Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad

Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.
Ühinenud omavalitsuste foorum Märjamaal.

Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumil oli ssalejaid üle 100. Omavalitsusjuhid ja halduseksperdid püüdsid kirjeldada positiivseid kogemusi, mis innustaks omavalitsusi lähema kahe aasta jooksul liituma.

Teame, et Eestis on külvatud paanikat omavalitsuste liitumise teemal. Fakt on ka see, et 1990ndate aastate lõpus oli Eestis 250 omavalitsust,  praeguseks on ligi 50 võrra vähem. Novembris öeldakse kriteeriumid, millele tuleviku omavalitsus vastama peab, nõnda sõnas riigihalduse minister Arto Aas. See on juba teada: vähemalt 5000 elanikku

Kõigepealt said sõna pindalalt Eesti suurima valla esindajad Urmas Kristal ja Triin Matsalu. Ühineti aastal 2002. Liideti kolm omavalitsust: Märjamaa alev, Märjamaa vald ja Loodna vald. Vigala osales ka läbirääkimistel, kuid soovis iseseisva vallana jätkamist. Lisan, jälgides ühiskonnas ja piirkonnas toimuvaid muudatusi ning rahvastiku olulist vähenemist Vigalas, siis allakirjutajana ja läbirääkimistel osalejana leian, et nüüd 13 aastat hiljem oleksime ühinenuna elanikkonnale suutnud  paremini mitmeid teenuseid pakkuda. Ühinemisplussideks loovad Märjamaa vallas mitmeid  investeeringuid, kasvõi kultuurimajasse, milles peame nõu. Teisalt pärast ühinemist aktiviseerus ka külade liikumine.

Loe edasi: Jaan Viska: Märjamaal oktoobris toimunud ühinenud omavalitsuste foorumi järelkajad

Rahvusraamatukogus peeti kodanikuühiskonna teemalist foorumit

 

Foto: Teet Malsroos, Eesti Rahvusraamatukogu
Foto: Teet Malsroos, Eesti Rahvusraamatukogu

Rahvusraamatukogu tähistas parlamendiraamatukoguna taastegutsemise 25. aastapäeva infopoliitika foorumiga, kus räägiti kodanike initsiatiivist ja rollist seadusloomes, kodanikuühiskonna määratlusest, aga ka bürokraatiast. Foorumit saab vaadata internetis, avatuks jäävad näitused.

VII infopoliitika foorumi avanud Riigikogu esimees Eiki Nestor tõdes, et rahvale loodud võimalust esitada petitsiooni tuleb veel tutvustada ja infotehnoloogiliselt arendada. Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Marusterääkis lähemalt aprillis jõustunud seadusest teha rahvaalgatuse korras ettepanekuid seaduste muutmiseks.

Madle Lippus osutas definitsioonidele, kus ühelt poolt on kogukond sotsiaalpsühholoogiline nähtus ja tunnetuslik koostöö, mitte piiritletud haldusüksus, teisalt defineerib riik seda omavalitsuse, elanike ja ettevõttete kaudu. Alari Rammo leidis, et kolmanda sektori organisatsioonide tööd takistab liigne bürokraatia. “Meid on nii vähe, et kirjade vahetamise asemel peaksime rohkem ühte ruumi kogunema ja rääkima,” märkis Rammo. Ta lisas, et nõrk kodanikuosalus on tihti seotud kodanike tahtmatuse või oskamatusega oma vabadusi kasutada.

Arutleti ka selle üle, kas aktiivsemad on mehed või naised. Hille Hinsberg tõi välja, et Rahvakogu veebikeskkonnas rääkisid enamasti kaasa mehed, kuid Madle Lippuse tutvustatud uuringust nähtus, et kogukonna aktiivsema tuumiku moodustavad naised. Üksmeelselt leiti, et Rahvakogu protsess vajab teaduslikku analüüsi.

Videosalvestust Eiki Nestori, Alari Rammo, Hille Hinsbergi, Erle Rikmanni, Rait Maruste, Andrei Korobeiniku, Juhani Lemmiku, Maiko Kesküla, Madle Lippuse ja Karmen Linaski ettekannetest ning Tiina Kaalepi ja Raivo Ruusalepa juhitud arvamusringist saab vaadata infopoliitika foorumi kodulehel.

Augustifoorumil kuulutati välja Põlvamaa aasta õpetajad

Põlvamaa aasta õpetajad maavanem Ulla Preedeni ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Kaido Kõivuga. Foto: Põlva Maavalitsus

Eile, 26. augustil toimus Põlva kultuuri- ja huvikeskuses Põlvamaa õpetajate augustifoorum, kus räägiti haridusteemadel ning tunnustati Põlvamaa aasta õpetajaid.

Päeva avanud maavanem Ulla Preeden rõhutas oma sõnavõtus, et huvitav ja ettevõtlik kool ei ole asi iseeneses, vaid nõuab julgust ja tahet.

“Ettevõtlik ja huvitav kool on meie kõigi soov, sest edu ei saavutata isolatsioonis. See kõik juhtub kui haridust väärtustavad inimesed töötavad koos, ühiselt ja teevad kõik, et parim saaks teoks. Kõige olulisem pole mitte ühe suurpärase inimese palkamine või leidmine, vaid meeskond, kes saavutab sihi üks teineteist toetades. Ettevõtlikkus pole asi iseeneses, vaid see on tahte ja valmiduse küsimus.”

Põlvamaa aasta klassijuhataja laureaat ja nominendid. Foto: Põlva Maavalitsus

Päeva esimene pool oli konverentsivormis. Ettekannete rivi tegi lahti Pille Liblik haridus- ja teadusministeeriumist, kes rääkis huvitava kooli algatusest ja selle eesmärkidest. Libliku sõnul on avalikus diskussioonis palju rõhku kooli hoonetel ja õpetajate palkadel ning lubamatult vähe on räägitud kooli sisust. Algatus huvitav kool püüab omalt poolt seda tühimikku täita ja võtta kokku ning sõnastada ühiskonna ootused koolile ning levitada koolide häid kogemusi.

Auditooriumi ajasid püsti ja panid aktiivselt kaasa mõtlema ja tegutsema MTÜ Ettevõtlusküla vedajad Evelin Rätsep ja Mehis Pärn. Läbi mänguliste tegevuste said kõik osalejad omal nahal tunda, et õppida saab ka lõbusate tegevuste kaudu.

Lühikese ülevaate augustist alustanud Põlvamaa Rajaleidja keskuse tööst tegi keskuse juhataja Monika Adamson.

Seejärel algas päeva pidulikum osa ning kuulutati välja Põlvamaa aasta õpetajad. Põlva maavanem Ulla Preeden ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv andsid laureaatidele ja nominentidele üle tänukirja ja lillkimbu.

  • Põlvamaa aasta klassijuhataja on Maie Karakatš Põlva Ühisgümnaasiumist.
  • Põlvamaa aasta lasteaiaõpetaja on Gerli Liiva Räpina Lasteaiast Vikerkaar.
  • Põlvamaa aasta klassiõpetaja on Karin Buhvestov Kanepi Gümnaasiumist.
  • Põlvamaa aasta põhikooliõpetaja on Olev Veberson Tilsi Põhikoolist.
  • Põlvamaa aasta gümnaasiumiõpetaja on Liia Vijand Põlva Ühisgümnaasiumist.
  • Põlvamaa aasta koolijuht on Ene Säinast Orava Põhikoolist.

Põlvamaa aasta õpetajad valitakse üleriigilise tunnustusürituse “Eestimaa õpib ja tänab” esildiste hulgast. 2014. aasta konkursil oli Põlvamaalt kokku 26 nominenti. “Eestimaa õpib ja tänab” üleriigilised laureaadid kuulutatakse välja 4. oktoobril Tartu Vanemuise Kontserdimajas toimuval tänuüritusel.

Eesti Korteriühistute Liit korraldab Rakveres korteriühistute Virumaa foorumi

Eesti korteriühistute liitFoorumi peateemaks on “Korteriühistute areng – kas suurenevad võimalused või kasvavad kohustused?”. Koos Virumaa kohalike omavalitsustega arutletakse koostöö võimaluste üle ja kuulatakse Virumaa ühistute parimaid renoveerimiskogemusi.

Foorumil keskendutakse muutustele, mis ootavad korteriühistuid ees lähiaastatel. Koos otsitakse vastust küsimustele. Mis toob korteriühistutele suvel valitsuse poolt parlamenti saadetud uus korteriomandi ja korteriühistuseadus? Kui suured on järgneva Euroopa Liidu rahastusperioodi toetussummad korteriühistute renoveerimiseks, ning milliseid kohustusi seatakse toetuse saamiseks maja kompleksele renoveerimisele?

Foorum toimub esmaspäeval 16.09.2013, Rakveres Targa Maja(SEB pangamaja) II korruse saalis aadressil Turu plats 2. Foorum algab hommikul kell 10.00 ja vältab läbi terve päeva kella 17.00- ni.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on liit regionaalseid foorumeid regulaarselt korraldanud nii Lõuna-Eestis Tartus kui ka Lääne-Eestis Pärnus. Virumaal suurfoorumite läbiviimisesse on tulnud viimasel aastatel paus, mida liit üritab täna läbiviidava foorumiga täita ja edaspidi igaaastaseks muuta.

Foorumil osalemine on tasuta.

Avatud Ühiskonna Foorum: sõnavabadus ja vihakõne

Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja
Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja

Avatud Eesti Fond ootab huvilisi sel neljapäeval, 12. septembril juba 18ndat korda arutlema avatud ühiskonna ees seisvate väljakutsete üle. Tänavu võtame vaatluse alla internetis lokkava vihakõne ja küsime, kas vaenamist on võimalik vähendada ka karistusseadustikku muutmata.

Eesti on võrguvabaduselt maailma esiriik. Need, kes siinset vabadust naudivad ja sellest oma tuluallika on teinud, peavad arutelusid vihakõnest tihtipeale nendevastaseks rünnakuks ning põhiseadusliku põhiõiguse, sõnavabaduse ja vaba eneseväljendusõiguse piiramiseks. Samas pole uudiseks, et siinsetes online-väljaannetes avaldatud kommentaarides lokkab valimatu keelekasutus eelkõige tänu anonüümsusele. “Selle mõju ei ole ehk mõõdetav päevade ja nädalatega, ent pikemas perspektiivis on anonüümsus vähendanud avaliku sõna kvaliteeti, peletades meediast üha enam häid arvajaid,” kommenteeris Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.

12. septembril Nordic Hotel Forumis toimuva foorumi peakülaline on Avatud Ühiskonna Fondide Euroopa suuna (OSIFE) juht Jordi Vaquer, kes arutleb olukorra üle koos tuntud kolumnisti Abdul Turay, Eesti Pagulasabi juhataja Kristina Kallase ning ERRi ajakirjaniku Neeme Rauaga.

IT-visionäär ja Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees Linnar Viik otsib koos meediaeksperdi Raul Rebasega lahendusi sallivuse suurendamiseks internetis, küsides ka ajalehe Helsingin Sanomat endiselt tegevtoimetajalt Paula Salovaaralt, kuidas suhtuvad vihakõnesse Soome meediaettevõtted ja avalikkus. Loe edasi: Avatud Ühiskonna Foorum: sõnavabadus ja vihakõne

Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kutsub

Tallinnas 18.-20. septembril 2013 toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile

Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on eelnevalt toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis.

Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja tänaseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.

 Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis. 

Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.

Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu

Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kutsub!

image002Tallinnas 18.-20. septembril toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile.

Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on varem toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis. Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja praeguseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.

Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis.

Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui ka merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.

Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu

Korteriühistud kogunevad Tartusse õigusküsimusi ja ühistegevust arutama

Lõuna-Eesti korteriühistud saavad laupäeval, 23.märtsil kokku Tartus, kl 10 Dorpat Konverentsikeskuses algaval Lõuna-Eesti
korteriühistute üheteistkümnendal foorumil, arutamaks korteriühistute jaoks olulisi küsimusi.

“Üheks meie põhiteemaks on ühistegevus – kuidas ühistud ühiselt oma huvide eest seista saavad, nagu näiteks oli see elektri ühisostul ja planeerime uusi ühisoste, räägime ka koostööst kohaliku omavalitsusega, ” tutvustas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Dagmar Mattiisen ürituse kava. “Kindlasti on aga kõne all aktuaalsed õigusprobleemid, millega ühistud oma igapäevatöös kokku puutuvad,” sõnas Mattiisen.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute
huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Foorumi kavaga saab tutvuga EKÜL kodulehel: http://www.ekyl.ee/

 

Tulekul Avatud Ühiskonna Foorum

18. septembril toimub Avatud Eesti Fondi aasta tippsündmuse ehk XVII Avatud Ühiskonna Foorum, mis võtab fookusesse populismi teema nii Eestis, Euroopas kui ka Venemaal.

Milline on populistlike liikumiste mõju tänasele ja homsele Euroopale? Kuidas kasutavad populistlikku retoorikat demokraatlikult valitud peavooluparteid? Need on vaid mõned küsimused, millele püüame Foorumile kutsutud säravate ekspertide abil vastuseid leida. Et mõttel oleks ruumi lennata üle piiride, on selle aasta Foorum rahvusvaheline nii oma esinejate kui ka kuulajaskonna poolest. Foorum toimub koostöös Vabariigi Presidendi Kantseleiga.

Foorumi programmi ning lisainfo koos viidetega värsketele populismiteemalistele uuringutele leiate AEFi kodulehelt www.oef.org.ee/populism. Töökeeleks on inglise keel ning toimumiskohaks Nordic Hotel Forum.

Palume end kindlasti hiljemalt 7. septembriks registreerida AEFi kodulehel aadressil www.oef.org.ee/register. Lisaküsimuste korral pöörduge palun Mari Kodrese poole (mari@oef.org.ee ; skype mari.kodres).

Allikas: Avatud Eesti Fond

Nädala pärast pealinnas sotsiaalse ettevõtluse foorum

Täpselt nädala pärast, 18. mail algusega kell 17 toimub Tallinnas hotellis Tallink City (A. Laikmaa 5, II korrus) sotsiaalse ettevõtluse foorum.

Heateo sihtasutus tutvustab ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) toetusel ning koostöös AIESEC Eestiga toimunud projekti “Hakka sotsiaalseks ettevõtjaks!” raames valminud sotsiaalseid äriideid.

  • Tutvustatakse järgmiseid sotsiaalse ettevõtluse äriideid:
  • Sotsiaalne talu – erivajadustega inimeste kaasamine talupidamistöödesse
  • 100 puud – tervislikud ning mahedad õunad koolilastele
  • Sõber koer – tark loom, kes aitab inimest
  • Viru keskus Soomes – eestlaste integratsioonitugi Soomes
  • Maku – keskkonna säästlik ja kaasaegne kinkepakend
  • Griinbiin – omanäoline noortekohvik
  • Loomade hotell – omaniku ja looma rõõmuks
  • Ridere – südamlik paik eakale inimesele
  • Õueõpe – teistpidi koolitund

 
Tutvu ajakavaga ning registreeru aaderssil http://maailmamuutjad.wordpress.com

Üritus on kõigile tasuta! Registreerida saab 14. maini kella 23.55ni.

Kuusalu vallas toimub vabaühenduste foorum

Neljapäeval, 1. märtsil algusega kell 15 korraldab Kolgaküla selts rahvamajas vabaühenduste foorumi, kuhu oodatakse kõikide Kuusalu vallas tegutsevate MTÜ-de, seltside ja seltsingute aktiviste ning vallavolikogu ja -valitsuse liikmeid. Esinema tuleb presidendi vabakonnanõunik Madle Lippus. Ta räägib oma kogemustest nii Uue Maailma Seltsi juhtimisel kui ka Tallinna vabaühenduste koostöö organiseerimisel. On võimalus esitada küsimusi.

Tehakse kokkuvõte Kuusalu valla vabaühenduste kaardistamisest. Arutletakse moderaator Ivika Nõgeli eestvedamisel selle üle, mida ja kuidas oleks mõistlik koostöös teha.

Foorum on üks meie projekti “Kuusalu valla vabaühenduste koostöökogu loomine ja kaasamine valla vabaaja juhtimisse” tegevustest ja seda toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

NB! Palun teatada oma tulekust hiljemalt 27. veebruariks.

Kaisa Linno, MTÜ Kolgaküla Selts
Tel +372 523 9239

Täna toimub Tartus IX Peipsi foorum

Täna, 24. novembril korraldab Peipsi Koostöö Keskus koostöös oma partnerite Forum Balticumi, SA Emajõe Jõeriigi ja Chudskoe Projektiga  juba  järjekorras üheksanda Peipsi foorumi, mis sel aastal leiab aset Tartus. Tegemist on Eesti-Vene piiriülese koostöö teemalise aastalõpukonverentsiga, mis toob Tartusse kogenud eksperte, arvamusliidreid ja asjalisi Eesti-Venemaa piiriäärsetelt aladelt ning ka mujalt Ida-Euroopast.

Seekordsel foorumil osaleb  ligi 70 MTÜde, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete esindajat Eestist, Venemaalt, Moldovast ja Ukrainast. Foorumi avavad Tartu maavanem Reno Laidre ja Tartu linnapea Urmas Kruuse ning nende Venemaa kolleegid Pihkva linnavolikogu esimees Valery Lesnikov ja Pihkva abilinnapea Aleksander Vologzhanin.

Foorumil osalejad saavad kaasa mõelda ja rääkida Eesti-Vene piiriülestele põletavatele küsimustele keskkonna-, kultuuri-, veetranspordi ja turismiarengu valdkonnas ning esitada ettepanekuid tulevaseks koostööks. Räägitakse konkreetsete koostööprojektide tulemustest nagu näiteks “HansaLinks”, mis viidi ellu Peipsi Koostöö Keskuse, Chudskoe Projekti (Pihkva), Pihkva ja Rostocki linnavalituste koostöös ning mille peamiseks eesmärgiks oli Pihkva kui hansalinna brändi arendamine, kasutades selleks just Tartu kogemusi. Külalised Moldovast ja Ukrainast, kes viibivad Tartus Peipsi Koostöö Keskuse veemajandusteemalise arengukoostöö projekti raames, tutvustavad foorumil Dnestri ja Doonau delta piiriveekogude keskkonnakoostöö küsimusi.

Foorumil osalejad saavad endile Peipsi Koostöö Keskuse vastvalminud asjakohaseid infomaterjale nii Peipsi järve kui piiriveekogude majandamise kohta. Keskkonnainvesteeringute Keskuse abiga on uuendatud eesti-, vene- ja inglisekeelne voldik Peipsi teejuht: Kalad Peipsi vetes ja kalurid Peipsi vetel. Välisministeeriumi toel on koostatud vene- ja inglisekeelne veemajandusalane artiklitekogumik, mille peateemaks on piiriveekogude majandamine ja MTÜ-de roll selles.

Täiskasvanud õppija nädal sai hoo sisse

Neljateistkümnendat korda peetakse Eestis täiskasvanud õppija nädalat, mille teemaks on sarnaselt eelmisele aastale “Õppimine seob põlvkondi”.

Nädala avaüritus peeti 7. oktoobril Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis, kus kuulutati välja ka aasta õppijad. Aasta õppija tiitliga pärjati Ralf Burk Ida-Virumaalt. Eripreemiad pälvisid Heili Freimanis Valgamaalt ja Tiiu Kaubur Saaremaalt. Rahva lemmikuks nimetati Mairi Raju Võrumaalt, parimaks koolitajaks Viive Einfeldt Pärnumaalt ja aasta koolitussõbralikumaks organisatsiooniks Rapla Keskraamatukogu. Eraldi märgiti ära ka kõige koolitussõbralikum vald – Albu vald Järvamaal. Maakondade aasta õppijate õpilugusid saab lugeda siin.

Täiskasvanud õppija nädal jätkub 12. oktoobril e-õppe päevaga, mis sisaldab avalikku loengut, e-Õppe TVd ja töötuba. “Vanaema õunapuu otsas” nime kandva E-õppe päevaga soovivad korraldajad rõhutada aktiivsena vananemist ja solidaarsust erinevate generatsioonide vahel. Päeva saab jälgida reaalajas e-õppe päeva kodulehel.

13. oktoobril toimub Grundtvigi programmi võimalusi tutvustav päev. Grundtvigi päev on vastavalt TÕN-i temaatikale pühendatud mingile kindlale teemale või valdkonnale täiskasvanuhariduses, mille rakendamisvõimalusi rahvusvahelises koostöös lähemalt analüüsitakse. Sel aastal keskendutakse aktiivse vananemise teemale. Päeva vältel püütakse leida vastused küsimustele: Kuidas jääda aktiivseks, sõltumata vanusest ja ealistest iseärasustest? Kui oluline on õppida ajaloost ja elutarkusest? Kuidas saan mina täiskasvanute koolitajana toetada elanikkonna aktiivsust? Milliseid arenguvõimalusi on Eesti täiskasvanuhariduse valdkondades? Loe edasi: Täiskasvanud õppija nädal sai hoo sisse

Rõuges peetakse 10. priitahtlike pritsimeeste foorumit

Laupäeval, 4. juunil toimub Rõuges priitahtlike pritsimeeste 10. foorum. Peale selle toimub Rõuges nii samal kui ka järgmisel päeval hulk priitahtlike pritsimeeste korraldatud üritusi.

Kell 10 Rõuge koolimajas algaval foorumil arutatakse vabatahtlike rolli päästeteenuse planeerimisel (räägivad sisejulgeolelu asekantsler – Võrumaa mees Erkki Koort, Päästeametist Kuno Tammearu), saab näha uut ja vana tuletõrjetehnikat, parimale priitahtlikule annab Vabariigi President üle rändauhinna. Esimest korda võistlevad priitahtlikud pritsimehed kutsemeisterlikkuses ja õhtu lõpeb simmaniga, mis peetakse koos kohaliku rahvaga.

 

Laupäev, 4. juuni

Foorum Rõuge põhikoolis, Haanja mnt 14

9.00 – 10.00 Saabumine

10.00 – 10.45 Avakõned

Foorumi avab Päästeameti peadirektor Kalev Timberg

Videotervitus siseminister Ken-Marti Vaherilt

Rõuge Priitahtlike Pritsimeeste tervitus, Kalvi Kõva

Loe edasi: Rõuges peetakse 10. priitahtlike pritsimeeste foorumit

Täna toimub Tartumaa noormeeste tervisefoorum

Mehed Liikuma projekti eestvedamisel toimub täna, 6. mail esimest korda Tartumaa noormeestele suunatud tervisefoorum.

Üritus algab 6. mail kell 10.00 ja lõppeb orienteeruvalt kell 15.00. Tervisefoorum toimub Nõo Põhikooli aulas ja Nõo Spordihoones. Foorumi sihtgrupiks on Tartumaa üldhariduskoolide 9.- 12. klassis õppivad noormehed- kokku on praeguseks ennast registreerinud ligikaudu 150 õpilast kokku kümnest maakonna koolist.

Foorumi esimeses osas räägitakse laiemalt meeste tervisest ja nende riskikäitumisest, tervislikest eluviisidest ja meeste rollist ühiskonnas. Üritusel astuvad lektoritena ülesse meestearst Kristo Ausmees, Riigikogu liige Tarmo Leinatamm, laulja Gerli Padar, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo juhataja Indrek Koemets, Kaitseressursside Ameti peaspetsialist Janno Isat ja SA Tartu Kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets. Loe edasi: Täna toimub Tartumaa noormeeste tervisefoorum

Tänasel Ida-Viru koostööfoorumil tunnustatakse MTÜ-sid

Täna Jõhvis toimuval Ida-Viru koostööfoorumil tunnustatakse kuut MTÜ-d koostööauhinnaga ning arutletakse erinevate sektorite koos tegutsemise võimaluste ja probleemide üle.

Ida-Viru Ettevõtluskeskuse juhataja Kadri Jaloneni sõnul on Ida-Virumaal märgata kasvavat huvi ettevõtlikkuse ja kohalikus elus aktiivne olemise vastu, mistõttu on tõusnud vajadus ka kontaktide ja asjakohase info järele. „Foorumiga soovime pakkuda MTÜ-dele tegevuseks vajalikku teavet ja ärgitada erinevaid sektoreid omavahel koostööd tegema. Meie piirkonnas on ligi 3000 MTÜ-d ja see on rohkem kui Eestis keskmiselt,“ märkis ta.

Juba kolmas kodanikuühiskonna foorum, seekord üldnimetusega „Koostöös peitub jõud“ peetakse maailmakohviku vormis ehk kuue avatud vestlusgrupina, mille eestvedajad on oma ala spetsialistid. Näiteks on võimalik arutleda koostöö üle riigiga Jaan Tõnissoni Instituudi projektijuhi Aimar Altosaare juhtimisel, leida võimalusi MTÜ tegevuse kajastamiseks meedias Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejevi eestvedamisel. Lisaks vahetatakse mõtteid, kuidas leida tuge katusorganisatsioonidelt ja eraettevõtjatelt ning tekitada sünergiat omavalitsuste ja teiste samas valdkonnas tegutsevate MTÜ-de vahel.

Foorumil osalevad MTÜ-de eestvedajad ja liikmed, ettevõtjad, kohalike omavalitsuste esindajad, riigiasutuste töötajad, kohalikud elanikud.

Allikas: SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, www.ivek.ee

Eesti Koostöö Kogu korraldab täna Tallinnas foorumi

Eesti Koostöö Kogu korraldab täna Tallinnas foorumi „Uue kümnendi väljakutsed – inimvara, haridus ja regionaalareng. Eesti ja Euroopa vaade“.

Eesti Koostöö Kogu sihiks on Eesti pikaajalisest arengust huvitatud valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühenduste seisukohtade teadvustamine, läbirääkimine ja kooskõlastamine ning selle alusel hinnangute ja ettepanekute kujundamine Eesti ühiskonna tuleviku võtmeküsimustes. Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse aeg ajalt vastu Harta. Tänaseks on Hartaga ühinenud 74 organisatsiooni. Koostöö Kogu tegevuse olulisemateks väljunditeks on Harta Ettepanekud ja Eesti Inimarengu Aruanne.

Allikas: Eesti Koostöö Kogu

Tartus peetakse maaelu foorumit

Tartus Eesti Maaülikooli peahoone aulas peetakse täna Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) konverentsi “Maaelufoorum 2010”. Tänavune foorum on suunatud eelkõige maaettevõtjatele, kellel on huvi ja vajadus mitmekesistada oma põllumajanduslikku tootmist ning saada maaettevõtlusest suuremat tulu. Käsitletakse toiduainete väikekäitlemise ja turustamise küsimusi. Osalemine kõigile tasuta. Vaata ajakava siit.

Haljalas tuleb piirkonna tulevikupilti otsiv foorum

27. novembril toimub Haljalas foorumi „Mina ja partnerid”, mis pakub inspireerivaid lugusid Eestimaa erinevatest paikadest, teatas Kuulutaja. Korraldajad loodavad, et foorumist saavad alguse mitmed uued ideed ja koostöösuhted.

Üritus toimub laupäeval, 27. novembril algusega kell 10 Haljala rahvamajas. Osalejatel palutakse kaasa võtta mõni kaunis foto oma kodukandi loodusest, tänapäevast või ajaloost.
Foorumi moderaator on Ivika Nõgel Valgamaalt, ettekandeid teevad lektorid-praktikud Viljandimaalt, Lääne-Virumaalt ja Tartumaalt.

Võrumaa Naiste Ühendus korraldab foorumi

Võrumaa Naiste Ühendus korraldab 23. novembril foorumi „Julgus muutuda ja muuta“, kuhu on oodatud inimesed erinevatelt elualadelt.

Juttu tuleb meeste ja naiste rollidest poliitikas ja tööelus, vajadusest näha pealispinnast kaugemale ning julgetest valikutest enda ja ümbritseva paremaks muutmisel. Foorum toimub Võru Kultuurimaja Kannel II korruse saalis (Liiva 11).

Registreerumine kuni 18. novembrini kontaktidel kyllipiirisild@gmail.com või 56600689

Allikas: Võrumaa Naiste Ühendus, www.vorumaanaisteyhendus.ee

Reedel on Pärnus Eesti-Läti programmi kontaktfoorum

Eesti-Läti programm korraldab seoses taotlusvooru avamisega reedel, 8. oktoobril Pärnus kontaktfoorumi, kuhu oodatakse inimesi, kes on huvitatud koostöö arendamisest Läti partneritega ja ühisest raha taotlemisest.

Kontaktfoorum annab võimaluse kohtuda erinevate Läti asutuste ja organisatsioonidega ning leida tulevikuks koostööpartnereid. Üritus toimub inglise keeles, kuid tõlge eesti ja läti keelde on tagatud. Kontaktfoorumil osalemine on tasuta. Loe lisa siit.

Allikas: www.estlat.eu

Käsitöölised kogunevad Haapsallu ettevõtlusfoorumile

9. oktoobril toimub Haapsalu kultuurikeskuses kolmas üle-eestiline käsitöö ettevõtlusfoorum, teatab Läänemaa infoportaal.

Foorumil teevad ettekande Eesti Tekstiilikunstnike Liidu esinaine ja Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige Monika Järg ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu juhatuse esimees Liivi Soova.

Pikemalt tuleb juttu veel käsitööettevõtlusest Läänemaal ja Virumaal. On võimalik tutvuda kohalike ettevõtjatega, kuulata nende edulugusid, vaadata näitust ja teha sisseoste. Ettevõtlusfoorumil antakse kätte ka aastaauhind parimale käsitööettevõtjale.

Esimene käsitööettevõtjate foorum toimus 2008. aastal Setumaal, teine mullu Virumaal Haljalas. Esimese väikeettevõtja aastaauhinna sai Ulve Kangro ja see anti välja eelmisel aastal.

Vaata lisa!