingu partneriteks Silma Märgala, EENet, Looduskalender, Keskkonnaamet, RMK, Beta Grupp, ITrotid, Videovalve ja Elisa. Kodukaku veebikaamerat rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ornitoloogiaühing vabandab, kui ühenduses tekib katkestusi. Uus töökindlam lahendus luuakse nädala jooksul.

Kagu- Eestis käivitati noorte demokraatiakool

MTÜ Lahedad Naised Lahedalt käivitab projekti “Kagu- Eesti noorte demokraatiakool” Põlva- ja Võrumaa 17-30 aastastele noortele (õpilased, kodused emad, tudengid, ilma tööta noored, töötavad jne- olenemata staatusest).LNLlogo_I

Projekti raames kutsutakse noori inimesi läbima praktilisi, inspireerivaid ja aktiivsust tõstvaid üritusi, koolitusi ja õpitubasid ning toimuvale õppereisile.

Tegevuste käigus omandatakse teoreetilised ja praktilised kogemused kodanikuühenduse loomisest kuni selle lõpetamiseni.

Mängitakse läbi kogu tsükkel mittetulundusliku organisatsiooni loomisest (võrdluseks võib tuua õpilasfirma) toimimise, töötatakse välja projekt, mis viiakse ka käesoleva projekti jooksul ellu, esitatakse aruandlus ning seejärel tehakse läbi ka organisatsiooni lõpetamise protsess.

Projektide läbi viimiseks on olemas ka 5-le grupile projektiraha, mida saab kasutada oma eesmärgi saavutamiseks.

Kogu selle praktilise perioodi vältel on gruppide kõrval mentorid, kes nõustavad, annavad tagasisidet tekkinud küsimustes ja aitavad gruppidel lõpptulemuseni jõuda. Oluline on lisaks teadmistele ja kogemustele ühenduse tegutsemise kohta õppida ka koostööd tegema ning tulema toime konfliktidega, mis on seotud eriarvamuste, juhtimise ja meeskonnatööga.

Projekti lõpus esitlevad kõik osalenud grupid saavutatud tulemusi novembris 2013.a planeeritaval kodanikunädala raames, mis toimub koostöös maakondlike arenduskeskustega. Loe edasi: Kagu- Eestis käivitati noorte demokraatiakool