ELFi noore looduskaitsja auhinna pälvis Annely Esko

Annely_Esko_pilt_Ölandi loopealne
2016. aasta noor looduskaitsja Annely Esko

 

2016. aasta nooreks looduskaitsjaks valiti Annely Esko, kes paistis silma oma märkimisväärse panusega Eesti loopealsete taastamisel. Konkursi žürii andis esmakordselt välja ka kaks eriauhinda, mille pälvisid noor loodusteadlane Liina Remm ning kodanikuaktivist Linda-Mari Väli. Auhinnad ning nendega kaasnevad stipendiumid antakse üle täna, 1
. veebruaril Eestimaa Looduse Fondi (ELF) 26. sünnipäeval.
Tänavu esitati auhinnale seitse kandidaati. ”Väga rõõmustav, et Eestis leidub palju eri valdkondades tegutsevaid noori, kelle jaoks on looduse kaitsmine südameasi ning igapäevane tegevus. Tunnustamist väärivad kõik esitatud kandidaadid,” nentis ELFi juhatuse aseesimees ja žürii liige Siim Kuresoo.
Peaauhinna võitnud Annely Esko on edendanud Eesti poollooduslike koosluste taastamist alates 2009. aastast, töötades Keskkonnaametis maahoolduse peaspetsialistina ning alates 2014. aastast loopealsete taastamise projekti koordinaatorina. Projekt „Elu alvaritele“ on väga ambitsioonikas – hetkel on tegu Euroopa kõige suurema poollooduslike koosluste taastamistööga. Ühtlasi on Esko aktiivselt panustanud puisniitude taastamise tähtsuse teadvustamisse. “Tunnustame Annely Eskot suure entusiasmi ja pühendumuse eest loopealsete taastamisel. Loopealsete olukord on Eestis paranemas ning selles on suur roll Annely tööl,” ütles Kuresoo. Loe edasi: ELFi noore looduskaitsja auhinna pälvis Annely Esko

Metsandusnõukogu heakskiidu saanud metsade kaitse tegevusplaan vajab elluviimist

Eile, 16. jaanuaril kogunenud metsandusnõukogu toetas range kaitse töörühmas kokkulepitud tegevusplaani salu- ja laanemetsade kaitseks. Ühenduste hinnangul on nõukogu toetus oluline samm metsade elurikkuse kaitsel. Tegevusplaani elluviimine eeldab järgmisi samme keskkonnaministrilt ja valitsuselt.

metsakaiseks

Kohtumisel Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) esindanud Tarmo Tüüri sõnul on elustiku kaitsmiseks vajaliku minimaalse mahu salu- ja laanemetsade kaitse alla võtmisega eri põhjustel viivitatud ligi 15 aastat. See on selgelt seatud ka kehtiva metsanduse arengukava eesmärgiks, ent peale arengukava vastuvõtmist 2011. aastal kuni viimaste kuudeni pole sisulisi edasiminekuid olnud. “Täna on olemas nii ekspertkogus kui ka majanduslikke huvipooli hõlmavas nõukogus heaks kiidetud pla

an, mille elluviimine lahendaks Eesti metsade elurikkuse säilimiseks ühe olulisema probleemi,” avaldas Tüür heameelt. “Järgmise kiire sammuna tuleb valitud metsadele keskkonnaministri käskkirjaga rakendada esialgne kaitse. See võimaldab alustada plaani ellu viimiseks vajalikke toiminguid,” selgitas Tüür.

Loe edasi: Metsandusnõukogu heakskiidu saanud metsade kaitse tegevusplaan vajab elluviimist

Rahvusvahelise konnapäeva puhul tehke konnast pilti

Foto: bio.edu.ee
Foto: bio.edu.ee
Tänane päev on kuulutatud rahvusvaheliseks konnapäevaks (Save the Frogs Day). Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub selle raames nädalavahetusel tähele panema üle Eesti aktiivsemaks muutunud rändavaid konni ning neid üles pildistama.

Kuna nädalavahetusel on oodata soojemaid ilmu ja konnarände aktiivsemaks muutumist, kutsub ELF üles kõiki inimesi pildistama Eesti konni ja osalema fotokonkursil „Konnad teel“. Osaleda võivad igas vanuses inimesed. „Suurepärase konnahetke fotole tabamine võib olla puhas juhus – seepärast sobivad ka mobiiliga üles pildistatud fotod hästi,“ tutvustab konkursireegleid „Konnad teel(t)“ projektijuht Kristiina Kübarsepp. „Fotod tuleb saata aadressile konnafoto@elfond.ee. Osalejate vahel loosime välja konnameeneid ja parima foto selgitame välja Facebooki vahendusel,” lisab ta.

Juba neljandat aastat korraldatakse Eestis konnatalguid, et rändavaid kahepaikseid turvaliselt üle tee aidata. Kokku on aidatud sel aastal juba ligi 5000 kahepaikset. „Selle aasta kevadine konnaränne on olnud eriti heitlik ja pisteline. Kui tavaliselt konnad rändavad soojemate ilmadega 4–5 päeva, siis sel aastal on konnad olnud teel juba mitu nädalat. Massilise liikumise asemel on toimunud selline vaikne tilkumine ja vabatahtlikel üle Eesti on olnud keeruline kahepaikseid aidata,“ kirjeldab selle aastat ootamatut rändeseisu Kübarsepp.

Kahepaikseid ohustab nii Eestis kui ka mujal maailmas looduskeskkonna saastumine ja elupaikade kadumine. Ohtlik on ka kevadel konnade sigimispaikadesse suundumise teekonna ristumine maanteedega, kus mõne tunniga võib hukkuda tuhandeid kahepaikseid. Üle terve Eesti käivad hetkel vabatahtlikega konnade üle tee aitamise talgud, kuid tulevikus soovivad korraldajad rändeteedel näha tunneleid, mis muudaks konnadel maantee ületamise ohutuks. Loe edasi: Rahvusvahelise konnapäeva puhul tehke konnast pilti

ELF tähistab heinateotalgutega oma 15. hooaega

Neljapäeval alanud ja homseni Nedrema puisniidul toimuvad heinateotalgud ja suveELFkool märgivad Eestimaa Looduse Fondi (ELFi) loodustalgute 15. järjepidevat toimumisaastat. Juubelihõngulised talgud ühendavad traditsioonilised töövõtted, looduskaitse ning uued teadmised ja oskused.

Poolsada talgulist harjutavad käe sisse vanad heinatöövõtted, kuulevad kohalikust kultuuriloost, saavad osa loodusretkedest puisniidu lindude, liblikate ja taimede tundmaõppimiseks, toimub Ööülikooli loenguõhtu ning pärast talgutööd kõlab rahvalik muusika.

ELFi talgukorraldaja ja suvekooli mõtte algataja Siim Kuresoo sõnutsi pole sedalaadi suvekool olemuselt tegelikult midagi uut – heinatööl on mõtteid ja võtteid vahetatud juba aastasadu.

“Sealjuures ELFi talgulised on aastaid suviti mitmetel tähelepanuväärsetel puisniitudel rehadega abiks olnud,” selgitas Kuresoo. “Mullused katsetused vikatitega heina niitmiseks näitasid, et loodustalgulised on valmis kandma ka vanade heinatöövõtete traditsioone.”

Vastriisutud puisniidul salvestatavas Raadio Ööülikooli loengus räägib biosemiootik Kalevi Kull elurikkuse hoidmisest ja loomisest. Talgulisi lõbustab rahvamuusik Kadri Giannakaina Laube, kes mängib eesti lõõtsa ja õpetab traditsioonilisi tantse.

Elurikkuse poolest imetlusväärsete puisniitude pindala on 20. sajandi jooksul paraku kiirelt vähenenud. Suvekooli võõrustav Nedrema puisniit on Eesti suurim ning üks suurimaid ka kogu Euroopas. Siiski ei anna selle praegust pindala võrrelda 20. sajandi algusega, kui see küündis pea 250 hektarini. Enne taastamistööde algust, 1995. aastal niideti sellest vaid ühe hektari suurust ala, kuid praeguseks on see kohalike suure töö tulemusena kasvanud 80 hektarini.

Eestimaa Looduse Fond on looduse hüvanguks talguid korraldanud järjepidevalt aastast 2000. Selle aja vältel on ligi 7000 talgulist teinud tööd ligi 400 talgul. Aasta-aastalt on talgute populaarsus ja arv kasvanud, tänavu toimub üle Eesti 60 talgut ning kõik huvilised on oodatud kaasa lööma. Rohkem infot ELFi talgute kohta leiab www.talgud.ee

Täna tähistatakse rahvusvahelist konnapäeva

Konnapaar. Foto: www.elfond.ee
Konnapaar. Foto: www.elfond.ee
Tänane päev on kuulutatud rahvusvaheliseks konnapäevaks (Save the Frogs Day), mida tähistatakse konnadele pühendatud tervele perele mõeldud üritusega. Eestimaa Looduse Fond (ELF) koostöös Tallinna loomaaiaga korraldab rahvusvahelist konnapäeva Eestis esimest korda.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Tallinna loomaiaga korraldavad täna mitmeid harivaid ja lõbusaid mänge ning loenguid, mille kangelaseks on nii Eestis kui ka mujal maailmas elavad kahepaiksed. Konnade välja suremine ja pidevalt halvenev olukord on tõsiasi, millele täna soovitakse juhtida kõikide inimeste tähelepanu. „Konnadel on täiesti asendamatu roll toiduahelas, nad näitavad suurepäraselt meie ümbritseva keskkonna tervist ning lisaks söövad veel haigusi levitavaid putukaid,“ toob konnade kasulikkust esile kahepaiksete ekspert Teele Jairus. „Tänase päeva puhul võiks kõik inimesed natuke mõelda meie krooksuvate sõprade peale,“ lisab ta.

Kahepaikseid ohustab nii Eestis kui ka mujal maailmas looduskeskkonna saastumine ja elupaikade kadumine. Ohtlik on ka kevadel konnade sigimispaikadesse suundumise teekonna ristumine maanteedega, kus mõne tunniga võib hukkuda tuhandeid kahepaikseid. Kuna sigimisikka jõuab vaid 1% konnakullestest, on tegu suure probleemiga. Üle terve Eesti käivad hetkel vabatahtlikega konnade üle tee aitamise talgud, kuid tulevikus soovivad korraldajad rändeteedel näha tunneleid, mis muudaks konnadel maantee ületamise ohutuks.

Rahvusvaheline konnapäev (Save the Frogs Day) on suurim rahvusvaheline kahepaiksete kaitsele ja loodusharidusele pühendatud päev. Seda päeva hakati tähistama kuus aastat tagasi, et tõmmata inimeste tähelepanu kahepaiksete pidevalt halvenevale olukorrale terves maailmas. Sellel aastal on plaanitud üritusi 22 riigis. Eestis tähistatakse seda päeva esimest korda.
Loe edasi: Täna tähistatakse rahvusvahelist konnapäeva

Sitasitikas Sass kutsub digiraamatuid uudistama

SassSitasitikas Sass kutsub uudistama värskeid digiraamatuid, mis viivad lugejad lustakale ja õpetlikule rännakule täis helisid, jutustavaid ja liigutavaid tegelasi ning lahendamist ootavaid ülesandeid. Rännaku käigus jõuab lugeja koos Sassiga jälile loodussõbraliku toidu kasvatamise ning reostamise vähendamise põhjustele ja viisidele.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) koostatud raamatud on mõeldud eelkõige lastele, kuid sobivad vahva lugemisena ka noortele ja täiskasvanutele. Samuti on raamatud kasulikuks abimeheks õpetajatele tundide läbiviimisel. Esimene raamat pealkirjaga “Sitasitikas Sass – põline põllumees ehk kuidas toidu kasvatamine keskkonda ja meid endid mõjutab” viib Sassi kondama põldude vahele. Siin õpib ta palju olulist toidu kasvatamise ja –tootmise kohta. Teises raamatus pealkirjaga “Sitasitikas Sass ja kirpvähike Kribu otsirännakul ehk miks on meie veekogud nii reostunud” kohtab Sass mitmeid jõgede, järvede ja merede elanikke ning kuuleb keskkonnareostusest tingitud muresid.

Digiraamatud pakuvad lisaks lugemiselamusele võimalust näha raamatutegelasi liikumas, kuulata erinevaid hääli ja lahendada ülesandeid. Digiraamatutuid on võimalik vaadata nii arvutist kui laadida oma e-lugerisse. Ühtlasi on Sassi raamatud kättesaadavad paberkandjal ja PDF-versioonina. Raamatuid saab vaadata ning alla laadida ELFi kodulehelt: http://elfond.ee/et/materjalid/sitasitikas-sass.
Loe edasi: Sitasitikas Sass kutsub digiraamatuid uudistama

ELF kutsub: Aita puuseen püünele – osale esimese virtuaalnäituse loomisel!

Üks näide puuseentest. Foto: Elery Tiit/tere.kevad.edu.ee
Üks näide puuseentest. Foto: Elery Tiit/tere.kevad.edu.ee

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub kõiki huvilisi appi looma Eesti esimest ühisloomingulist virtuaalset puuseente näitust. Näituse loometöös osalemiseks on tarvis vaid puuseent märgata, pildistada ning foto ELFi saata.

Oodatud on ülesvõtted puuseentest, mida võib kohata nii linnapargis kui ka põlismetsas, nii täies elujõus kui ka surnud puudel. Näituse eesmärk on pöörata tähelepanu elurikkusele Eesti metsades, erinevatele puuseentele ning neile tarvilikele elupaikadele. Saadetud fotode juurde jagab selgitusi ELFi metsaekspert Indrek Sell.

Pildid palutakse saata hiljemalt 1. oktoobriks e-posti aadressile elf@elfond.ee, märkides juurde foto autori ning kindlasti pildistamise koha ja kuupäeva. Oodatud on ka kevadistel või suvistel metsas- või pargiskäikudel pildistatud puuseened. Ülesvõtted seeniludustest võivad olla tehtud nii mobiiltelefoni kui ka fotokaameraga.

ELFi laekunud fotodest pannakse kokku virtuaalne ühisnäitus ELFi veebilehele ning Facebook’i. Sealjuures saavad foto autorid tänutäheks lähemalt teada, milline puuseen tema pildile on jäänud (kui liik on foto põhjal määratav) ning mille poolest see huvitav või silmapaistev on. Lisaks loositakse pildisaatjate vahel välja teemakohaseid üllatusi.

Algab heinategu pärandkooslustel

Käes on heinateoaeg ning Eesti looduskaunitel pärandkooslustel asuvad heina tegema ka mitukümmend usinat looduskaitsetalgulist. Eestimaa Looduse Fondi (ELF-i) suur heinategu algab juba järgmisel nädalal Eesti õierohkemates paikades – Nedrema, Viidumäe ja Laelatu puisniitudel. Oma panuse Eesti looduse mitmekesisuse säilitamiseks saab anda ühtviisi nii looma- ja linnupoegadega arvestava loodussõbraliku heinateoga kui ka vabatahtliku talgutööga. Talguhuvilised saavad veel registreeruda kodulehel www.talgud.ee.

Heinategu pärandkooslustel on toimunud eelkõige ikka inimeste ja loomade ühisel jõul, kasutades selleks traditsioonilisi töövõtteid ja -vahendeid. Ka ELF-i talgulised hoiavad heinateol traditsioone hinnas. „See on läbi aja olnud sündmus, kus mitmed põlvkonnad koos lähedaste ja sõpradega saavad kokku, võtavad kätte vikatid, rehad ja hargid ning laulu saatel töötavad rõõmuga, et heinad õigeks ajaks küüni alla saada,“ kirjeldab Eestimaa Looduse Fondi talgukorraldaja Paul Hunt.

Pärandkoosluste hooldamisel on pikk ajalugu ning möödunud aegadel on selliste alade pindala olnud kordades suurem. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu töötaja ning taimeökoloog Jaak-Albert Metsoja meenutab hiilgeaegu: „Ülemöödunud sajandi vahetusel oli kõikjal kasutusel pool-looduslikke kooslusi, eelkõige puisniite, mille majandamisel talitleti talupojamõistuse järgi – niideti kord aastas ning pärast seda ka karjatati. Selline mõõdukas inimmõju on kujundanud neile aladele väga liigirikkad taimekooslused, mis on unikaalsed ka maailma mastaabis.“ Eestimaa pärandkoosluste unikaalsust kinnitab fakt, et Laelatu puisniidult on ühe ruutmeetri pealt leitud lausa 76 taimeliiki, mis liigirohkuselt jääb alla vaid Andides kõrguvatele mägikarjamaadele.

20. sajandi jooksul on Eesti pool-looduslike koosluste hulk vähenenud määral, mis ohustab nii koosluste endi kui ka nendega seotud liikide püsimist Eesti looduses. Seega tuleb seada eesmärgiks kõigi säilinud pärandkoosluste säästev majandamine ja võimalikult suures ulatuses ka kasutusest välja langenud pärandkoosluste majandamise taastamine.

Alates tänasest võib heina niitmisega alustada ka PRIA toetusi saavatel pool-looduslikel kooslustel. ELF soovib ka teistele heinategijatele jõudu ja tuletab meelde, et on oluline, et niitmisel kasutatavad tehnikad ei ohustaks heina sees toimetavaid looma- ja linnupoegi, kes võivad kergesti kiirete masinate küüsi jääda – soovitatav on jätta esialgu mõned lapid niitmata, mis pakuksid noortele loomadele varjupaika. Maha niidetud hein tuleks koguda kokku ja võimalusel kasutada ära loomasöödana. Vältida tuleks niitmisviisi, kus masinaga purustatud hein jääb maha.

Peale heinateotalgute on sel aastal tulemas veel üle kahekümne looduskaitse talgu, mis on avatud kõikidele huvilistele. Täpsem teave ja registreerimine!

Läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkurss ootab kandidaate

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemere Maade Talunike Keskkonnafoorumiga ootavad Eesti põllumajandustootjaid kandideerima rahvusvahelisel konkursil „Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013“.

Rahvusvahelise konkursi eesmärk on tuua esile häid ja innovatiivseid põllumajanduspraktikaid, mis aitavad võidelda ühe Läänemere keskkonna suurema probleemiga – liigsete toitainete jõudmisega meie kodumerre. „Põllumajandust on võimalik arendada nii, et mere saastamine seejuures väheneb. Läänemeresõbraliku taluniku senised konkursid on selle ilmekaks näiteks,“ toob esile põllumajanduse olulisuse Läänemere heaolule ELFi merekeskkonna ekspert Aleksei Lotman.

Konkurss ise on kaheosaline – esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja saab auhinnaks 1000 eurot ning pääsu rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli „Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013“ ning premeeritud 10 000 euroga.
Loe edasi: Läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkurss ootab kandidaate

Talgusõpru oodatakse sel nädalavahetusel Palupõhja

Sellel nädalavahetusel toimuvale loodus- ja talgulaagrisse jagub veel ruumi nii umbes paarile perele või trobikonnale omapäi tulijale. Traditsiooniks saanud loodusesõprade sügisese kokkusaamise teema on jõgi, mida uuritakse koos Eesti Loodushoiu Keskuse asjatundjaga. Talgutöödest on kõige päevakajalisem moosikeldri sisseseadmine. Uuri ja pane ennast kirja: http://talgud.ee/talgud/2012/palupohja-3

Allikas: Siim Kuresoo, ELFi talgukorraldaja, www.talgud.ee

ELF kutsub talguplaane punuma

ELF kutsub üles oktoobri esimesel nädalavahetusel looduse heaks talguid korraldama. Sellele kaasa aitamiseks on meil välja panna kolm rahalist talgutõru (à 250 EUR). Julgustame kõiki omi algatuste kirjeldusi saatma – talgujuhi taust, tööplatsi asukoht ja talguliste rohkus eelist ei anna. Talguplaan tuleb kokku punuda ja teele panna hiljemalt 19. septembril.

Lähemalt loe: http://talgud.ee/lugu/talgut6rud

Nii oma talguplaanide punumise jaoks inspiratsiooni kogujaid, kui ka niisama heast peast talgutajaid ootame ka tuleva nädalavahetuse talgutele: Teorehe kõretalgud Matsalus 14. – 16. september 2012

Hea võimalus teha veelkord töine kummardus Eesti ühele haruldasemale kahepaiksele ning võtta poriste püksipõlvedega osa Matsalu loodusfilmide festivalist nii, et keegi pahaks ei pane. Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/teorehe

Talgud Vormsil 14. – 16. september 2012
Piisav põhjus sellele kaunile saarele sõita on talguliste abikäsi vajavad loopealsed Rumpos. Talgulisi kostitatakse Vormsil Astrid Lindgreni raamatutest tuttava hubasuse, õduduse ja lihtsusega. Info ja kirjapanek: http://talgud.ee/talgud/2012/vormsi

Võimalus osaleda ELFi talgutel Varangul

Eestima Looduse Fond annab teada, et lisaks sügistalgute ootusele on veel võimalusi ka suvistel talgutel kaasa löömiseks. Nimelt on vabanenud kolm kohta seni pilgeni täidetud Varangu talgutele, mis algavad juba homme.

Käpaliste talgud Varangul toimuvad 16. – 19. august 2012. See on uus ja põnev kant ELFi talgumenüüs. Uurime, mis moodi on seotud käpalised, järvekriit ja Eduard Viiralt. Varangu talgutele saab Tartu poolt ELFi bussiga ja Tallinna suunalt rongiga. Teistele on kogunemine Väike-Maarjas. Talgujuhid: ELFi vabatahtlik Kristo Pärn ja vabatahtlik Prantsusmaalt Laurie Khorchi. Kõik on kirjas siin: http://talgud.ee/talgud/2012/varangu

Infoks veek, et ELFi peakontor Tartus on kolinud ja asub nüüd aadressil Lai 29, Tartu.

Allikas: Tarmo Tüür, ELFi talgute projektijuht, tel 53411020, tarmo@elfond.ee

ELF avab täna talgute suvehooaja

ELFi talgud Soomaal. Foto: talgud.ee
Eestimaa Looduse Fond kuulutab välja oma suvised talgureisid, kus igaühel on võimalus looduskaitses käed külge panna. Kokku toimub erinevates rahvusparkides ja looduskaitsealadel juunist augustini üle kahekümne talgureisi. ELFi talgutel osalemiseks tasub huvilistel end aegsasti kirja panna.

ELFi talgute projektijuht Tarmo Tüür ütles, et tänavune talgusuvi tuleb varasematest tegusam. „Huvi ELFi talgute vastu on järjest suurenenud ning sestap oleme püüdnud talgute ja sihtkohtade arvu suurendada,“ rääkis Tüür ja lisas, et ELFi talgureisid on Eestis ainulaadsed. „Kui väga sageli räägitakse, et oleme uhked Eesti mitmekesise looduse üle ning esitleme seda muule maailmale kui üht peamist visiitkaarti, siis talgud on hea võimalus ka ise Eestimaa loodusega lähemalt tutvust teha ning ka oma käsi külge panna. Meil on palju rohkem kui paistab autoaknast või vaatetornist,“ kutsus Tüür kõiki talgutest osa võtma.

Kolme suvekuu jooksul on võimalus talguelamusi koguda ja looduse heaks töid teha Mustoja maastikukaitsealal Põlvamaal, Haanja looduspargis Võrumaal, Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal Valgamaal, Alam-Pedja looduskaitsealal Tartu- ja Jõgevamaal, Varangu looduskaitsealal Lääne-Virumaal, Puhtu-Laelatu looduskaitsealal Läänemaal, Viidumäe looduskaitsealal Saaremaal ning Nigula, Nedrema ja Kurese kaitsealadel Pärnumaal. Samuti Karula, Soomaa, Matsalu ja Vilsandi rahvusparkides. Rohkelt abikäsi oodatakse ka Eestimaa väikesaartele nagu Kesselaid, Osmussaar, Kumari ja Saarnaki laiud ning Vilsandi saar. Loe edasi: ELF avab täna talgute suvehooaja

ELF kutsub seminarile „Väljakutsed ja lahendused teel jätkusuutliku puiduvarumisturuni“

Eestimaa Looduse Fond kutsub kõiki huvitatuid seminarile, kus üheskoos üritatakse leida vastust küsimusele, kuidas liikuda jätkusuutlikuma puiduvarumisturu suunas.

Toimumiskoht: Eesti Rahvusraamatukogu nurgasaal, Tõnismägi 2, Tallinn

Aeg: 25. mai, algusega kell 11:00

Üritus on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud, seega palutakse huvilistel ennast kindlasti registreerida 23. maiks e-maili aadressil liis.kuresoo@elfond.ee

Seminari kava:

11:00 – 11:20 kogunemine, ELFi poolsed avasõnad

11:20 – 11:50 – Liis Kuresoo, Eestimaa Looduse Fond. Eesti ettevõtete puiduvarumispoliitikad ja –parktikad, kolmanda kordusuuringu esitlus.

11:50-12:20 – Mikk Link, keskühistu Eramets. Metsaühistud – usaldusväärne võimalus puidu müügiks ja ostuks.

12:20-12:50 – Kaido Lemendik, Eesti Maksu- ja Tolliamet. Milline on ettevõtluskeskkond läbi maksuhalduri andmete metsandussektoris? Mis on viimase kolme aasta jooksul muutunud?

12:50-13:10 – kohvipaus

13:10-13:40 – Taivo Denks, Keskkonnaministeerium. Euroopa Liidu puidumäärus – mida toob see kaasa Eesti metsasektori ettevõtetele?

13:40-14:10 – Evelin Urbel-Piirsalu, Säästva Eesti Instituut. Eesti metsasektor üleminekul jätkusuutlikkusele?

14:10-14:30 – arutelu ja kokkuvõte

Üritust modereerib Silvia Lotman, seminari korraldamist rahastab Rootsi WWF.

 

Lisainfo: www.elfond.ee/mets

ELF otsib uusi vabatahtlikke

Veel tänase ja homse päeva jooksul ootab Eestimaa Looduse Fond ootusärevalt sooviavaldusi ELFi talgute vabatahtlike positsioonidele.

Mälu värskendamiseks ka kuulutuse link:
http://talgud.ee/lugu/elf-otsib-uusi-vabatahtlikke

Esimesed talgud on edukalt peetud ja pildigi on talgulehele üles riputatud: http://talgud.ee/galerii/2012. Järgmine võimalus
käed ELFi talgutel poriseks teha on Teeme Ära talgupäeva raames 5. mail, kui korraga toimub õige mitu ELFi talgut. Täpseb info saabub aprilli keskel.

Siim Kuresoo, ELFi talgukorraldaja

www.talgud.ee

Eestis hakatakse taas looma loomahaiglat

Kanakulli vaatab Eesti Maaülikooli loomakliinikus läbi ELFi ekspert ja maaülikooli veterinaariatudeng Madis Leivits. Foto ELF

Eestimaa Looduse Fond (ELF) alustas täna annetuskampaaniat metsloomade haigla rajamiseks ja ravi finantseerimiseks.

Loodav ELFi metsloomade keskus hakkab tegelema ravimise, uuringute ja õpetamisega ning on reostusjuhtumi korral kohandatav reostunud eluslooduse päästeks.

Haigla parandab loomade ja inimeste elukeskkonda, abistades hättasattunud metsloomi ja uurides nende haigestumise põhjuseid. Metsloomade meditsiini arendamiseks Eestis on ELF sõlminud koostööleppe Eesti Maaülikooliga.

Taastuskeskuse loomise juht Agni Kaldma: “Eestis puudub metsloomade abistamise traditsioon, maa- ja metsarahvana oleme harjunud metsloomade haigustesse ja vigastusse suhtuma kui looduslikku valikusse. Üleüldise linnastumise tingimustes peame siiski tegema oma suhtumises korrektiive:

inimtegevusest põhjustatud haigustel ja vigastustel (liiklus, keskkonnareostus, ehitus, infrastruktuur, koduloomad, metsamajandamine jne) ei ole midagi pistmist loodusliku valikuga. Inimese tehtud vead peab inimene parandama.”

Kõigil on võimalus aidata metsloomi, panustades oma aega ja oskusi ELFi vabatahtlikuna või tehes annetuse metsloomade haigla loomiseks ja ravi finantseerimiseks Eestimaa Looduse Fondi arveldusarvetele Swedbank 221005100292 või SEB 10102001506006, kirjutades selgitusse “metsloom”.

Samuti saab annetada helistades ELFi annetusnumbril 12557 (annetuse suurus on 2 EUR).

Juba 19. jaanuaril allkirjastasid Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen ja Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse esimees Jüri-Ott Salm maaülikooli loomakliinikus  koostöölepingu, mille eesmärk on metsloomade meditsiini arendamine Eestis.

“Viimased aastad on tõestanud, et metsloomade meditsiini arendamise järele on Eestis suur vajadus, napib professionaale, kes suudaksid hättasattunud metsloomi õigesti abistada, esmaabi või vajadusel ka pikemaajalist ravi anda,“ kommenteeris toona lepingu olulisust Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teadusdirektor ja professor Ülle Jaakma.

“Töö metsloomadega aitab saada ka ülevaadet metsloomi ohustavatest teguritest, muuhulgas inimtekkelistest põhjustest, ja haiguste levikust,  mis on muutumas aktuaalsemaks näiteks seoses kliimamuutustega. Abistamise  vajadus on väga aktuaalne ka naftareostuse likvideerimisel, mis võib  põhjustada tervete haruldaste liikide asurkondade hävimise, näiteks kirjuhahk,” lisas ELFi esimees Jüri-Ott Salm.

Lepingu eesmärkideks on muuhulgas metsloomade meditsiini ainekursuse lisamine maaülikooli veterinaarmeditsiini õppekavasse ning Eesti Maaülikooli õppejõudude, kraadiõppurite ja üliõpilaste osalemine ELFi metsloomade meditsiiniga seotud tegevustes, sealhulgas uuringutes ning teadustöös.

 

Tulevad RMK ja ELFi loodustalgud

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) viib tänavu koos Eestimaa Looduse Fondiga (ELF) läbi kakskümmend talgureisi, kus tehakse looduskaitselisi töid, pakutakse vabatahtlikele aktiivset puhkust ning tutvustatakse ohustatud alasid ja liike.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul pani RMK üle kümne aasta ELF-i eestvedamisel toimunud talguürituste korraldamisele õla alla selleks, et propageerida vabatahtlikku tööd ja edendada loodusharidust, vahendab Bioneer. “Hoolimata ELFi pikast kogemusest on vabatahtliku töö olulisus Eestis alles kujunemas ja ühistalgutega saame näidata, et looduskaitse ja ohustatud alade eest hoolitsemine on meie kõigi ühine asi,” rääkis Kallas ning lisas, et kevadest sügiseni toimuvatele talgureisidele oodatakse igas vanuses inimesi, sest teadmised, kuidas looduses käituda, ei jookse kellelgi mööda külge maha. Loe edasi: Tulevad RMK ja ELFi loodustalgud

Suurenev laevaliiklus saastab Läänemerd lämmastikoksiididega

Läänemeremaade koostöökoda HELCOM ei suutnud sel nädalal kokku leppida ajakava kogu merd katva lämmastikoksiidide heite piiramise ala (NECA) loomiseks, kirjutab Eestimaa Looduse Fond.

Suurim pikaajaline oht Läänemere keskkonnale on eutrofeerumine, mille peamiseks
põhjustajaks liigne lämmastikku sissekanne. Üheks saastekanaliks on õhu kaudu
veekeskkonda sattuv lämmastik, mis pärineb laevaliikluse heitgaasidest. Laevaliiklus ise aga kasvab võrreldes aastaga 2000 aastaks 2020 tõenäoliselt umbes 50%.

Eelmisel aastal leppisid HELCOM-i maad kokku, et NECA loomine täpsustatakse aastal 2011.

Järgmisel nädalal on Kosel ELFi reostustõrje väljaõppus

Bänner8.–9. juulil korraldab Eestimaa Looduse Fond vabatahtlikele kahepäevase õppuse Harjumaal Kosel.

8. juuli:

11.00 Õppuse avamine Kose logistikakeskuses, sissejuhatus, koolitusplaani tutvustus

Päästeamet, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon tutvustavad oma rolle naftareostuse likvideerimisel.

Kose logistikakeskuse lao funktsioonide üldtutvustus.

12.30 Lõuna

13.00 Jagunetakse kahte gruppi, valitakse grupijuhid ja vaatlejad

1. grupp. Isikukaitsevahendite ladu: lahti pakkimine, tutvustamine, riietumine, varustuse jagamine, töölõiku suundumine.  Registreerimise ankeet, instruktaaž, ohutusjuhend.

2. grupp. Olmetelgi püstitamine (elekter, voodid, valgustus jne) ja uuesti kokku pakkimine.

Gruppide vahetus ja sama tegevus uuesti. Loe edasi: Järgmisel nädalal on Kosel ELFi reostustõrje väljaõppus

ELFi suvistele talgureisidele on veel vabu kohti

Sellest nädalast saab hoo sisse Eestimaa Looduse Fondi talgureiside suvehooaeg. Tule tee oma heategu looduse ja iseenda heaks!

Vabu kohti leidub veel järgmistele talgutele:

Sookuninga talgud Pärnumaal
30. juuni–3. juuli 2011
Vabu kohti: 4
NB! Algus juba selle nädala neljapäeva õhtul!
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/sookuninga

Talgud Karula rahvuspargis
10.–13. juuli 2011
Vabu kohti: 4
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/karula

Nahkhiiretalgud Harjumaal
12.–15. juuli 2011
Vabu kohti: 6
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/harjumaa

Loopealsetalgud Kuresel
2.–5. august 2011
Vabu kohti: 6
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/kurese

Kõretalgud Luitemaal Võidukülas
3.–5. august 2011
Vabu kohti: 7
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/luitemaa-2

Palupõhja pikad talgud
9.–17. august 2011
Vabu kohti: 2
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/palupohja-3

Kuusnõmme talgud Vilsandi rahvuspargis
25.–28. august 2011
Vabu kohti: 7
Lähem info ja kirjapanek: http://www.talgud.ee/talgud/2011/kuusnomme

Lisaks loetletutele mahub mõnel talgul veel ootelehele. Reedel, 1. juulil avaneb aga registreerimine uuele talgule Piusa jõe ürgorus 19.-21. augustil. Lähemalt saab talgureiside kohta küsida alltoodud kontaktidel!

Tarmo Tüür, ELFi talgute projektijuht, tel 5341 1020, tarmo@elfond.ee

ELFi talguregatil veel mõned vabad kohad

Runbjam viib talgulised merele. Foto: ELF
ELFi talgute kodulehel on nüüd avatud talguregatile kirjapanek, regatile registreerumise tähtaeg on 15. juuni.

ELFi talgud lähevad jahtaga Runbjarn taas kaheks nädalaks merele. Teisel etapil teeme Kesselaiul aiaposte ning aitame taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil.

I etapp: Manija-Abruka-Virtsu
17. – 23. juuli 2011 / Esimesel etapil ulatame abikäe Manilaiu kõredele ja rannaniitudele ning aitame taastada vägevat puisniitu Abrukal.

II etapp: Kesselaid-Osmussaar-Vormsi
23. – 31. juuli 2011 / Teisel etapil teeme Kesselaiul aiaposte ning aitame taastada väärtuslikke loopealseid Osmussaarel ja Vormsil. Loe edasi: ELFi talguregatil veel mõned vabad kohad

ELFi looduskaitsetalgutel käis 4000. osaleja

Talgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. Eestis on talgutöö traditsioon tugev ja seda on edukalt rakendatud koristamis- ja heakorrastusaktsioonidena, poollooduslike koosluste taastamiseks ja hooldamiseks, aga ka traditsiooniliste töövõtete õpetamiseks ja taaselustamiseks. Siinmail ilmselt kõige kogenum ja edukam talgukorraldaja on Eestimaa looduse fond (ELF).

Eelmisel nädalal jõudsid talgukorraldajad järjekordse verstapostini: 25.-27. märtsil Alam-Pedjal peetud loodus- ja talgulaagris pandi kirja neljatuhandes ELFi loodustalgutel osalenu. Seekord abistati Palupõhja looduskooli puude ladumise, võsaraiumise ja heakorratöödega kooli ümbruses ning metsas augustitormi tandril. Vastutasuks pakkus looduskool oma võimalusi looduse tundmaõppimiseks nii juhendajate abil kui omal käel jõel, luhal, metsas või rabarajal liikudes.

ELFi talgureis kestab tavaliselt kolm kuni viis, vahel koguni 10 päeva. Talguil tehakse looduskaitselisi töid, tutvutakse ümbruskonnaga, käiakse matkaradadel või kuulatakse kohalike loodusetundjate pajatusi, kuid töö ja eneseharimise juurde kuulub ka korralik saun ja lõkkeõhtu laulu ja kitarrimänguga. Talguhooaeg kestab kevadest sügiseni, nii kuidas ilma ja päevavalgust jagub. Talgutest saab lähemalt lugeda ELFi talgulehelt www.talgud.ee.

ELF otsib uusi loodustalgute vedajaid

Talitalgud Soomaal

25. – 27. märtsil toimus Eestimaa Looduse Fondi järjekordne loodus- ja talgulaager Palupõhjas, millel registreeriti 4000. ELFi loodustalgululine. Nii suur osaliste vägi vajab ka enam talgujuhte.

Kui tunned huvi lüüa kaasa ELFi talgute korraldamisel, siis on praegu paras aeg tegutsemiseks.  ELF otsib  vabatahtlikke kolme erinevasse rolli:
talgujuht, saeminister ning lao- ja teelesaatmiseminister.
Sooviavaldus ja CV palub fond saata hiljemalt 4. aprillil aadressil siim@elfond.ee.

Talgujuht seisab hea talgute ladusa korralduse eest. Talgujuhile meeldib talgutel käia, inimestega suhelda, asju korraldada ja looduses viibida. Talgujuht läheb tosina talgulisega mitmeks päevaks metsa, rappa või üksikule saarele. Hoolitsedes toidumoona, tööjärje, ohutuse, transpordi jms eest.

Saeministri haldusalasse kuuluvad talgud, kus pealetunginud võsa, kadakad ja põõsad ootavad oma õiglast langetamissaatust. Ta hoolitseb heaperemehelikult tööriistade eest. Saeministril on tehnilist taipu ja varasemat kogemust kett- ja võsasaagidega (mida koolitusel täiendada ja värskendada saab). Ka temale meeldib loodus ja hea seltskond.
Lao- ja teelesaatmiseministri portfelli kuulub terve laotäis talguvarustust – tööriistad, talguraamatukogu, väliköögi- ja laagrivarustus, talguapteegid jms. Ta hoiab asjad õiges kohas ning muretseb puuduoleva asemele uue. Lao- ja teelesaatmiseminister saadab teele ja võtab vastu talgute varustuse, hoolitsedes, et õige kraam saaks õigel ajal õigesse Eesti otsa. Talle meeldib korraldada ja ei heitu ka siis, kui  nädalas tuleb teele saata kolm või neli talgugruppi.

ELFi järgmised talgud on plaanitud Soomaale 22.-24. aprillil, kui talgule minek sõltub suurveest.