ÜLO KANNISTO: KOOSLAULMISEKS ON PÕHJUST KÜLLAGA

Ülo Kannisto Pärnus Vaba Rahva Laulul osalejaid tänamas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Tänavuse Eesti taasiseseisvumispäeva muusikaliseks krooniks on 20. augustil Rakvere Vallimäel toimuv Vaba Rahva Laul. Külauudistele andis intervjuu sündmuse looja ja korraldaja, väärikas ning aateline saarlane Ülo Kannisto. Ta rääkis kooride ja teiste muusikakollektiivide ettevalmistustest, nimekate kutseliste dirigentide ja muusikute panustamisest, toonitades eriti Tõnis Mäe tuntuimate laulude kõlamist.

Veikko Täär Paides Vaba Rahva Laulu juhtimas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Ülo Kannisto kutsub kõiki Vaba Rahva Laulule, sest Rakvere Vallimäel jätkub ruumi kõigile.

Palun meenutada, millal ja kuidas üldse tekkis mõte Vaba Rahva Laulu korraldamiseks?

Idee korraldamiseks andis 20. augustil 2011 Tallinna Lauluväljakul toimunud Vabaduse Laul. Hoogu andsid ka arvamused sellest peost. Mul oli varem plaan korraldada kontsert, kus osalevad tollel ajal tuntud saarlastest lauljad Ivo Linna, Marvi Vallaste, Margus Vaher, Teele Viira jt. Veel andis entusiasmi juurde kohtumine paljude Saaremaa koorijuhtidega, kes olid nõus kaasa lööma. Esimesed neli pidu korraldasingi Kuressaare Lossihoovis.

Kuivõrd tänavuse Vaba Rahva Laulu ettevalmistamisel oli oht selle ära jäämiseks koroonapiirangute tõttu?

Ülo Kannisto Haapsalus ettevalmistusi tegemas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Oht, et koroona takistab korraldamist, on ikka probleemiks olnud. Aga kuna eelmise aasta peol oli väga suur ühendkoor ja teadmine, et vabas õhus on koroona levik pea olematu, andis usku juurde. On teada, et eelmise aasta pidu Haapsalu lossihoovis oli 100 protsenti koroona-vaba. Seetõttu olen täiesti kindel, et nii läheb ka sel aastal. Koroona suhtes on kümme korda ohtlikumad need Tallinnas, Tartus jt. linnades ja üle Eestimaa toimuvad bussi- ja rongisõidud, kus osalevad sajad tuhanded inimesed, lisaks kaubandusettevõtete külastajad, keda on ju terve elanikkond. Kõik see toimub siseruumides, kus oht kümneid kordi suurem!

Nüüd, kus piirangud lõppenud on ehk koorid silma paistvas harjutamishoos.

Koorid teevad vabalt, takistuseta proove, mida on meeldiv teada. Igal kooril on oma taktika, kus ja millal proove teha. Tähtis, et õigeks hetkeks on laulud selged. Muidugi on keerulisem, sest talvel ja kevadel ei saanud proove teha ja nüüd tuleb see suvega tasa teha.

Kui palju laulukoore ja lauljaid on seekordsele Vaba Rahva Laulule oodata? Kas esinejatega saab veel liituda?

Põhiliselt on koorid ennast juba registreerinud augustis toimuvale XII Vaba Rahva Laulule ja arvuliselt hetkel üle 80 koori. Lauljaid ühendkooris juba ligikaudu 1600. Tean veel mitmeid koore, kes registreeruvad. Ja neile lisaks saavad veel mõned koorid ennast kirja panna, sest seda võimaldab lava suurus ja intensiivsem proovide tegemine. Enamus repertuaarist on ju tuttav.

Lauri Breede Pärnu Vallikäärus toimunud Vaba Rahva Laulu dirigeerimas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Peale üle-eestilise (ka Helsingi Eestlaste Naiskoor!) suure ühendkoori osalevad kuulsa Tarvanpää rahvatantsu rühmad mitmete huvitavate tantsudega. Traditsiooniliselt saadab lauljaid Urmas Lattikase ansambel.

Milline on esinejate vanuseline koosseis?

Enamus pidulisi jäävad vahemikku 25-65 eluaastat, siiski on suhteliselt palju ka nooremaid ja veel eakamaid. Osalejaid on igas vanuses, ehk siis mudilastest memmedeni ja taatideni.

Kooride poolt on ikka küsimusi. Mõne koorini polnud info jõudnud. Küsimusi on olnud päevakorra kohta, mõne laulu kohta jne. Olen neile alati vastanud. Mõnikord küsin ise nõu mõnelt lauljalt ja koorijuhilt. Tunnen ennast hästi selles osalevate kooride maailmas, sest kõik me koos ajame ühte asja. Siinjuures minu sügav lugupidamine kõikide koorilauljate ja dirigentide ees, et nad toimetavad vaatamata olukorrale!

Urmas Lattikas Haapsalu Vaba Rahva Laulul musitseerimas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kes kutselistest muusikutest on seekord eeslaulja, kes päevajuht?

Traditsiooniliselt saadab lauljaid tippmuusikutest koosnev Urmas Lattikase bänd. Solistideks on seekord Tõnis Mägi, Uku Suviste, Hanna-Liina Võsa, Alen Veziko, Merit Männiste, Märten Männiste ja Marko Matvere. Nad kõik on osalenud ka varem. Traditsiooniliselt juhib pidu ikka Veikko Täär.

Milline mõju on repertuaaril Eesti taassünni 30. aastapäeval?

Igal aastal mõjutab repertuaari ikka sama Eesti taasiseseisvumispäev. Teatud laulud korduvad, aga publik siiski igas paigas suuresti erinev. Heameel selle üle, et just 30. taasiseseisvumispäeva peol laulab Tõnis Mägi ühendkoori saatel ise oma kuulsaimad laulud. Rahvatantsud on enamuses erinevad. Vaid „Tuljakuta” ei möödu ükski pidu viimasel ajal.

Vaatame korraks ajalukku, kuidas möödusid teie enda augustipäevad 1991. aastal?

Minu enda 1991. aasta augustipäevad möödusid nii, nagu talutööd võimaldasid. Eks olin ikka vägagi kursis, mis toimumas. Mulle tookord juba 19. augusti hommikust alates tundus, et see riigipöörde katse Moskvas kukub läbi. Eriolukorra komitee juhtide teleesinemistest oli tunda ebakindlust, mõnel käed ja hääl värisesid, mõni oli purjus. Tolleaegne Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel kutsus enda juurde Balti sõjaväeringkonna tähtsad kindralid ja teatas neile, et riigipööre on läbi kukkunud (kuigi selleks hetkeks see väga kindel veel polnudki), mille peale nendel tekkis tõsine hirm tehtu pärast.

Millise aura tänavusele Vaba Rahva Laulule annab Rakvere linn?

Olen seda kohta vaatamas ja imetlemas käinud korduvalt

On väga meeldiv, et sellesse aasta ainsasse laulupeosse suhtuvad ühtviisi väga positiivselt nii Rakvere linn kui ka Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit (VIROL), toetades rahaliselt. Nende esindajad olid nõus peo alguses rääkima Lääne-Virumaa elust-olust ja plaanidest. Samuti kohe esimesest hetkest peale tekkis väga asjalik kontakt Tarvanpää rahvatantsu juhi Triinu Sikuga. Küsimus polnud, kas nad on nõus osalema, vaid millised tantsud repertuaari võtta. Selle aasta koha valik oli väga lihtne – muinasjutulise Rakvere Vallimäe Vabaõhukeskuse poolt olid pea kõik, kelle käest küsisin arvamust. Aitäh Rakverele, et selline ehitus on tehtud! Olen seda kohta vaatamas ja imetlemas käinud korduvalt ja tahan sel suvel mõnel üritusel seal ka osaleda. Soovitan kõigil tulla 20. augustil Rakvere Vallimäele XII Vaba Rahva Laulule. Kava on koostatud nii, et saab nautida laulmist ja soovi korral kaasa laulda. Laulud on enamuses väga tuttavad. Vahelduseks rahvatantsud, millest elava muusika järgi on Laul Põhjamaast ja Tuljak, ülejäänud plaadimuusika järgi. Tulge julgelt, sest kõik mahume ära. Kedagi ei jäeta ukse taha! Ikkagi 30 aastat iseseisvat Eestit! Väliüritustel pole koroona ohtu ja seda tõestas eelmise aasta laulupidu, kus laval oli lausa 1300 lauljat ühendkooris.

Ülo Kannisto Pärnus ettevalmistusi tegemas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Milline suhe on teil endal lauluga?

Ma ise eriline laulumees pole, mis tegelikult annab isegi eelise sellist iga-aastast laulupidu korraldada. Vahel istun üksi lava ees pingil ja püüan ette kujutada, mis võiks laval toimuda. Aga ma tean seda, kes oskab hästi laulda, kes meeldib rahvale ja neid kutsungi laulma. Ise olen sündinud ja üles kasvanud endises Raplamaa vallas Kärus, seda puhkpillimuusika saatel. Isa oli kohaliku väikse kolhoosi autojuht ja õpetas Käru Keskkooli noorte puhkpilliorkestrit. Orkester oli isegi vist aastal 1960 Eestis parim. Kodus harjutas isa lugusid klarneti ja saksofoniga, vanemad vennad aga vaskpille puhudes. Ise kõige noorema vennana õppisin oma lemmikpilli trompetit iseseisvalt. Kaks aastat mängisin trompetit jt pille sõjaväe orkestris ja hiljem juba Saaremaal olles ka Kärla kolhoosi puhkpilli orkestris.

kuidas ma julgen üldse sellist suurt pidu teha?

Ikka küsitakse, kuidas ma julgen üldse sellist suurt pidu teha? Olen juba aastaid “ühes paadis” fantastiliste muusikutega ja inimestega Lauri Breede ja Urmas Lattikasega. See on uskumatu töö, mida nemad teevad. Lauri on peadirigent, kes aitab peamiselt koori repertuaari koostada, aga annab nõu ka solistide osas. Viib läbi ühendkoori proovi ja peo kontserdi, juhatades enamikes koorilauludes ja pannes ühendkoori kaasa elama teistele etteastetele. Urmas Lattikas teeb nendele kümnetele lauludele seaded ja kindlustab osalemise oma tippansamblile. Müts maha selliste meeste ees! Me oleme põhiliselt kolmekesi nii lavastajad, kunstilised juhid kui ka teised tegelased, mis suure peo korraldamisel vaja on. Kuna see traditsioon on minu algatatud, siis lõppkokkuvõttes vastutan kõige eest (k.a. kõikide arvete tasumine) ma ise. Aastaid juhib pidu mees, kellest ma paremat ei oska ja ei tahagi leida – Veikko Täär. Kunagi pole hirmu, et asi jääks toppama, kuna ta tuleb kõigist olukordadest “tervena” välja. Temaga igav ei hakka. Eriline tänu kuulub abikaasale Marikale, kel sellise suure ürituse puhul on rohkem magamata öid kui mul endal. Enamuse ligemale sajast postipakist kooride noodiraamatutega paneb just tema kokku ja viib Omniva pakiautomaati. Ka kooride nimekiri ja selle täiendamine on tema töö. Kuigi naine laulab mitmes kooris, ei ole ta lavale pääsenud, sest tegemist on palju, ka peopaigas 20. augustil, millest on mul kahju.

Ülo Kannisto Paides inimesi Vaba Rahva Laulule kutsumas. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Palju õnne, Eesti Vabariik, 30. taasiseseisvumispäeva puhul! Kooslaulmiseks on põhjust küllaga.

Usutles Jaan Lukas