Kuu: märts 2013

Mahepõllumajandus aitaks parandada Läänemere keskkonnaseisundit

Uuringute kohaselt on mahetootmise energiakulu keskmiselt 50% väiksem kui intensiivpõllumajanduses.

Läänemere-äärsete riikide konverentsil “Farming for the Future – Ecological Recycling Agriculture to Save the Baltic Sea” rõhutati mahepõllumajanduse rolli Läänemere seisundi parandamisel, eelkõige toitainete ringlusse suunamise ja efektiivsema kasutamise teel.

Läänemerd ohustatava eutrofeerumise ehk toitainetega rikastumise üheks peamiseks põhjustajaks on põllumajandustootmine. Läänemere seisundist ja HELCOMi (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni) rollist rääkis HELCOMi Eesti delegatsiooni koordinaator Silver Vahtra. HELCOMi Läänemere tegevuskavas on reostuse vähendamise ühe võimalusena välja toodud üleminek tavapõllumajanduselt mahepõllumajandusele.

“Põllumajanduspoliitikal on väga suur roll keskkonnasõbraliku põllumajanduse edendamisel,” ütles Dorota Metera, ülemaailmse mahepõllumajandusorganisatsiooni IFOAM Euroopa Liidu grupi asepresident Poolast. “Me elame poliitiliselt reguleeritud maailmas ja poliitiliste otsustega on võimalik põllumajanduse arengusuundi väga palju mõjutada. Praegu aastateks 2014-2020 Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat kavandades tuleks seda kindlasti silmas pidada,” lisas Dorota Metera.

Eesti Maaülikooli doktorant Sirli Pehme tõi oma ettekandes välja, et põllumajandustootmise keskkonnamõjude hindamisel tuleb vaadata laiemat pilti, kui ainult ettevõttes kohapeal toimuv. “Oluline on näiteks see, et mahepõllumajanduses on võimalik toota väiksema energiakuluga, sest tavatootmises kasutatavate sünteetiliste väetiste ja ka pestitsiidide tootmiseks kulub märkimisväärselt energiat,” sõnas Sirli Pehme.

Loe edasi: Mahepõllumajandus aitaks parandada Läänemere keskkonnaseisundit

Maanteemuuseum alustab isikliku sõiduautoga seotud mälestuste kogumist

MaanteemuuseumMaanteemuuseum alustab tänasest mälestuste kogumist teemal “Sõiduautode must turg Eesti NSVs – ost, müük, vahetus. Kogumise eesmärk on saada infot kasutatud autode musta turu kohta. Mälestuste talletamiseks on muuseumi kodulehel vastavasisuline küsitlusleht.

Nõukogude Liidu ametlikes allikates vaadeldi autot kui tarbeeset, aga selle omanikule tähendas isiklik sõiduk enamasti palju rohkem. “Auto oli staatuse sümbol, sest luba selle ostuks ei saanud igaüks ning isikliku auto nimel oldi nõus paljukski,” selgitas maanteemuuseumi juhataja Mairo Rääsk ja lisas, et aastaid autoostuloa järjekorras ootamine oli tavaline praktika. Suuremale osale jäi aga unistus uuest isiklikust sõidukist kättesaamatuks. Need, kes riiklikus järjekorras seista ei jaksanud, said auto osta ka eraisiku käest.

Mälestuste kogumine on osa maanteemuuseumi poolt läbiviidavast suuremast uurimisprojektist “Sõiduautode levik ja kättesaadavus Eesti NSVs”. ENSVst oli 1980. aastate keskpaigaks saanud Nõukogude Liidu kõige autostunum liiduvabariik. Unistus isiklikust autost sai siinmail valdavaks 1960. aastatel. Kuna nõukogude autotehaste tootmisvõimsused jäid turunõudlusele oluliselt alla, hakkas järk-järgult suurenema kasutatud autode turg koos suletud süsteemile iseloomulike eripäradega – kasutatud auto maksis tihti uuest, riigi poolt fikseeritud hinnaga sõiduautost mitu korda rohkem. Vaatamata sedalaadi moonutustele oli kasutatud autode turul keskne ja oluline roll eestlaste autoihaluse taltsutamisel.

“Usume, et Eestimaal leidub palju neid, kellel on meile jagada kasutatud autode turuga seotud isiklikke kogemusi ja mälestusi,” rääkis Rääsk. “Selleks valmistasime ette küsitluslehe, millele saab vastata nii elektrooniliselt kui ka traditsioonilisemas vormis paberil. See kõik ikka selleks, et osavõtt oleks võimalikult rohkearvuline. Aega oma mälestuse kirjapanekuks on selle aasta 1. oktoobrini,” täpsustas Rääsk.

Kogutud andmed töötatakse läbi ja analüüsitakse muuseumi teadurite poolt. Andmeid kasutatakse erinevates muuseumi teadus- ja näitusetegevusega seotud projektides. Saadetud mälestused talletatakse maanteemuuseumi kogudes.
Mälestuste kogumisel osalenutele korraldab muuseum tänuürituse ja tunnustab põhjalikumaid vastajaid.

http://muuseum.mnt.ee/malestuste-kogumine/