Täpselt enne pühadeaega, kohtusid virtuaalselt Väike-Maarja valla noortevolikogu juhatus ning valla koolide õpilasesinduste juhid ja huvijuhid. Samal ajal toimus ka teine veebikoosolek, kus osalesid kõikide Lääne-Virumaa osaluskogude esindajad.
Loe edasi: VÄIKE-MAARJA NOORTEVOLIKOGU VALLASISENE JA -VÄLINE KOOSTÖÖ
Rakvere segakoori ja sealse segakoori Viroonia dirigent Marje Kallip vaatas usutluses Külauudistele tagasi peagi lõppevale aastale. Koroonakriisist mõjutatud perioodi üheks eredamaks sündmuseks pidas ta Haapsalus toimunud Vaba Rahva Laulu. Koorijuht ja lauljad rõõmustavad ka selle üle, et järgmise aasta Vaba Rahva laul toimub Rakveres.
Loe edasi: MERJE KALLIP: VABA RAHVA LAUL OLI NAGU PÄÄSEMINE
Jätkates vestluste sarja Vaba Rahva Laulul osalevate kooridega andis rahvusvahelisel muusikapäeval, 1.oktoobril, Külauudistele intervjuu segakoor Leetar koorivanem Kairi Kroon.
Loe edasi: LEETARI KOOSTÖÖPARTNER ON URMAS LATTIKAS
Eestimaa üks vanemaid koore Maarja-Magdaleena segakoor Tartu vallast (endisest Tabivere vallast Jõgevamaalt) tähistab novembris 150. aastapäeva. Koor on saanunud energiat ja jõudu laulmiseks paljudelt esinemistelt Eestis ja välisriikides. Elamuste rikka pagasiga saabuti ka Haapsalus toimunud üldrahvalikult ja isamaaliselt sündmuselt Vaba Rahva Laul.
Loe edasi: SAJA VIIEKÜMNE AASTASE MAARJA-MAGDALEENA KOORI ÜLEVAD MULJED HAAPSALUS TOIMUNUD VABA RAHVA LAULU JÄREL EHK KOHTUMISENI RAKVERES
Konkurssi korraldavad Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja Europe Direct teabekeskus Lääne-Virumaa, kelle eesmärgiks on jäädvustada Lääne-Virumaa loodust, üritusi, inimesi ja objekte, mille tulemusena tekib fotopank ning maakonna kinkeraamat.
Loe edasi: FOTOKONKURSS „MINU ERILINE LÄÄNE-VIRUMAA”
Näkiuurimiskeskus tähistab Eesti rahvajutu aastat näituse ja Eesti esimese Wähja Festivaliga.
Loe edasi: LÕIKUSKUUL TOIMUB ESIMENE WÄHJA FESTIVAL
Rakvere Kultuurikeskus annab suvekauplejate kasutusse seitse müügikioskit ehk rakverlastele juba tuttavat linnumaja, mis paigaldati eile bussijaama tagusele promenaadile.
Loe edasi: RAKVERE PROMENAADIL VÕTAVAD PEAGI KOHAD SISSE SUVEKAUPLEJAD
Tänasest näeb Uhtna aleviku raamatukogus Varudi külas elava seitsmeaastase Nora joonistusi.
Loe edasi: VÕLUMAAILMAD SÜNNIVAD VÄIKESE KUNSTITÜDRUKU PINTSLITÕMMETEST
[pullquote]lippude kujundusel tuli arvestada erinevate mõjuteguritega nagu lippude kuju ja sobitumine keskkonda – et need paistaksid silma, kuid ei segaks autojuhte[/pullquote]Rakvere linnapea Triin Vareki teatel soovis linn juubeleid väärikal viisil tähistada ja esile tuua ka linnapildis.
Abilinnapea Laila Taluniku sõnul kaaluti erinevaid ideid ja langetati valik lippude kasuks, mis tänasest mitmel pool linnaruumi ehivad.
„Lippude kujunduses on elementidena kasutatud musti siluette, mis kollasel selgelt esile tulevad,” selgitas linnakunstnik Marju Püümets. Siluettide loomisel on Püümetsa sõnul kasutatud laialdasemalt tuntud märke nagu logod või skulptuurid ja eraldi numbrina välja toodud juubeliaasta.
[pullquote]Kokku on Purtse jõkke alates 2005. aastast asustatud ligikaudu 800 000 lõhe noorkala.[/pullquote]RMK Põlula kalakasvanduse kalad asustatakse Purtse jõkke, et seal saaks taastuda lõhe looduslik sigimine. „Ajalooliselt oli Purtse jõgi üks parimaid lõhejõgesid Eestis. Jõgi oli tugevasti reostatud seoses põlevkiviõli tootmisega Kiviõlis, mis sai alguse eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel,” sõnab RMK Põlula kalakasvatustalituse juhataja Kunnar Klaas. Ta lisab, et kuigi jõe veekvaliteet on alates taasiseseisvumisest paranenud, on probleemideks likvideerimata jääkreostus jõepõhjas ja rändetõkked.
[pullquote]kana hakkab kaagutama ainult siis, kui mõni tema õde tuleb magamistuppa[/pullquote]Makarov märkis, et tema tuba maakodus on avatud kanade jaoks hommikust õhtuni. Kõige huvitavam on see, et kui kanad pääsevad teistesse ruumidesse – esikusse, WC-sse, siis nad jätavad midagi põrandale, ja need pole teps mitte munad. Aga nad pole kordagi magamistoas sellist pahandust teinud. „Minu voodisse munevad nad nüüd iga päev – sellega tegelevad pruun kana Scandagra 1, pruun kana Sõtnik ja must kana Leekkael. Vahel torisevad nad teineteise kallal järjekorras olles,” rääkis Ivan. “Kui ma istun voodi äärel ja teen kompuutriga tööd või einestan, tuleb kana minu selja taha ja toimetab seal, seab ennast sisse, müksates ja tõugates mind. Kõik toimub vaikselt, ja kana hakkab kaagutama ainult siis, kui mõni tema õde tuleb magamistuppa kavatsusega sekkuda protsessi. Siis on nördimuse tase lausa kõrvulukustav. Aga ka hiljem käivad nad minu toas mind vaatamas, kui teen seal tööd. Umbes 20 korda päevas. Tulevad sisse, vaatavad ringi, inspekteerivad ja lahkuvad. Kord jõin teed ja kana üritas läheneda võileivale üle minu vasaku õla. Surusin teda küünarnukiga tagasi. Mõne aja pärast ründas ta juustusepikut alt põrandalt. Andsin talle tema osa,” jutustas Makarov.
Loe edasi: KANAD MUNEVAD AJAKIRJANDUSKORÜFEE IVAN MAKAROVI VOODISSE
[pullquote]Umbes kolmsada Väike-Maarja gümnaasiumi õpilast ulatavad üksteisele käed[/pullquote]„Just 22. jaanuaril möödub täpselt sada aastat meie eestlaste rahvuskangelase Georg Lurichi surmast. Kuigi ta on maetud Väike-Maarjast üle 2000 km kaugusele Armaviri, siis just siin Georg Lurichi sünnikohas on võimalus mälestushetkeks. Hetkeks, kus meil tuleb eestlastena endasse uskuda, teada oma ajalugu ja juuri, seada rahvuslikke eesmärke ning ka nendeni jõuda,“ ütles Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.
Georg Lurichi 100. surma-aastapäeva meenutatakse koosviibimisega Väike-Maarja keskväljakul Lurichi monumendi juures. Mälestuskõne peab vallavanem Indrek Kesküla, mälestuskimbu ja küünlad monumendi jalamile asetavad vallavalitsuse ja gümnaasiumi esindajad.
Loe edasi: VÄIKEMAARJALASED MÄLESTAVAD 100 AASTA MÖÖDUMIST EESTI SPORDI SUURKUJU SURMAST
Püüdke leida Eestimaalt mõnd surnuaeda, eriti veel sajanditevanuse ajalooga rahulat, kus ei oldaks hädas vanade metall-ristidega, mis pärinevad hooldajateta haudadelt. Kadrina teeb nüüd teednäitava sammu ja annab uue hingamise kiriku veerel roostetavale sajakonnale ristile.
[pullquote]ristide kunstiline taaskasutus on abiks ja eeskujuks paljusid teisi Eestimaa kalmistuid painava ristiprobleemi lahendamiseks[/pullquote]Laupäeval, 2. novembril kell 18 avatakse Lääne-Virumaal, Kadrinas surnuaia taga kogu Eestis unikaalne Ristisalu, mille autoriks on kunstnik Teet Suur ja materjaliks üle aegade säilinud, kuid surnuaias haudadel enam mitte kasutust leidvad metallristid.
Idee Kadrina ristide eksponeerimisest kunstilise Ristisaluna sai alguse 2015. aasta aprillis, kui ajakirjanik Rein Sikk, vallavolinik Ülo Kais ja Kadrina Katariina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson tulid välja mõttega, et Kadrina kiriku veerel seisvad ristid vajaksid nii enamat väärtustamist kui ka korralikku eksponeerimist. Selleks kaasati kunstnik Teet Suur, kes on spiraalikujulise maketi „Maa ja taeva vahel“ autor.
Loe edasi: Hingedepäeval avatakse Kadrinas ainulaadne Ristisalu
Täna riigikogu konverentsikeskuses peetud aasta põllumehe konverentsil kuulutati aasta põllumeheks Lääne-Virumaa põllumees Indrek Klammer Voore Farmi osaühingust.
[pullquote]20 aastat on aidanud abikaasa mul seda tööd teha ja viimastel aastatel ka poeg[/pullquote]Voore Farmi juhataja Indrek Klammer on aastatega rajanud Vinni valda edukalt toimiva põllumajandusettevõtete grupi, kus maad haritakse ligi 4000 hektaril, peetakse loomi ja tööd saab 70 inimest. Põline läänevirulane on südameasjaks võtnud oma kodukandi elu edendamise. Vähe on selliseid mehi, kes nii laiahaardeliselt on suutnud haarata kõiki maamajanduse valdkondi, lisanud sinna noorte koolitused ja praktika ning ajalooliste ehitiste taastamise.
“Minu vanaisa on pärandanud mulle väga hea läbisaamise inimestega, endiste taluperemeeste ja nende järeltulijatega, muidu ma poleks maad rentida saanud ega ettevõtteid rajada suutnud,” selgitas Indrek Klammer, kes peab edu saavutamisel kõige olulisemaks inimsuhteid. “Ma ei tee kõike seda üksi. Meil on väga tugev meeskond, samuti pereettevõte. 20 aastat on aidanud abikaasa mul seda tööd teha ja viimastel aastatel ka poeg.”
Loe edasi: Aasta põllumehe tiitli pälvis Indrek Klammer Lääne-Virumaalt
13. septembril alustas Rakvere Teater oma 80. juubelihooaega uuslavastuse “Nagu peeglis” esietendusega. Lavastus baseerub Ingmar Bergmani 1961. a esilinastunud filmil “Såsom i en spegel”.
[pullquote]peaaegu meeleheitlik katse väljendada üht eluhoiakut: Jumal on armastus ja armastus on Jumal[/pullquote]Rakveres seadis materjali lavale Madis Kalmet, kunstnik on Pille Jänes, valguskunstnik Priidu Adlas ning muusikaline kujundaja Peeter Konovalov Ugalast. Osades Grete Jürgenson, Märten Matsu, Madis Mäeorg ja Tarvo Sõmer.
Ingmar Bergman sündis 14. juulil 1918. aastal Uppsalas. Ta on 20. sajandi väljapaistvamaid filmi- ja teatrirežissööre. Bergman alustas ülikoolis teise maailmasõja eelõhtul kunsti, ajaloo ja kirjanduse õpinguid ning lõpetas Stockholmi Ülikooli esimesel sõjasuvel 1940. Tudengipõlves tekkis temas kirglik huvi teatri vastu, ehkki esialgu olid näitlemine, käsikirjade kirjutamine ja õpilaslavastuste juhendamine kõrvalised hobid. Bergmani kunstnikutee algas 1940. aastal Stockholmi Kuninglikus Draamateatris režissööri assistendina.
13. septembril alustab Rakvere Teater oma 80. hooaega, mille tähistamiseks istutab teatrirahvas linna idaküljele 80 tamme tulevase pargi tarvis. Pidulik tseremoonia algab kl 15 Tuleviku ja Ussimäe nurgal asuval haljasalal. Tammesid istutavad endised ja praegused teatrijuhid, teatriveteranid, teatritöötajad ning kõik need, kelle jaoks Rakvere Teater on südamelähedane.
1929. aasta jaanuaris liikusid üle Virumaa Rakveresse kokku kümned hobuvankrid. Virulased vedasid talgude korras Näpi kaubajaamast ehituskivid tulevase teatrimaja õuele, mis 10 aastat hiljem avaski oma uksed ning tähistab käesoleval hooajal 80. sünnipäeva.
Üks vanker loksus tol hämaral hommikul Rakvere poole täislastis. See oli virulase Jakob Allase hobuvanker, kes juba saabudes vedas kohale koorma raudkive ning laadis selle Teatrimäele esimeseks seemneks maha. Nagu ta ise ütles: „Ei taht tühja käega tulla!”
Just selles kandis, kuhu Rakvere Teater oma 80. sünniaastapäeva tähistamiseks tammed istutab, liikus tol pühapäeva hommikul (27. jaanuaril) Jakob Allase raske koorem Teatrimäe poole ja seda teab ainult taevas ise, mida too kultuurihuviline mees neil hetkedel mõtles. Kas nägi ta vaimusilmas uusi lavastusi, õnnelikke vaatajaid või mõtles laiemalt kogu Virumaa kultuuri tulevikule? Ometi muutus tema tagasihoidlik kivikoorem aluseks millelegi suurele, milleta me tänapäeval Rakveret, Virumaad ega Eestit ette kujutada ei suuda.
Loe edasi: Rakvere teater avab juubelihooaja 80 tamme istutamisega
Lisaks osalemisele Vievise laulukoori konkursil laulis Tapa valla lastekoor kolmel muusikaliselt rikkal reisipäeval veel mitmel pool mujalgi nii Leedus kui Lätis. Vaatamisväärsustega tutvumiseks jäi väga vähe aega, aga Trakaile heideti siiski põgus pilk peale.
[pullquote]Pühapäeval saatis lauljaid Vievise kultuurikeskuse direktor Audronė Stepankevičiūtė[/pullquote]Esimene kontsert toimus reedel Lätis, Ezerkrasti rehabilitatsiooni keskuses. Laupäeval sõideti pärast võistulaulmist Vievisest välja veel enne, kui pooltel osalejatel olid oma laulud laulmata. Sihtkohaks oli Kietaviškių. Tapa valla lauljad teadsid, et kontsert tuleb kahasse teise võistulaulmisel osalenud Leedu kooriga. Aga kohtumisel Elektrėnai külje all asuvas rahvamajas ei teatud, et pisikesel laval esineb koor, kes sama päeva õhtul kuulutatakse Vievise peaväljakul konkursi peavõitjaks. Kontserdi alguses ei aimatud kohe sedagi, et lauldakse vastakuti teineteisele. Algselt arvati, et küllap esinetakse sealse paiga külaelanikele, aga seda ei juhtunud.
Loe edasi: Tapa valla lastekoori kontsertesinemised algasid ja lõppesid Lätis
Lehtse, Tapa ja Jäneda üldhariduskoolide esimese kuni üheksanda klasside õpilastest koosnev koor pälvis Leedu väikelinnas Vievises toimunud 13. koorikonkursil esimese koha. Grand Prix võitis Ukmergė linna Antanas Smetona nimeline gümnaasium.
Vievise gümnaasiumi aulas toimunud koorikonkursil esines kolmeliikmelise žürii ees 16 Leedu kooli riigi väga erinevatest piirkondadest, lisaks Eesti koor Tapalt. Laulukooride võistulaulmise ellukutsuja ja peajuhi Audronė Stepankevičiūtė, Vievise kultuurikeskuse direktori sõnul oli sellise konkursi loomine tema muusikaõpetaja Aldona Pulauskiene mõttealgatus. Stepankevičiūtė meenutas, et 2007. aastal alustati vähem kui poole väiksema arvu kooridega oma kodukandi lähedusest. Vievis on umbes 5000 elanikuga linnake, mis asub Elektrėnai omavalitsuses, kuuludes samal ajal Vilniuse maakonda.
Tapa valla lastekoor andis teel Vievise koorikonkursile kontserdi Riia lähedal asuvas Ezerkrasti rehabilitatsiooni keskuses.
Vievise koorikonkurss ConMoto toimub 18. mail Leedu väikelinnas Vievises, aga sõitu alustati Tapalt juba täna. Tapa valla lastekooris laulavad koolilapsed erinevatest Tapa valla üldhariduskoolidest: Lehtse, Tapa ja Jäneda koolist. Samuti on kooris lauljaid naabervalla Aravete keskkoolist.
Rakvere Teatris esietendub mai lõpus suvelavastusena “Loojanguekspress”, mille mängupaik asub raudtee lähedal teatrile kuuluvas dekoratsiooni laos.
[pullquote]Linna peal aga õilmitsesid piirivalveohvitseride karakullkasukates prouad.[/pullquote]Teater on hakanud kutsuma seda oma asukoha ja seal toimuva tegevuse tõttu raudteegetoks, kuid uurides vanu väljaandeid on ilmnenud selle asukoha ajalooline taust.
1920. ja 1930. aastail asus praegusel Näituse 4a krundil Rakvere-Jakobi Põllumeeste Seltsi näituseplats. Iga aasta sügise eel toimusid seal suurejoonelised põllumajandus- ja tööstusnäitused. Rakvere Teatri asutamise algataja ja kunagine Rakvere linnapea Jakob Liiv (kuulsa luuletaja Juhani vend) oli ühtlasi põllumeeste seltsi asepresident. Mälestuste järgi käis näitustel „rahvast murruna”. 1936. aasta näitust külastas 12 tuhat inimest, lisaks kohalikele saabus 22 vaguni ja enam kui 1000 inimesega huvirong Tallinnast, Narvast tõi rong kohale 700 huvilist, Kundast sama palju.
Loe edasi: Rakvere suvelavastus toimub endisel Rakvere-Jakobi Põllumeeste Seltsi näituseplatsil
Reedel, 12. aprillil, videviku saabudes ja öötundidel vastu laupäeva läksid naiskodukaitse juhid Väike-Maarjas esimesele öörännakule. Jumalatosin kolmeliikmelist võistkonda pidid lahendama kõikvõimalikke ülesandeid, kus tuli esmaabi anda või ajapeale torni ronida ja voolikuotstest pika toru kokku panema. Selles ja muust jutustab Ave Rallmann, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna Pärnu jaoskonna esinaine.
Kes Pärnumaa naiskodukaitse juhtidest öörännakul osalesid?
Ave Rallmann: Pärnumaad esindasid Margit Velston Pärnu jaoskonna aseesinaine, Marje Arumäe Ülejõe jaoskonna juhatuse liige ja mina kui Pärnu jaoskonna esinaine.
Loetud märge Facebookis: meid nähes läksid kohalikud mehed näost halliks, kukkusid kummuli ja ajasid hullu juttu. Palun lause või paariga lähemat selgitust?
Ave Rallmann: Tegelikult oli tegemist esmaabi punktiga, kus tuli lahendada situatsioonülesanne. Ebavere Tervisespordikeskuse taga ootas meid verine nuga, näost hall šokis meesterahvas, kellel oli noahaav jalas ja kes avaldas soovi ujuma minna või kiiresti tööle tagasi ning lämbumistunnustega naine. Naisterahvast oli tabanud astmahoog ning me pidime aru saama, et tahab saada oma kotist kätte inhalaatorit. Noahaavaga meest mängis Väike-Maarja vallavanem Indrek Keskküla. Saime oma tegevusele kannatanutega positiivse tagasiside koos kommentaaridega, et ehk oleks võinud rõhkside haaval olla tugevam ja suhtlemist šokis mehega rohkem.
Täna, 12. aprilli videvikus stardib Väike-Maarjast ligi 30-kilomeetrisele öörännakule, pea poolsada Naiskodukaitse juhti üle Eesti, et testida hakkamasaamist erinevates olukordades ja selgitada välja parimad.
Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaise Anneli Mikiveri sõnul toimub selline ettevõtmine Viru ringkonna eestvedamisel esmakordselt. „Mitmed erinevad patrullvõistlused, koormusmatkad jne on suunatud eelkõige tegevliikmetele, juhtidele taolist proovikivi meil veel polnud,“ rääkis võistluse peakohtuniku vastutust kandev Mikiver.
Öörännakust võtavad osa Naiskodukaitse ringkondade kolmeliikmelised juhtide võistkonnad läbides pea 30 kilomeetrit jalgsi ja sooritades mitmeid ülesandeid.
Videvikus testitakse juhtide valmisolekut esindada oma ringkonda erinevates väljakutsetes, anda tegevusega eeskuju ja olla motiveerijaks tavaliikmetele. Muuhulgas tõsta Naiskodukaitse juhtimisalast meisterlikkust, arendada koostööoskust ja füüsilist vastupidavust.
Parimad juhtide võistkonnad öörännakus selguvad kontrollpunktides harjutuste sooritamisel, punktid summeeritakse ja parimat kolme võistkonda auhinnatakse.
Võistkondade instruktaaž ja stardijärjekorra loosimine toimub kell 19 Väike-Maarja Gümnaasiumi algkoolimajas. Esimese võistkonna start antakse reedel kell 20.00 ja orienteeruvalt peaks esimene tiim finišeeruma kell kolm öösel. Pidulik autasustamine leiab aset laupäeval kell 11.00.
Tartust alustatud teekonnal läbi Viljandi ja Tallinna toimub neljas ajaloopäev „100 aastat Tartu rahulepingut“ eelseisval laupäeval Rakveres, kus jätkatakse seniste lektorite osavõtul sama kavaga ettevalmistatud teemade käsitlemist.
Senise tava kohaselt kaunistab loengusaali leelot iseloomustav sinise kandle kujutisega Petseri maakonna rohe-valge lipp, seinal Petseri maakonna ja Eesti Ingerimaa maakaart. „Kuigi Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos I pole veel endast setode ühendaja ja kaitsjana märku andnud, pole see aeg enam kaugel,” usub ajaloolane Aldo Kals, üks ajaloopäeval esinejatest. „Alles hiljuti kiskus ta Moskva õigeusu kiriku haardest välja Ukraina õigeusu kiriku. Küllap jõuab järg kord ka setodeni. Seda lootust kannab loengusaalis põleva küünla taga setode ajalooline Püha jüri ikoon,” selgitab Kals. Ürituse juhataja Rein Kochi töölauda kaunistab Eesti ajaloo tormides räsitud sinimustvalge laualipp. „See peab meisse sisendama teadmist, et petserimaalaste ja ingerimaalaste mured pole üksnes nende, vaid meie kõigi omad,” jätkab ajaloolane.
12. jaanuaril koostöös Tallinna Rahvaülikooliga korraldatud ajaloopäeval jahmatas kohalviibinuid Jüri Vaidla saadetud kiri õiguskantslerile ja teistele riigiametnikele ning poliitikutele. Vaidla osundas kontrolljoone taga sündinud petserimaalastele, keda Eesti valitsus käsitleb välismaalastena ja keelduvat Nõukogude Armees teenitud aastaid tööstaaži hulka arvamast.
Täna kell 18 avab Rakvere Teater oma 79. hooaja. Õhtul ootab publikut kolmevaatuseline kontsert-etendus, mille alapealkiri on „Põrsaid kotis ei müüda”.
[pullquote]Rakvere Teatri dramaturg Urmas Lennuk lubab, et ühes kohas saab isegi nalja[/pullquote]Õhtu esimene pool koosneb väikeste vinjettidega estraadikavast, mis tutvustab algaval hooajal lavale jõudvaid näitemänge. Mõnda uuslavastust tutvustatakse pikemalt, mõnes tutvustuses ei pruugigi üldse väikest vinjetti olla. Vaid on hoopis suur vinjett. Kavas leidub videotervitusi Itaaliast, raudteejaamast ja Tallinna-nimelisest kohast ning laulu ja tantsu. Õhtu lavastaja, Rakvere Teatri dramaturg Urmas Lennuk lubab, et ühes kohas saab isegi nalja.
Seejärel musitseerivad Rakvere teatri näitlejad Silja Miks ja Imre Õunapuu. Nende etteaste on teine kontsert kevadel alustanud sarjas RT muusika, mis tutvustab teatri loominguliste inimeste hetke muusikas. Avapeo lõpetab PIDU ehk tants ja tingel-tangel südaööni, kus muusikat mängivad uue hooaja vingeimad tegijad.
22. juulil toimuval neljandal üle-eestilisel avatud talude päeval viib huvilisi taludesse jumalatosin tasuta bussi, millest kaheksa sõidab ringi mandril ning kolm külastab Saaremaa talusid. Tasuta bussireise taludesse korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.
[pullquote]Hetkeseisuga osaleb 2018. aastal avatud talude päeval 296 talu ja põllumajandustootmist.[/pullquote]„Bussireiside kavandamisel ja talude valimisel oleme lähtunud sellest, et saaksime reisiseltskonnale pakkuda võimalikult mitmekülgset pilti Eesti talupidamistest. Bussireisidele ootame registreerima kõiki, kes sooviksid saada osa avatud talude päevast läbi põnevate reisikavade,“ sõnas Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo kutsub avatud talude päeval uurima põllumeestelt, kuidas kaasajal taimi ja loomi kasvatatakse. „Eesti inimeste kokkupuude põllumajandusega on jäänud aasta-aastalt üha nõrgemaks ja see on väetis müütidele ning väärarusaamadele. Eesti põllumees on alati hoidnud külalistele väravad lahti ja on ikka valmis selgitama, kuidas kasvatatakse vilja ja karja ning miks tuleb põldudel ravida taimi ja tõrjuda kahjureid.“
