SINDIS JA TORIS LÄIDETI SADU KÜÜNLAID PUNATERRORI ALL KANNATANUTE MÄLESTUSEKS

Fotogalerii

Märtsiküüditamise 73. aastapäeva hommikul toimuv leinalipu heiskamine Sindi linna koduhoovil. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Sindis ja Toris algas märtsiküüditamise mälestuspäeva hommik mitmel pool leinalippude heiskamisega. Õhtupoolikul kella kuueks süüdati 300 küünalt ümber Sindi noortekeskuse hoone, mis kuni seitsmekümnendateni oli jaamahoone ja kustkaudu liikusid küüditatute veeremid Pärnust Tallinna suunas.

Loe edasi: SINDIS JA TORIS LÄIDETI SADU KÜÜNLAID PUNATERRORI ALL KANNATANUTE MÄLESTUSEKS

KÜÜDITAMISE AASTAPÄEVAL KÕNELDI PALJU VENELASTE SÕJAKURITEGUDEST, MIS EI ERINE AASTAKÜMNETE TAGUSEST JULMUSEST

Fotogalerii

Eakas mees vaatab läbi loomavaguni akna mulaaži, mis jäljendab ja meenutab 73 aastat tagasi toimunud tegelikkust küüditatu elus. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tänasel märtsiküüditamise päeval toimus Pärnu Leinapargis traditsiooniline kogunemine, mis tõi kokku arvatavalt sadakond inimest. Üritust korraldas Pärnumaa Memento ja päeva juhatas sama ühenduse juhatuse liige Isabell Maripuu, kes kõneles pikemalt neljakümnendate aastate õuduste sarnasusest hetkel Euroopas toimuva sõjaga.

Loe edasi: KÜÜDITAMISE AASTAPÄEVAL KÕNELDI PALJU VENELASTE SÕJAKURITEGUDEST, MIS EI ERINE AASTAKÜMNETE TAGUSEST JULMUSEST

LEINAPARGIS MÄLESTATAKSE MÄRTSIKÜÜDITAMISE OHVREID JA OLLAKSE MÕTETES UKRAINAGA

Pärnumaa Memento lipp. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Reedel, 25. märtsil toimub Pärnus küüditamise mälestusüritus kell 12 Riia maantee äärses Leinapargis, raudteejaama kunagises asukohas, kus küüditatud 1949. aastal loomavagunitesse aeti ja Siberi poole saadeti. Möödub 73 aastat päevast, mil Eestist deporteeriti Siberisse üle 20 000 inimese.

Loe edasi: LEINAPARGIS MÄLESTATAKSE MÄRTSIKÜÜDITAMISE OHVREID JA OLLAKSE MÕTETES UKRAINAGA

ARVAMUS MÄRTSIKÜÜDITAMISE AASTAPÄEVAKS

Urmas Saard

MTÜ Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna esimees

Arvamus märtsiküüditamise aastapäevaks. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Lugedes üleeile Pärnu linnavalitsuse pressisõnumist, et küüditamise mälestuspäeval heisatakse Eesti riigilipp leinalipuna, pidasin teadet esimesel hetkel Ukrainale mõeldes üksmeele avaldusena sõjas hukkunud ja küüditatud ukrainlaste mälestuseks.

Loe edasi: ARVAMUS MÄRTSIKÜÜDITAMISE AASTAPÄEVAKS

PÄRNUS MÄLESTATAKSE VABADUSSÕJAS VÕIDELNUID

Pärnus Vabadussõja mälestussamba juures. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Esmaspäeval, 3. jaanuaril algusega kell 10.30 mälestatakse Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõjas Eesti omariikluse eest võidelnuid. Mälestustseremooniaga meenutatakse 1920. aasta 3. jaanuaril Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel kehtima hakanud vaherahu.

Loe edasi: PÄRNUS MÄLESTATAKSE VABADUSSÕJAS VÕIDELNUID

LEINAPÄEVAL, 14. JUUNIL, HEISATAKSE TRIKOLOORID POOLDE MASTI VÕI MUSTA LINDIGA

Eesti lipp heisatud poolde vardasse leinalipuna. Sindi seltsimaja juures. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Leinapäev, 14. juuni, on riiklik tähtpäev, mil trikoloorid asuvad pooles mastis või ühes musta lindiga. Sellel päeval peetakse meeles kõiki kuritegeliku Nõukogude Liidu poolt valla päästetud riikliku terrori kannatanuid.

Loe edasi: LEINAPÄEVAL, 14. JUUNIL, HEISATAKSE TRIKOLOORID POOLDE MASTI VÕI MUSTA LINDIGA

PÄRNUS UUENDATUD LEINAPARGIS MÄLESTATAKSE JUUNIKÜÜDITAMISE OHVREID

Leinapargi uuendamise tööd aprillis 2021. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Esmaspäeval, 14. juunil möödub 80 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest, kui Eestist viidi Venemaa surmalaagritesse ja asumisele 10 000 inimest. Iga teine Eestist väljasaadetu kaotas võõrsil oma elu.

Loe edasi: PÄRNUS UUENDATUD LEINAPARGIS MÄLESTATAKSE JUUNIKÜÜDITAMISE OHVREID

ESIMESEL MAIL TÄITUB 145 AASTAT KOLONEL GEORG FEOFANOVI SÜNNIST

Georg Feofanov VR I2 (1.05.1876 Pärnu – 5.04.1944 Pärnu). Foto: Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu arhiiv

Reedel, 30. aprillil kell 17.00 tähistatakse Vabadussõjas võidelnud 2. suurtükiväepolgu ülema kolonel Georg Feofanovi VR I/2 sünniaastapäeva Pärnu Vanal kalmistul. Mälestushetke korraldavad Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit ja Pärnumaa Muinsuskaitse Selts.

Loe edasi: ESIMESEL MAIL TÄITUB 145 AASTAT KOLONEL GEORG FEOFANOVI SÜNNIST

TALLINNAS MÄLESTATI MÄRTSIPOMMITAMISES HUKKUNUID

Siselinna kalmistul mälestati Tallinna märtsipommitamise ohvreid. Eesti Muinsuskaitse Seltsi poolt asetasid pärja seltsi esimees Peep Pillak ja juhatuse liige Helle Solnask. Foto: Jukko Nooni

Täna möödub 77 aastat Tallinna märtsipommitamisest. 9. märtsil 1944 korraldas Nõukogude õhuvägi Eesti pealinnale massiivse rünnaku.

Loe edasi: TALLINNAS MÄLESTATI MÄRTSIPOMMITAMISES HUKKUNUID

Pildigalerii: Pärnus süüdati küüditatute mälestuseks küünlaid

Märtsiküüditamise 69. mälestuspäeval läideti Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus ühtekokku tuhandeid küünlaid.

Märtsiküüditamise 69 mälestuspäeval Pärnus Foto Urmas Saard
Märtsiküüditamise 69. mälestuspäeval Pärnus. Foto: Urmas Saard

Mälestustegevust aitavad läbi viia Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Memento Liit, Avatud Vabariik, Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut koostöös Justiitsministeeriumiga.

Pärnus Rüütli platsil toimus küünalde süütamine erakonna Isamaa ja Res Publica Liit eestvedamisel. Korraldajate sõnul üritati süüdata umbes 2500 küünalt. Tegelikult oli soov märksa rohkem küünlaid platsile asetada, aga inimeste vähesus ja pidevad tuulehood kippusid küünlaid kustutama.

Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste rääkis Tallinnas peetud mälestuskõnes, et küünlaid süüdatakse kõikjal maailmas, kus leidub eestlaste kogukondi. Seda tehakse Siberi mulda jäänute mälestuseks ja tagasi tulnutele austuse märgiks. „Just austuse ja imetluse märgiks nende inimeste vastu, kes kõigest hoolimata suutsid jääda ellu ja jääda inimesteks. Kes esimesel võimalusel tulid tagasi, tuues endaga kaasa vabaduse iha ja viisid meelekindluse nendelt inimestelt, kes nad Siberisse saatsid,“ rõhutas Aljaste.

Loe edasi: Pildigalerii: Pärnus süüdati küüditatute mälestuseks küünlaid

Arnold Tikmanni hauatähise taasavamine Tallinna Rahumäe kalmistul

Eile õhtupoolikul toimus Tallinna Rahumäe kalmistul Vabadussõjas langenud Tallinna kaitsepataljoni reamees Arnold Tikmanni (1899-1919) hauatähise taasavamine, millele järgnenud talgutel korrastati Vabadussõjas langenute kalmusid.

Arnold Tikmann puhkab Tallinna Rahumäe kalmistul Foto Urmas Saard
Arnold Tikmann puhkab Tallinna Rahumäe kalmistul. Foto: Urmas Saard

Auvahtkonnas seisid Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonna mehed. Rahulat kaunistasid Pätsi muuseumi sinimustvalge, Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi ja Tallinna memento lipp.

Avasõna ütles Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik, kes ei pea eestlaseid sõjakaks rahvaks. „Aga vajadusel haaratakse vabaduse saavutamiseks ja kaitsmiseks kõhklematult samuti relvad,“ ütles Terik. Ta tänas Eesti Sõjahaudade Hoolde Liitu, Nõmme Heakorra Seltsi ja aktiivseid kodanikke, kelle eestvedamisel asetati kunagi kõrvale heidetud kivi uuesti oma õigele kohale tagasi. „Sellist mälestuse säilimist vajavad täisealistest veelgi rohkem tänased viie-aastased, järgmise põlvkonna jätkajad,“ selgitas Terik.

Nõmme Heakorra Seltsi juhatuse liige Leho Lõhmus rääkis sellest, et Rahumäe kalmistu on üks suuremaid nekropole, kus on leidnud viimse puhkepaiga paljud Vabadussõjas langenud.

 

Loe edasi: Arnold Tikmanni hauatähise taasavamine Tallinna Rahumäe kalmistul

Räpina Ühisgümnaasiumi ajalooringi liikmed mälestasid küüditamisohvreid

Õpilane Märten Kala pidas mälestuskõne.
Õpilane Märten Kala pidas mälestuskõne.

24. märtsi õhtul kogunesid Räpina ÜG ajalooringi liikmed Vabadussõjas langenute ausamba juurde mälestama märtsiküüditamise ohvreid. Üheskoos süüdati mälestusküünlad ja 6. klassi õpilane Märten Kala pidas lühikese kõne. Seejärel rääkis ajalooõpetaja Tarmo Tammes küüditamise tagajärgedest ja mõjust ohvrite peredele ning Eesti ühiskonnale laiemalt. Pärast üritust sõideti väiksema seltskonnaga Veriora raudteejaama, kus küüditatavad 1949. aasta märtsis rongidele paigutati, ja süüdati ka seal mälestusküünlad.

Täna tähistatakse Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 95. aastapäeva

Julius Kuperjanovi hauasammas Tartus Raadi kalmistul. Foto: Tartu linnavalitsus
Julius Kuperjanovi hauasammas Tartus Raadi kalmistul. Foto: Tartu linnavalitsus

3. jaanuaril toimub Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 95. aastapäeva tähistamine mitmel pool Eestimaal. Tapa linnas tullakse mälestuspäeval kokku Tapa linna vanal kalmistul leitnant Hans Koiva kolme tundmatu sõduri kalmul ja hiljem ka Tapa linna uuel kalmistul Imastu Sõjainvaliidide rahulal. Teenistust peab 1. jalaväebrigaadi kaplan kapten Arvo Orav.

Päeva tähistuseks süüdatakse mälestusküünlad kõikide vabadussõja mälestusmärkide juures.

Järvamaal mälestatakse märtsiküüditamist

Türi Kesklinna kalmistul küüditatute kivi juures mälestatakse esmaspäeval kell 12 märtsiküüditamise ohvreid. Paides toimub märtsiküüditamise aastapäeva mälestustseremoonia ning lillede asetamine Paides Murtud rukkilille mälestusmärgi juures.

Märtsiküüditamise aastapäeval meenutatakse üht koletut kuritegu, kui 1949. aasta märtsis viidi üle 20 000 inimese loomavagunites Eestist Venemaale Siberi piirkonda. Sel päeval süüdatakse mälestusküünlad, et hoida elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude all. (JT)

Rakvere mälestab täna enamlaste poolt Palermo metsas hukatud inimesi

Teisipäeval, 10. jaanuaril kell 12 toimuval mälestusmiitingul mälestatakse Rakveres enamlaste poolt 1919. aasta algul Palermo metsas hukatud inimesi. Mälestusmiitingul Punase terrori ohvrite mälestusmärgi juures kõneleb Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev. Mälestusmiitingu korraldavad Memento Rakvere Ühing ja endiste poliitvangide ühing.
15. detsembril 1919. aastal Rägavere lahingus said Eesti väeüksused Punaarmeelt lüüa ja järgmisel päeval jõudsid punaväed Rakverre. Kohe algasid repressioonid ja arestimised, vangikongid täitusid inimestest. Detsembri lõpust hakkasid enamlased vange hukkama. 82 arreteeritut viidi Palermo metsa ja lasti seal ilma igasuguse kohtuotsuseta maha. Umbes 70-80 inimest pääses hukkamisest, kuna vangivalvur Otto Timoleon avas Rakvere vangla väravad ja lasi nad vabaks, enamlased aga ei jõudnud enam Eesti vägede pealetungi tõttu neid taga otsida.Veretöö olnuks kaks korda suurem, kui vangivalvuril poleks jätkunud kodanikujulgust.
Hilje Pakkanen

Täna heiskame Eesti lipud

Täna, 3. jaanuaril on Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul Eestis lipupäev. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

28. novembril 1918. a algas Eesti Vabadussõda. 402 päeva sõditi Eesti iseseisvuse eest Nõukogude Venemaa, Landeswehri ja n-n Rauddiviisi vastu. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920. a kell 10.30. Sõda lõppes 2. veebruaril 1920. a Eesti täieliku võiduga. Eesti pool kaotas vabadussõjas üle 6000 isiku, neist 3588 otseses lahingutegevuses.

Lipud heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Vaata lisaks:
Eesti lipu kasutamise hea tava
Päikese tõusu- ja loojanguaeg
Eesti Vabadussõja kokkuvõte Estonicas