Liiklusrahu lepe kutsub liiklusreegleid järgima

Eesti Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastevanemate Liidu esindajad kirjutasid laste ning autojuhtide nimel alla liiklusrahu leppele, millega nii kooliõpilased kui autojuhid tõotavad oma korrektse liiklemisega teistele eeskujuks olla.

Esmakordselt sõlmitud Liiklusrahu lepe on osa kampaaniast, mille eesmärk seisneb selles, et laps jalakäijana ja lapsevanem sõidukijuhina lubavad teineteisele tingliku kokkuleppe sõlmimisega: mõlemad täidavad korralikult liiklusreegleid ning on tähelepanelikud kaasliiklejate suhtes.

Liiklusrahu lepe on tähtajatu ning seotud jalakäijate ning taas kooliteed alustavate laste ohutusele suunatud liiklusohutuskampaaniaga, mida korraldavad Maanteeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet.

Kampaanias kasutatakse tele-, raadio- ja välireklaame ning internetilahendusi. Kuna kampaania on suunatud vähekaitstud liiklejate ohutusele, mille tagamiseks igaüks saab hooliva käitumisega oma panuse anda, on erilist tähelepanu pööratud internetile ning valmistatud selle tarvis spetsiaalne veebileht.

Kõik inimesed saavad liiklusrahu leppega lihtsal viisil liituda aadressil www.liiklusrahu.ee.

Vaata klippi!

[youtube d43cCI-9Gso 640 385]

Jõgeval püstitati küüslaugurekord

Juba kolmandat korda korraldatud Küüslaugufestival meelitas tänavu Jõgevale ligi 8000 inimest. Päikselist ilma nautinud festival kulmineerus suurima küüslaugu ja kauneima küüslaugukübara valimisega. Suurim küüslauk püstitas ka seniste festivalide rekordi.

Kauneim küüslaugukübar
Konkursi “Eesti suurim küüslauk 2010” võitjaks tuli küüslauk, mille vöökoha läbimõõt oli 91 mm. Võiduküüslauk kasvas Põlvamaal Laheda vallas Lahe külas Raimo Lõhmuse põllul. Jõgeva festivali seniste küüslaugukonkursside ajaloos on see olnud kõige suurema läbimõõduga küüslauk.

Suuruselt teise küüslaugu tõi konkursile Aleksander Sobolev Tartumaalt Võnnu vallast Agali külast (küüslaugu vöökoha läbimõõt 77 mm) ja kolmanda koha võitis Enno Lepiku Viljandimaalt (76 mm). 2008. aasta festivali võiduküüslaugu läbimõõt oli 88 mm ja 2009. aastal “Eesti suurimal küüslaugul” 86 mm.

Tiitliga “Kauneim küüslaugukübar” pärjati Gerly Leit Türilt. Küüslaugufestivali kõige kaunimaks kauplejaks tunnistati Metsakolli Talu eesotsas Kadri Vahesaluga Jõgevamaalt.

Ettevõtjad olid festivaliks valmistunud fantaasiarikkalt, tuues müügilettidele teiste toodete seas küüslaugukommi, -šokolaadi, -õlu, -supi, -moosi, -viina, -liha, -vorsti, -juustu jpm. Kuna küüslauku kasvas möödunud kuiva suve tõttu vähevõitu, tühjenesid müügiletid küüslauguvanikutest juba lõunaks.

Allikas: www.meelejahutaja.ee

Sibul, Tuksam ja Bonzo laulavad loodusest

Puuolend Vällämäel.
Foto: Erkki Peetsalu
Tuntud ja armastatud Eesti muusikud Riho Sibul, Jaak Tuksam ja Bonzo esitavad loodusest ja metsast inspireeritud laule uuel CD-plaadil, mille andis Eesti looduskaitse 100. juubeli tähistamiseks välja RMK.

Plaadile “Mets on rohkem, kui mõistame mõõta” on jõudnud 14 loodusteemalist lugu, mille seas leiab nii uude seadesse pandud vanu ja tuntud palu kui ka värskelt sündinud muusikalisi mõtisklusi Vladislav Koržetsi, Heiti Talviku, Jaan Kaplinski jt sõnadele.

Plaadi ühe koostaja Aleksei Saksa sõnul kõlab Riho Sibul uuel plaadil talle omaselt mõtlikult, sügavalt ja pehmelt, Bonzo „ootab saatmata ununend kirju“ ning Jaak Tuksam rõõmustab kõiki tema loomingu helisalvestusi oodanud fänne – lõpuks ometi on eesti loodusluule pikkamisi küpsenud vahendaja looming taas plaadile püütud. Oma jooni lisab plaadile ka UMA (Robert Jürjendal ja Aleksei Saks) – koosseis, kes omaette võetuna viljeleb ambient stiilis vaba improvisatsiooni, sellele plaadile lisab aga helilist mitmekesisust ja sügavust.

Plaadil astuvad üles Riho Sibul (laul, kitarr), Jaak Tuksam (laul, kitarr), Bonzo (laul, kitarr), Robert Jürjendal (kitarr), Aleksei Saks (trompet, corno da caccia) ja Arvo Urb (löökpillid).

Riho Sibula ja tema sõprade musitseerimist saab kuulata ka järgmistel RMK matka- ja muusikaüritustel 18. septembril Lahemaa rahvuspargis ja 28. novembril Karula rahvuspargis. Mõlemal kontserdil esinevad Riho Sibul, Jaak Tuksam ja UMA, külalistena Lahemaal Bonzo ning Karulas Tõnis Mägi.

RMK poolt välja antud loodus- ja metsalaulude plaat on osa kampaaniast “Loodusega koos”, millega tähistatakse tänavu Eesti looduskaitse 100. sünnipäeva. Sünnipäevapidustuste osa on ka matka- ja muusikaürituste sari viies Eesti rahvuspargis.

Uut ja unikaalset plaati saab esialgu soetada RMK teabepunktidest ja looduskeskustest üle Eesti, peagi lisandub selle tellimise võimalus RMK kodulehe kaudu. Plaat maksab 180 krooni.

Kuula plaadi lugu: „Nõmme pääl” Riho Sibul (sõnad E. Enno, viis R. Sibul)

[youtube YQdZcXeukLE]

Lisainfo: www.rmk.ee/loodusegakoos

Rõuge koolimaja võõrustab Võrumaa noori

Rõuge noored ja noortejuhid korraldavad 3.-5. septembril Rõuge koolis Võrumaa noori kaasava partnerlusseminari, mille eesmärk on suurendada omavahelist koostööd ja infoliikumist ning saada juurde uusi ideid maakondliku noorsootöö arendamiseks.

Partnerlusseminar ühendab nii maakonna noorteühenduste kui õpilasomavalitsuste esindusi, töökoosolekuid peavad noortejuhid ja huvijuhid. Seminari keskus on Rõuge koolimaja, kuid tegevused toimuvad ka Rõuge noortekeskuses.

Seminari tegevustesse kuuluvad: organistasioonide turg, meeskonnatöö koolitus, koostööprojektide turg, ekskursioon, sportlikud tegevused, vabaõhu pidu, infotunnid spetsialistidelt teemadel internetiturundus, õnnetuste vältimine, liiklusohutus.

Seminari korraldust toetavad Rõuge Vallavalitsus, Võru Maavalitsus ja Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Täpsem info rouge.noorteklubi@gmail.com

Teadmistepäeval heiskame Eesti lipu

Täna on 1. september, Teadmistepäev, mil heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.

1. septembril algab koolides õppetöö ja alates 2005. aastast on septembri esimene päev lipupäev. Teadmistepäev on pidulik ja tähtis lastele, kes lähevad esimest korda kooli, aga ka noortele, kes alustavad õpinguid gümnaasiumis, kutse- või kõrgkoolis. Kooli alguse päev on tähtis ka lapsevanematele, õpetajatele ning Eesti Vabariigile.

Eesti lipu heiskamisel tuleb jälgida, et lipp oleks puhas ja terve ning vastaks etalonile. Lipud heisatakse päikesetõusul või hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell kümme õhtul.

Küsimustega Eesti lipu kasutamise korra kohta võib pöörduda Riigikantselei sümboolikanõuniku Gert Uiboaia poole, tel 693 5683.

Rõõmsat kooliteed, lapsed ja vanemad!

Täna istub esimest korda koolipinki ligi 13 000 last – ootusärevalt ja sooja südamega. Tuhanded tüdrukud ja poisid Eestimaa erinevais paigus, kes alles eile kiikasid välja liivakastist, asuvad täna vallutama õhinal uute teadmiste ja kogemuste maailma.

Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel alustab tänavu üldharidussüsteemis kooliteed 141 800 õpilast, neist 27 300 vene õppekeelega. Kutseõppeasutustes jätkab õpinguid 28 400 õpilast ja kõrgkoolides 69 000 tudengit. Samas näitab statistika jätkuvalt suurt väljalangevust koolidest.

Täna, Teadmistepäeval, on igati kohane mõelda ka sellele, miks esimese klassi koolijütside õhin raugeb juba mõne aja möödudes. Miks kooliõhin muutub sageli kooliorjuseks ja tarkuste ammutamine tüütuks kohustuseks. Mida saaks kool teha rohkem, et hoida elus laste õpiõhinat. Ja mida saaksime teha meie, vanemad ja vanavanemad, et pakkuda oma lastele toetavat kasvukeskkonda. Just sellist, mis aitaks lapsel sirguda, toetaks tema tervist ja terviklikku arengut.

Siinkohal on paslik meenutada kevadel Põlva külje all Rosmal peetud II kogupere konverentsi “Head valikud hariduses. Terve laps” lõppteese. Järgnevalt avaldatud täisdokumendina, mis võeti vastu konverentsil osalenute poolt 22. mail 2010. Kevadist konverentsi toetas Europe Direct Põlvamaa infopunkt.

II kogupere konverentsi “Head valikud hariduses. Terve laps” lõppteesid

Vanemaks olemine on inimese kõige tähtsam elutöö. Ei leidu ühtki vanemat, kes kahetseks lapsega oldud aega. Küll aga on palju neid, kes kahetsevad tagantjärgi koos olemata aega. Laps vajab argielus raame, rütmi ja tasakaalu. See loob eeldused nii füüsiliselt, vaimselt kui hingeliselt terve lapse kasvamiseks.

Lapsel on vanematele lihtsad soovid:
• lase mul olla laps
• ma armastan ja usaldan sind
• ma vajan kasvamiseks sinu tuge
• ole mulle autoriteet ja eeskuju, see teeb minu olemise turvaliseks
• ma vajan otsustamisel sind, sest üksi ma ei suuda suurt vastutust kanda
• ma ei saa teada elu põhireegleid, kui sina mulle neid ei õpeta
• palun kasvata mind – luba mul olla sinu laps ja kasvada koos sinuga

Laps ootab, et vanem:
• teda ära kuulaks
• võtaks tema jaoks aega
• ei riidleks ega vihastaks
• aitaks kodutööde tegemisel
• loeks ja jutustaks lugusid
• valmistaks ise head kodust toitu
• annaks head-ööd-musi ja paneks teki peale
• seaks piire, aitaks ja toetaks
• looks ühiseid toredaid hetki
• kasvataks teda iseseisvaks
• võtaks teda sellisena nagu ta on

Terve laps vajab:
• armastavat perekonda: ema, isa ja vanavanemaid
• oma-kodu-tunnet
• parimat kasvukeskkonda ja tervislikku toitu
• igapäevast liikumist ja karastamist
• usaldusväärseid sõpru
• turvalist ühiskonda
• inimestega suhtlemise aega

Kõigil vanematel on piisavalt intuitsiooni ja oskusi lapse kasvamise toetamiseks. Selleks tuleb vaid võtta aega ja teha teadlikke valikuid, ületada mägesid ja orge, tundes rõõmu koos kasvamisest.

Allikas: MTÜ Rosma Haridusselts

Meesõbrad kogunevad Eesti Mee Päevadele

Sel nädalavahetusel kogunevad kõik meesõbrad Eesti Mee Päevadele, et saada targemaks mee tervislike omaduste osas ja täiendada oma talvevarusid eestimaise meega.

Eesti Mee Päevad toimuvad 4.-5. septembril Tallinna Lillepaviljonis. Eesti Meetootjate Ühenduse korraldatava ettevõtmise esmärgiks on propageerida puhta eestimaise mee ja mesindussaaduste kõrget toiteväärtust ning tervendavaid ja hügieenilisi omadusi. Samuti soovitakse õpetada tarbijaid eristama kvaliteetset kodumaist mett ebakvaliteetsest ning võimaldada tarbijail luua kodumaise mee tootjatega mõlemale poolele kasulikke otsekontakte.

Asjatundjad peavad tasuta loenguid meest ja tervislikust toitumisest, Meepäevade mee päritolu kontrollimise tulemustest, mee ja ravimtaimede tervendavatest omadustest. Mesindustalunikud pakuvad külastajatele maitsta mett, et saaks kohapeal valida talvevaruks just omale meelepärase mee. Ühtlasi teavitavad mesinikud ostjaid mesindussaaduste liigi, päritolu ja omaduste kohta.

Foto: Eesti Meetootjate Ühendus
Müüakse mitmesuguseid mesindussaadusi nagu taruvaik, õietolm jm, tervendavaid ja kosutavaid meesegusid, ravimtaimi ning teisi loodustooteid, samuti mesindussaadustest ja loodustoodetest valmistatud preparaate ning kosmeetikat.

Osta saab ka suures valikus käsitöid ja loodusakvarelle, müüakse vastavat kirjandust.

Mesinik Hinge Laur räägib lastele mesilaspere elust, lapsed saavad mesilasi joonistada ja värvida. Kohvikus pakutakse meesööke- ja jooke, mängib elav muusika.

Meepäevad toimuvad Tallinna Lillepaviljonis (Pirita tee 26).

Ürituse kava aadressil www.eestimesi.ee

Võrokesed sõidavad õppereisile Lääne-Virumaale

Võrumaa Arenguagentuur koostöös Valgamaa Arenguagentuuriga korraldab mittetulundusühingute juhtidele õppereisi Lääne-Virumaale, et õppida sealse kolmanda sektori edulugudest.

27. – 28. septembrini toimuva õppereisi käigus kohtutakse Lääne-Virumaa kolmanda sektori esindajatega, kes pakuvad avalikke teenuseid oma kogukondades. Reisi teisel päeval kohtutakse Mädapea mõisas ka EASi MTÜ Mentorprogrammis osalejatega, et vahetada juhtimisalaseid ja programmis osalemise kogemusi.

Õppereisile oodatakse teenuseid pakkuvate MTÜde juhid, kes täidavad registreerimiseks ka sooviavalduse ankeedi, osalemine on tasuta. Registreerumine lõppeb 20. septembril. Õppereisi toetavad EAS, Siseministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond. Info ja registreerumine: SA Võrumaa Arenguagentuur, www.vaa.ee

Fiatil vahetub esindaja Eestis

Teadmiseks külameestele maal ja linnas, et Fiati esindaja Eestis muutub. Vastavalt eelmisel nädalal sõlmitud müügi- ja teeninduslepingule hakkab Eestis esindama Fiati kaubamärki kandvaid sõiduautosid ja tarbesõidukeid United Motors.

Lepingu kohaselt alustatakse Fiati autode müüki United Motorsi Peetri keskuses, samuti Pärnus ja Kohtla-Järvel. Järelmüügi teenuseid hakatakse lisaks nimetatud keskustele pakkuma ka Tartu esinduses. United Motorsi Tallinna esindus keskendub BMW ja MINI sõidukite müügile ja teenindamisele. Samuti jätkatakse endiselt BMW ja MINI müüki ning teenindamist nii Peetri, Tartu, Pärnu kui Kohtla-Järve keskustes. Esimese sammuna alustatakse Fiati järelmüügi teenuste pakkumise ettevalmistamisega, järgneb uute autode müük.

Fiati näol on tegemist kvaliteetsete Itaalia autodega, mis on viimastel aastatel olnud Eestis vähese tähelepanu all, samas omab Fiat suurt potentsiaali. Eestis on praeguse seisuga arvel 3920 Fiati sõiduautot ja 1787 tarbesõidukit.

Fiati uus esindaja Eestis AS United Motors on juba 2000. aastast BMW ja MINI esindaja Eestis. Firmal on autokeskused Tallinnas, Peetris, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel. BMW ja MINI sõidukite müügi kõrval tegeleb United Motors 2006. aastast ka Kia edasimüügiga Eestis, omades Kia müügisalonge Pärnus ja Kohtla-Järvel. Ettevõte annab tööd ligi 100 inimesele.

Vallatud kurvid, ohtlikud sirged

Anti Allas,
Võrumaa arendusjuht

Viimastel aastakümnetel oleme märganud tee-ehituses tohutut arengut, ent uue tee ja liiklejate elude kaitsmise seostest ei ole palju räägitud. Järjekordset kurba liiklusuudist lugedes tundub pigem vastupidi.

Eestis osatakse ehitada juba päris siledaid teid ning mustkatte on saanud paljud needki teelõigud, mida ei oleks julgenud isegi loota. Tööpuudust tee-ehituses ei paista, jätkuks vaid raha, sest paljud inimesed peavad endiselt läbima oma kodust kümneid kilomeetreid tolmavaid ja aukus kruusateid, enne kui vähegi siledamale teele pääsevad.

Igapäevase autokasutajana jälgin ja võrdlen huviga, kas ja kuidas uued siledamad teed liiklejate elusid kaitsevad. Meedias ei kuule just sageli mõttevahetust teemal – vallatud kurvid, ohtlikud sirged. Loe edasi: Vallatud kurvid, ohtlikud sirged

Perearstide konverentsil Tartus pärjatakse parimaid

Eesti Perearstide Selts valis perearstipraksiste kvaliteedijuhise alusel välja 18 parimat perearstipraksist, kellele antakse auhinnad 2.-4. septembrini Tartus peetava Eesti Perearstide Seltsi aastakonverentsi raames.

Eesti Perearstide Selts (EPS) on kokku pannud perearstipraksiste kvaliteedijuhise, mille alusel arstikeskuseid hinnatakse.  Parimate valimisel võetakse arvesse näiteks praksise töökorraldust, arstiabi kättesaadavust, ravi kvaliteeti, sealhulgas haiguste ennetamist, arstiabi järjepidevust ning koostööd patsientidega.

Seltsi juhatuse esimees ning Tartu Ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda sõnul soovitakse kvaliteediauhinnaga tunnustada perearstikeskuseid, mis võivad olla eeskujuks kõikidele perearstidele oma patsiendikesksuse, töö hea organiseerimise ja tegevuse läbimõeldusega.

Valik tehti nende perearstikeskuste hulgast, kes omal soovil enda andmed esitasid ja nende alusel kõrgeima punktisumma said. Kalda kinnitas, et valikut teha oli raske, kuna hästi töötavaid keskuseid on väga palju. „Selleks, et perearstikeskus saaks pakkuda parimat võimalikku abi oma patsientidele, on vaja investeerida palju ressurssi: raha, aega, pühendumust ja paljude osapoolte koostööd,“ ütleb Ruth Kalda. „Kõik perearstid soovivad oma patsientidele parimat, selle saavutamiseks napib vahel aga teadmisi, kogemusi ja süsteemset lähenemist. Kvaliteedistandardid on abivahend parima praktika saavutamiseks läbimõeldud viisil,“ lisas Kalda.

Parimate praksiste nimekiri:

1.Sõmeru Perearst OÜ (Lääne – Virumaa)

2.OÜ Perearstikeskus Ülle Kaasik (Tallinn)

3.Panakeia OÜ  (s.o. Pirita Perearstikeskus) (Tallinn)

4.Kodudoktori PAK Sinu Arst OÜ (Tallinn)

5.OÜ Perearst Piret Tammist (Tallinn)

6.OÜ Ülikooli PAK (Tartu)

7.Elva Kesklinna Perearstikeskus OÜ (Elva)

8.OÜ Perearst Anne Kaldoja (Räpina)

9.Mähe Perearst OÜ (Tallinn)

10.Jürgenson PAK OÜ (Tallinn)

11.Perearst Sirje Saar OÜ (Tartu)

12.OÜ Perearstid Pullerits ja Peda (Tartu)

13.Linnamõisa Perearstikeskus OÜ (Tallinn)

14.OÜ Mai Perearstid ( Pärnu)

15.Ädala Perearstikeskus OÜ (Tallinn)

16.Perearst Hiie Karelsoni OÜ (Tartu)

17.OÜ Perearst Tiiu Kaju (Tallinn)

18.OÜ Perearstid Plaks ja Pilv (Tartu)

Allikas: Med24.ee

Koolipiim ja -puuvili jõuavad lasteni toetuse abil

Algaval õppeaastal jagatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendatud toetuse abil koolides taas piimatooteid ning puu- ja köögivilju. Koolipiimaprogrammis saavad osaleda ka lasteaiad.

Piimatoodete pakendamine Võrumaal Nopri Talumeiereis. Foto: Nopri Talumeierei

Koolipiima- ning puu- ja köögiviljaprogrammi eesmärk on harjutada lapsi tervislikult toituma ja pakkuda neile toetuse abil selliseid tooteid, mida nende igapäevamenüüs ei pruugi olla. Puu- ja köögivilju soovitatakse anda lastele 80-100 g portsjonitena ja neid võib jagada iga päev, toetust nende jagamiseks saab 5 kr lapse kohta koolinädalas. Koolipiimatooteid on lapsele ette nähtud 0,25 l päevas ning toetusemäär sõltub tootest.

Koolidele on reeglid ja hüvitised varasemast tuttavad. Koolipiimaprogrammi raames võib asjakohaseid tooteid pakkuda lasteaialastele, I-XII kl õpilastele ja põhihariduse baasil õppivaile kutsekoolide õppureile. Värsket puuvilja ja köögivilja võimaldab toetusskeem jagada vaid algklasside õpilastele.

Kes ja kuidas saab olla laste tervisliku toitumise toodete jagaja ning PRIAst vastava toetuse saaja, milliste toodete eest ja kuidas toetust taotletakse ja makstakse, palume lugeda PRIA kodulehelt www.pria.ee. Soovitame sealt kindlasti ka uurida, milliseid tooteid üldse toetuse abil lastele jagada saab. Näiteks ei sobi koolipuuviljaks troopilised viljad – nende kohta toetust ei maksta. Koolipiima-toodete hulgas ei saa olla maitsestatud jogurteid, küll aga maitsestamata jogurt, maitsestatud hapupiim või -piim. Uutel programmiga liitujatel tuleb selleks kõigepealt taotleda heakskiit ja kinnitus ka PRIA riiklike toetuste büroost.

Mõlemat toiduprogrammi Eestis rahastavad nii Euroopa Liit kui ka Eesti riik. Praeguseks on koolipiimaprogrammiga liitunud 985 õppeasutust ja lasteaeda, piimatooteid saab 206 231last. Koolipuuvilja programmis osales eelmise õppeaasta lõpuks 346 kooli ja 40 053 last.

Allikas: PRIA

Orienteerumismänguga kutsutakse Valgamaad avastama

Reedel, 3. septembril kell 12 antakse Valgas, Tõrvas ja Sangastes start orienteerumismängule „Leia Valgamaa…”, kirjutas Valgamaa.ee. Mängu eesmärk on tutvustada Valgamaad ja tähistada ühiselt Valgamaa sünnipäeva. Orienteeruv distants on umbes 20 km. Finišis pakutakse võistlejatele suppi ja teed. Võistkondade registreerimine kestab 2. septembrini.

Lisainfo

Bioneer avas interaktiivse kalendri

Rohelise eluviisi portaal Bioneer.ee tuli lugejate soovile vastu ja taastas oma kalendri uuel kujul. Uus kalender teeb Bioneeri interaktiivsemaks, sest lugejad saavad ise sinna kuulutusi lisada.

„Uus kalender pakub väärt võimalust muuta oma tegemised teistele nähtavaks ja olla aktiivne kodanik,“ ütles Bioneeri toimetaja Katrin Lipp. „Ootame kalendrisse infot eelkõige looduse-, vaimsuse-, kogukonna- ja keskkonnateemaliste sündmuste ja koolituste kohta. Kalendrit täites saab iga eestimaalane olla Bioneeri vabatahtlik kaasautor.“

Kalendrisse info sisestamiseks tuleb minna Bioneeri esilehele ja täita ära uue sündmuse lisamise ankeet. Sündmus jõuab kalendrisse pärast administraatori poolset kinnitamist.

Rohelise eluviisi portaali Bioneer lõi 2008. aastal MTÜ Ökomeedia ning praegu valmib portaal tänu vabatahtlike kaasautorite panusele. Eelmisel aastal andis keskkonnaminister Bioneerile konkursi “Aasta Keskkonnategu 2009” tänukirja. Nädalas jõuab Bioneeri kalender 5000-8000 individuaalse IP-aadressiga lugejani.

Kalender valmis Bioneeri projekti „Vabatahtlikud bioneerid“ raames. Projekti toetas Vabaühenduste Fond, mis on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismis ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond.

Täpsem info e-posti aadressil katrin@bioneer.ee, telefon: 662 4605, Skype: katrin.lipp

Palamuse kihelkonnakooli majas algab homme koolitöö

Vanas Palamuse kihelkonnakooli majas algab 1. septembril taas koolitöö ja seda pärast 35aastast vaheaega. Tõsi küll, koolilaste kilkeid jagub vanasse majja vaid paariks nädalaks.

Jõgeva maavalitsuse teatel lõppes nn „Tootsi koolimajas” õppetöö 1975. aasta kevadel, sest Palamusel valmis siis uus koolihoone. Homme astuvad aga 22 Oskar Lutsu nimelise Palamuse gümnaasiumi esimese klassi last just üle vana koolimaja lävepaku ja alustavad kell 10 klassijuhataja tundi. Õppetöö vanas koolimajas kestab kuni 17. septembrini. Siis lõpeb renoveerimistöö uues koolihoones ja kogu koolipere Palamusel saab jälle kokku.

Palamuse kihelkonnakool 1978. aasta postkaardil. Repro

Narva tunnustab täna kodukaunistajaid

Üleriigilise konkursi „Kaunis Eesti kodu 2010“ raames tunnustatakse täna Narvas sealseid parimaid kodukaunistajaid ja konkursil„Kauneim kortermaja“ osalenuid.

Konkursi „Narva kaunis kodu 2010” võitjate, osalejate, peaministri tänukirja saajate ja konkursi „Kauneim kortermaja“ osalejate pidulik autasustamine leiab aset Narva linnavalitsuse saalis (Peetri plats 5, I korrus) algusega kell 16.00.

Täpsem info telefonil 359 9215 ja e-posti aadressil ljudmila.morina@narva.ee

Räpina aianduskoolis algavad homme Euroopa nooraednike kutsevõistlused

1.-5. septembrini selgitatakse Räpina aianduskoolis toimuvatel kutsevõistlustel juba viiendat korda välja Euroopa parimad nooraednikud.

Võistlustel osalevad kuni 25aastased aiandusharidusega noored 17 Euroopa riigist, võisteldakse erinevatel aianduslikel ja loovatel aladel.

 Võistlusel võetakse mõõtu taimede tundmises ja paljundamises, praktilistes aianduslikes töödes, taimekaitse õiges kasutamises, tööohutuses ja loovülesannete lahendamisel.

Ettevõtmise peainitsiaatori Johannes Peperhove sõnul on võistluste peamine suundumus koostöö konkurentsi asemel. Samuti peab ta oluliseks eesmärgiks liikmesriikide kutseõppesüsteemi kvaliteedi parendamist ning uuenduslikkust.

Lisainfo: 
Maria Palusalu, 
5. Euroopa Nooraednike kutsevõistluste projektijuht. Tel: 5332 4188 
mpalusalu@gmail.com,www.ak.rapina.ee/bwb

Allikas: polvamaa.ee

Permakultuuri kursus Piusal

Põlvamaal Piusa kandis korraldatakse septembri keskel sissejuhatav permakultuuri kursus teemal “Jahe kliima ja kodud”.

Permakultuur on disainisüsteem, mille eesmärgiks on tagada inimeste vajadused vee, toidu, peavarju ja jäätmemajanduse osas, mis samal ajal oleksid kasulikus kooskõlas looduskeskkonnaga. Tootlikke maastikke luues jäljendatakse permakultuuris looduslike ökosüsteemide põhimõtteid. Permakultuuris kasutatakse kohalikke ressursse, lihtsaid igaühele arusaadavaid tehnikaid ning loovust.

17.-19. septembrini toimuva kursuse eesmärk on anda esmane sissejuhatus permakultuuri põhilistesse mõistetesse ja meetoditesse. Kursusel kombineeritakse loenguid ja teooriat praktilise tegevusega. Juhendajateks on Mari Korhonen (Soome) ja Aaron Jerad (USA). Lisateave: http://www.wellspringpermaculture.com/

Kahepäevasel kursusel kõneldakse permakultuuri alustest ja eetikast (maa eest hoolitsemine, inimeste eest hoolitsemine, ülejäägi jagamine, disaini põhimõtetest ja meetoditest (jälgimine ja koostöö looduse ning looduse järgnevusega, kasulike sidemete suurendamine, kuidas suurendada tulu, energia ning ressursside kogumine ja ringlus), samuti ökoloogilise aianduse ja toidumetsa pidamise alustest.

Kursus on tasuline, tõlg eesti keelde. Täpsem info ja registreerumine 10. septembriks e-posti aadressil liina.jarviste@enut.ee, www.juured.ee

Lüübnitsa sibula- ja kalalaat meelitas tuhandeid inimesi

Lüübnitsas laupäeval peetud kümnes sibula- ja kalalaat meelitas vihmasele hommikule vaatamata kohale rohkem laadalisi kui mullu, kokku ligi 5000 inimest. Kalasupikonkursil tunnistati parimaks Kristi Johansoni püreesupp.

Laada korraldaja Aida Puusep kinnitas, et rekordilise osalejate arvuga laadal oli kauplejaid 176, laadakorraldus sujus hästi ja rahule jäid nii ostjad kui müüjad. Laadal esmakordselt toimunud kalasupikonkursil osales kuus suppi. Neid sai maitsa ligi 200 laadalist, kellest 70 pani kirja ka oma hinnagu. Veel hindas supp žürii koosseisus Inge Hirmo, Ilmar Palmik, Ester Tuiksoo, Hele Oidermaa ja Priit Sibul.

„Supid olid kõik väga maitsvad. Rahvahääletusel tekkis väga selge parimate suppide pingerida ja žürii, olles läbi arutanud kõigi suppide maitsenüansid, leidis, et rahvas on teinud väga õige valiku,” lausus Aida Puusep.

Esikoha võitis Kristi Johansoni püreesupp. „Imelisel kombel oli selles väga hea kala maitse tunda,” kiitis Puusep. Teine koht kuulus Niina Tsetshladze keedetud kalapuljongile, mida lisaks kalale täiendasid keedumunatükikesed, maitseroheline ja koor. Kolmanda koha sai Elvi Metskaevu „Sooja suve külmale supp”. „Žüriiliikmed olid positiivselt üllatunud, et üldse selle peale tuldi, et kalast on võimalik ka külmsuppi teha. Väga maitsev okroška tüüpi supp,” kommenteeris Puusep.

Laadale jagus muudki huvitavat. Grillimeister Meelis koos oma meeskonnaga näitas metssea ettevalmistamist grillimiseks. Rahvas nägi hakkliha valmistamist ja kotlettide küpsetamist. Kõik soovijad said maitsta kotlette ja BBQ ahjus valminud metssealiha.

Sepp Siim ja tema abilised tutvustasid sepatööd ning jagasid näpunäiteid sepiste tegemiseks. Puukujude meistri Elmari ümber kogunes hulgaliselt huvilisi, kui ta rääkis töövahenditest ja näitas puukuju tegemist.

Laadapäeva juhtisid Raimo Aas ja Contra. Kirevas kultuuriprogrammis esinesid leelokoor Helmine, rahvatantsuansambel Hõbehall, Karisilla külateater, tantsuklubi Maarja, lõõtsamängija Külvi Paide, segatantsurühm Helgerid, tantsutrupp Õietolm, Haanja Mängu-, Tantsu- ja Lauluselts, flamenkostuudio Duende, line-tantsutrupp Kenen, Meeksi Mehed ja Krabi külateater. Laadalõpu simmanil mängis Taivo bänd.

Aida Puusep sõnul toimub tuleva aasta augusti viimasel laupäeval taas laat ja ka siis on kavas toidukonkurss. „Kas pühendatud just supile või mõnele muule sibula- ja kalatoidule, seda veel mõtleme,” lisas ta.

Fotod: Aida Puusep

lyybnitsa01

Kulupõlengute vältimiseks korrasta maad juba sügisel

Kevadiste kulupõlengute vältimiseks kutsub päästeteenistus maaomanikke üles korrastama oma maad juba sügisel, et võimalikud kulupõlengud ei hakkaks hiljem kellegi vara ohustama.

Lõuna-Eesti Päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja Erki Remmelkoori sõnul hävib igal aastal kulutules elumaju ja kõrvalhooneid ning tekib kahju keskkonnale. Pole harv, kui vigastada saavad inimesed. Tuleb mõista, et niitmata ja kuivanud heinamaad mööda levib kahjutuli väga kiiresti. Tuulise ilmaga on kulupõlengu kustutamine keeruline ülesanne isegi kogenud ning spetsiaaltehnikaga varustatud päästjatetöötajatele. Kui maaomanik on oma maavaldused kenasti hooldanud, aitab see ära hoida juhuslikust suitsukonist või hoolimatusest põhjustatud ulatuslikke kulupõlenguid. Kasulik on ka naabrile meelde tuletada, et sügisene maade korrastamine on tähtis kõigile, sest tule levik ei tunne maavalduste piire.

Tulekul esinduslik konverents korruptsiooniriskidest

Ühing Korruptsioonivaba Eesti korraldab järgmisel nädalal Tallinnas konverentsi „Korruptsiooniriskid erasektoris“, mille raames astuvad sõnavõttudega üles nii kohalikud kui rahvusvahelised eksperdid, teiste seas justiitsminister Rein Lang.

Korruptsioon on nähtus, millega kokkupuude ei toimu vaid läbi avaliku sektori. Korruptiivse ahela esimeseks lüliks on erasektor, kus ettevõtted seisavad silmitsi võimaliku reputatsiooni kaotuse, vähenenud kasumlikkuse ning kriminaalvastutusega. Konverentsil kõneldakse võimalikest korruptsiooniriskidest, millega ettevõtted igapäevaselt võivad kokku puutuda ning pakutakse praktilisi lahendusi, kuidas riske ennetada ja vältida.

Konverents toimub 8. septembril 2010 Tallinnas Olümpia Hotelli konverentsikeskuses (Liivalaia 33), osalemine on tasuta. Toimub sünkroontõlge eesti-inglise, inglise-eesti. Info ja registreerimine e-posti aadressil info@transparency.ee või telefonil 6 116 020.

Pressinõukogu uueks esimeheks valiti Sulev Valner

Pressinõukogu valis eelmisel nädalal peetud koosolekul ühehäälselt uueks esimeheks Sulev Valneri ja aseesimeheks David Vseviovi.

Pressinõukogu eelmise esimehe Merit Kopli ja aseesimehe Ivi Proosi volitused Pressinõukogus lõppesid juulis. Vastavalt Pressinõukogu
statuudile kehtivad Pressinõukogu liikme volitused kaks aastat ning volitusi saab pikendada ühe korra.

Pressinõukogu koosseis on järgmine: ajakirjanik Sulev Valner (esimees), Kunstiakadeemia professor David Vseviov (aseesimees), advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat Viive Kaur, Eesti Päevalehe peatoimetaja Lea Larin, Järva Teataja peatoimetaja Arnika Tegelmann, Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik, Delovõje Vedomosti peatoimetaja Oksana Kabrits, Rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Tanel Mätlik ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse vanemteadur, sotsioloog Juhan Kivirähk.

Pressinõukogu on ajakirjanduse eneseregulatsiooni organ, mis pakub ajakirjandusega vastuollu sattunud inimesele või asutusele võimaluse leida kohtuväline lahendus. Nõukogu arutab kaebusi, mis laekuvad ajakirjanduses ilmunud materjalide peale. Kui Pressinõukogu liige on seotud arutlusel oleva kaebusega või kui liikmel on huvide konflikt, siis liige antud kaebuse arutlusel ei osale.

Lisaks Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehtedele on Pressinõukoguga ühinenud Rahvusringhääling, Kanal 2, Delfi ja TV3.

Loe Pressinõukogu kohta lähemalt http://www.eall.ee/pressinoukogu/index.html. Kontakt e-posti aadressil pn@eall.ee ja telefonil 646 336.

Tudulinnas said lasteaed ja lastekodu ühe katuse alla

Ida-Virumaal Tudulinnas avati uus lasteaed ning samas majas ka mittetulundusühingu Maria ja Lapsed lastekodu. Esialgu hakkab lasteaias käima 15 last, järgmisel aastal lisandub teine sama suur rühm. Lastekodus hakkab elama 12 last, vahendas ERR.

Vallavanem Andrus Tossi sõnul kaotab uus lasteaed vallas lasteaiakohtade järjekorra. Lasteaed läks maksma veidi alla 10 miljoni krooni. Lisaks valla eelarvele tuli raha omavalitsuste investeerimistoetuste kavast ja Rotary klubilt.