Silt: maaelu

Sommeri Lauri: väiku kandi omma väega huvitava

Sommeri Lauri. Foto: Uma Leht
Kirämiis Sommeri Lauri (39) eläs üten naasõ Liisu ja väiku tütre Liidiga Sännä lähkül Räestu talon. Tuust vanavanõmbidõ elopaigast, kon Lauri latsõpõlvõ suvõ om olnu ja minkast om saanu timä kodo, om Lauri kirotanu raamadu «Räestu raamat». Tuu iist and’ Võro maavalitsus tälle timahavadsõ Kangro kirändüspreemiä. Lauri om ka laulumiis. Tä laul vanno lõunaeesti rahvalaulõ ja tege ummamuudu muusikat artistinime Kago all. Kagol om vagivahtsõnõ lauluplaat välän – «Ibipaio».

Mis raamat om «Räestu raamat»?
Seo om üte paiga aolugu. Ja inemiisi, puiõ ja kassõ ja kõik, mis siist omma läbi käünü. Seo kandi kirämehe Adson ja Jaik omma kah sinnä pantu, nii, nigu ma näid näi, nigu ma näidega sõbras sai.

Mu meelest om sääl seen väega pall’o su hindä lukõ. Kas uma hinge alastõ kiskmine om rassõ?
Inemine om üts ihon, tõnõ vaimun ja kolmas sõnan. Allõs päälekaeja vai lugõja vai Jummal pand naa as’a kokko. Esi hinnäst näe-ei. A ansamblil Vennaskond oll’ vanast laulurida, et om alastõ jo olla ülihää. Taa om nigu kerkoh veedataminõ, saat henge kerembäs.

Kuis sul nii pall’o meelen om?
Kõnõli kah inemiisiga, mis nimä mäletäse. Muidogi tan om pilte tettü kõik aig, mõnõ pildi päält näet, et tuu kitsõ vas’kas oll’gi tähtsä ja… Ku tükk aigu olt üte as’a kallal, sis nakkas rohkõmb miilde tulõma. Ma olõ Kõivu (kirämiis Kõivu Madis – UL) lugõnu, sis kae, kuis täl kah edimält om üts as’akõnõ meelen, a sis tulõva tõsõ robinal perrä.

Sis tulõva lõhna miilde…
Kõik tuu värk jah. Ja mõni asi om tan õks alalõ kah. Nigu määnegi lüliti om. Ku aida iin istut, sis tulõ miilde, kuis vanastõ oll’ sääl ümbre. Ku om hulk talvi ja sügüsit, sis nuu peegeldäse mõnikõrd ütstõist.

Kas sa olõt siiä Räestulõ no tagasi tulnu?
Ütsä aasta iist, ku maja tühäs jäi, naksi siiä rohkõmb käümä, kolm-neli aastat olõ elänü. Seo om mu maailma telg, kavva aigu ei saa siist är olla. Paik taht kah, et sääl inemise midägi toimõndanu. Ku köüdüs paigaga om jäänü, sis lövvät siist hindä kah vahtsõst, tult tagasi. Loe edasi: Sommeri Lauri: väiku kandi omma väega huvitava

Külaväravad avatakse usutavasti ka tulevikus

Kaie Toobal (vasakul) ja Külli Vollmer Külaliikumisest Kodukant. Foto: Kodukant
Sadala rahvamajas tehti kokkuvõtteid 21. ja 28. juulil Eestimaa erinevates paikades toimunud sündmustest “Avatud Külaväravad”. Tõdeti, et külaelu vastu silma paistvat huvi äratanud ettevõtmine vääriks teokstegemist ka tulevikus.

Eesti Külaliikumise Kodukant külakultuuri valdkonna juhi Külli Vollmeri sõnul osalesid projektis Avatud Külaväravad ennekõike tunnustuse Aasta Küla pälvinud või sellele kandideerinud paigad. “Sündmus tõestas külade elujõulisust ning sealsete inimeste tahet üheskoos mõelda ja tegutseda, et pakkuda silmaringi arendavat ning huvitavat ajaveetmist nii omakandi rahvale kui ka kaugemalt tulijatele,” rääkis ta.

Vollmer tõi näiteid Avatud Külaväravate eredamatest seikadest erinevates maakondades. “Raplamaal asuvas Sulu külas oli üllatuseks teineteist leidnud neiu ja noormehe paaripanemise tseremoonia sealsel külaplatsil. Põltsamaa valda Kamarisse jõudsin juba pimedal õhtutunnil, kui rahvapeol parajasti Külaväravate programmi kuulunud oksjonit peeti,” ütles ta.

Kodukant Pärnumaa koordinaator Krista Habakukk märkis, et Soometsa külas toimunust andis iseäranis postiivse tagsisideme hobuvankritega sõit ümbruskonna taludesse. Võrumaal avati külaväravad Voki külas. “Ühtlasi pakkusime võimalust bussiga paikkonna teiste küladega tutvuma sõita. Hoolega õpiti vihtasid valmistama, raamatuid köitma ja muidki käsitööoskusi. Koosolijad kuulsid üksteiselt ideid, mida sageli ka järgida lubatati,” rääkis MTÜ Vastseliina valla külde ühenduse eestvedaja Aado Kuhlap. Loe edasi: Külaväravad avatakse usutavasti ka tulevikus

‎Sänna Kultuurimõisas avas uksed Sänna Mõisapood

Sänna Mõisapood. Foto: Sänna Kultuurimõis
Mis on kogukonna pood? See on kogukonnaliikmete poolt ellu kutsutud pood, mille tegevusest saadav tulu kasutatakse Sänna Kultuurimõisa kui Kagu-Eesti inimestele mõeldud kogukonnakeskuse elushoidmiseks ja arendamiseks. Poes ei ole palgatud eraldi müüjaid ega abilisi, vaid kogu tegevus toimub vabatahtlikult vabatahtlikega, kel on soovi, aega ja võimalusi panustada.

Poest saadav tulu aitab Sänna Kultuurimõisal muretseda talve küttepuud, maksta elektrimaksud või näiteks viia edasi teenuskeskuse arendamist. Sänna Kultuurimõisa teenuskeskus sisaldab endas järgmisi tegevusi/võimalusi:

Pood
Sänna Mõisapoest saab osta nii kohalikku kui ka välismaist mahekaupa. Mõte on pakkuda tooteid kogukonnalt kogukonnale, s.t. et eriti oodatud on poodi riiulitele erinevaid Kagu-Eesti tooted. Seni kõige populaarsemad tooted poes ongi olnud meie maakonna tublide naiste toodang nagu Kaire Uderi seebid (astelpajuseep on esikohal), Urvaste naiste kama ja Kairi Koemetsa UMA MEKI märgiga küpsised.

Nagu öeldud saab lisaks kohalikule toodangule ka välismaist ökokaupa osta. Siiani on erilist populaarsust üles näidanud kõiksugu jõupulbrid nagu toorkakao, macu-macu, spirulina, vanilje jne., aga muidugi ka mahe(toor)šokolaadid, šokolaadikreemid, limonaadid jne. Lisaks saab osta hambapastat, kreeme, šampoone ja paljusid teisi naturaalseid (rohelise savi baasil olevaid) hügieenitarbeid. Ehitusmaterjalide osakonnas on olemas kohupiimavärvi segud ja naturaalsed pigmendid (hetkel 15 erinevat tooni); saviukumaja savi, kitti, linaõlivärvi jne. Pood on keskendunud säästvale renoveerimisele, kus lisaks tarvikutele võimalus osta õpetlikke raamatuid ja saada mõisa renoveerimise kogemustest head nõu. Kaupa tellitakse poodi vastavalt külastajate soovidele ja vajadustele. Loe edasi: ‎Sänna Kultuurimõisas avas uksed Sänna Mõisapood

Metssigade arvukus ähvardab kasvada

Metssigadele oli mullune talv sigivuse ja toitumise seisukohast soodne. Ulukiseireteadlaste hinnangul ähvardab metsanotsude arvukus pigem kasvada kui kahaneda ehk sigatsemine talumaadel ja maakodude õuedes saab hoogu juurde.

Keskkonnateabe keskuse ulukiseire juhtivspetsialisti Rauno Veeroja sõnade järgi on maakondade jahimeeste esitatud andmed metssigade arvukuse kohta pigem ala- kui ülehinnatud.

“Eestis loovad soodsa pinnase arvukuse sellise alahinnagu tekkeks praeguseks juba iganenud jahimaa korralduskavad, mis näevad ette ulukite lubatava arvukusvahemiku jahipiirkondades,” sõnas Veeroja. “Kuna jahimeestele on ette antud suurulukite populatsiooni maksimaalsed kontrollarvud loendusperioodi lõpuks, pelgavad nad nii mõnelgi pool maakondades esitada etteantuist suuremaid loendusnumbreid.”

Jahimeestel on põhjust peljata, sest kui nad ei saa hakkama suurulukite arvukuse piiramisega oma jahimaadel, võidakse hakata neilt oma jahialal sisse nõudma metsloomade tekitatud kahju põllumajandusmaadele.

Samal ajal pole toimetusel teada ainsatki juhtu, kus kahjutasu oleks reaalselt makstud. Riik on hüvitanud kaitstavate ulukiliikide poolt majapidamistele tekitatud kahju, näiteks on tasutud huntide murtud lammaste eest.

Metssead ei kuulu Eestis kaitstavate ulukite hulka.

Üks hirm jahimeestel siiski on: kui nad ei saa hakkama metsloomade arvukuse piiramisega oma jahialal ehk siis ei käi jahil, võidakse nende jahimaa kasutusleping peatada ja otsida nende asmele jahialtimad kütid.

 

Unikaalne Vilsandi Energiamaja on valmis

Laupäeval avati Vilsandil pidulikult tuletorni teenijate elamu-vahimaja – renoveeritud atraktiivne ja innovatiivne hoone, mis nüüd kannab nime Vilsandi Energiamaja ja on suure tõenäosusega ainulaadne kogu Euroopa Liidus.

 

 

“Esialgse kava järgi oli plaanis maja valmis saada 2012. aasta mihklipäevaks ja nii see ka õnnestus,” lausus projekti juhtinud Inotex Grupp OÜ juhataja Monika Salu. Ta lisas, et nagu vana maja renoveerimisel ikka, oli kogu protsess täis üllatusi – mõni osa oli oodatust halvemini säilinud, mõni jälle paremini.

“Nõudlik projekt restaureerida ja renoveerida maja energiatõhusaks kohustas pidevaks jälgimiseks, analüüsiks ja (ümber) planeerimiseks. Tänu tõhusale ja kompetentsele tööle said ebameeldivad ootamatused ja üllatused ennetatud,” rääkis Salu. “Alati saab paremini, kuid arvestades väikesaarel ehitamise keerukust ja lisakulusid, olen tulemusega rahul,” kinnitas ta.

Salu rõhutas, et küsimus ei ole kunagi olnud mitte niivõrd millegi renoveerimises, kui soovis Vilsandi tuletorni teenijate elamu-vahimaja uuele elule aidata. “Kuna olen juba hulk aastaid tegelenud nii kodu- kui ka välismaal energiatõhususe ning energiatõhusa elukeskkonna ja ehituse valdkonnaga, siis oli loomulik ühendada selle maja puhul restaureerimine ja energiatõhusaks renoveerimine,” selgitas ta.

Tallinnas räägitakse maaelust ja põllumajandusest

Täna toimub Tallinnas Nordic Hotel Forumis rahvusvaheline ümarlaua-arutelu teemal “Innovatsiooni ja heade tavade juurutamine, tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus maapiirkondades”.

Arutelust võtavad osa põllumajanduse ja maaelu spetsialistid Eestist ning delegatsioonid Bulgaariast, Maltalt, Portugalist ja Euroopa Komisjonist Brüsselist.

Ümarlaud on kutsutud Eestisse kokku osana ürituste sarjast, mis tähistab 50 aasta möödumist Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) algusest. 1960-ndate alguses turukorralduse alusel loodud ÜPP ei tähendanud tollal ainult esimesi määrusi, mis kindlustasid Euroopa kodanike toiduga varustamist, vaid sellega kaasnes Euroopa Komisjonile suur vastutus uue poliitika juurutamise eest.

Hiljutisest Euroopa Parlamendi uuringust „Kuidas parandada Euroopa Liidu põllumajandussektori jätkusuutlikku konkurentsivõimet ja innovatsiooni“ selgub aga, et hetkel kehtivad ÜPP eeskirjad ei ole enam piisavalt tulemuslikud vaid vajavad reformimist. Võtmeteguritena on toodud välja kohalikele oludele kohandatud strateegiliste meetmepakettide suurem kasutamine, parem nõustamine ja stiimulid innovatsiooniks. Täna aset leidev ümarlaud julgustab asjaosalisi arutama reformidega kaasnevaid arenguid.  Loe edasi: Tallinnas räägitakse maaelust ja põllumajandusest

Sänna kultuurimõisas näidatakse filmi ja kaasa saab osta mahetooteid

Reedel, 28. septembril algusega kell 19 toimub Sänna Kultuurimõisas järjekordne väärfilmiõhtu. Sel korral ekraanil režissöör Martin Provosti tõsielul põhinev film „Séraphine”, mis jutustab ilustamata liigutava loo naivistliku kunstniku Séraphine de Senlis’ ebatavalisest elust ja kunstnikuteest. Filmiõhtu juhatab sisse kunstnik Aivar Rumvolt.
„Séraphine” võitis kokku seitsmes kategoorias Prantsuse rahvusliku filmiauhinna Césari ning tunnistati ühtlasi möödunud aasta parimaks prantsuse filmiks.
Vaata treilerit: http://www.youtube.com/watch?v=8Zn8sUIFlnw
Filmiõhtu on tasuta.
Kaks tundi enne filmi algust, alates kella viiest, on lahti mõisa väike poekene.
Poes mahekaup. Loomulikult on olemas Loona talu jahud ja helbed, Urvaste kama ja krõps, Mäe-Lauri kommid ja põnevad kastmed, Taarapõllu talu mahlad ja krõpsud, kohalik mesi, seebid jne.
Välismaisest kaubast pakutakse igasugu snäkki ja jooki; lisaks veel pesupähklid, kreemid, savid jne. Toortoitlastele tooršokolaadi ja teisi toortooteid/-pulbreid/-vägiasju (spirulina, odraoras, camu-camu, kaarob, kakaovõi jne). Ehituskaupadest pakume kohupiimavärvi segusid, savi, kitti, linaõli ja kõikvõimalikke toone naturaalseid pigmente, et ise oma kohupiimavärv toonida. See kõik on lahe ja äge. Tule kaema!
Kadi Noor
Sänna Kultuurimõis

Uus arhitektuur Lahemaa vanades külades

Keskkonnaamet, Eesti Arhitektide Liit ja Viinistu kunstimuuseum korraldavad 11. septembril algusega kell 13 Viinistu kunstimuuseumi kabelis mõttekoja “Uus arhitektuur Lahemaa vanades külades“. Päeva modereerib arhitekt Ülar Mark.

Mõttekojas räägitakse uusarhitektuuri sobitumisest külakeskkonda, reeglitest ja loomest, käimasoleva arhitektuurse visioonikonkursi „21. sajandi kodu Lahemaal“ eesmärkidest ning Lahemaa külade inventuuride valguses tehtud ettepanekutest uushoonestuse tingimustele.

Mõtteid vahetavad tuntud arhitektid ja arhitektuuriloolased nagu näiteks Jaan Tiidemann, Lilian Hansar, Emil Urbel, Jaak Huimerind ja paljud teised. Päeva lõpetab jalutuskäik Viinistu külas.

Seminar on kõigile tasuta.

Põltsamaal pekstakse järgmisel nädalal reht

Juba mitmel aastal on kaks veteranist masinameest esitlenud Põltsamaal huvilistele vanaaegseid rehepeksumasinaid  tööprotsessi käigus. Rehepeksupäev saab teoks ka järgmisel kolmapäeval Põltsamaa Ametikooli juures. Põltsamaa mehe Valdeko Kippuse sõnul on tal rehepeksupäeva korraldamiseks saavutatud kokkulepe Põltsamaa Ametikooli direktori Viive Kibenaga. Muutuvad  ju endisaegsed masinad üha haruldasemaiks ja see põlvkondki, kes nendega töötada oskab ja neid oma noorusajast mäletab, hakkab tasapisi kaduma. Seetõttu on Kippuse kinnitusel äärmiselt oluline, et ka noored näeksid ja saaksid praktiliselt järele proovida, kuidas selliste masinatega reht peksti. Loe edasi: Põltsamaal pekstakse järgmisel nädalal reht

Seeneretk koos Margit Härmaga

Mamo perenaine Margit Härma viib eeloleval laupäeval huvilised seeneretkele Võrumaale Rõuge kanti, kus käib järjekordne seenenädal. Pärastlõunasel seente degusteerimisel on Margitilt võimalik saada näpunäiteid ja retsepte seeneroogade valmistamiseks.

„Laupäeval on plaanis rääkida, kuidas perenaise elu pärast seenelkäiku köögis toimetades lihtsamaks muuta, jagada praktilisi näpunäiteid ning pajatada lihtsalt toredaid lugusid,“ ütles Margit Härma.

Seenetoidud on Eesti pere laual hooajatoiduna ajast aega olnud, kuid küllap jätkub avastamisrõõmu igale huvilisele. Milline seeneroog on aga Margit Härmal pannud kulmud kerkima? „Kindlasti kõige ebatavalisem on tooretest seentest valmistatud kivipuraviku gazpacho,“ sõnas ta. Ent millisele seenetoidule ei suuda Margit „ei“ öelda? „Üdini vastupandamatu on kindlasti sirmiku pihv!“

Seeneretkele minnakse kell 11 Rõuge rahvamaja eest ja nõnda, nagu kõik seenenädala sündmused, on seegi osavõtjatele tasuta. Retke lõpp on kavandatud kella 15ks.

Seenenädalaga seotult toimub laupäeval Rõuges koduaialaat, kell 10-15 töötab õpituba, kus Airi Gailit õpetab seentega värvimist. Kell 15 toimub seenefoto konkursi tööde tutvustamine ning autasustamine. Kogu päeva on avatud seenenäitus, kus lähemat teavet seente kohta annab Viitina Loodushariduskeskuse juhataja Toivo Tuberik.

Muhu uudis: Sui akkab läbi soama

Kui seda ikka see voasta üldse olligid. Nädali lõppus juba lapsed lähtvad kooli. Mihklikuu akkab pihta ja oo kõige tagumine aeg katsuda tuhlis moa sihest enne kuidagid viisi kätte soaja, kut ta sõnna ää mädaneb nõukse ullu vihma taudi, mis see sui oln oo.

Liiva lasteaidas oo jälle mailmatuma jägu ruumisid korda tehtud. Õue pial köib viel kipe kamandamine, et enne talvet ikka selle koa korda jõvaks.

Koguvast Muhu muuseumist, neh, oo sõuke tiadaandmine, et kuni 1. septembrini, siis laupani, oodetse sial teite pilta, mis see sui Koguvas tehtud oo. Nendel oo nõuke konkurss paergu köimas, et valitse paramad välja. Ja nee paramad pannasse sügise väljanäitusele koa ja võitja kuuleb ää siis, kui näituse avamine oo. Ja et muuseumirahva tüö vähägid lihtsmaks selle kohja pialt tiha, siis üteldi, et üle viie pildi ep maksaks ühel pildistajal soata.

Neh et niipalju viel, et pildistamise teemaks oo siis “Koguva” ja seda ikka selle taudi, et Koguva vabakülal olli seevoasta 480-nes voastapäe. Ja pildid piaks soatma aadresside piale mai@muhumuuseum.ee või mai.meriste@gmail.com.
Kahessandal septembril peetse Liiva volleväljaku pial ää Muhuvolle 2012 neljas etapp. Pihta akatse kellu kolmest.

Liiva kalakohvik panni nüid omad uksed kinni ja kuulukse, et ep tehtagid änam lahti. Neh, mis sõnna parata soab, kui Kristjanil oo teesed laanid. Eks siikantis oo natusse nõuke viga koa inimestel, et arvatse, kui keegid juba sii oo, siis ta ep liigu siit kuskile. Aga neh, liikuvad ikka küll. Igalühel oo taris oma elu ää elada ja nõukest minemist ep tohi mitte märki ukka mõista ja tooduta, et aga mis siis nüid soab. Ja see jutt ep köi paljast Kristjani kohta mitte.

Iseenesest ju muhulaste arv kasub jooniga, sest selle suiga oo mitmed-setmed ennast just meite valda ingekirja annud. Mis sest siis oo, kui nad oma levaraha ülemoal teenivad. Ja muhulase nime ja Muhu juurikaid ep võta ää ükski koht ega vägi ega võim koa mitte.

Lõpetuseks kenad koolivoasta akatust kõikidele suurdele ja pisistele koolilastele nii Muhu soare piale kut mõjale koa.
Olge munuksed!

Autor: Irena Tarvis

Pink Emumäel jutustab hääbuvate külade lugu

Emumäe veerel asub pink, kus on kiri tekstiga “Meenutades hääbunud külasid”.

Emumäe veerel asub pink, kus on kiri tekstiga “Meenutades hääbunud külasid”.
Mäenõlvalt avanevad vaated Viru- ja Vooremaa kaunitele maastikele, paraku on paljud alad, mida silm haarata suudab, üsna inimtühjaks jäänud.

“Meie piirkonna külad – Emumäe, Imukvere, Jäätma, Kaavere, Kadiküla, Kitsemetsa, Koila, Käru, Lasinurme, Mõisamaa, Mäiste, Olju, Tammiku, Villakvere, Salla ja Sootaga – on vanad ja väärikad. Neid külasid on mainitud ka Taani hindamisraamatus, see aga tähendab, et nad on olnud elujõulised juba aastasadu. Kahjuks on viimastel aastakümnetel nii mõnedki neist, nii nagu paljud külad üle Eestimaa, kadumas või lausa hääbunud,” seisab infotahvlil, mis on paigutatud Emumäe vaatetorni juurde platsile. Sealt algavat matkarada mööda tuleb liikuda paarsada meetrit, et meenutamiskohta jõuda. Loe edasi: Pink Emumäel jutustab hääbuvate külade lugu

Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides

Eesti maaelu arengukava 2007 – 2013 (MAK) Leader-meetme põhiline eesmärk on kohaliku elu edendamine kohalike enda otsuste ja tegemiste kaudu. Leader-meetme projektitoetust saab taotleda tegevusgruppide strateegia meetmetes toodud tegevusteks. Leader tegevusgruppidel üle-Eesti on kokku välja töötatud ligi 200 erinevat toetusmeedet, mille kaudu aidatakse kaasa oma piirkonna külaelu elavdamisele, ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamisele ning üldisele maapiirkonna elukvaliteedi parandamisele. Loe edasi: Leader lööb kaasa ka keskkonnateemalistes projektides

Mahetoidu huvilisi oodatakse täna Haanimaale

Hartsmäe talu peremees Hollo Agu. Foto: maavald.ee

Pühapäeval, 26. augustil toimub Haanimaal Hartsmäe talus kella 11-15 mahetoidu päev, kus saavad kõik huvilised tutvust teha maheteravilja ja maheköögivilja kasvatamise ning loomakasvatusega. Kohapeal tuleb juttu ka mahelihast, saab maitsta taluleiba ja suitsusaunas suitsetatud ehedat suitsuliha.

Mahetoidu päeva eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust mahetoidu eelistest nii inimeste tervisele kui loodusele, sest intensiivpõllumajandusega kaasnevatest varjukülgedest palju ei räägita. Ühtlasi on mahetoidu päeval hea võimalus näha vahetult, kuidas töö mahetaludes käib ning miks talunikud on otsustanud just mahepõllumajanduse kasuks.

Võrumaal Haanja vallas tegutsev Hartsmäe mahetalu harib hetkel 110 ha maad, kus kasvab nii maheteravilja kui köögivilja ning osa maad on rohumaadena lihaveiste ning vabapidamisel kodusigade kasutuses. Tegemist on Haanimaa piirkonna suurima mahetaluga.

Hartsmäe talu peremees Agu Hollo ütles, et mahetalu pidamine on üheaegselt nii eluviis kui elatusallikas. „Mahetalunikuna ja Eesti Biodünaamika Ühingu liikmena pean esmatähtsaks inimese tervist toetava põllumajanduse edendamist, mitte intensiivtootmise kultiveerimist. Meie maad ei hoia keegi teine peale meie enda, samamoodi nagu seda ei kurna ja riku keegi teine peale meie,“ rääkis Hollo. „Mahetootmise tähendus on palju laiem kui vaid puhta ja tervisliku toidu tootmine. Meie mahetalu tegevus lähtub piirkonna eripärast – Haanja kõrgustiku kupliline maastik seab põllupidamisele omad tingimused. Püüame elus hoida põlise Haanimaa traditsioonilist elulaadi ning peale oma pere rakendamise talutöödes aidata kaasa ka kogukonna toimimisele ning panustada võimalusel ka kaugema kandi inimeste toitmisele.“ Loe edasi: Mahetoidu huvilisi oodatakse täna Haanimaale

Hoidiste konkurss kutsub jälle osalema

 

 

Möödunud aastal alguse saanud hoidiste konkurss tuleb taas. Virumaa Teataja ja Käänu talu kuulutavad välja hoidiste konkursi “Paabu 2012”.

Konkursil on kaks kategooriat – eraldi arvestuses hinnatakse soolaseid ja magusaid hoidiseid. Auhinna saavad mõlema kategooria kolm esimest ja mõlemas antakse välja ka eripreemia kõige traditsioonilisema ja kõige uuenduslikuma hoidise valmistajale. Hinnatakse nii hoidiste maitset kui välimust, seepärast tasub vaeva näha ka moosipurgi väljanägemisega.

Konkursil osalemiseks too Virumaa Teataja toimetusse (Pikk tänav 8) kaks purki hoidist, millega soovid konkursil osaleda. Kaks purki seepärast, et üks läheb kohtunikele hindamiseks ja teine purk auhinnafondi. Nii saab magusa kategooria võitja auhinnaks kõik soolased võistlustööd ja vastupidi.

Võistlustööde arv ei ole piiratud. Osaleda võib mitme võistlustööga nii soolaste kui ka magusate hoidiste kategoorias. Purgile võib olla kirjutatud hoidise nimi ja koostis, aga ei tohi olla märgitud hoidistaja nime, sest ainult nii saab tagada erapooletuse hindamisel. Toodud võistlustööd nummerdab toimetuse töötaja kohapeal.

Võistlustööga peab olema kaasas paber, millel kirjas valmistaja nimi, kontaktandmed, kas tegemist on soolase või magusa võistlustööga ja soovitavalt ka retsept. Võistlustöö ei pea olema suures purgis, piisab ka sajagrammisest.Siinkohal annab Käänu talu peremees Viljar Liiva võistlusest osavõtjaile pisikese vihje, millega žüriiliikmeid üllatada.

Meie aedadesse on viimastel aastatel istutatud kõikvõimalikke puid ja põõsaid, millest võisime veel paarkümmend aastat tagasi vaid und näha. Näiteks hakkas talle mõni aeg tagasi naabri aiamaal silma mustade marjadega põõsas, millel kõrgust juba üle kahe meetri. Naabrimehelt sai ta teada, et tegemist on muskaattikriga. Vot sellistest uutest ja vähemtuntud viljadest valmistatud hoidiseid oleks eriti huvitav maitsta. Ärge ise häbenege oma hõrgutisi konkursile tuua. Ja kui teie ema, naabrinaine või muidu tuttav valmistab maitsvaid hoidiseid, siis julgustage tedagi osalema.

Võistlustöid saab Virumaa Teataja toimetusse tuua kuni 20. novembrini. Hindamine ja autasustamine toimuvad 22. novembril Art Café hoovimajas. Ka tänavu on lubanud auhindu üle andma tulla maavanem Einar Vallbaum isiklikult.

Auhinnalaua katavad Virumaa Teataja, Segers Eesti OÜ ja Käänu talu.

President Ilves tänas Haapsalus kodukaunistajaid

 

 

Pühapäeval,19.augustil, andis president Toomas Hendrik Ilves Haapsalu kultuurikeskuses ligi sajale kauni kodu konkursi võitjale üle aukirjad ja korraldas neile kultuurikeskuse kohvikus vastuvõtu.

Kauni kodu konkursil autasustati 51 kodu üle Eesti. Kuigi kauneid kodusid on Eestis palju rohkem, pääses igast maakonnast ja neljast suuremast linnast auhinnatute sekka neli kodu, selgitas Eesti Kodukaunistamise Ühenduse eestseisuse esimees Arvi Altmäe. Kokku oli auhinnasaajaid aga 81, sest peale kodude oli tunnustatute seas veel kaks kortermaja, kolm omavalitsust, neli lasteaeda, kaks küla, neli ühiskondlikku hoonet jt.

Kuni kodu konkursi võitjad läksid presidendilt aukirja vastu võtma terve perega, nii et presidendi kätt said suruda ka päris väikesed poisid ja tüdrukud. Oma inimestele oli tulnud kaasa elama ka maavanemaid jt omakandi inimesi. Kaugemalt tuldi lausa bussidega ja kultuurimaja sai rahvast pilgeni täis.

„Suur tänu südamega tehtud töö eest,“ ütles president Ilves oma kõnes. Ta lisas, et kodukaunistamine on terve pere ja kogukonna ühistegevus.

„Kodu korda tehes olete korda teinud ka oma kodukoha,“ ütles president Ilves. „Korratuse vastu saame ise tehes, mitte teisi kritiseerides.“

President üles oma kõnes veel, et omavalitsused peaksid rohkem kuulda võtma oma inimeste soove ja arvamusi, et kodukoht oleks elamisväärne.

Külalisi tervitanud Haapsalu linnapea Urmas Sukles aga tunnistas siiralt, et kodu rajamine ja hoidmine on raske töö: „Tean, mida tähendab, kui muru on jälle kõrgeks kasvanud.“

Läänemaalt said presidendilt autasu Siim Saarevälja kodu Haapsalus, Piret ja Tarmo Veepalu Lihulast, Elje ja Olev Erit Tusarist Nõva vallas ja Imbi ning Kustav Vilba Virtsust. Loe edasi: President Ilves tänas Haapsalus kodukaunistajaid

Rukkimaarjapäev

11. augustil kl 11–17 tähistatakse Ülenurmel põllumajandusmuuseumis

rukkimaarjapäeva.

Laupäeval köidab Eesti suurim rukkikasvataja Hans Kruusamä­­gi ehk rukkikuningas Hans I põllumajandusmuuseumis rukkivihke ja teeb neist koos huvilistega rukkihakke.

«Rukis kasvas ilus, aga vihmad ja tuuled on vilja väga ära sasinud,» rääkis põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild, kes loodab rukkilõikuseks kuivemate päevade saabumist.

Rahvakalendri järgi pidi 15. augustiks, rukkimaarjapäevaks, olema heinategu lõppenud ja mõnel pool ka rukkilõikus. Usuti, et kui rukis külvata kolm päeva enne 15. augustit, ei võta külm orast ära. Loe edasi: Rukkimaarjapäev

Aespal valmib kogukonnatööna perepark

Kaua aega unnesuikunud suvilapiirkonna elu elanud Aespa on ellu ärganud – kohalike inimeste initsiatiivil on ühistööna valmimas peamiselt looduslikest materjalidest ehitatud mänguväljak-perepark.

„Mõtlesime, et kui me ise looduslikest vahenditest ehitame ja mänguväljaku ideele loominguliselt läheneme, siis see arendab ka laste fantaasiat rohkem. Sertifikaatidele vastavad euromänguväljakud ei ole eriti inspireerivad. Valmis atraktsioonid on ka väga kallid ja need ei sobikski meile siia metsa vahele,“ ütles MTÜ Aespa Kodu juhatuse liige Ragne Kõuts valmivat pereparki näidates. Inspiratsiooni loodusliku ja loova mänguväljaku jaoks sai ta Berliinis. „Käisin lapsega palju metsamänguväljakutel, kus oli tehtud olemasolevatest materjalidest igati vahvaid atraktsioone. Siis ma mõtlesingi, et miks meil ei võiks ka selline olla,“ rääkis ta.

Loe pikemalt 11. augusti Raplamaa Sõnumitest

Viljandimaa kogukonnapärl särab Kuhjavere külas

Regionaalminister surumas kätt Mukkide peretütrel Laglel. Foto: Peep Talimaa
Kolmapäeval toimus pidulik ja meeleolukas sündmus Suure-Jaani vallas Kuhjavere külas Tire talus, kus tunnustati Viljandimaa kogukonnapärliks kuulutatud perekond Mukki.

Konkursi kogukonnapärl Viljandimaal võitnud Perekond Mukk on eestvedajaks Kuhjavere külaelu mitmekülgsel edendamisel ja kogunud üle Eesti tuntust Kuhjavere teatrifestivali korraldamisega. Perenaine Urve ja peremees Romeo Mukk võtsid
koos laste ning lastelastega õnnitlusi vastu paljudelt külalistelt.

„Selle pere algatusel on kodukandis väga palju korda saadetud ja siinsesse arengusse panustatud. Nad on edendanud kultuurielu, propageeriud tervislikku ja ökoloogilist mõtteviisi,” ütles Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal, kes kiitis ka Romeo Mukki aktiivset osalemist Viljandimaa kodukandiliikumises.

Mukkide panust külaelu erksaks ja huvitavaks muutmisel esile tõstnud regionaalminister Siim Valmar Kiisler kinkis Urvele ja Romeole sepa meisterdatud tunnusmeene, milles peidus pärl. “Kuhjavere külavanem Romeo on ka meie vallavolikogu liige ja toob koduküla rõõmud ja mured aktiivselt kohalikku omavalitsusse,” lisas Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu.
Loe edasi: Viljandimaa kogukonnapärl särab Kuhjavere külas

Pärnumaal tunnustati Kadri-Aija ja Vahur Viigi perekonda

Pärnumaa kogukonna pärl 2012: Kadri-Aija ja Vahur Viigi pere. Foto: Külaliikumine Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Pärnumaal esile tõstetud Kadri-Aija ja Vahur Viigi perekonda Surju vallast Lähkma külast.

Kadri-Aija ja Vahur Viigi perekond pälvis tunnustuse tänu kogukonna hoolivale ja oskuslikule juhtimisele, loodushoidliku eluviisi edendamisele ning pärandkultuuri väärtustamisele. Pere, kus sirgunud neli last, oli Lähkma-Saunametsa külaseltsi loomise üks peamisi algatajaid ning külakeskuse rajamise eestvedajaid RMK endisesse metskonnamajja.

Vahur ja Kadri-Aija töötasid koos paljude teiste külaelanikega aastaid kohalikus Kilingi metskonnas, mis oli olnud külakeskuseks juba tsaariajast peale. Seoses RMK reformidega 2008. aastal see kaotati ning metskonna maja jäi tühjaks ning suurte metsade keskel elavad inimesed kohtusid üha harvemini. Perekond Viik oli peamine initsiaator, et taotleda metskonna hoone Surju vallale külaseltsi tarbeks. Sellest ajast peale on seltsis läbi viidud erinevaid projekte, suurim nendest oli maja renoveerimine. Loe edasi: Pärnumaal tunnustati Kadri-Aija ja Vahur Viigi perekonda

Valgamaal tunnustati Pille ja Indrek Valneri perekonda

Valgamaa kogukonna pärl 2012: Pille ja Indrek Valneri pere. Foto: Külaliikumine Kodukant
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Valgamaal esile tõstetud Pille ja Indrek Valneri perekonda Helme vallast Taagepera külast.

Pille ja Indrek Valneri perekond pälvis tunnustuse tänu panustamisele kogukonda ning koostöö hoogustamisele maakonna külade vahel. Taagepera küla, kus Pille ja Indek Valner koos oma kahe tütrega elavad, on üks aktiivsemaid maakonnas. Koos tehakse käsitööd ja korraldatakse spordiüritusi, koolitusi jm üritusi, mis sünnivad vabast tahtest ja erinevate projektide toel.

Perekond Valnerit võib pidada igati selle kogukonna hingeks, sest nad on käimalükkajaks paljudele vahvatele ettevõtmistele. Pereisa Indrek kuulub külaseltsi juhatusse, on aktiivne jahimees ja Valgamaa Kodukandi Ühenduse juhatuse liige, kus oma kindla sõna ja teoga aitab koostööd arendada kogu maakonna külade vahel.

Pereema Pille töötab raamatupidajana, tema kätte on usaldatud ka külaseltsi arvepidamine ja projektitaotluste kokkupanek. Tütred on kooli ja töö kõrvalt leidnud samuti aega nii kaasalöömiseks kui noorteprojektide algatamiseks. Koostegemise rõõmust annab tunnistust seegi, et mõlemad tüdrukud on isa eeskujul läbinud jahikoolituse. Perekond Valner hoiab üksteist, oma kodu, oma küla ning teeb kõik selleks, et elu väikeses maakohas oleks elamisväärne ja huvitav.

Rohkem infot aadressil www.kylaelu.ee.

Allikas: Külaliikumine Kodukant

Prandi küla vapustas presidenti

«Ma olen vapustatud, mida te olete siin teinud,» olid laupäeval Prandit külastanud presindent Toomas Hendrik Ilvese esimesed sõnad kohalikele.

Avatud külaväravate päeval Prandiga, Eestimaa 2011. aasta külaga tutvudes polnud Ilves kiitusega kitsi.
«Kogu riik võiks võtta Prandi küla oma eeskujuks. Aitäh, et olete seda teinud,» lausus ta seltsimajas Prandi elanike ja küla sõpradega kohtudes. Ilves ütles, et on isegi rääkinud – kui soovitakse midagi saavutada, siis ei tasu oodata, et keegi teine tuleb ja selle ära teeb, vaid peab ise tegutsema.
President tõi näite, et samamoodi nagu Prandi elanikud on oma küla elama pannud, sündis ka Eesti Vabariik. Inimesed otsustasid, et teeme ära, ja läksid vabatahtlikult sõtta.

Ilves selgitas, et mööda Eestit ringi sõites kuuleb ta kõige rohkem kurtmist selle üle, et noored lahkuvad maalt, kuid Prandis on leitud mingi uus mudel, kuidas noored pered linnadest külla tagasi saada. «Mis on teie trikk, et inimesed, kes elavad mujal, tulevad siia oma vaba aega veetma?» küsis ta

Taarapõllu on parim alternatiivtalu

Nädalavahetusel Jänedal toimunud Eesti talupäevadel tunnistati Võrumaa Taarapõllu talu parimaks alternatiivtaluks vabariigis. Tootmistalude arvestuses tuli kolmandaks Peede talu Võrumaalt.
Tiitli „Eesti parim talu 2012” pälvis Arvo Veidenbergi Paljumäe talu Viljandimaalt. Pajumäe talu tunnistati parimaks tootmistaluks, Taarapõllu sai parima alternatiivtalu tiitli. Loe edasi: Taarapõllu on parim alternatiivtalu

Erametsanduse aastakonverents “PUIT ENERGIAKS”

SA Erametsakeskus, Maamajanduse Infokeskus ja MTÜ Eesti Erametsaliit korraldavad 14. septembril 2012 rahvusvahelise konverentsi, mis käsitleb puidu kasvavat rolli energiamajanduses.

Konverents analüüsib, kuivõrd tasuv on puitu energia tootmiseks kasutada, millist kasu saab energiapuidust kohalik kogukond ning millised on erametsaomaniku võimalused puidust energia tootmisel. Saame teada, kas meie metsaressursid on selleks piisavad ja millised toetused aitaksid kaasa puidu paremale kasutamisele. Lisaks ettekannetele Eesti arengutest toovad külalis-esinejad värsket infot Euroopa uusimatest praktikatest.

Konverentsile on oodatud erametsaomanikud, metsaühistute esindajad, metsanduse konsulendid. Osalemine on TASUTA!

Konverentsile eelnevad kolme erineva rahvusvahelise metsanduse töögrupi seminarid ja õppereis.

14. septembril toimuvale konverentsile eelregistreerimine toimub Eesti Erametsakeskuse veebilehe kaudu www.eramets.ee/urituste-kalender

Toimumiskoht: Maamajanduse Infokeskus, Jäneda, Tapa vald, Lääne-Virumaa