Ehalill Halliste tekstiilvaipade näitus Võrus

Võru linnagaleriis saab kuni kolmekuningapäevani näha Ehalill Halliste põnevat vaibanäitust „Etno & Retro“.

Kunstiteadlane Juta Kivimäe on Ehalill Halliste loomingu kohta kirjutanud järgmist: “Ehalill Halliste on jätkanud traditsioonilisest põimetehnikast lähtuva loominguga 1970. aastaist. Põhja-Eesti etnograafiliste lillkirjade interpreteerimise eest põimevaipades pälvis ta Eesti Kultuurkapitali regionaalpreemia “Raplamaa Kultuuripärl 2006”. Viimase kümnendi vaipades on domineerinud laenud Eesti rahvakunsti motiividest, ühendades virtuoosse euroopaliku gobelääntehnika Eesti rahvusliku traditsiooniga. Sel näitusel kasvab tema vaipade kujundlikkus välja Põhja-Eesti naiste tanude ja käiste lillkirjast. Akantuse- ja tulbimotiivid ilmusid Eesti rahvarõivastele 18. saj. barokiajastu kõrgmoest. Väikesed tikandimustrid on villastes põimevaipades kasvanud suurteks dekoratiivseteks kujunditeks. Nende tähendus on seega ühteaegu rahvuslik ja universaalne.“

Anne Untera saatesõna kataloogile “Hingega siin. Ehalill Halliste vaibad.” aastast 2008 iseloomustab Hallistet ning tema loomingut vägagi selgelt: „Ehalill Halliste vaibalooming jaguneb kolme etappi: geometrism, impressionistlik-sümbolistlik laad ja inspiratsioon Eesti rahvakunstist. Kolm loomingu etappi kasvavad üksteisest välja ja põimuvad üheks kordumatuks tervikuks. Igas etapis leidub kunstnikule mõttekaaslasi eeskujude ja kolleegide näol, kuid tema looming on unikaalne, sest ta on käinud üpris üksildast rada. Vaibakunst – see on mäng emotsioonide, värvide ja kujunditega, villase lõnga, lina, taku, puuvillaste ja siidniitidega. Vähe tõenäoline, et seda võiks Ehalill Halliste puhul elukutseks või harrastuseks nimetada – üle kolmekümne aasta kestnud mängust on saanud saatus.“

Näitused jäävad Võru Linnagaleriis avatuks kuni 7. jaanuarini 2011. Võru Linnagalerii on avatud esmaspäevast reedeni kell 12:00 – 18:30 ja Võru Kultuurimaja Kandle ürituste ajal. Näituste külastamine on tasuta.
Pühade ajal on galerii 24, 25, 26 ja 31.12.2010 ning 01, 02.01.2011 suletud.

Toila vald tõrjub Rootsi rauaotsijaid

Toila vallavolikogu vastas teist korda eitavalt Rootsi firma Geoforum Skandinavia Aktiebolag üldgeoloogilise uuringuloa taotlusele, mille eesmärk on otsida Toila, Jõhvi ja Vaivara vallas rauda ning sellega kaasnevaid maavarasid.

Eesti kaitseväe topograafia osakond avastas juba 1930. aastatel Jõhvi piirkonnas tugeva magnetanomaalia. Kaitseväelased oletasid ümbruskonnas rauamaagi olemasolu. Seejärel puuriti anomaalia piires kaks sügavat puurauku, vastavalt 505 ja 721 meetrit.

Maapinnast arvestades 240 meetri sügavusel avastati rauamaagi maardla, mida ka prooviti. Madalamas puuraugus ei läbitud täielikult maagikeha. Sügavamast puuraugust saadud andmestiku alusel on maagikeha kuni 400 meetrit paks, aga raua sisaldus maagis on võrdlemisi madal – vaid 25–34 protsenti. Sinnapaika see jäi, sest maailmas oli teada palju paremaid rauamaagimaardlaid. Sama maardlat uuriti ka Nõukogude ajal.

Kuigi kõik vahepealsete aastate uuringute tulemused pole säilinud, on kuni viimase ajani valitsenud üksmeel, et Jõhvi all on küll palju rauamaaki, ent see on liiga sügaval ja mujalt saab sama kraami palju odavamalt kätte. Sisuliselt paneks Rootsi firma paljutõotavale leiukohale käe peale – kui toorainehinnad kunagi tõusma peaksid, siis saavad nad Ida-Virumaal enne teisi kaevandama hakata. Sõltub see kõik aga sellest, kas raua-, vase- ja tsingimaagi hinnad tõusevad maailmaturul piisavalt kõrgele või mitte.

Jõhvi rauamaardla on metallimaardlatest Eestis kõige paljutõotavam. Kesk-Eestis Võhma kandis on tulnud ka mitmeti tõlgendatavaid andmeid plii ja tsingi varude kohta, ent nende puhul on uuringud poolikuks jäänud.

Tartu tantsuklubis soovilood

22. detsembril kell 20 toimub Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu) järjekordne tantsuklubi – seekord siis soovilugude tantsuklubi. Tantsuks mängivad Tartu ja Tartumaa rahvamuusikud. Kõlavad kohalolevate rahvamuusikute soovilood ja tantsijate lemmiktantsud.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Palutakse enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 25 krooni. Osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tähetorn tähistab taasavamist valgusetendusega

200 aasta eest 22. detsembril andis ehitaja vastvalminud tähetorni üle tellijale Tartu ülikoolile. Tänavu samal kuupäeval korratakse sümboolselt 1810. aastal toimunut – ehitusfirma Tartu Ehitus annab ülikoolile üle restaureeritud tähetorni. Restaureerimistöid ja tähetorni muuseumiks seadmist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kell 17-18 esitletakse tähetorni projektiga seotud kutsutud isikutele ja ajakirjanikele. Kell 19-22 on tähetorni uksed avatud kõigile huvilistele. Selge ilma korral toimub pärast poolteist aastat kestnud pausi tähetorni avalik vaatlusõhtu.

Eesti Post annab 22. detsembril tähetorni 200. aastapäeva auks välja tervikasja, spetsiaalse kujundusega pealetrükitud maksetähisega postkaardi. Seda on võimalik soetada ja esimese päeva tembeldada päeval kl 11-16 postimuuseumis (Rüütli 15) ja õhtul ürituse ajal tähetornis. Loe edasi: Tähetorn tähistab taasavamist valgusetendusega

Toidupanga laienemist toetavad sajad Eesti ettevõtted

Tänaseks on sajad ettevõtted Eestis Toidupanga laienemisele oma töötajaskonnaga õla alla pannud, kogudes münte Toidupanga toetuseks. Teiste seas löövad kaasa Eesti Energia, Skype, EMT, mitmed riigiasutused ja ka Riigikogu. Avalikke annetuskohti on tänaseks üle Eesti rohkem kui 800 ning müntide kogumine Toidupanga laienemise toetuseks kestab kuni 2011 jaanuari lõpuni.

Toidupanga mündikampaania koordinaatori Kaia-Kaire Hundi sõnul on kõik mündikogumisega ühinenud ettevõtted osalised üle-eestilise toiduabivõrgustiku ülesehitamisel: „Tänaseks on heade inimeste eestvedamisel toiduabi korraldamist alustatud juba seitsmes erinevas linnas ja praegu on kriitilise tähtsusega see, et saaksime nende tegusate inimeste head algatust vajalike vahenditega toetada – aidata neid laoruumide, laomööbli soetamisel ning transpordi korraldamisel. Iga annetatud purgitäis münte aitab siin kaasa.“

Praeguseks on Toidupanga mündikampaania kontole laekunud 145 annetust kogusummas 69 176 krooni. Laekunud annetuste seisu saab jälgida ka Toidupanga kodulehel.
Loe edasi: Toidupanga laienemist toetavad sajad Eesti ettevõtted

Vana-Kuuste lasteaialapsed kolisid oma majja

Möödunud nädalal alustas uutes ruumides tööd Vana-Kuuste piirkonna mudilaste päevakodu, kirjutab Kambja valla veebileht Koduvald.

Kui seni suutis Kuuste kooli lasteaiarühm pakkuda hoolitsust vaid paarikümnele lapsele, siis uutesse ruumidesse mahuvad lahedasti kõik 36 last, kelle vanemad on sooviavalduse kirjutanud, ja mõni vaba koht jääb veel varukski.

Kuuste kool asub kunagises mõisahoones, mistõttu tuli uue majatiiva projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda muinsuskaitsenõuetest. Kummagi lasteraiarühma käsutuses on nüüd oma mängu-, magamis-, riietus- ja tualettruumid, toidunõude pesemise ruum, rõivaste kuivatamise ruum ja koristusinventari panipaik.

Mudilaste päevahoiuks püstitatud maja lahendab lasteaiakohtade vähesuse probleemi Vana-Kuuste piirkonnas.
 
Ettevõtmist toetas Euroopa Liit Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel summaga 4 866 401 krooni. Kambja valla oma osa oli 1 075 876 kr.

Lõbusad jõulud kilplaste juures

23. detsembril kell 12 lähevad lahti lõbusad jõulud kilplaste juures Kareda vallas Müüsleris. Kilplala töötubades saab oma kätega kinke valmistada. Juhendajate näpunäidete järgi tehakse ürdiseepi, maalitakse portselannõusid, meisterdatakse postkaarte ja väikseid päkapikke jne.

Suveniiripoest on võimalik osta valmis kingitusi. Leivaküpsetamise töötoas saab teha erikujulisi piparkooke, leivakesi ja muid küpsetisi. Pakutakse vaarikavarreteed.

Päeva jooksul saab kuulda, millega on kilplased aasta jooksul tegelnud. On võimalik osaleda meeskonnamängudes ja mitmesugustel võistlustel. Lauldakse jõululaule ja oodatakse ka jõuluvana kingitusi jagama. Päev lõpetatakse pargis püstkojas lõkketule ääres.

Paadla kandi rahvas sai oma seltsimaja

Saaremaal on viimastel aastatel ridamisi seltsimaju avatud; laupäeval oli kord Paadla kandi seltsi käes, kes sai endale remonditud ruumid Kõrkkülas, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

PRIA toetuse abil on esialgu korda tehtud kunagise Kärla kolhoosi Paadla osakonna kontori- ja sööklahoone sööklaruum ja üks väiksem ruum, kuhu kavandatakse mängude tuba. Kui leitakse rahastusvõimalused, tehakse korda ka köök. 



Pääväpüürüse pidämine täämbä Kaudimäel

Kaudimägi Haanimaal. Foto: erakogu
Sedäkõrda um trehvänü täüskuu ku pääväpüürüse pidämine ütesama päävä pääle (21.12.2010).

Pääväl um väega rassõ aig – tiiä-äi kas nakkaski inämp korgõmpast käümä. Tuuperäst um vaia Päivä avita. Ku õdagu pääväsadamisest nika ku hummogu päävänõsõnguni kimmäs tuli ülevähn hoita siss tuuga annami rassõl aol Pääväle väke.

Ku paari päävä peräst Päiv joba niipallo aiksamppa nõsõs, et kikas tuu ao seehn üte sammu jõud astu, siss um tuu tulõhoitmise tüü as´a ette lännü ni algaski vahtsõnõ valgusõ aostaig.

Haanimaal Kaudimäel saa olõma pääväpüürüse pidämise teedäandmise tuli keskpääväst, Päävä avitamine pääväsadamisest. Õdaku jõudõhn (18.00) pääväkohatsit synavõttõ pudrosüümise mano. Puultõist tunni päält süäüüd Talvõ vastavõtmine. Hummoku myni minot inne ütsät Päävä terehtämine.

Loe edasi: Pääväpüürüse pidämine täämbä Kaudimäel

Turgu rikastab kodumaine müsli

Kaks Saaremaa päritolu tudengist ettevõtjat käivitasid kvaliteetse kodumaise müsli tootmise ja kavatsevad pakkuda oma toodangut edaspidi ka teistesse Balti riikidesse, kirjutab Saarte Hääl.

Tartu ülikoolis õppiv Silver Saaremäel (21) ja Tallinna tehnikaülikoolis tudeeriv Kristen Kannik (22) on asutanud ettevõtte nimega Budget, mis toodab eestimaist müslit.

Mõtte müslit tootma asuda said noored ettevõtjad sellest, et Eestis ei ole suuri müslitootjad, välismaise toodangu kvaliteet jätab aga soovida.

Budgeti müslide valikus on praegu neli varianti: Eesti müsli, puuviljamüsli, pähklimüsli ja tudengimüsli. Enamjaolt on müslides kasutatud kodumaist toorainet. „Päris kõik ei saa olla kodumaine, sest pähklid on ikkagi mujalt, aga marjad oleme üritanud eestimaised hoida ja järgmine aasta üritame veelgi paremini teha, kuivatades mitmeid asju ise,” lubas Kannik.

Oma koduleheküljel www.mysli.ee pakub firma edaspidi ka võimalust kombineerida igaühel just selline müsli, nagu hing ihkab. Veebipood avatakse alates 1. jaanuarist.

Saaremaal on kodumaine müsli müügil juba mitmes Kuressaare poes, aga ka Orissaares, Liival, samuti suuremates STÜ poodides.

Pöide valda tahetakse atraktiivsemaks teha

Pöide kiriku torni kavandatakse muuseumi, kus saab tutvustada Pöide kiriku ja koguduse ajalugu, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Pöide vald, EELK Pöide Maarja kogudus ja EELK konsistooriumi tahavad lähiaastatel taotleda abiraha, et renoveerida ja arendada Pöide kirikut.

Peale selle soovib Pöide vald koostöös kohalike turismiettevõtete ja käsitöölistega kirikukompleksi juures paiknevast vankrikuurist välja arendada hoone, kus asuksid i-punkt ja tualetid ning müüdaks kohalikku käsitööd.

EELK Pöide Maarja koguduse prioriteet on pastoraadihoone katuse vahetus ja siseruumide remontimine.

Pöide vald tahab üldse turismi hoogustada. Selleks soovitakse tammilt mahasõidul vasakule jäävasse parklasse Saaremaa kaardi kõrvale paigaldada välikaart Pöide valla vaatamisväärsustega.

Koostöös Saaremaa turismiettevõtetega soovitakse välja töötada turismimarsruudid, mis hõlmavad Pöide kirikut ja teisi Pöide valla huviväärsusi.

Seminaril vaetakse maaelamute sisekliimat

29. detsembril korraldab MTÜ Vanaajamaja koostöös Tallinna tehnikaülikooliga Moostes Eesti fototurismi keskuses seminari “Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst”.

Seminaril tutvustatakse 2010. aastal tehtud tööd, mille käigus uuriti aasta ringi kasutatavate, periooditi kasutatavate-köetavate ja kütmata maaelamute sisekliimat ning energiakulu, et saaks vanade maamajade taastamiseks välja pakkuda lahendusi, mis oleksid energiasäästlikud, pikendaksid hoone kasutusiga ja tagaksid parema sisekliima, kuid ei rikuks miljööd.

Seminarile saab registreeruda kuni 27.detsembrini Vanaajamaja kodulehel www.vanaajamaja.ee.

Haanja vald sai raha joogiveetorustiku kordategemiseks

Haanja vald sai Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) 1,6 miljonit krooni, et rekonstrueerida Haanja küla joogiveetorustik.
Haanja valla enda osa projektis on 0,4 miljonit krooni. Ehitustööd on kavandatud 2011.-2012. aastaks.

Varem on KIK eraldanud 2,75 miljonit krooni Haanja küla reoveetorustiku rekonstrueerimiseks. Selleks tööks on korraldatud riigihange. Tööd on kavandatud samuti tulevaks ja ületulevaks aastaks.

Järgmisel aastal plaanib Haanja vallavalitsus esitada KIKile rahataotluse, et renoveerida Ruusmäe küla vee- ja heitveetorustik.

Esimene kaerajaaniaasta on kokku võetud

Eesti tuntuim rahvatants kaerajaan on teel Euroopasse ja laia maailma ning kaerajaani kampaania edendajad ja tagantlükkajad on hakkama saanud millegi enneolematuga. 5. detsembrist 2009 kuni 5. detsembrini 2010 on kaerajaani tantsinud ligi 50 000 inimest 24 maailma riigis.

Foto: EPL

See teeb juba praegu kampaaniast „Kaerajaan Euroopasse“ Eesti rahvatantsu ajaloo kõigi aegade kõige suurema ettevõtmise. Ent tegevus jätkub Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna aasta 2011 lõpuni.

Nii õhutame teid kõiki jätkuvalt kaerajaani kõikjal laias maailmas tantsima, kaerajaani loominguliselt töötlema ja sellest ikka teatama lootuses, et aasta pärast oleks tantsinuid ligi 100 000.

Kaunist ja head uut kaerajaani aastat soovides:

• Astrid Väizene – 601 5641, errs@errs.ee ERRSi kaerajaani projektijuht,
• Kadri Valner – kadri@errs.ee, kaerajaaninute üle arve pidaja,
• Rein Sikk – 5012487 – rein.sikk@eesti.ee, õhutaja ja kihutaja,
• Tiina Oviir – tiina@oviir.com – kaerajaani edendaja ingliskeelses maailmas; USA, Seattle

Neile, kes viitsivad pikemalt edasi lugeda, järgneb nüüd esimese kaerajaani aasta detailsem kokkuvõte. Loe edasi: Esimene kaerajaaniaasta on kokku võetud

Lossiküla saab uue veepuhastusjaama

Lossikülas valmib veel sellel aastal uus veepuhastusjaam, antakse teada Sangaste valla kodulehel.

Ehitustööd maksavad ligi 500 000 krooni, sellest ligi 385 000 krooni tuleb Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.

Tööde käigus on paigaldatud puurkaevu uus süvaveepump, on uuendatud veetorustik.
Peale selle on ehitatud ruum veepuhastusseadmete jaoks Sangaste lossi katlamajas.
Uutes seadmetes ei kasutata vee puhastamisel kemikaale, seetõttu on veepuhastus tunduvalt odavam ja keskkonnahoidlikum.

„Esimene veeproov on olnud positiivne: vesi vastab kehtivatele joogivee normidele, raua hulk vees on vähenenud isegi 21 korda,” kommenteeris Sangaste abivallavanem Priit Areng.

Soomaa sõprade selts õpetab lootsikut looma

Soomaa sõprade seltsi eestvõttel on välja antud trükis „Lootsiku loomine”, milles Olja Kortsu joonistuste ja Hans Väre teksti kaudu saab lugeja teada haabjameister Aadu ja tema pojapoja Johannese loo, kirjutab ajaleht Sakala.

Kõige paremini sobib 22leheküljeline lugemispala lastele, kuid ilmselt on huvitav ka täiskasvanutele.

Raamat kõneleb sellest, kuidas Soomaal elav haabjameister Aadu teeb koos lapselapse Johannesega valmis ühepuulootsiku. „Lootsik on väga tugev Soomaa kultuuripärandi element ja selle tegemiseks kasutatakse täiesti omamoodi tehnoloogiat,” ütles Soomaa sõprade seltsi liige Tiina Korts.

„Minu silmis on Soomaa olnud Eestimaa ürgsuse sümbol, lootsik on aga olnud omakorda Soomaa sümbol,” kommenteeris jutustuse autor Hans Väre. Ta lisas, et ainult selle raamatu põhjal ei suuda ilmselt keegi haabjat valmis teha, või mine tea – mõni meistrimees võib ju proovida.

Raamatut „Lootsiku loomine” jagatakse tasuta Soomaa külastuskeskuses, Riigimetsa Majandamise Keskuse infopunktides ja Viljandi turismiinfokeskuses.

Otepääst saab täna öösel talvepealinn


22. detsembril kell 01.38 algavat talve tervitatakse Otepääl tuusahüpetega Tehvandi suusahüppemäelt. Otepää saab talvepealinna tiitli 14. korda.

Talvepealinna pidustused algavad täna, 21. detsembri hommikul traditsioonilise jõuluturuga Otepää kultuurikeskuse pargis. Sellel aastal jätkub põnevust just pisiperele: lapsi sõidutavad kelgukoerad – Alaska malamuudid. Kell 11 toimub Otepää noortekeskuse jõuluetendus kõige pisematele. Kell 17 näeb Otepää kultuurikeskuses Otepää gümnaasiumi ja Otepää rahvateatri 
esituses etendust „Saabastega kass”.



Talvepealinna ürituste avalöök toimub aga 22. detsembri varahommikul. Tulegalerii viib otse Tehvandi hüppemäele, kus kell 00.30 algavad talve vastuvõtule pühendatud öised suusahüppevõistlused.

Võistlusi kommenteerib Heiko Heitur. Publikut lõbustavad Maris Kajari spordiklubist Sparta, näitleja Veikko Täär ja Otepää linetantsutrupp. Kell 01.38 toob talvepealinna lipu suusahüppaja Jaan Jüris. Sügispealinn Narva annab valitsemissaua üle Otepääle.


Talve võtavad vastu Eesti Suusaliit, spordiklubi Sparta, Tehvandi spordikeskus, raadio Sky Plus, Arnika ja Otepää vallavalitsus.


Talvepealinna tiitlit kannab Otepää kuni kevadise pööripäevani, mil valitsemisõigustesse astub kevadpealinn Türi.

Talvepealinna ürituste täpsem kava on Otepää valla kodulehel www.otepaa.ee. 


Täna kuulutatakse Eestis välja jahirahu

Eesti Jahimeeste Seltsi pidulik jahirahu kombetalitus toimub täna, 21. detsembril kell 17 Jäneda Linnamäel.

Jahirahu aegu käib jahimees metsas vaid söödasõimede juures loomadele toitu viimas ja lumel olevaid värskeid jälgi uudistamas.

Kellel on sel rahuajal kergem hingata? Suurulukitest hundil, karul, ilvesel, metsseal, punahirvel, põdral, metskitsel. 
Peale nende on kütitavate nimistus veel rebane, kährikkoer, mink, tuhkur, metsnugis, kivinugis, mäger, kobras, ondatra, halljänes, valgejänes ja hulk tiivulisi.

RMK viib metsa omale sobivat kuusepuud otsima

Kui soovid metsast jõulupuud, aga ei tea, kust seda tohib võtta, siis oled oodatud riigimetsa juhendatud kuuseretkele.

Kuuseretked toimuvad veel täna ja homme, 21. ja 22. detsembril ning selleks tuleb registreeruda.

Kuuseretkele minejad saavad kokku RMK looduskeskuses, loodusmajas või kontoris. Enne metsaminekut juuakse tassike teed ja tutvutakse kuusepuuga lähemalt: kuidas ja kus ta kasvab, kuidas tema vanust määrata ning kes elutsevad kuusepuu peal või all.

Seejärel suundutakse koos juhendajaga metsa, kus igaüks saab valida omale meeldiva kuusepuu. Pakendamiseks pakutakse kuusevõrku. Iga kuuseostja saab looduskeskusest kaasa sertifikaadi, mis tõendab tema kuuse ehtsat päritolu.

Ära unusta metsa tulles võtta kaasa oma saagi! Kuna sobivad kuuskede kasvupaigad asuvad RMK loodusmajadest eemal, on vajalik ka sõiduk, millega metsa sõita ning kuusk hiljem ära viia.

Kuuseretk koos tutvustava programmiga ning metsaskäiguga kestab kokku umbes kaks tundi.

Rohkem infot ja registreerimine: http://yritused.rmk.ee/kuuseretk/juhendatud-kuuseretked

Ka Läänemaal on nüüd oma valgustatud suusarada

Alates eilsest, 20. detsembrist on kõigil huvilistel võimalus proovida suuski Palivere ligi 3 km pikkusel valgustatud rajal, teatab Läänemaa infoportaal.

Palivere turismi- ja tervisespordi-keskusel on valminud ka oma veebileht, kust leiab täpsema rajainfo.

Valgustatud suusaraja valmimisele aitasid kaasa SA Eesti Terviserajad, kultuuriministeerium ja Taebla vald.

Läänemaa sai oma valgustatud suusaraja viimase maakonnana Eestis. Suusarada avatakse ametlikult 2. jaanuaril 2011. aastal.

Rohkem infot: http://paliverekeskus.eu/uudised


Valga maavalitsus ja Valgamaa omavalitsuste liit ootavad ettepanekuid maakonna teenetemärkide väljaandmiseks

Valga maavalitsus ja Valgamaa omavalitsuste liit ootavad taotlusi maakonna teenetemärkide väljaandmiseks 14. veebruariks 2011. Teenetemärgid antakse kätte 22. veebruaril Valga kultuuri- ja huvialakeskuses toimuval iseseisvuspäeva kontsertaktusel.

Valgamaa vapimärk on maakonna kõrgeim autasu, mis antakse elutöö eest neile, kes oma töö ja tegevusega on kaasa aidanud Valgamaa arengule. Valgamaa teenetemärk on mõeldud kodanikele, kes on paistnud silma märkimisväärse, maakonna jaoks olulise saavutusega.

Vapimärgi ja teenetemärgiga kaasneb rahaline preemia, mis sellel aastal on vapimärgi puhul 10 000 krooni ja teenetemärgi puhul 5000 krooni.

Teenetemärkide andmise taotlusi on õigus esitada Valga maakonna valla- ja linnavalitsustel ja volikogudel, Valgamaal tegutsevatel juriidilistel isikutel, erakondadel, liitudel, ühingutel, seltsidel, klubidel ja eraisikutel.

Valgamaa vapi- ja teenetemärgi kavandite autor on heraldikaekspert Priit Herodes, metallitööd on teinud OÜ Sporrong Eesti.

Taotlused palutakse esitada kirjalikult või elektrooniliselt Valga maavalitsusse (Kesk 12, 68203 Valga, e-post: info@valgamv.ee) hiljemalt 14. veebruariks 2011.

Taotluse vorm, samuti lisainfo teenetemärkide kohta on Valga maavalitsuse kodulehel.

Emumäge tutvustab uus koduleht

Valminud on Emumäe piirkonna koduleht, kust leiab teavet Emumäe ja teiste piirkonna vaa­tamisväärsuste, samuti ümberkaudsete külade kohta. Samuti saab huviline lugeda legende ja muistendeid.

Eelkõige on aadressil http://emumagi.onepagefree.com asuv veebileht mõeldud siiski kohalikele inimestele, sest edastatakse külauudiseid ja antakse teada tegemistest-üritustest.