Silt: maaelu

Võrumaal peetakse Eesti esimene karjaköögiseminar

Eestimaal on pererahvas ikka köögis väga olulisi asju arutanud ja ka otsustanud. Homme toimub Haanjamaal karjaköögiseminar, kuhu tuleb kohale ka põllumajandusminister. Seminari toimumiskohaks on päris ehtne karjaköök, sest veel on  neid loomadele ja teinekord perelegi toidu valmistamise kohti alles.

Kuna karjaköök on väike ja kõik seminaril osaleda soovijad ei saa seal olla, siis Võrumaa talupidajate liidu e-motion projekt teeb seminarist internetis ülekande (www.e-motion.ee).

Seminar saab teoks homme,  27. jaanuaril kell 18-20 Haanjamaal Kõomäe külas Saila ja Kalju karjalauda köögis. Peale põllumajandusministri osalevad Võru maavanem Andres Kõiv, Heiferi pered ja väiketalunikud.

Seminari teemad:

  • Karjaköök, kauaks veel?
  • Karjaköök läbi aegade Eestimaa talus.
  • Karjaköök kui pärandkultuuri nähtus ja turismiobjekt.
  • Karjaköök – tootmisüksus.

Kas loomapidamisel väiketalus, maakodus on tulevikku? Mis on selle hind? Millised
on regulatsioonid ja mis on ees ootamas? Kas võime rääkida ka elulaadi toetusest Euroopa
Liidus? Need on vaid mõned küsimused, millele otsitakse üheskoos vastust.

Lisainfo: Aigar Piho, Võrumaa taluliidu Heifer projektijuht, tel 5056293

Kuhu sul nii kiire on?

Grethe Rõõm,
lastekirjanik

Kuhu sa kiirustad? Sina jah, kes sa täna mulle poeuksel sülle jooksid nii, et ma oma turvahällis lapsega vaevu püsti jäin. Ning siis, küünarnukid puhvis nagu ärplejal kikkal, kitsast ukseaugust end sisse pressisid, et rutem poodi pääseda. Kauplus ei kao kuskile, kaupki ei saa letilt otsa, kui sa enne poodi sisenemist hoo maha võtad ja väljujad õue lased.

Või sina, kes sa autoga jäid küll vöötraja taha seisma, et memm, kes kepi toel vaevaliselt liikus, üle tee lasta. Ja siis töristasid memme sammude taktis signaali, nii et vanake iga törtsu juures võpatas. Ta püüdis ju niigi astuda nii käbedalt, kui vähegi suutis! Kuhu sa kiirustad?

Ja sina, kes sa last varrukast tirides raevukalt rühkisid läbi linna ja hangede. Välja tegemata oma lapse pisaratest ja vaiksest halinast: “Emme, ma ei jaksa nii ruttu!” Kuhu sa kiirustad? Loe edasi: Kuhu sul nii kiire on?

Põllupidajad ootavad tänasest pindalatoetuste laekumist

Alates 1. detsembrist laekub PRIA põllumeestest klientide kontodele ühtne pindalatoetus. Koos tänavuse põllumajanduskultuuride ja heinaseemne täiendava otsetoetusega ulatub pindalatoetuste summa 1,34 miljardi kroonini.

Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud nii toetusesaajate arv, kõigi toetuste ühikumäärad kui ka põllumaa pindala. Toetusesaajaid on üle 200 mullusest rohkem, põllumajanduslikus kasutuses oleva maa pindala ligi 16 000 ha suurem ning toetuste üldsumma 0,2 miljardi võrra tõusnud.

Pindalapõhiseid otsetoetusi makstakse põllumeestele selleks, et toetada põllumajandustootmise jätkamist ning osaliselt hüvitada kulutusi, mis tehtud maa harimiseks ja heas põllumajanduslikus korras pidamiseks.

Allikas: PRIA

Pahklas tuleb sotsiaalse talupidamise ümarlaud

Foto: Pahkla Camphilli küla
8. detsembril toimub Pahkla Camphilli külas sotsiaalse talupidamise ümarlaud. Ettevõtmise eestvedajaks on Eesti maaeluvõrgustik koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliiduga.

Sotsiaalne talupidamine on uuenduslik lähenemine, mis kätkeb endas kahte peamist mõistet: põllumajanduse mitmekesistamine ja kogukonnapõhine sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalne talupidamine võib hõlmata kõiki põllumajanduslikke tegevusi, nii taime- kui ka loomakasvatustegevusi koos sotsiaalteenustega näiteks taastusravi, sotsiaalne kaasamine, puuetega inimeste tööhõive jms.

Sotsiaalse talupidamise sihtrühm võib olla nii füüsilise kui ka vaimse puudega inimesed, narko- ja alkoholi taastusravi saajad, hüperaktiivsed lapsed, pikaajalised töötud (heitunud) jt. Peamiseks sotsiaalse talupidamise eeliseks eelnimetatud tegevustes on nende kaasamine põllumajanduslikku tegevusse, st töö taimede ja loomadega.

Pahkla Camphilli Küla rajati 1992.aastal intellektipuuetega noorte elu korraldamiseks. See on osa ülemaailmsest Camphilli liikumisest, mis sai alguse 1939.aastal Šotimaal Karl Königi (1902 – 1966) juhtimisel. Camphilli liikumise eesmärk on luua kogukondi, kus erivajadustega inimesed saavad elada, õppida ja töötada üheskoos teistega sotsiaalselt tervetes, vastastikusel lugupidamisel põhinevates suhetes.

Tänaseks on üle kogu maailma sadakond Camphilli keskust, kõik pühendunud tervisliku sotsiaalse elu korraldamisele kogukondades, mis hõlmavad lapsi, noorukeid, täiskasvanuid ja vanureid. Camphill on inspireeritud austria filosoofi ja haridustegelase Rudolf Steineri (1861-1925) kristlikest ideaalidest ja põhineb iga inimese vaimse ainukordsuse tunnustamisel, sõltumata tema puudest, usust, rahvusest või rassist.

Ümarlaua ajakava vaata siit ja Pahkla Camphilli küla kohta loe lähemalt siit.

Allikas: maainfo.ee, pahklack.org

Sirje Rump: tulin veoautoga Setomaale unistusi täitma

 

Keraamik Sirje Rump Uusvada külas. Foto: Ahto Raudoja

Selle tumeda juuksepahmakaga, pruunide ülisäravate silmadega naerusuise Uusvadasse elama tulnud keraamiku Sirje rõõmsameelsus võtab lihtsalt õhku ahmima – ta on endale Setomaale rajanud kodu, töökoha ja imedemaa, kus täituvad unistused.

Kust sa üldse pärit oled, Sirje?
Ma tulin Setomaale suure veoautoga Tartust. Ema poolt on mul suguselts Saverna kandist, isa poolt Tartust.
Elad praegu Setomaal Uusvada külas. Miks sa just sinna elama läksid?
Mul oli üks unistus – maale elama ja oma kunstiateljee-töökoda kodus. Ühel hetkel tundus, et nüüd on õige aeg. Alustasin majaotsinguid ikka Tartu ümber, aga ring läks järjest suuremaks ja rohkem lõuna poole, kuni aasta pärast leidsin ennast Uusvada külas. Sellele aitasid kaasa ka mu kallid sõbrad, kes Setomaalt pärit on. Muidugi ka aidauks ja suur vene ahi keset tuba, mis lausa kutsusid mind sinna majja elama.
Millist tähelepanu sa oma lähedastelt pälvisid, kui teatasid, et lähed nüüd Setomaale elama?
Mu isa lubas mulle kohe, et kui tüdinen sellest perifeeriast, siis üks maja on mul tsivilisatisoonis ootamas. See maja ootab ikka veel seal. Aga mu sõbrad kergitasid vuntsi, olid rõõmsad ja tervitasid mu ideed. Miks? Sest meil on siin väga lõbus, kui nad mulle külla tulevad. Avastame koos uusi paiku ja inimesi siin Setomaal.
Kuidas sind Setomaal vastu võeti?
Mul on siin ülitore naaber Ode, tema tutvustas mind külarahvale. Kõik on väga sõbralikud. Ode on mul nagu seletav sõnaraamat: kui ma millestki aru ei saa, siis koputan tema uksele ja ta tõlgib mulle, tulnukale. Loe edasi: Sirje Rump: tulin veoautoga Setomaale unistusi täitma

Tartus peetakse maaelu foorumit

Tartus Eesti Maaülikooli peahoone aulas peetakse täna Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) konverentsi “Maaelufoorum 2010”. Tänavune foorum on suunatud eelkõige maaettevõtjatele, kellel on huvi ja vajadus mitmekesistada oma põllumajanduslikku tootmist ning saada maaettevõtlusest suuremat tulu. Käsitletakse toiduainete väikekäitlemise ja turustamise küsimusi. Osalemine kõigile tasuta. Vaata ajakava siit.

Täna on Türil Eestimaa küla konverents

Täna kell 13-17 peetakse Türi kultuurimaja saalis (Hariduse tn 1) konverentsi “Eestimaa küla – elu ise või tagahoov?” Konverentsi korraldavad Eesti Külaliikumine Kodukant, koolituskeskus Pro Patria ja Euroopa parlamendi saadik Tunne Kelam koos Konrad Adenaueri fondiga.

Toimub avalik arutelu kohalikust mainekujundusest. Sõna võtavad Tunne Kelam, Helir-Valdor Seeder, Agu Uudelepp, Olev Kenk, Kaie Toobal, Ülle Välimäe. Päeva juhib Kaia Iva.

Täpsema kava leiab siit:

Eestimaa küla

Tartus tuleb maaelu mahedaks muutmise konverents

Eestimaa Rohelised ja Ökomessi toimkond korraldavad 26. novembril Tartu Näituste messikeskuses maaelu visioonikonverentsi „Maa mahedaks!”

.
Kuidas kindlustada toidujulgeolekut? Kuidas teha nii, et mahetootmine oleks kasulik nii suurtele kui ka väikestele tootjatele? Mida teha, et mahetoit muutuks meie laual igapäevaseks, eriti laste toidusedelis? 
Kolme aasta pärast ootavad Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat muutused. Kuidas saavutada, et uus poliitika oleks õiglasem ja keskkonnahoidlikum? Kuidas edendada põllumajandust loodussäästlikult?

Neile küsimustele püütaksegi konverentsil vastust leida.



Ettekannetele järgneb arutelu eesmärgiga jõuda konkreetsete ettepanekuteni
 põllumajanduspoliitika kujundamisel, seda nii Eesti kui ka ELi tasemel.



Kohvi-, tee- ja söögipauside ajal saab maitsta mahetooteid. 
Konverentsil osalemine on tasuta. Registreerimine 22. novembrini aadressil mahekonverents@erakond.ee, tel 5552 0646.



Lisainfo: Tartu Näituste kodulehelt www.tartunaitused.ee ja Eestimaa Roheliste kodulehelt www.erakond.ee.
 

„Ma tahaksin elada Aidensfieldis”

Kadri Koreinik,
külaelanik

Nii ütles mu 15-aastane tütar ükskord. Paraku meil, (väike)linnaga nabanööri pidi köidetud uusmaainimestel, napib aega (ja ausalt öeldes vahel ka tahtmist), et luua tihedam side ülejäänud, põlisema külarahvaga. Suhtleme põhiliselt siis, kui vaja on valla(valitsuse)le või infrastruktuuri pakkujale oma seisukohti selgitada. Jõulisemalt või arglikumalt.

Toidukraami toome linnast, pakendid viime linna tagasi. Linn hoiab ja harib me lapsed. Linn pakub leiba ja harvem ka meelelahutust. Naabritega kohtume parimal juhul kord nädalas. Suvel sagedamini, talvem harvem. Mitte igal õhtul nagu Gina ja Oscari pubis, kus kõik (või siiski filmi olulisemad karakterid?) pindi õlle taga kokku saavad.Meie kogukond on kuskil mujal, ilmselt virtuaalväljadel.

Loe edasi: „Ma tahaksin elada Aidensfieldis”

Üksi jäänud talud ja maata inimesed

Ingrid Vooglaid,
ökoküla idee eestvedaja

Otsisin hiljuti internetilistide kaudu Võrumaal või Põlvamaal üksi jäänud talu, mis vajab hoidjat. Sain kaheksa pakkumist üle Eesti inimestelt, kes olid huvitatud, et keegi nende maakodul elu sees hoiaks. Kuna ise igale poole ei jõua, kuulutasin, et inimesed, kes samuti soovivad maal elada, küsiksid infot vabade talude kohta. Huvilisi oli rohkem kui pakkumisi ja veel mitu inimest tundsid huvi, kas teistes piirkondades on midagi pakutud. Omale leidsin sobiva koha hoopis sõprade kaudu.

Paar aastat tagasi otsisin samamoodi talu, kus vajataks abilist-taluõpilast ja mind kutsuti nelja tallu, millest kahes veetsin kokku kuus kuud. Õppisin looma- ja aiapidamist, ilma elektrita elamist ja nautisin maaõhku. Tulevikus oma talu rajamiseks oli see hindamatu kogemus. Kõige tähtsam asi, mis ma seal õppisin, on, et alati leiab lahenduse, kui on tahtmist teha ja veidi loomingulist lähenemist. Maaelu teeb inimese leidlikuks. Muidugi teadsin seda varem ka aga nüüd on lisaks teadmisele ka kogemus. Sain kinnitust kitsepidamise soovile ja õppisin ennast paremini tundma.

Eestis on palju inimesi, kel ei ole kusagil oma porgandit kasvatada, lastele onni ehitada ega hommikutee kõrval maja taga sookurgi jälgida, kuigi väga tahaksid. Linnas kohtab aina sagedamini noori, kes soovivad elada maal, ise loodussõbralikult teha ja ehitada ja toitu mahedalt kasvatada, kuid maa ostmiseks ei ole raha ja pangalaenu ei soovita kaela võtta. On nii neid, kes soovivad elada üksikus talus kui ka neid, kes soovivad kolida mitme perega korraga ja rajada terve maheda eluviisiga küla. Samuti leidub linnas peresid, kes soovivad küll jätkuvalt linnas elada, kuid suved maal veeta ja ehk kellelegi talutöödes abiks olla. Päris paljudel linnaperedel ei ole enam maa-vanavanemaid, kelle juures lapsed käia saaksid. Loe edasi: Üksi jäänud talud ja maata inimesed

Olustveres otsitakse nädala pärast
Eesti konkurentsieeliseid

Tulevaks nädalavahetuseks, 25. septembriks oodatakse kõiki, kelle mõtted ja tegevus on seotud maa ja toidulauaga, Olustverre konverentsile „Eesti konkurentsieelised”.

Konverentsil vaetakse maaelu valupunkte ja otsitakse Eesti maamajanduse konkurentsieeliseid muu maailma ees.

Ettekannete sisuks on maa ja maaparandus, maa koormamine ja looduslik tasakaal, mesinikuamet kui üks tore eluviis, konkurentsivõimeline köögiviljakasvatus, rukis ja meie igapäevane leib.

Fookuses on veel mitu teemat: millises seisus on Eestis tõu- ja sordiaretus, kuidas edendada lihaveisekasvatust, kuidas jälgida maitsete muutumist ja võita uusi turge, mil moel valmistuda eelseisvaks tööjõukriisiks põllumajandussektoris.

Ettekandeid peavad oma ala asjatundjad ja konverentsil osalemine on kõigile huvilistele tasuta.

Vaata lisa!

Eesti Maarahva IV Kongressi juhatuse liikmete avaldus

Maarahva Kongress oli unikaalne Eesti maarahva omaalgatusel põhinev institutsioon, mille kutsus ellu ja mida korraldas maarahvas ise. Kongressi delegaadid olid valitud maainimeste esindusorganisatsioonide ja vallavolikogude poolt ning nad esindasid läbilõikena kogu Eesti maarahvast. Maarahva Kongress tegutses parteideülesena, tema eesmärgiks oli kujundada ühiskondlikku arvamust, juhtida tähelepanu maaelu probleemidele ja pakkuda ka lahendusi. Nelja eelneva kongressiga kinnistusid kindlad tavad ja reeglid, kongress kujunes maarahva omaalgatuse kaubamärgiks.

Meie, Maarahva IV Kongressil valitud juhatuse liikmed ei saa kuidagi leppida sellega, et Maarahva Kongressi on hakatud rakendama parteipoliitiliste eesmärkide vankri ette. Maarahva V Kongressi ei saa kokku kutsuda Eesti Keskerakond ega ka ükski teine erakond. Vaid maarahvas ise saab ja tohib oma esindusorganisatsioonide ja omavalitsuste kaudu Maarahva V Kongressi korraldada. Loe edasi: Eesti Maarahva IV Kongressi juhatuse liikmete avaldus