Lääne-Virumaal taaselustub külalaatade tava. Kohalikud laadad on muutunud kogukonna jaoks tähtsateks üritusteks ja koguvad tuntust ka väljaspool.
Viru-Nigula valla esindaja Ervin Lemberi sõnul pole Viru-Nigula laat üksnes ostmine ja müümine, vaid kogukonnale tähtis sündmus, millele lisavad värvi meelelahutuslikud etteasted ja konkursid. Mees selgitas, et laadal astuvad üles Viru-Nigula taidluskollektiivid, kes näitavad oma esinemislusti. “Toredaks tavaks on kujunenud õllepruulijate ja küpsetise valmistajate konkursid, kus alati jagub nii võistlejaid kui pealtvaatajaid. Laadaliste seas korraldatud küsitluse põhjal selgitatakse välja parim kaupmees, kelle kaup on atraktiivseim ja pakub suurimat ostuhuvi,” kõneles Lember. Viru-Nigula laat on suveüritus, mis on tuntud ka väljaspool koduvalla piire.
Ervin Lember lisas, et ümbruskonna väiketootjatele on laat soodne võimalus oma toodangu turustamiseks, sest suurtesse poekettidesse on väikeste kaubapartiidega raske pääseda.
Porkunis hakati laatu korraldama 2009. aastal, mil taasavati Porkuni rahvamaja. Selle perenaine Hiile Hiie rääkis, et laat toimub rahvamajaesisel platsil ning avatud on ka rahvamaja, et kaupmehed saaksid soovi korral oma kaupa siseruumides müüa. Põhiliselt on müügil talutoodang.
“Porkuni rahvamaja juures töötab käsitöö õpituba, mille juurde on koondunud kohalikud käsitöömeistrid. Porkuni laat on neile väljund oma loomingu müümiseks. Ja Porkuni käsitöömeistrite nägusate tööde vastu on laadal alati olnud ostuhuvi,” tutvustas Hiile Hiie. Rahvamaja perenaine lisas, et Porkuni laada üheks tavaks hakkab kujunema kauplemine vanavaraga. “Antiigihuvilisi jagub ja kindlasti annab pakutav vanavara külalaadale jumet juurde,” ütles Hiie.
Järgmisena tuleb Porkunis mardilaat. “Seal on müügil ümbruskonna talude aiasaadused ja muu toodang ning kindlasti pakuvad silmarõõmu ja tekitavad ostuhuvi kohalike käsitöömeistrite tööd,” sõnas Porkuni rahvamaja perenaine.
Venevere seltsielu eestvedaja Eerik Lumiste ütles, et külalaatasid on Venevere korraldanud juba neli aastat ja tavaliselt on laat toimunud maikuu lõpus.“Meie laat on selline tilluke, nii 10–20 müüjat, kuid ise oleme rahul. Eesmärk on vaikselt tegutseda ja oma inimestele võimalus anda,” rääkis Lumiste.
Ta lisas, et viimasel kahel aastal on laadalistele pakkunud muusikalist meelelahutust koduvalla mees Ants Habakuk Laekverest. “Tema paneb vahepeal lõõtsa mängima, vot siis tuleb selline hea laadatunne,” kiitis Lumiste. Venevere laadapäevadel on mõeldud ka väiksematele laadalistele. Nende tarvis on laadaplatsil lastebatuut ja võimalik on olnud teha näomaalinguid. “See on ka laadal oluline, kui saab kuulda laste naeru ja kilkeid,” arvas Eerik Lumiste.
Tamsalu vallas asuva Uudeküla kevad- ja suvelaadad on kasvanud üle-eestilisteks üritusteks, kus on kaupmehi Virust Võruni. Laadatava taaselustaja Katrin Uudeküll mainis, et seekordsele laadale, mis toimub juba homme, on registreerunud 70 kaupmeest.
Laat peetakse külaplatsil, kus müüakse ehedat talutoodangut ja käsitöömeistrite loomingut. “Talutoit ja aiasaadused, käsitöömeistrite rõõmsavärvilised kaltsuvaibad, vitspunutised, laastukorvid, käsitööehted, käsitööseebid, linased riided, põnevad kudumid ja heegeldatud esemed ootavad ostjaid,” tutvustas Katrin Uudeküll.
Uudeküla laadal saab ka oma käsitööoskust arendada – avatud on viltimise töötuba. Laste päralt on mänguväljak, suur külakiik, batuut ja karussell. Huvilistel on võimalik sõita hobusega. Katrin Uudeküll arvas, et külalaadal on tähtis roll ka kogukonna ühtekuuluvustunde tugevdamisel. “Ega laadale üksnes ostma ja müüma tulda. Külalaadal saavad tuttavad inimesed kokku, et juttu puhuda ja üksteisega külauudiseid jagada,” kõneles Katrin Uudeküll.