märts 2013 Archives

Eesti esitas Võrumaa suitsusaunakombestiku UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja

Kultuuriminister Rein Lang allkirjastas kolmapäeval taotluse, millega Eesti esitab võrokeste suitsusaunakombestiku UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja.

Selle nimekirja eesmärk on tutvustada põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida kogukonnad tänapäeval tähtsaks peavad ja mille püsimajäämise eest nad hea seisavad. Suitsusaunatava kandmine esindusnimekirja otsustatakse 2014. aasta lõpus.

Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõuniku Eino Pedaniku sõnul tuleb taotluse puhul tunnustada võro kogukonna suurt tahet ning innustust suitsusauna traditsiooniga tegelemisel.

„Suitsusaunatava kandmine UNESCO nimekirja aitaks kaasa selle tänini elujõulise kombestiku kestmisele mitte ainult meil, vaid ka teistes riikides, kus seda tuntakse. Eelkõige on see aga väärtus võrokestele endile,“ lisas Pedanik.

Taotluse ettevalmistamises osalenud Mooska talu perenaine Eda Veeroja ütles, et suitsusaun koos saunakommetega on Võromaa talupere eluringi loomulik osa. „Suitsusaun on võrokesele paik, kus saavad puhtaks nii ihu kui hing. Saunaskäiguga on meie kandis seotud rikkalik ja omanäoline kombestik, mis hõlmab lisaks saunas käimise kommetele ka sauna kütmise, saunavihtade tegemise ning sauna ehitamise oskusi. Samuti teadmisi saunas ravitsemise ja liha suitsutamise kohta. See kõik on üks osa võrokeseks olemisest,“ märkis Veeroja.

Loe edasi: Eesti esitas Võrumaa suitsusaunakombestiku UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja

Ivo Linna kutsub tähistama priiuse põlistumise päeva e-mälumänguga

Kultuuripärandi aasta koostöös Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonnaga kutsub 27. märtsil kõiki osalema harivas e-mälumängus, tähistamaks priiuse põlistumise päeva, mil taasiseseisvunud Eesti Vabariik on olnud kauem vaba kui olime maailmasõdade vahelisel perioodil 24. veebruar 1918 – 17. juuni 1940.

Kuupäevad on ühe riigi ajaloos olulised verstapostid. Samasugused verstapostid on ka kultuurimälestised, mis ajaloo tunnistajatena räägivad meile Eestist eile ja täna. EV 95-le pühendatud kultuuripärandi aasta e-mälumäng kutsub kõiki retkele ajamasinaga, et panna proovile oma teadmised Eesti kultuuripärandi tundmises. “Mängu eesmärk on näidata Eesti kultuuripärandi mitmepalgelisust, anda uusi teadmisi ja võimalust näha tuttavaid asju teise nurga alt,” selgitas mälumängu patroon ja pärandiaasta saadik Ivo Linna.

Interaktiivne valikvastustega mälumäng toimub 27. märtsil 24 tunni jooksul aadressil malumang.postimees.ee, kus 30-le küsimusele vastamiseks on osavõtjatel aega pool tundi. Küsimused ja vastusevariandid on üles ehitatud nii, et seniseid teadmisi ja loogikat appi võttes on võimalik õige vastus välja nuputada.

Mälumängu oodatakse mängima nii täiskasvanuid kui ka gümnasiste ja põhikooli õpilasi. Kõik koolid, klassid, ettevõtted, seltsid ja sõpruskonnad on oodatud moodustama võistkondi, et ühiselt tähistada nii kultuuripärandi aastat kui ka valmistuda Eesti 100. sünnipäevaks. Osaleda saab nii Eestist kui väljaspoolt Eestit.

Mälumängus osalejatele on Eesti kultuuri- ja mäluasutused pannud välja rikkaliku 95 erinevast auhinnast koosneva auhinnafondi. Peaauhinnad erinevate kategooriate võitjatele on Viljandi Folgi folgipassid. Lisaks on auhinnafondis folgi päevapassid, teater Ugala ning rahvusooper Estonia piletid, arvukalt pääsmeid muuseumidesse ning rikkalik valik kultuuripärandit tutvustavaid raamatuid. Parimat võistkonda ootab Eesti Meremuuseumis ees põnev programm “Salajane koostöö Soomega”. Tublimale koolile on Eesti Meremuuseum pannud välja vabalt valitud haridusprogrammi 25-le õpilasele koos lõunasöögiga Lennusadamas.

2013. aasta on kuulutatud kultuuripärandi aastaks, mille raames toimub rohkelt erinevaid sündmusi üle terve Eesti. Mis on kultuuripärand? Kuidas see tekib? Kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab? Kultuuripärandi aastal otsitakse nendele küsimustele vastuseid. Täpsemat infot teema-aasta kohta saab veebilehel www.parandiaasta.ee ning Facebookis www.facebook.com/kultuuriparandiaasta.

Lisainfo: Margit Pulk, Muinsuskaitseamet, avalike ja välissuhete nõunik, tel 6403 054, 5348 8841, e-post margit.pulk@muinas.ee

Põlva talupood kutsub tegema Tillut

“Tule, teeme Tillut!” – täpselt nii veider üleskutse lepatriinuvärvilistel plakatitel on kulutulena Põlvamaal levima hakanud. Millega tegu?

Selle kelmika üleskutse taga on Põlva talupood. Tillu saab olema nende kodukohviku nimi ning kohvikut tegema kutsutakse huvilisi lähedalt ja kaugelt.

,,Tegu on ühe suure vabatahtlikkuse alusel ja õhinapõhiselt toimuva aktsiooniga,” räägib talupoe perenaine Eve Veski. ,,Ootame kõiki huvilisi, kes soovivad käed külge lüüa Põlva ühe omanäolisema kohviku valmimises.”

Alguse sai kõik sisekujundaja konkurssist, mille võitis OÜ Indoors sisekujundaja Janne Maal. Janne palvel antakse töötasuks pakutud igapäevane tasuta kook ja kohv mõnele kliendile, kes vastutasuks kirjutab paar rida endast ja kohvikust raamatusse, mille Janne lõpuks endale saab. See, et kohviku sisekujundus valmiks töötubade vormis ning kõik huvilised saavad sellesse oma panuse anda, oli ka üks Janne ideedest.

Nüüdseks on projektist välja kasvanud mitmetahuline aktsioon, mis hõlmab endas vanavara taaskasutusse toomist, töötube kohviku kujundamisel, koduseid töid sisekujunduslike elementide valmistamisel ning võimalik, et sellest tegemisest valmib ka üks film. Projektis ,,Tule, teeme Tillut!” on kasutust leidnud kõik talupoe pererahvale olulised aspektid nii taaskautuse, ühistegemise, vabatahtliku panuse kui ka ,,kastist väljas” mõtlemise osas.

Lisainfot leiab Põlva talupoe veebipesast www.talutoit.blogspot.com või kodukohvik Tillu Facebooki lehtelt.

Eesti põllumehed võivad pääseda keerulisest toetusõiguste süsteemist

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu kinnitas ööl vastu tänast lõppenud istungil seisukoha ühise põllumajanduspoliitika kohta ning andis eesistujale Iirimaale mandaadi alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja Komisjoniga.

“Nüüd on oluline saavutada enne suvepuhkusi ka kolmepoolne kokkulepe Euroopa Komisjoni, Nõukogu ja Parlamendi vahel, mis on aluseks, et saaksime uuel rahastamisperioodil ühist põllumajanduspoliitikat rakendama hakata,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Nõukogus saavutasime Eestile selgelt soodsa tulemuse.”

Nõukogu värske otsuse kohaselt saab Eesti jätkata ühtse pindalatoetuse rakendamist kuni 2020. aastani. “Praeguse süsteemiga jätkamine hoiab ära bürokraatlikult keerulise toetusõiguste süsteemi sisseviimise. Tootjatele on senine süsteem kindlasti lihtsam, harjumuspärasem, õiglasem ja läbipaistvam,” rääkis Seeder.

Oluline teema oli ka n-n rohestamise muutmine Eesti olusid paremini arvestavaks. Läbirääkimiste tulemusel vähenes potentsiaalselt tootmisest välja jäätava põllumaa osakaal seitsmelt protsendilt viiel protsendile ning liikmesriigid nõustusid arvestama ka suurt metsa osakaalu piirkondades.

Loe edasi:

Kutse Uue Tervise mõttetalgutele

Tervis on eelkõige meie endi vastutus, mitte niivõrd riigi, arsti või ravimifirma vastutus. Ometigi on praegu kroonilisi haigusi rohkem kui kunagi varem, Haigekassa vajab üha enam raha ja tervena elatud eluiga on ELi keskmisega võrreldes lühike. Kas ei peitu lahendus seega tegelikus vastutuse võtmises ja ühises, kogukonnapõhises ning rohujuuretasandi koostöös terveks jäämiseks ja saamiseks?

Nendele küsimustele vastamiseks on kõik huvilised oodatud Uue Tervise mõttetalgutele: arutlema seniste kogukondlike tervisedenduslike ürituste korraldamise jätkusuutlikkuse üle, uurima üheskoos koostöövõimalusi, jagama kogemusi ning mõtisklema sotsiaalse ettevõtluse võimalikkusest tervisedenduses.

Uue Tervise mõttetalgud toimuvad kolmapäeval, 27. märtsil kell 10 Tartu Loomemajanduskeskuse konverentsiruumis, Kalevi 17, Tartus.

Mõttekojas keskendutakse järgmistele teemadele:

kogukondlike tervisedenduslike ürituste korraldamine ning jätkusuutlikkus
milliste institutsioonidega saab kogukonna tasandil teha koostööd?
uute kogukondade liitumine ja mida teised sarnased tegijad juba teevad?
kogukondlik tervisedendus – kas võimalus sotsiaalseks ettevõtluseks?
lisaks kohapeal välja pakutud teemad.

Loe edasi: Kutse Uue Tervise mõttetalgutele

Rõuge tunnustab legendaarset suusatajat

Teenekas veteransportlane Karin Laine. Foto: Rõuge vald

Rõuge valla legendaarne suusataja Karin Laine täiendas veebruarikuus Itaalias Asiagos

toimunud veteranide murdmaasuusatamise MMil oma auhinnakappi kolme kuldmedaliga. Karin Laine on veteranide MMi-delt võitnud praeguseks kokku 34 kulda, üheksa hõbedat ja seitse pronksi.

Kolmapäeval, 20. märtsil algusega kell 10 tunnustatakse Rõuge rahvamajas Karin Lainet tema 83. sünnipäeva ja veteranide MMi-lt toodud kuldmedalite puhul.

Tartu Kunstikoolis toimub lahtiste uste päev

Kolmapäeval, 20. märtsil kell 12 toimub Tartu Kunstikoolis Lahtiste uste päev.

Tartu Kunstikool on riiklik kutsekool, kus saab kandideerida neljale erialale täiskoormusega õppesse:
trükimeedia kujundaja-küljendaja (põhihariduse baasil)
dekoraator-stilist (põhihariduse baasil)
illustraator (põhihariduse baasil)
3D-modelleerija-visualiseerija (keskhariduse baasil).

Osakoormusega õppesse saab kandideerida vähemalt keskhariduse baasil:
trükimeedia kujundaja-küljendaja
dekoraator-stilist
illustraator

Kooli koduleht: www.art.tartu.ee

Multimeedialaager ootab osalejaid

26.-28. aprillil toimub Otepää Gümnaasiumis järjekordne Noorte Meediaklubi korraldatud multimeedialaager. Noored tegevajakirjanikud ja peamiselt Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja kommunikatsiooni õppivad tudengid õpetavad, kuidas oma koolis koolimeediat teha. Osalema on oodatud koolinoored üle Eesti.

Lisainfo: meediaklubi.ee/multimeedia-2013

Üritus Facebookis: www.facebook.com/events/218522978287828

III Haanjamaa suitsusauna nädal toimub 1.-4. augustil 2013

Haanjamaa suitsusauna nädal on mõeldud eelkõige inimestele, kes soovivad aja maha võtta ja kulgeda loomulikult. Mõelda hetkeks olulistele asjadele ja tegeleda ‘päris’ eluga. Saunapäeval on saunalised kaasatud kõikidesse tegevustesse, mida tuleb ühel saunapäeval teha: puude tassimine, sauna kütmine, vee tassimine. Koos tehakse väiksemaid talutöid, valmistatakse lõuna- ja õhtusööki. Ühesõnaga veedetakse üks loomulik päev Haanjamaal. Lisaks saunale on oluline roll ka traditsioonilisel pärimusmuusikal ja käsitööl, mis on osa sellest nädalast. Samuti toimuvad erinevad õpitoad, mis on tihedalt seotud suitsusauna ja loomuliku eluviisiga.

Selgunud on ka selle aasta suitsusaunanädala programm:

Loe edasi: III Haanjamaa suitsusauna nädal toimub 1.-4. augustil 2013

Nädala foto

Nädala pilt (18.03.2013)
Päike juba soojendab. Foto: Silver Kommusaar/Ilmaruum.ee

Virumaa Noortebänd 2013

Rakvere Avatud Noortekeskus ja Rakvere Kultuurikeskus esitlevad: VIRUMAA NOORTEBÄND 2013

Virumaa Noortebänd on mõeldud noortele muusikutele (kuni 26-aastased), et tutvustada ennast ja oma loomingut laiemale publikule.

Finaal leiab aset 1. juunil 2013 Rakveres. Päeva täidavad heliproovid ning osalevatel bändidel on võimalus tutvuda esinemislepingute punktide ning lepingu sõlmimisega. Õhtul jätkuvad kontsertesinemised, tagasiside žüriilt ning Virumaa Noortebänd 2013 väljakuulutamine. Konkursi finaali jääb lõpetama kontsert.

Osalemiseks saada registreerimisankeet ning demo hiljemalt 17. maiks 2013 meiliaadressil rank@rakvere.ee.

Lisainfo konkursi kodulehelt ja sündmuse Facebooki lehelt!

Loe edasi: Virumaa Noortebänd 2013

Halinga valla Jüriööjooksu eelregistreerimine on alanud

Teisipäeval, 23. aprillil 2013 toimub Halinga vallas Jüriööjooks.

Kell 18.45 rongkäik ja avamine.
Kell 19.15 Jüriööjooksu start.

Võistlema on oodatud Halinga valla lasteaedade rühmad, koolide klassikollektiivid, asutuste ja ettevõtete esindused, spordiklubid, külalisvõistkonnad.

Eelregistreerimine tuleb teostada 15. aprilliks kontaktidel:
spordikeskus@halingavald.ee
urve.indermitte@gmail.com
või tuua registreerimislehed spordikeskusesse.

Lisainfo:
Anne-Mai, tel +372 5300 5663
Urve, tel +372 506 0122
Anne, tel +372 518 0104

Tutvu juhendiga!

Raplamaa kutsub osalema konkursil “Märka ja torka”

Tänapäeval on kõik mobiiltelefonid kaamera ja filmimisvõimalusega. Kui märkad ebanormaalset keskkondlikku olukorda või ohtlikku situatsiooni, siis pildista, filmi ja saada väikese kirjeldusega aadressil ylle.ryyson@tervis.ee.

Seda nimetatakse photovoice meetodiks – üks foto võib öelda tuhat sõna! Fotode ja videodega on võimalik edasi anda tugevat emotsiooni, mille abil saab mõjutada paikkonnas tehtavaid otsuseid.

Fotosid, videosid ning nende juurde kuuluvaid lugusid kasutatakse tõenditena nähtuste või probleemide olemasolul. Probleemide lahendamiseks võime saata need materjalid vastavatesse institutsioonidesse (omavalitsus, päästeosakond, politsei, maanteeamet, lasteaed, vms).

Mõned näited: Millised on kõige ohtlikumad kohad liikluses kohalike lasteasutuste ümbruses? Millised on jalgrattaga liiklejale ohtlikud kohad liikluses? Kui ohutu on eakatel ja füüsilise puudega inimestel liikuda? Millise on avaliku ruumi mänguväljakud ja skatepargid? Ehk saab lindile rullnoka liikumismaneerid jne.

Konkurss kestab 2013. aasta 1. detsembrini. Loosime välja igakuiselt osalejate vahel auhinna ning aasta lõpus hinnalise peaauhinna! Fotosid avaldame nii FB Turvaline Raplamaa kui terviseedenduse kodulehel.

Puuetega inimeste tervisepäev Kuremaal

Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda korraldab 26. märtsil 2013 algusega kell 10 Kuremaa ujulas tervisepäeva maakonna puuetega inimestele

Jõgeva Haigla peaarst hr Põdder räägib tervislikest eluviisidest
Vererõhu, -suhkru ja kolesterooli mõõtmine
Vesiaeroobika näidistund
Basseinide ja saunade kasutus kell 10-15

Tellitud transport Kuremaale väljub Jõgeva taksopeatusest kell 9.45 ning Kuremaalt tagasi Jõgevale kell 15.

Tervisepäevast osavõtt tasuta.

Loeng inimhääle tähendusest ja kasutamismustritest Kohilas

Täna, 17. märtsil kell 15 algab Tohisoo mõisas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli kõnetehnika ja lavakõne dotsendi, vabakutselise näitleja ja lavastaja Anne Türnpu loeng Inimhääle tähendusest ja kasutamismustritest.

“Häält ja kõneoskust on peetud traditsioonilistes kultuurides kingituseks muude maailmade olenditelt, mille nad võisid tagasi võtta, kui teatud reegleid ei täidetud. Sedamoodi oma häälest/kõnest mõtlemine annab võimaluse näha nõnda argist oskust uues valguses, mis on oluline aru saamaks, mis on need vibratsioonid, mida me oma häälepaeltega tekitame ja mida me saame neid kasutades luua,” ütles Anne Türnpu oma loengut tutvustades. “Sõna võib tappa ja elustada. Loengus tuleb juttu ka suulisest ja kirjalikust kultuurist, helist ja kõlast, kuulamisest, kuulmisest ja tasakaalust.”

EMTA õppejõud ja lavastaja Anne Türnpu kaitses 2011. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Teatrikooli ajaloos esimest teatrikunstialast doktoritööd. Oma väitekirjas “Trikster loomas maailma ja iseennast” püüdis autor, lähtudes mütoloogilisest tegelasest Triksterist, üles ehitada lavastajakeskse teatrimudeli, mis oleks kasutatav postmodernistliku ning valdavalt lavastajakeskse teatriprotsessi interpreteerimisel.

Tänavu märtsis täitub loengusarjal Kapa stuudiumil viis tegutsemisaastat. Loengusarja algatasid Kohila vallavalitsus ja koolituskeskus 2008. aasta kevadel, avaloengu pidas siis akadeemik Peeter Tulviste. Stuudiumi loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest ning maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.

Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring, kus huvilised lektoriga privaatsemalt vestelda saavad. Kapa stuudiumi viie aasta jooksul on Kohilas esinenud prof Marju Lauristin; akadeemikud Peeter Tulviste, Ene Ergma, Anto Raukas ja Tarmo Soomere; Richard Villems, Enn Tõugu, Mart Kalm; demograaf, prof Kalev Katus; rakubioloog, prof Toivo Maimets; prof Hardo Aasmäe, meediaeksperdid Tiit Hennoste ja Raul Rebane, õigusteadlane Varro Vooglaid, innovatsiooniaasta eestvedaja Urmas Kõiv, kirjanikud Karl-Martin Sinijärv ja Jürgen Rooste, Toomas Trapido, Alar Tamming, Märten Ross, prof Voldemar
Kolga, Peeter Volkonski, prof Raivo Vilu, Andero Uusberg, prof Talis Bachmann, prof Heie Treier, prof Ülo Vooglaid, sotsioloog Andrus Saar, visionär Heido Vitsur, loodusemees Fred Jüssi, Liia Hänni, prof Ivar Raig, David Vsevjov, president Arnold Rüütel, Skype juht Tiit Paananen, teoloog Vello Salo ja peapiiskop Andres Põder, prof Rein Raud, Marju Kõivupuu jpt.

Aiandusalased koolitused Tabasalus

MTÜ Tervendavad Aiad kutsub:

Enne kiiret kevadet veel hea võimalus tarkust juurde saada nägemaks oma aeda tavapärasest erinevast vaatenurgast
ja ka toimetamaks aias tavapärasest erinevalt.

Tabasalu Raamatukogus 21. märtsil kell 13.30 “Ravimtaimede kodune kasutamine” – fütoterapeut Tiiu Väinsaar – TASUTA loeng!
Tabasalu kohvikus “Rohujuur” 27. märtsil kell 18 “Sensatsioon aianduses – Talikülv”. Hobiaednik Katrin Uverskaja tutvustab oma kogemust taimede ettekasvatamisel – piltlikult öeldes lumes. Osavõtutasu 7 eurot. Kohapeal võimalik raamatut osta.
Spordiklubis Arigato algab 24. märtsil kolme pühapäevane loengusari “Tervislik koduaed”.

24. märtsil kell 11-15 “Biodünaamiline tarbeaed” – mahetalunik, bioenergeetik-tervendaja Heino Lepik.
7. aprillil kell 11-15 “Aia energeetiline arhitektuur” – geobioloog Kalju Paldis.
14. aprillil kell 11-12.45 “Köögivilljade tervistavad omadused” – toitumisterapeut Ülle Hõbemägi ja kell 13-15 “Tervisliku toitumise alast teavet laiast maailmast” – loodustohter Tiina Keldrima.

Loengupäeva tasu 12 eur.

Registreerumine: tervaiad@gmail.com 50 37 504.

Looduskaitsepreemia ja looduskaitse märgid ootavad nominente

Möödunud aastal pälvis Eerik Kumari looduskaitsepreemia Taivo Kastepõld. Uudised.err.ee

Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid tänavuse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märgi kandidaatide kohta 15. aprilliks. Võitjad kuulutatakse välja maikuus, kui algab üle-Eestiline looduskaitsekuu.

Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga tunnustatakse kodanikke, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud pikaajaline ja tähelepanuväärne. Preemiat on välja antud 1989. aastast ning alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. 2013. aastast on Kumari nimeline looduskaitsepreemia 5000 eurot.

Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee

Tallinn Music Week toimub 4.-6. aprillini

Johan Randvere, Marike Kruup ja Marten Altrop. Foto: klassikaraadio.ee

Kolmandat aastat korraldab Pille Lille Muusikute Fond (PLMF) koostöös Eesti Interpreetide Liiduga (EIL) talendifestivali raames klassikaartistide esitluskontserdi (showcase’i) ning esmakordselt koostöös Eesti Muusika Arenduskeskusega ka noorte talentide esitluse.

Klassikaartistide esitlus Tallinn Music Week`il toimub 6. aprillil kell 19 Estonia Kontserdisaalis: Irina Zahharenkova ja Ralf Taal (klaver), Ivi Ots (viiul), Adan Delgado Illada (trompet, Hispaania), Kristel Pärtna (sopran), Artimus Ensemble koosseisus Magdalena Filipczak (viiul, Poola), Ula Ulijona (vioola, Leedu), Henry-David Varema (tšello) ja Irina Zahharenkova (klaver), Andreas Lend (tšello), Virgo Veldi (saksofon), keelpillikvartett Prezioso & Pirjo Püvi (sopran).
Noorte klassikatalentide esitlus Tallinn Music Week’il 6. aprillil kell 15.15 Hopneri majas (end Matkamaja): Johan Randvere (klaver), Marlena Keine (sopran, Läti), Marike Kruup (viiul), Neeme Ots (trompet); Klaveritrio: Linda-Anette Suss – Theodor Peeter Sink – Sten Heinoja, Gert-Ott Kuldpärg (saksofon), Johannes Välja (tšello), Heili Rosin (flööt); Klaveritrio: Robert Traksmann – Marcel Johannes Kits – Rasmus Andreas Raide.
http://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/tallinn_music_week_2013/?concert=120835
Pille Lille Muusikute Fond

Põllumajandusmuuseum saab kolm uut hoonet

Tartumaal Ülenurmel asuvas Eesti Põllumajandusmuuseumis avati rohelise investeerimisskeemi vahenditest rekonstrueeritud kolm hoonet. Suve hakul avatakse värske ilme saanud linamajas uued lina- ja linnukasvatust ning põllumajandustehnikat tutvustavad ekspositsioonid.

Rekonstrueeritud hoonete kasutuselevõtuga avarduvad oluliselt eksponeerimisvõimalused muuseumis. „Näiteks saame luua avatud fondi, kus näeb ka neid esemeid, mis on seni olnud peidus muuseumi hoidlates,” rääkis Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Rohelise investeerimisskeemi vahenditest lõpetati Ülenurme mõisaansambli peahoone remont ja rekonstrueeriti endine tõllakuur, linamaja ja osaliselt laut.

Tartumaal ajaloolises Ülenurme mõisakompleksis asuv põllumajandusmuuseum koondab museaale Eesti põllumajanduse ja maaelu kohta. Muuseumil on 15 hoonet, millest viimase seitsme aastaga on rekonstrueeritud üheksa.

Muuseumi veebileht www.epm.ee.

Eesti keele e-õppe kursus Keeleklikk ingliskeelsetele õppijatele

Eesti keele algtaseme e-õppe kursust Keeleklikk on võimalik kasutada ka ingliskeelsetel õppijatel. Keeleklikk on kaasaegne internetipõhine eesti keele kursus algajatele, mis sobib nii iseseisvaks õppeks kui ka neile, kes käivad keelekursustel ning soovivad e-kursust kasutada lisamaterjalina. Keeleklikk on ennekõike suunatud täiskasvanud õppijatele, kes soovivad omandada igapäevakeelt. E-kursus on kõigile huvilistele kättesaadav aadressil www.keeleklikk.ee.

Algselt venekeelsetele õppijatele mõeldud kursusel on tänaseks üle 12 000 kasutaja ning selle raames on õpetajale saadetud 4300 kodutööd. E-kursus Keeleklikk võimaldab õppida kõigil soovijatel eesti keelt tasuta ja piiramatult, vajalik on vaid arvuti ja internetiühenduse olemasolu. Rein Joamets

Aasta betoonehitis on Tallinna Lennusadama vesilennukite angaar

Eesti Betooniühing kuulutas välja konkursi „Aasta betoonehitis 2012” võitjad.

Aasta betoonehitis 2012 – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine (Vesilennuki 6, Tallinn). Konkursi peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton. Tellija auhind – Eesti Meremuuseum, arhitektuuri auhind – KOKO Arhitektid OÜ: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, konstruktori auhind (uued konstruktsioonid) – Neoprojekt OÜ: Priit Luure, Riho Märtson, ehitaja auhind – Nordecon AS, betoon – Sika Baltic SIA Eesti filiaal, Rudus AS.

Eriauhind arhitektuurse kontseptsiooni eest – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone (Raekoja plats 2, Narva) – Arhitektituuribüroo Kavakava OÜ: Siiri Vallner, Indrek Peil, Katrin Koov.

Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhind – Karl Õigerile ja Heiki Ontonile – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide restaureerimise eest.

Eesti Ehitusinseneride Liidu diplomid pälvisid:

Priit Luure ja Riho Märtson – Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari rekonstrueerimine, konstruktsiooniosa projekt;

Maari Idnurm ja Siim Randmäe – Tartu Ülikooli Narva kolledži hoone konstruktsioonide projekt;

Kaido Sooru – Muuga sadama idaosa viadukti projekt.

Ajakirja Ehitaja eriauhind – AS-ile Nordecon – Tartu Pauluse kiriku krüpti ja kolumbaariumi ehituse eest.

Tänavu kolmeteistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi ning tunnustada neid inimesi, kes oma ideede ellurakendamiseks on kasutanud kodumaist ehitusmaterjali – võimalusterohket ja vormitavat betooni. Tänavusele konkursile laekus 16 tööd. Konkursile sai esitada 2012. aasta jooksul tellijale üle antud betoonehitisi ja neis kasutatud konstruktsioone ja menetlusi.

Toomas Kään

Setomaa küladele otsitakse kujundust ja visiooni

Setomaa tipuvald korraldab kahele suuremale külale kujundus- visioonikonkursi, mille eesmärgiks on küladele kujundusidee saamine.

Selle aasta alguse seisuga on püsielanike arv mõlemas külas üle 160 inimese.

Meremäe küla on 20-ndatel aastatel moodustatud Meremäe valla administratiivseks keskuseks, kujunedes välja strateegiliselt tähtsa Võru – Vastseliina- Petseri tee ääres. Erilise stiimuli uute talude rajamiseks Meremäele andis just vallakeskuse staatus. Konkursi sisuliseks eesmärgiks Meremäe külale parima kujundus- ja maastikuarhitektuurse lahendusidee saamiseks ongi küla arendamine kaasaegseks valla keskuseks piirkonna eripära ja identiteeti arvestades.

Obinitsale, mis on Lääne-Setomaa üks suurematest küladest, administratiivsetes piirides parima kujundus ja maastikuarhitektuurse lahendusidee saamine baseerub pärimuskultuurikeskuse ideest ja kogukonna elu- ning keskkonna kvaliteedi parandamisest seto kultuurist ning arhitektuurist lähtuvalt kuna tegemist on ajaloolise kirikukülaga. Obinitsa vana küla osa on tüüpiline sumbküla, mille põhiliseks tunnuseks on hoonete, kõrge värava ja vahetaradega suletud hoov.

Uudseid ja huvitavaid ideid Setomaa kahe küla väljanägemise ja elukeskkonna parandamiseks oodatakse kuni 01.juunini.

Sännas saab täna näha uut Eesti filmi

Täna kell 19 on Sänna Kultuurimõisas väärtfilmiõhtu. Sel korral ekraanil Kadri Kõusaare teine täispikk mängufilm “Kohtumõistja”

Tõsielu sündmustel põhinev film maalib portree esmapilgul sarmikast Cambridge’i ülikooli geeniteadlasest Johnist. Kui tema kihlatu ta maha jätab, otsustab mees akadeemilise karjääri pooleli jätta ning viia ellu oma kauaaegse unistuse, mida ta ise nimetab “õigluse missiooniks”. Johni teekonnal läbi Inglismaa saadab teda tema 14-aastane doonorlaps-Ronja, kellele ta püüab sisendada samu radikaalseid ideid, millesse ta ise usub. Sotsiaalne jäätmekäitlus. Puhastus. Mõrv. See kõik on tänapäeva Euroopa psühho silmis õigustatud.

Filmi peaosades on ETV ekraanil jooksvas seriaalis “Inspektor George Gently” ja mängufilmides “Kapten ja komandör” (2003) ning “Harry Potter ja Azkabani vang” (2004) osalenud inglise näitleja Lee Ingleby ja noor andekas rootslanna Lina Leandersson, kes vaatajaile tuttav vampiirifilmist “Let the Right One In” (2008).

Filmi näidatakse koostöös Kinobussiga. Pilet maksab 2 eurot.

Algab koolitussari külavanematele

Eesti Külaliikumine Kodukant alustab täna, 15.märtsi pealelõunal koos regionaalministri valitsusalaga külaliidrite koolitussarja “Külavanemad muutuvas ajas”. Esimene kohtumine toimub Ida-Virumaal ning hõlmab Jõgeva, Ida-Viru ja Lääne-Viru eestvedajaid.

Projektijuht Külli Vollmer usub, et koolitussari aitab kaasa rohujuure demokraatia arengule. “Soovime, et külad osaleksid aktiivsemalt ühiskonnaelus. Koolitustel mõtestame külavanema rolli muutuvas ajas, sõnastame eestkoste hea tava kohalikul tasandil ja julgustame külaelu eestvedajaid,” ütles Vollmer.

Regionaalminister Siim Kiisler rõhutas, et aktiivne külaliikumine näitab maapiirkonna kogukondade tugevust ja kohaliku võimu ülesanne on seda igati toetada. “Mida suuremad ja tugevamad on kohalikud omavalitsused, seda rohkem hingamisruumi tekib ka külaliikumistele ning rollid saavad paremini paika,” ütles Kiisler.

Õppepäevadel osalejad saavad ülevaate halduskorraldusest, teadmised külade eestkostest, kaasa rääkida muudatustest külaelus, anda oma mõtteid Eesti Külade X Maapäeva teemale “Aastaring külas” ning Liikumine Kodukant uuele strateegiale 2014-2020. Tehakse kokkuvõte peagi lõppevast projektist “Eesti külad 2013”, mille käigus koostati külaliidrite, külade kooskäimiskohtade ja külaseltside andmebaasid, koguti andmeid külade koostööühendustest valdades ning kaardistati “ärganud”, “ärkavad” ja “uinuvad” külad kõikides maakondades. Loe edasi: Algab koolitussari külavanematele

Eesti pikamaasuusatamise meistriteks kroonitakse Andres Kollo ja Laura Rohtla

Kuuenda Estoloppeti pikamaasuusatamise sarja meistrikulla vääriliseks tunnistati sprinter Andres Kollo ja Laura Rohtla.

M15 klassi parim oli tänavu Juri Kovaljov ja N15 klassis võidutses ülekaalukalt Merilin Jürisaar. Kümnest kogu sarjale registreerunud võistkonnast oli edukaim Alutaguse Suusaklubi/A2K.Võitjate pidulik autasustamine toimub 16. märtsil Tartus klubis Atlantis.

Suusasarja juhi Indrek Kelgu sõnul püstitati Estoloppetil tänavu osalusrekord. “Erinevatel maratonidel startis kokku 10 084 suusatajat. Viie väiksema maratoni lühidistantsidel kokku veel 955 suusasõpra. Ka Mini Estoloppetil tegi kaasa arvukalt noori spordihuvilisi vanuses 3-12 eluaastat,” rõõmustab Kelk spordiala üha kasvava populaarsuse üle.

“Kõik kuus maratoni sõitis läbi koguni 188 suusatajat, keda premeeritakse samuti aastamedaliga,” täpsustas Kelk ja lisas, et Estoloppeti meistrimedaleid anti sel aastal välja 71. “Meistrimedali omanikeks saavad need, kes on sarjas läbinud vähemalt 12 maratoni. Huvi meistrinormi täitmise vastu näitab samuti selgelt tõusutrendi, sest maratonidel müüdi kokku 111 Estoloppeti passi.” Loe edasi: Eesti pikamaasuusatamise meistriteks kroonitakse Andres Kollo ja Laura Rohtla