Külauudised

Parim ajalooraamat valmis 12 aastaga

Laupäeval Pärnus välja kuulutatud 2010. aasta parima Eesti ajalooraamatu tiitli võitis Mart Kalmu koostatud „Eesti kunsti ajalugu. 5. osa.1900–1940”. Raamatu koostamine algas juba 1998. aastal ning tegu on esimese kunstiajaloost rääkiva teosega, mis pälvis selle auhinna.

Žürii esimehe Inna Jürjo sõnul olid peaaegu samaväärsed veel kaks teost: „Sõja ja rahu vahel” (II köide); „Esimene punane aasta: okupeeritud Eesti julgeolekupoliitiline olukord sõja alguseni” (peatoimetaja Enn Tarvel,teise köite toimetaja Meelis Maripuu) ja Tiina-Mall Kreemi doktoritöö „Viisipäraselt ehitatud: luterlik kirikuehitus, -arhitektuur ja -kunst Eestis Aleksander II ajal (1855-1881)”.

Preemiat vastu võttes ütles võiduteose koostaja Mart Kalm, et polnud ise piisavalt järjekindel, nõudmaks autoritelt nende osi kokkulepitud tähtajaks, mistõttu venis Eesti kunsti 1900.–1940. aastate kokkuvõtte koostamine üle kümne aasta pikaks. Samas oli Kalm tunnustuse üle rõõmus, sest kunstiajalootöid pole varem Eesti ajalookirjanduse preemiavääriliseks peetud.

Pärnu muuseumis ehk ajaloolises Ülejõe koolimaja klassitoas alanud auhinnatseremooniale lisas meeleolu kokkuvõtete tegemine Johann Voldemar Jannseni töötoas, kus koostati maarahvast esmakordselt Eesti rahvana kõnetav Perno Postimehe juhtkiri.

Ajalookirjanduse aastapreemia väljaandmise algatajad 1995. aastal olid ajalooarhiiv ja ajalooinstituut. Praeguseks on preemia väljaandmiseks koondunud juba suurem hulk Eesti mäluasutusi.

Aldur Vunk, Pärnu muuseumi direktor

Seto talumuuseum tegi uuendusi

Seto talumuuseum on saanud juurde olulisi täiendusi.

Projektide käigus paigaldati parklasse teabeviidad ja infotorn, hoonetele tutvustavad sildid. Lisaks täiendati muuseumi ekspositsiooni elumaja põrandaaluse ehk moosikeldriga. See avati külastajatele 14. mail toimunud muuseumiööl.

Valmistati aida lakka viiv trepp, mille tulemusena laienes ekspositsioonipind, ning elumajas asuv käsitööpood sai müügileti ja kapid. Muuseumi peavärav värviti säravate seto värvidega.

Rehe otsa ehitati esinemisplats, kus kollektiivid saavad esineda nii muuseumikülastajatele kui ka kohalikule rahvale. Esinemisplats avati 16. mail muuseumiühingu kokkutulekul.

Lisainfo: www.setomaa.ee.

Putukapüüdja aitab suve valutumalt üle elada

Aiasalong Homeyard on toonud turule Eestis uudse sääse- ja parmupüüdja Predator, mis meelitab inimese hingeõhku, nahaeritisi ja kehakiirgust imiteerides sääsed ligi ning püüab kleeppaberile või püünisvõrku, kus need mõne tunni jooksul surevad.

Eesmärk on sigimiseks verd vajavate emasputukate hävitamine ja putukapopulatsiooni kasvu peatamine. Predator on juhtmevaba masin. Teda on lihtne käivitada ja hooldada. Kütteelement kasutab tavalist grillgaasi (propaan). Predator püüab kõiki verd otsivaid putukaid, nende seas ka parmusid.

Homeyardi esindajate sõnul vähendab Predator putukate arvukust paari nädalaga ning hoiab kogu edaspidise suve kontrolli all. Putukapüüdja tegevusraadius on kuni 5000 ruutmeetrit.

Rohkem infot: www.homeyard.ee

Ruhnul on oma veebileht

Ruhnulane Reigo Jõe asutas uue interneti kodulehe www.ruhnu.eu, et tutvustada ja väärtustada saart keskkonnateadliku, tulevikku vaatava ning avatud tegevuse kaudu, tuues esile Ruhnu jaoks olulised kultuurilised ja looduslikud detailid, kirjutab ajaleht Meie Maa.

„Võiks edasi areneda ja tulevikku vaadata, aga mitte olla eilses päevas kinni,” põhjendas Jõe, kes lehekülje koos Ruhnu IT-spetsialisti Aksel Meolaga kokku pani.

Edaspidi hakkavad Ruhnu.eu-d täiendama ka Ruhnu kogukonna liikmed. Sidudes kodulehe veebikeskkonnaga erinevaid rakendusi, plaanivad lehekülje koostajad uusi ajakohaseid teenuseid Ruhnu saare ajaloo, kultuuripärandi ja kauni loodusmaastiku interaktiivseks tutvustamiseks.

Reigo sõnul jäävad nii valla koduleht kui ka Ruhnu blogi alles ning uus koduleht neid asendama ei hakka. „Uus lehekülg on mõeldud neile, kes tahavad Ruhnut külastada ja saare kohta infot saada,” lausus Reigo.

Lisaks annab Ruhnu.eu ülevaate Ruhnus toimuvatest huvitavatest sündmustest ja teistest võimalustest saarel aega veeta.

Oma Maitse valib leivapäeval parima koduleiva

Oma Maitse leivapäev toimub 21. mail kella 11–15 Tallinnas Sadama turul.

Toidust ja tervisest huvitatud eestlase laual näeb sageli kodus küpsetatud leiba. Rukki- või täisterajahust, seemnete, peekoni või sinihallitusjuustuga, mee või rukkilinnaseekstraktiga leib – igal koduleiva küpsetajal on välja timmitud oma retsept ja maitsekooslus.

Leivapäevale ongi oodatud kõik inimesed, kes küpsetavad kodus leiba ja tahavad oma kogemusi ja väärt nippe, ent ka juuretist jagada nendega, kes pole julgenud veel leivategu ette võtta.

Kavas on parima koduleiva konkurss, kuhu on praeguseks registreerunud 15 naist. Võiduleiva saavad degusteerimisel valida kõik külastajad. Igal täistunnil toimub leivaküpsetamise õpituba Oma Maitse retseptitoimetaja Kaie Mei, Põhjaka mõisa koka Joel Kannimäe ja Haldjaleiva omaniku Annely Maksani juhtimisel.

Huvilistel on võimalik jälgida, milline on leiva teekond juuretise valmistamisest kuni küpsetamiseni. Müügil kõik leivaküpsetamiseks vajalik alates jahudest ja seemnetest kuni leivavormideni, lisaks soolane ja magus leivakõrvaseks.

Oma Maitse on suurim eestikeelne toiduajakiri ja ilmub alates 2005. aastast. Sadama turg on uus toidu- ja käsitööturg Tallinna kesklinnas.

Sindis võisteldakse Aleksander Kase mälestuseks

Laupäeval, 21 . mail leiavad Sindi seltsimajas aset XXII Aleksander Kase mälestusvõistlused tõstmises.

Võistlusi korraldab Sindi spordiklubi Kalju, mille üks asutaja oli Aleksander Kask. Mälestusvõistluste üks peaorganiseerijaid on Aleksander Kase poeg, tõstetreener Juhannes Kask.

Sel aastal on võistlustele oodata paarikümmend tõstesportlast üle Eesti. Aleksander Kase
mälestusvõistlusi tõstmises korraldatakse Sindis 2000. aastast.

Viktor Kaarneem,
Sindi linnavalitsuse teabespetsialist

Avatakse umbrohu ja salati meistriklass

Võrumaa kutsehariduskeskus koostöös Uma Meki meeskonnaga kutsub rohelisse õpituppa kõiki turismiettevõtjaid ja teisi huvilisi, kes tahavad looduses leiduvate ja aias kasvavate taimede kasutamise kohta rohkem teada saada.

Umbrohu meistriklass toimub Irje Karjuse juhendusel Metsamoori perepargis laupäeval, 11. juunil.

Kava:

kell 9 kogunemine ja tervitusjook umbrohust;

kella 9.15-11 põhjamaine metsik toit kui meie organismi tugev laadija. Värske toidu mõju kehale. Toidu energeetika. Isiksuspõhiselt sobiv toit. Taimede sõnumid ja koosmõju. Emotsionaalne söömine ja selle mõju meile;

kella 11-12 söödavad umbrohud ja nende sobitamine toidu valmistamisel;

kella 12-13 valmistatakse ja maitstakse energiasalatit ja umbrohupastat (pesto).

Salatite meistriklassi juhendab pühapäeval, 12. juunil Alt-Lauri talus Kaja Kesküla.

Kava:

kell 11 esimene aiaring, salatite eluolu taluaias;

kella 12- 14 maitstakse ja miksitakse aiataimi kevadsuvisesse salatisse;

alates kell 13st teemakohane üheeurosupp kukliga;

kell 14 teine aiaring.

Mõlemad päevad lõpetatakse arutlusringiga. Meistriklassid on tasuta. Osaleda võib ka vaid ühel ettevõtmistest.

Korraldajad paluvad oma osalemissoovist teada anda e-kirjaga aadressil Eda.Veeroja@gmail.com.

Puituste ja akende renoveerimise õpituba Sännas

Laupäeval, 4. juunil saab Sänna kultuurimõisa puutöökojas teoreetilist ja praktilist õppust puituste ja akende renoveerimiseks. Õpituba algab kell 10.

Õpituba veab eest selle ala hea tundja, Põlvamaa mees Ove Kalde. Võimalusel võtke oma renoveerimist vajav aken või uks kaasa! Kes soovivad klaasida, võtke ühes ka klaas, täpseks saab selle
lõigata koha peal.

Õpituba on eelregistreerimisega, kuna kohtade arv on piiratud. Kes tahab tulla, andke endast aegsasti teada Liis Keerbergile telefonil 5820 3730 või e-posti aadressil ilivuup@gmail.com.

Säästlike renoveerimisoskuste omandamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Värska vald kutsub tegusaid inimesi pildistama

Värska vallavalitsus kutsub kõiki fotohuvilisi – nii täiskasvanuid, noori kui ka lapsi – osalema fotovõistlusel „Tegus Värska vald”. Oodatud on tööd tegusatest inimestest kodus tööl ja puhkehetkel, vahendab Põlvamaa infoportaal.

Eesmärk on saada häid fotosid Värska vallast, ühtlasi propageerida fotokunsti. Oodatakse töid Värska valla miljööst, elanikest ja arengust.

Arvestust peetakse kahes vanuserühmas: noored vanuses kuni 17 aastat ja täiskasvanud alates 18 eluaastast. Tööd võivad olla nii mustvalged kui ka värvilised, pildistatud filmi- või digitaalkaameraga. Konkursile saab töid esitada ainult digitaalselt.

Esitada võib ainult töötlemata fotosid, mis ei ole osalenud teistel konkurssidel. Iga osaleja võib esitada kuni kümme tööd. Osaleja peab olema kõik fotod ise pildistanud. Digitaalsel kujul esitatud töö minimaalne suurus on kaks megabaiti.

Juurde tuleks lisada töö pealkiri, autori nimi ja kontaktandmed ning vanuserühma tähis (N – noored, T –täiskasvanud). Digitaalselt esitatud tööd peavad olema salvestatud CD-, DVD-plaadile või mälupulgale JPG-formaadis.

Konkursile esitatavad tööd tuleb saata postiga või viia Värska kultuurikeskusesse aadressil: Pikk 12, Värska, 64001 Põlvamaa. Lisada märge: fotokonkurss. Tööde laekumise viimane tähtaeg (postitamise viimane kuupäev) on 22. oktoober 2011.

Konkursile laekunud töid hindab viieliikmeline žürii. Auhinnatakse mõlema vanusegrupi kolme paremat, lisaks antakse mõlemas rühmas välja üks ergutusauhind.  Võitjad tehakse teatavaks 1. novembril Seto talumuuseumi sünnipäevanädalal. Jälgige reklaami!

Lisainfo: Meelike Kruusamäe, Värska kultuurikeskuse juhataja, tel 796 4712, 529 1619, e-post: kultuurikeskus@verska.ee

Puka vald tähistab oma päeva kevadlaada ja võistlustega

Laupäeval, 21. mail tähistatakse Puka valla päeva. Toimuvad kevadlaat, näitus, õpitoad, mängud, puhkeõhtu ja veel palju põnevat.

Ajakava:

kell 8 laat Puka rahvamaja juures ;

kella 9 – 14 käsitöönäitus Puka aiandus- ja mesindusseltsi majas Kesk 15 (võimalik vahetada ka lilletaimi ja -püsikuid);

kell 9.30 laskevõistlus, registreerimine rahvamaja juures;

kell  10 jalgpalliturniir paaridele (vanus kuni 10a, 11-14a, 15a ja vanemad) staadionil;

kell  10.30 puupaku viskevõistlus (15a ja vanemad) rahvamaja juures;

kell  11 taidlejate kontsert laululaval;

kell 11.30 – täpsusvise (14a ja nooremad) rahvamaja juures;

kell 12 keraamika õpituba rahvamajas ;

kell 12 viimase mehe jooks staadionil ;

kell 21 puhkeõhtu rahvamajas ansambliga Naabri Valve.

Nädalavahetusel võib perega rappa minna

RMK Endla looduskaitseala keskus tähistab elurikkuse päeva (22. mai), looduskaitsepäeva (24. mai) ning jätkuvat rahvusvahelist metsa-aastat 22. mail perepäevaga „Ehe Endla – retk rappa”.

Eheda Endla tunnetamiseks võetakse perepäeval ette palju põnevat: õpitakse tundma puid, püütakse kalu ning tehakse jalutuskäik kevadisse rappa.

Soovijad saavad võimaluse ise puude kõrgust ja vanust mõõta. Keskuse juures kasvab ka looduskaitse sümboliks olev puu – tamm. Uuritakse, kui vana see puu on.

Kaitsealal on läbi aegade harrastatud kalapüüki, seda just Endla järvel. Seekord kaitseala veekogudele ei minda, vaid ollakse Linajärve ääres. Toimub kalapüügivõistlus lihtkäsiõngega. Õpetatakse kalapüügireegleid, konksu õnge külge siduma jmt. Võidab see, kes saab kõige pikemad kalad (püütud kalad pannakse ritta ja kogupikkus mõõdetakse). Võitjatele auhinnad.

Kes kalapüügist huvitatud ei ole või sellest tüdineb, saab täringut veeretades tutvuda looduses liikumise võimalustega. Soovijatel on võimalus värvida paberil rabataimi.

Kaitseala äärealal asuv Männikjärv on kinni kasvamas. Selle ääres asub õõtsik. Selle peal saab hüpata nagu batuudil.

Kui kõik võistlused peetud, tehakse retk kevadisse rappa. Uudistatakse, milline elurikkus rabas peitub ning miks rabas laudteed vaja on. Rabaretkelt tagasi jõudnud, tehakse päevast kokkuvõtteid ja jagatakse võitjatele auhindu.

Osalemiseks on vaja registreerida e-posti aadressil eerika.purgel@rmk.ee. Söök-jook peab omal kaasas olema. Kes soovib ka lihtkäsiõngega kalapüügivõistlusest osa võtta, sel peab olema kaasas lihtkäsiõng, sööt ja anum püütud kalade jaoks.

Päev algab 22. mail algusega kell 11 Endla looduskaitseala keskuse juures. Rohkem infot: tel 506 7248, eerika.purgel@rmk.ee

Põlva valla külad saavad infotahvlid

Põlva valla 18 küla saavad kokku 20 uut infotahvlit, nende soetamiseks taotleti toetust Leader-programmist, annab teada Põlvamaa infoportaal.

Projekti „Põlva valla küladesse infotahvlid – info inimesele lähemale” abil saavad uue infotahvli Aarna, Eoste, Himmaste, Holvandi, Kiuma, Kähri, Lutsu, Mammaste, Miiaste, Nooritsmetsa, Orajõe, Peri, Puskaru, Rosma, Taevaskoja, Tännassilma, Vanaküla ja Valgesoo küla.

Põlva vallavalitsuse arendusnõuniku Mari-Riina Terna eestvõttel toimunud koostööprojekti kaasati kõik huvitatud külad ja külade esindajad pakkusid välja infotahvlite asukohad. Need kooskõlastati maaomanikega.

Külad saavad nüüd ühisürituste ja tegevuste reklaamiks ning teadete levitamiseks ilusad uued puitmaterjalist infotahvlid mõõtudega 1,5 x 1,2 m. Viilkatusega tahvli teisele külejele on mitmes külas kavas paigaldada postkastid. Lisaks info vahetamise pinnale on seal kirjas küla nimi, valla nimi ja vapp ning Põlvamaa partnerluskogu ja Leader-programmi logo.

Infotahvlid on valmistanud OÜ Guido Mööbel. Kogu projekt läks maksma 5284 eurot, millest Leader-programmi toetus oli 3963 eurot. Infotahvleid paigaldavad ja haldavad külaelanikud ise.

Võhma avab aastaringse uisuväljaku

Homme, 18. mail avatakse Võhmas Sepa tänaval uisuväljak, mida saab kasutada aasta ringi, kirjutas Sakala.

Võhma abilinnapea Aare Järvik ütles, et esialgu on väljaku suurus 120 ruutmeetrit ja see on valmistatud parafiinisegust, millel on võimalik liuelda tavaliste uiskudega.

Rajatise tehnoloogia pärineb Šveitsist. Töö on tellinud Võhmas tegutsev mittetulundusühing Sinule ja seda rahastab Leader-programmist Võrtsjärve ühendus.

Mittetulundusühingu Sinule esindaja Peter Wüthrich ütles uudisteagentuurile BNS, et edaspidi laiendatakse liuvälja 300 ruutmeetrini.

Uisuväljaku praegune etapp maksab Wüthrichi sõnul ligi 50 000 eurot. Hinna sees on ka platsi korrashoidmise seadmed ja atraktsiooni Šveitsist Eestisse transportimine.

Rahvariidehuvilised on oodatud Tartusse rahvarõivapäevale

Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Eesti Rahva Muuseum esitlevad: Rahvarõivapäev 2011 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas 28. mail kell 12.

Kavas o:

Marju Kõivupuu loeng „Rahvarõivas ja identiteet. Rahvarõivas kui sümbol. Rahvarõivas kui rõivas.“
Tartu Rahvarõivakooli lõpetamine, kostüümide esitlus
Konkursi „Minu lemmik ERMi kogudest“ lõpetamine ja näituse avamine
Rahvarõivaalane nõustamine oma ala spetsialistidelt kogu päeva jooksul.

Oodatud on kõik rahvarõivahuvilised. Rahvarõivapäev on Tartu Rahvarõivaste valmistajate kooli traditsiooniline ettevõtmine. Rahvarõivakool on tegutsenud Eesti Rahva Muuseumis juba aastast 2005. Kahesaastase koolituse käigus valmistavad kursuslased rahvarõivakostüümi, lähtudes muuseumi kogudes leiduvatest esemetest ja kasutades tänapäevaseid materjale. Õpetajateks on oma ala spetsialistid. Rahvarõivapäev 2011 on järjekordse kursuse lõpupäev. Näha saab 2009-2011 valminud kostüüme.

Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja, Kuperjanovi 9, Tartu.

Lisainfo: tel 7350 445 (ERM) või tel 5106 341 (Janne Vaabla, Rahvarõivakooli projektijuht), kostymix@gmail.com.

Sännas läheb laupäeval kanatraktori ehitamiseks

21. mail algusega kell 11 toimub Sänna Kultuurimõisas permakultuuri õpituba. Sel korral on plaanis kanaaia ja “kanatraktori” ehitamine.

Mis on kanatraktor?
“Kanatraktor on selline puur, mis tõstetakse maa-alale, mille kanad siis kenasti umbrohust ja kahjuritest puhtaks nokivad, ise samal ajal seda ka väetades ja kobestades. Kana, kes tavatalus tähendaks ainult munejat või lihakana, saab lisaväärtuse, töödeldes ette maad, mida pärast saab kasutada viljakaks ja umbrohuvabaks kasvualaks. Kui üks plats on kanade poolt ära töödeldud, asetatakse „kanatraktor” järgmisele lapile ja sama asi toimub uuesti. Näiteks sedasi pani siin perenaine kanad rohimisel tekkinud umbrohuhunniku peale. Kanad töötlevad selle hunniku kenasti läbi, saavad söönuks ja järele jääb väetatud ja kobestatud viljakas pinnas…”

Vaata pilte: http://home.centurytel.net/thecitychicken/tractors.html

Kõik on kutsutud ja oodatud, et koos teha, ideid jagada ja mõnusalt aega veeta. Korraldajate poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök.

Õpituba juhendab Andres Kaarelson. Õpituba on tasuta. Projekti juhib Ieva Dubanevica. Toetab Avatud Eesti Fond.

Info: http://www.kultuurimois.kultuuritehas.ee/perma2.html

www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Roheliste rattaretkelised rajasid lindudele poolsada kodu

Reedest pühapäevani Saaremaal toimunud roheliste rattaretke käigus paigaldasid matkajad Lümanda valda Kuusnõmmele poolsada lindude pesakasti.

Rattaretkel osalejad läbisid Saaremaal kolme päevaga ligi 200 kilomeetrit ning paigaldasid rikkaliku üritustesarja sees Kuusnõmmele ka poolsada pesakasti. Foto: Irina Mägi Rohkem pilte www.irinapilt.ee

“See traditsioon on meil rattaretkedel juba aastaid olnud ja on üks emotsionaalsemaid hetki,” lausus roheliste rattaretke “Kuidas elad, Saaremaa?” eestvedaja Peep Veedla. “Osalejatele on ta hästi mõnus tegevus ja alati on isegi probleeme sellega, et pesakasti paigaldajaid on rohkem kui pesakaste. Samas ei saa ju ühte kohta korraga ka liiga palju pesakaste paigaldada.”

Kui varem paigaldasid rattaretkel osalejad oma sihtkohaks olnud maakonda lindude pesakaste sadakond, siis viimastel aastatel ongi jäädud poolesaja juurde, sest neid annab metsa ära hajutada. Pesakastidega toetab roheliste rattaretke firma Balsnack.

“Pesakasti paigaldanud inimesed saavad ühtlasi kirjutada pesakastile kasvõi sõnumi lindudele või oma nime. On ju tore näiteks mitme aasta pärast tulla tagasi ja vaadata, mis oma paigaldatud pesakastist saanud on,” rääkis Veedla.

Korraldaja sõnul läks seekordne üritus Saaremaal igati korda, kui välja arvata reedene vihmasadu, mis ürituse algusele väikese pitseri pani. “Muidu oli kõik suurepärane,” kinnitas Veedla. “Saaremaal on äärmiselt mõnus jalgrattaga sõita, pole tõususid, maa on sile ja teed on kenasti korras. Ilusat oli väga palju, nii sai näiteks sõita kilomeetrite viisi mööda mereäärt ning nautida tõelisi miljonivaateid.”

Oliver Rand, Meie Maa

Pikakannus avatakse reedel muuseumituba

Pikakannu seltsimajas avatakse reedel, 20.mail kell 15 kohaliku piirkonna ajalugu tutvustav muuseumituba.

Muuseumi materjalid kogus ajaloolane Uuno Ojala ning toakese kujundas Peeter Laurits. Kuna paiga ajalugu on paljuski kujundanud juba 1875. aastast alates nelja tee ristis asunud Pikakannu kool, saab huviline lühikese ekskursi ka eesti hariduse ajalukku.

Pikakannu seltsimajas on juba paar aastat toimunud n-n muuseumitunnid-jututoad, kus on külalisteks olnud endised võrukad, kel maailmale oma loomingu kaudu miskit öelda on. Eesmärk on olla elav muuseum, kus inimesed saavad kokku, räägivad lugusid, laulavad, tantsivad, parandavad maailma ning ajavad eesti asja.

Pikakannu muuseumituba on tänulik iga esemelise või vaimse annetuse eest, mis Pikakannuga seotud on, ka edaspidi.

Ettevõtmist toetab Võrumaa Partnerluskogu LEADER-meede, Lasva vald ning kogukond. Muuseumituba saab külastada kokkuleppel, helistades ette telefonil 5028 783.

Vaata ka kodulehekülge www.pikakannu.ee

Vello Mäss: Kui kuju leiti Soome vetest, läheb asi keeruliseks

Eesti tuntuim ja kogenuim merearheoloog Vello Mäss ütles Läänlasele, et kui praeguseks meremuuseumi viidud haruldane käilakuju leiti Soome vetest, võib Soome riik seda endale tahta, kirjutab www.laanlane.ee “Siis läheb asi keeruliseks,” ütles Mäss eile Läänlasele.

Kui tõenäoliselt 19. sajandist pärit käilakuju leiti tõesti Soome vetest, oleks leidjad pidanud avastusest kohe Soome muinsuskaitseametit teavitama, kuid seda tegid nad hiljem, kui Läänlane oli juhtumist kirjutanud.

“Kui soomlased tahavad, võivad nad tõsta väga tõsise probleemi. Võib juhtuda tõesti, et soomlased nõuavad selle välja. Tegemist on huvitava ja haruldase asjaga. Nad on neis küsimustes tundlikud.”

Mäss ütles, et kuju peaks kindlasti jõudma ajalooinstituudi konservaatorite kätte, et see pandaks lahusesse ja kuivkülmetusse. Tavalistes tingimustes seistes imbub vesi puidust välja, puu praguneb ja moondub, rääkis Mäss.

Merearheoloog ütles, et käilakujusid pole ta ise leidnud, aga igasugu muid ajaloolisi esemeid on ta palju merest välja toonud. “Kogemused on olemas, et mida oleme õigesti ja mida valesti teinud. Praktika on olemas, kuidas selliste asjadega ümber käia,” ütles ta ja lisas, et kui kujuga tegelesid muinsuskaitseameti asjatundjad, siis on ta süda rahul ja kujuga saab kõik korda.

Loe pikemalt kujust ja selle leidmisest ning vaata fotosid:
http://laanlane.ee/article/dirhamisse-toodud-unikaalne-k%C3%A4ilakuju-leiti-%C3%BCles

Rakveres esitleti varalahkunud poeet-muusiku
Neeme Plutuse plaati ja raamatut

Pühapäeval esitlesid rakverlase Neeme Plutuse (8. veebruar 1972-5. märts 2009) sõbrad ja loomekaaslased Rakveres Hagari kohvikus tema teist CD-plaati “Majakas” ja koondluulekogu “Päikesepistesonaat.”

Esitlusel kõlas valik laule uuelt plaadilt. Neid esitasid solistidena Bonzo, Sven Randoja, Ahti Bachblum, Sergei Klaasen ja Heiki Kübar. Pillimeestena olid kaastegevad Peep Pihlak, Tiit Korsar, Remi Nukke ja Vallo Vildak. Kammerkoor Solare laulis Neeme Plutuse ja Jaanus Nurmoja kahasse sündinud laulu “Looda ja armasta”. Samuti tuli esiettekandele Nurmoja poolt Plutuse tekstile loodud laul “Rahu”, mida esitas Ahti Bachblum.

Neeme Plutuse luulet kandsid ette luuleklubi Eos liikmed Katrin Vaarik, Ella Kraav, Enn Parve, Elina Kononenko ja Anneli Kononenko ning Neeme sõbrad Rene Leiner, Jaanus Nurmoja ja Peep Pihlak. Luuletusi “Eoseid on igal pool Eestis” esitas põnevalt kammerkoor Solare.

Neeme Plutus sai poeedina Rakveres tuntuks 1990ndate keskpaigas, kui tema loomingut hakkas ilmuma ajalehes Virumaa Teataja. Samal ajal asus ta ka lauljana tuntust koguma ning alates 2002. aastast salvestas ta järjekindlalt stuudios oma muusikat. Peaaegu kõikidele oma lauludele oli Neeme kirjutanud nii sõnad kui ka teksti. Raadiojaamades on viimastel aastatel kõlanud kõige enam bossa nova rütmis “Tuldud tee”tema esimeselt autoriplaadilt “Lumm ja luul”.

Kui muusikutest sõbrad viisid lõpule CD-plaadi “Majakas” välja andmise – kõik lood oli Neeme jõudnud stuudios linti laulda – , siis luuleklubi Eos publitseeris omakorda koondluulekogu Neeme parimate luuletustega. Pealkirja “Päikesepistesonaat” oli mees juba ise jõudnud välja valida. Raamatu toimetas Meelis Lainvoo ning suurepärane kaanekujundus pärineb Hispaania – Neeme lemmikriigi – kunstnikult Daniel Torrentilt.

Neeme Plutuse sõbrad-loomekaaslased pärast pühapäevast kontserti Rakveres. Foto: Merle Leiner

Plutuse luules kohtab nii romantilise unistaja uitmõtteid kui ka naljatlevaid sürrealistlikke kujutelmi, galaktikates rändamist ja räiget maapealsust. Muusikasse on põimitud õrn-tundeline bossa nova ja karmima kõlaga rokk.

Sõbrad ja tuttavad on Neemet iseloomustanud kui vastuvoolu ujujat, kes ei soovinud olla keegi teine või tingimata kellegi moodi ja trendides kinni, vaid kes lõi ja esitas just seda, mis talle meeldis ja midagi pakkus.

Nii plaati kui ka raamatut saab igaüks koju tellida hinnaga á 12 eurot (Hind sisaldab postikulu). Tellimissoovist teatage meiliaadressil elinaallas@gmail.com. Raamat on juba müügil ka Rakvere turuplatsil asuvas Matsoni raamatupoes (endine Tammeri raamatupood).

Kogu raamatu ja plaadi müügist saadav tulu läheb 100 protsenti peagi nelja-aastaseks saava varakult isata jäänud Neeme tütrele Maarjale.

Vibulaskur Reena Pärnat purustas Eesti rekordi

Noor vibulaskur Reena Pärnat (fotol) tuli täna Pärnus toimunud täiskasvanute ja veteranide Eesti karikavõistlustel harjutuses FITA-1 1281 silmaga võitjaks ning püstitas ka Eesti rekordi.

50m distantsil lasi ta 331 silmaga (360st võimalikust) uue rekordi, mis ületab eelmist tervenisti 6 silmaga. Peale selle lasi Pärnat 30m distantsilt uue isikliku rekordi, mis tänasest on 346 silma. Märkimisväärne on, et Pärnat on alles juunioride klassi kuuluv 17aastane vibulaskur.

Naiste sportvibu klassis võidutsenud Pärnatile järgnesid klubikaaslased Anneli Preimann 1251 silmaga ning Siret Luik 1190 silmaga (kõik Järvakandi vibuklubi Ilves). Meeste samas klassis võitis Jaanus Gross (Sagittarius) 1227 silmaga. Sama tulemuse, kuid vähema arvu kümnetega tuli teiseks Jaan Lott (Tartu Vibuklubi). Kolmanda koha saavutas Siim Aaver 1185 silmaga.

Naiste plokkvibu klassis tuli karikavõitjaks Mariel Jäätma oma ema Maarika Jäätma ees (mõlemad Türi Vibukool) ning kolmandaks tuli Piret Luik (Ilves). Meeste arvestuses võitis Evert Ressar (Järvamaa Amburite Klubi), Jaan Kookla ja Harri Köhleri ees (mõlemad Viljandi Spordikool/ Vana-Võidu Vibuklubi).

Veteranide klassis tulid karikavõitjateks Katrin Froš (Pärnu Meelis) ning Aleksander Kiskonen (JAK). Võistkonnavõistluse võitis sportvibu klassis nii meeste kui naiste arvestuses Järvakandi Ilvese esindus ning meeste plokkvibu klassis Viljandi SK/Vana-Võidu VK meeskond.

Nädala pärast toimub Järvakandis eriti vastupidavate laskurite osavõtul võistlus Visa Hing F-2, kus ühe päeva jooksul lastakse harjutust FITA-1 kaks korda järjest.

Aivo Agu

Erametsakeskus kutsub loodushuvilisi Vihterpallu õpperetkele

SA Erametsakeskus korraldab Vihterpalus pühapäeval, 22. mail õpperetke, kus räägitakse loodusest ja tulekahjudest. Retk on osa Life-projektist, mille eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust metsas valitsevast tuleohust.

Kavas on arutleda Eesti Maaülikooli noore doktorandi Kristi Teppo`ga metsadest, looduslikust mitmekesisusest ja peamistest metsatulekahjude põhjustest Eestis. Arutatakse, mis on tulekahju hind ja mis metsatulekahjude tagajärjed. Vihterpalus tutvustab metsatulekahjusid erametsaomaniku
seisukohalt Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.

Jalutatakse metsas ringi ja jutustatakse ka metsamaastikust ja ökosüsteemist pärast metsatulekahju toimumist.

Retk algab kell 11 Tallinnast Vene kultuurikeskuse eest ja kestab umbes kella 16ni. Ettevõtmist toetab Euroopa Liit Life+ programmi raames ning osavõtjatele on see tasuta. Pakutakse ka lõunasööki.

Registreerimine nii e-maili kui ka telefoni teel: pille.aasamets@eramets.ee ja tel 518 0641.

Täpsem ülevaade projektist: www.eramets.ee/life

Otepääl avati suvehooaeg

Eile, 15. mail avati Otepääl suvine turismihooaeg. Kohal olid Otepää ettevõtjad, kes tutvustasid oma tooteid-teenuseid ja suuremate suveürituste korraldajad.

Kokkutulnuid tervitas Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol, kes soovis ettevõtjatele jaksu ja edu suvisel hooajal ning kutsus kõiki otepäälasi üles muutma oma kodupaik veelgi meeldivamaks, sõbralikumaks ning külalislahkemaks. Samuti rõhutas ta, et Otepää on ainulaadne paik Eestis, kus on kaks turismihooaega – talv ja suvi.

Oma ettevõtet tutvustasid GMP Clubhotel ja Pühajärve restoran, oma kümblustünne OÜ Lemmik Mees, kohvik l.u.m.i, Otepää sepp Mart Salumaa, Sangaste Rukkirestoran, Nuustaku Käsitööseebid, Arco Vara. Otepää Seikluspargi poolt oli võimalik Tehvandi vaatetorni tasuta külastada, tasuta oli avatud talispordimuuseum. Tehvandi Staadionikohvik ootas külastajaid enda juurde kuuma tee ja kohviga.

Suviseid suursündmusi tutvustasid TriStar 111 Estonia, Pühajärve jaanitule esindajad ning Pühajärve puhkpillipäevade korraldajad. Anti ülevaade tulevastest kultuurisündmustest Leigo talus ja Kiisatamme kultuuritalus.

Lapsed said kätt proovida tänavajoonistuse võistlusel. Esinesid noored tantsijad Otepää noortekeskuse tantsugrupist FeelingGood.

Suvehooajal on Otepää turismiinfokeskus avatud seitse päeva nädalas. Turismiinfokeskusest saab infot nii kohalik inimene kui ka Otepää piirkonna külaline.

“Meil on täielik ülevaade Otepää majutus- ning toitlustusvõimalustest,” rääkis SA Otepää turismiinfokeskuse juhataja Ene Reedi. “Samuti oskame soovitada huvitavaid tegevusi ja põnevaid kohti, kuhu minna ja mida oma külalistele näidata.”

Otepää turismiinfokeskusest on võimalik osta Piletilevi kaudu pileteid kõigile Eestis toimuvatele üritustele. Suvehooaja avaürituse korraldas SA Otepää Turism koostöös ettevõtjatega, Otepää avatud noortekeskusega ning Otepää kultuurikeskusega.

Fotod:
http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/105-turismihooajaavamine2011

Monika Otrokova

Õnnitlused Rein Sikule

Kylauudis.ee ja Eesti Kodanikajakirjanduse Selts õnnitlevad oma head koostööpartnerit Rein Sikku, kes valiti Aasta Ajakirjanikuks.

Eesti Ajakirjanike Liidu konkursi Aasta Ajakirjanik 2010 zhürii koosseisus Ene Ergma (esimees), Rein Veidemann, Raivo Vare, Mati Talvik, Peeter Ernits ja Liina Kusma valis konkursile esitatud nominentide seast võitjaks Rein Siku, tunnustades tema annet ja tööd, vastutust, hoolivust ja lugupidamist inimestest, kellest ja kellele ta kirjutab. Rein Sikk on ajakirjanik, kelle kirjutised on aastaid rikastanud meie meediapilti.

Nobedat sulge, Rein!

Nõidade suvelaager on tänavu juulis

Nõidade suvelaager toimub tänavu 16. ja 17. juulil Piusa jõe ürgorus Võrumaal Rukõmäel KAART. SATELIIDIPILT.

Oodatud on kõik nõiad, nõiaõpilased ja muud huvilised. See on koht, kus Eesti nõiad saavad oma kogemusi vahetada. Laagri teemade sisu ja ajakava ei ole võimalik teatada, kuna kõik on niikuinii pidevas ja aina kiiremas muutumises. Tuleb koha peal improviseerida. Info jagajaks on Aigar Säde. Üllatusesinejaid selguvad hiljem.

Põhiteema: Viimase aja muudatused kosmoses. Kuidas ennast kaitsta energeetiliste rünnakute eest ja kuidas ennast kehtestada. Keha puhastamine ja taastamine nii füüsiliste kui vaimsete meetoditega. Ja palju muud põnevat… Ööbimine telkides.Toitlustamine kohapeal (ei kuulu pileti hinna sisse). Pääse 13 eurot (maksmine koha peal), alla 18 aastased tasuta.

Vajalik on eelregistreerimine. Vajadusel helistada Argole (557 5868), Annelile (5615 8847). Eelvestlused foorumis

Vana Võromaa omavalitsused plaanivad tihedamat koostööd

Reedel, 13. mail toimus Räpina Muusikakoolis Sillapää lossis 11. võrokeste tsõõriklaud. Koos leiti, et vana Võromaa omavalitsused peaksid rohkem koostööd tegema ning et vaja oleks ühist lippu ja muud sümboolikat.

Tsõõriklaual arutati, kuidas ühiselt vana Võromaa kohalikku omapära kasutades igapäevaelu rikkamaks teha ning kuidas selline tegevus üldist paikkondlikku arengut puudutab. Mõttetalgute-töögruppide teemade hulgas olid veel näiteks:

– omakandi toodangu ühine turundamine ja enam tarvitamine

– kuidas noor jõuab vanani, kuidas võru keel püsiks perekondades tarvitusel?

– kas oleks mõeldav haldusreform vanu kultuuri- ja kihelkonnapiire arvestades?

– mida on võrokestel setodelt õppida?

– emakeelne võrukene, omakeelne kooliharidus

Tsõõriklaual oli 60 osavõtjat: esindatud olid vana Võromaa erinevad erinevad kandid; oli nii vana Võromaa omavalitsuste esindajaid, riigikogulasi, maavalitsuste, ministeeriumite, muuseumide ja muidugi seltside-MTÜde inimesi.

Tsõõriklauda korraldasid Räpina vallavalitsus ja muusikakool, Võro Selts VKKF ja Võru Instituut, moderaatoritena aitasid seda läbi viia Piret Jeedas ja Margus Timmo MTÜst Ruumiloojad ning toetas Vana Võrumaa kultuuriprogramm.