RMK korraldab 6. mail kevadise metsaistutuspäeva, kuhu seekord oodatakse 6.-12. klasside õpilasi. Kohti jagub 4000-le õpilasele, uus
mets pannakse kasvama 75 hektaril üle Eesti.
RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul on metsaistutuspäeva eesmärk näidata, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ning pakkuda õpilastele isetegemise kogemust. “Et käimas on rahvusvaheline metsa-aasta, teeme õpilastele istutamise kõrval ka hariva metsaretke ning tutvustame säästva metsamajanduse põhimõtteid,“ lisas ta.
Tänavune metsaistutuspäev on osa RMK igakevadisest koolidele suunatud loodushariduskampaaniast. Programm sisaldab lisaks istutamisele ja metsaretkele ka lõunat. Osaliselt kompenseeritakse koolidele ka transport istutuskohta ja tagasi.
Metsaistutuspäevale registreerimine toimub RMK looduskeskuste kaudu alates tänasest, 4. aprillist, lisainfo www.rmk.ee/metsakool.
Tänavuse kevadkampaania käigus korraldavad RMK looduskeskused üle Eesti erinevaid loodusharidusprogramme ligi 10 000 õpilastele. Analoogsed kampaaniad toimuvad ka sügisel ja talvel.
Aktiivsed kodanikud koostöös liikumisega Tere, Sõber! korraldavad 1. mail üle Eesti lastekodudes talguid. Talgute eesmärk on koos asenduskodu (rahvakeeli lastekodu) töötajate ja lastega teha nende lastekodu ümbruses kevadisi heakorratöid, pakkudes vaheldust ning rõõmu koos tegutsemisest. Kõiki huvilisi oodatakse kaasa lööma.
Kodanikualgatus loodi, et igakülgselt aidata asenduskodudes elavaid lapsi: pakkuda neile sõbrakogemusi ning -tuge väljaspoolt lastekodu, korraldada koos üritusi ning seeläbi suurendada sealsete laste usaldust ning huvi maailma vastu, samuti anda lastele tööoskusi ning teadmisi elust väljaspool asenduskodu, et toetada nende ettevalmistust iseseisvaks eluks.
Sama kodanikualgatus on oma südameasjaks võtnud, et ükski laps ei peaks haiglasse sattudes vanemate puudumise tõttu pikkadeks päevadeks sotsiaalsesse ja emotsionaalsesse isoleeritusse jääma. Nii edastati 28. märtsil pöördumine Sotsiaalministeeriumi poole, kus esitati ettepanekud praeguse seadusandluse muutmiseks või uute õigusaktide vastu võtmiseks, mis tagaks ilma vanemateta haiglas viibivatele lastele elementaarsed õigused: hooliva tähelepanu, piisava inimkontakti ja võimalused mänguks ja arenguks.
70 aastat on Virtsu poolsaarel lapsi õpetatud. Virtsu Kool tähistas seda sündmust koolimälestuste üleskirjutamisega. Hanila Muuseumi Selts ja Virtsu Kooli meeskond eesotsas projektijuht Anu Mätasega võtsid ette kooli kroonikad, lugesid ja panid kirja huvitavamad faktid kooli ajaloo kohta. Õpilased kogusid kirjalikke ja suulisi materjale, dokumente ning fotosid oma vanemate, õdede-vendade, sugulaste ja tuttavate käest. Kogutud mälestustest koostati näitus. Kooli arhiivist otsiti välja palju huvitavat: õpetajate ja õpilaste luuletusi, fantaasiakirjandeid teemal, milline näeb Virtsu välja 10 või 20 aasta pärast, väga palju fotosid, vanu koolitarbeid, noppeid õpilaste kirjandiapsudest jne.
Kõigest sellest tuli kokku nii palju materjali, et väljaandjad olid sunnitud tegema koguni kaks raamatut: üks raamat ilmub väiksemas mahus paberkandjal, teine, mahukam, aga leiab oma koha veebis kooli koduleheküljel www.virtsukoolx.webs.com.
Mälestusteraamatu esitlus toimub 8. aprillil Virtsu Kooli tänuõhtul, kuhu on kutsutud kooli parimad õpilased ja nende vanemad.Raamatu väljaandmist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kohaliku omaalgatuse programmist.
Oskar Lutsu huumoripreemia tänavune laureaat on näitleja ja lavastaja Ott Sepp.
Stipendium anti pidulikult kätte täna, 3. aprillil Palamuse rahvamajas. Auhinnaga tunnustab Palamuse rahvas neid, kes on eelmise aasta jooksul kõige rohkem rahvast naerutanud. Preemia saaja valitakse rahva pakutud kandidaatide hulgast.
Eelmisel aastal sai huumoripreemia näitleja Tõnu Aav, 2007. aastal pälvis preemia Urvastest pärit luuletaja Contra (Margus Konnula).
Ott Sepp lahkus Palamuselt 50 000 krooni ja ahjuroobiga
Näitleja ja stsenarist Ott Sepp sai täna Palamuse rahvamajas pidulikult kätte Oskar Lutsu huumoripreemia (50 000 krooni), mis on 1987. aastal asutatud naljaauhinna rekordsumma. Mitmetest kingitustest meeldis Sepale eriti ahjuroop, mille andis üle Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.
Ott Sepale Oskar Lutsu huumoripreemia üle andnud Palamuse vallavanem Urmas Astel teatas, et sponsorite abiga kogunev naljaauhinna summa on järjest suurenenud: 2009. aastal sai Peep Pedmansson preemiaks 40 000, 2010. aastal Tõnu Aav 41 000, Ott Sepp aga juba 50 000 krooni. Et preemiat on varem jagatud kroonides, kuulutati selle nüüdki välja samas rahaühikus. Preemiaraha kogumist korraldas mittetulundusühing Sokuturi.
Hetk Ott Sepale auhinna üleandmise tseremoonialt.
Lutsu huumoripreemia üleandmisele traditsiooni järgi ristisid Oskar Lutsu kihelkonnamuuseumi muuseumipedagoog Aili Kalavus ja Jõgeva maavanem Viktor Svjtatõšev Ott Sepa Tootsiks. Maavanem kinkis Ott Sepale ka ahjuroobi tekstiga: Naljaka segamiseks tõsisega. „Ahjuroop on fantastiline kingitus,“ märkis Sepp ja lisas, et kui naljaka ja tõsise vahekorrast rääkida, siis tema elus ja töös jagunevad mõlemad komponendid pooleks. Oma lemmikstiiliks nalja tegemisel nimetas Ott Sepp musta huumorit.
Vanemuise näitlejale Ott Sepale huumoripreemia andmisel arvestati ennekõike tema naljategemisi (koos Märt Avandiga) telesaates „Tujurikkuja“, filmi „Riigimehed“ stsenaariumi kirjutamist, mängimist kriminaalkomöödias „Kättemaksukontor“ ja teisigi etteasteid.
Laupäeva, 2. aprilli õhtul allkirjastasid Paide linnapea Kaido Ivask ja rahvusooper Estonia direktor Aivar Mäe koostöölepingu, mis toob Paide linna 720. juubeliaasta puhul sügisel Paidesse rahvusooperi etendused.
Laupäeval toimus Paides esimest korda üleriigiline kvartettide konkurss “Kuninglik kvartett 2011”. Kvartetid võtsid üksteisega mõõtu Paide kultuurikeskuses toimunud kontserdil ning esitasid oma loomingut õhtul Paide raekojas Paide linna ja rahvusooperi Estonia vahelise koostöölepingu allkirjastamise üritusel.
Raekojas kõiki kvartette tänanud linnapea Kaido Ivask tunnustas muusikute laulu- ja kokkumänguoskust. Konkursi Grand Prix’iga pärjati Rakvere muusikakooli puhkpillikvartett.
Erki Evestus esitles reedel, 1. aprillil Narva muuseumi kunstigaleriis rahvusvahelise karikatuurinäituse ”Vana ja uus” raames uut huumoriajakirja Pilkaja.
2010. aastal tuli Erki Evestus koos teiste huumorisõpradega ideele taastada Eesti oma naljaajakiri. Uus ajakiri pakub nii lugemist kui ka naljapilte.
Evestus ütles, et lugejaskond on huumoriajakirjal täiesti olemas. Kunagisel huumoriajakirjal Pikker oli 80 000 lugejat.
Elo Liivi ateljees Leisi vallas valmib sõjast naasnud Hiiumaa sõduspoisi kuju.
Saare maakonna päevaleht Meie Maa kirjutab, et Saaremaal valmib sõjakeerises langenud hiidlaste mälestusmärk. Teises maailmasõjas hukkunud hiidlastest sõjameeste mälestusmärgi keskne kuju – istuv noormees – on valmimas skulptor Elo Liivi ateljees Leisi vallas.
2007. aastal osales Elo Liiv koos arhitekt Maris Kergega Hiiumaa Omavalitsuste Liidu väljakuulutatud ideekonkursil repressioonides langenud hiidlastele kavandatava mälestusmärgi rajamiseks. Mälestusmärgi rajamise idee algataja oli Kärdla elanik Otto Mägi.
Kärdla kiriku sissepääsu juurde rajatav sadakond ruutmeetrit hõlmav kompleks koosneb kiviplokil istuvast, sõjast naasnud Hiiumaa noormehest ning maa seest kerkivaist ja maasse vajuvaist kivitahvlite reast. Elo Liivi ja Maris Kerge visiooni kohaselt tuleb monument positiivse sõnumiga: sõjatandrilt saabunud noor mees on võtnud hetkeks kivil istet ja heidab enne koju minekut pilgu kodukülale. Noormehe vasemal käel paiknevad püstised kivid märgivad Hiiumaa valdasid ning neisse on raiutud Teises maailmasõjas hukkunud 685 hiidlase nimed. Sõdurpoisi paremale käele jäävatel langevatel kividel on aga kujutatud Hiiumaa vöökirjad.
Sõjakeerises elu jätnud hiidlaste mälestusmärk on Kärdla linnal plaanis avada 23. juunil.
Seni annab arhitekt Maris Kerge viimast lihvi Hiiumaa vöökirjade stiliseeringule, Elo Liivi loodud skulptuuri ootab ees pronksi valamine ning Saare Dolomiit – Väokivi OÜ valmistab monumendile graniidist kivitahvlite rea.
Professor Leonhard Lapin kohtub pühapäeval, 3. aprillil kell 12 Tallinna Kunstihoone galeriis oma näitusel “Sisemaastikud” vaatajatega ja kommenteerib oma viimaste aastate töid.
Esmaspäeval, 4. aprillil kell 17.30 toimub Tallinna Tehnikaülikoolis avatud loeng: „Chinese Policy Towards Minorities“, mida peavad Hiina Sotsiaalteaduste Akadeemia esindajad ja Hiina kõrge vaimulik, Kumbumi Kloostri ülem.
Mändmetsa Lea, Varstu keskkooli eesti keele oppaja
Sõna või inemist ülendä, a sõna või ka inemist alanda, tetä timäst jalamati.
Seo ilma aigu peetäs tiidmiisi pall’o tähtsäs. Tiidmiisi om vaia külh, a elu tundminõ om kah tähtsä. Autujuhi ütlese, et kae aknõst vällä – kõtutunnõ ütles, et täämbä om väega nilbõ, piät autut ja sõitmist tundma – minka? – tagaotsaga…
A KUIS saa tunda sõna väke? Sõnnu võit nätä, kullõlda, hamba all prõgista – maitsa, nuhuta, sõnnuga võit mängiskellä. Tähendäs sõna väe tundminõ om kõiki miili ütine tundminõ. Sõnnu om vaia hoolõga tähele panda innekõikõ tuuperäst, et kõik vällä üteldü sõna jätvä jäle. Kirämiis Ristikivi om vällä ütelnü mõttõ: «Sisaligu tii jätt kah kivi pääle jäle.»
Nii omgi – kõik, midä edimält nätä ei olõki, tulõ ütskõrd õks nättäväle. Mi näe-i eläjide jälgi suvõl, a talvõl lumõ pääl omma eläjäjälgi kirä ilusahe nätä. Talvõl kõva külmäga om mi hingeaur selgele nätä. Ja kiä ütel’, et armumist olõ-i nätä? Ku mu tütär mullõ mõni aasta tagasi 1200-kroonidsõ telefoniarvõ and’, nakka-s ma timä käest midägi ülearulist küsümä.
Mul omma meelen neurokirurg Veldi Heino sõna: «Ku sa ütlet inemisele: «Sa olt ull’!» (suurõ jovvuga!) – sis seo mõos ajulõ nigu olõs rusikuga lüüdü.» Loe edasi: Sõna vägi
Maamajanduse Infokeskus kuulutab välja konkursi „Märka Leaderit“. Konkursi eesmärk on tutvustada ja tunnustada Eesti maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) Leader meetmest toetust saanud parimaid projekte ja neid teostanud ettevõtjaid, vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi.
Konkursil osalevad Leader projektid viies kategoorias: parim põllumajandusprojekt, parim maaettevõtlusprojekt, parim keskkonnaprojekt, parim noorteprojekt ja parim koostööprojekt. Üks projekt võib kandideerida ka mitmes kategoorias.
Konkursile võivad projekte välja pakkuda kõik soovijad: kohalikud omavalitsused, piirkondlikud arenduskeskused, erialaliidud, nõustajad, kohalikud tegevusgrupid, piirkonna ettevõtjad ja elanikud.
Parimad MAK Leader projektid valib välja hindamiskomisjon. Võitjaid autasustatakse 2011. aasta juuli keskel üle-Eestilisel Leader tunnustusüritusel. Parimad projektid saavad auhinna ja neid tutvustatakse spetsiaalses trükises. Auhinnad loositakse välja ka projektide konkursile esitajatele.
Projekte saab konkursile esitada kuni 30. aprillini 2011. Vormid ja lisainformatsioon on saadaval Maamajanduse Infokeskuse veebilehel www.maainfo.ee/leader/konkurss
Eelmisel nädalal lõppenud loomakasvatustoetuste taotlusvoorus laekus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametisse kokku 5156 taotlust kuut liiki toetuste saamiseks.
15. aprillini saavad kuni 100-pealiste piimakarjade omanikud veel hilinenult esitada piimasektori eritoetuse taotlusi. Kuna sel juhul väheneb toetus 1% võrra iga hilinetud päeva eest, siis laekus enamik neidki taotlusi õigeaegselt. 30. märtsiks oli neid esitatud 737.
Veel kaht toetust makstakse praegu karjas olevate loomade kohta – ammlehmade kasvatamiseks soovivad toetust 1432 loomapidajat, uttede kasvatamiseks 836.
Ülejäänud kolme nn tootmisest lahtiseotud toetust saab taotleda varasematel aastatel loomakasvatustoetuste taotlemise käigus kindlakstehtud ühikute alusel eeldusel, et taotleja ka praegu põllumajandusega tegeleb. Veise loomühiku alusel makstava täiendava otsetoetuse taotlusi laekus 4247, ute täiendava otsetoetuse taotlusi 727, piima täiendava otsetoetuse taotlusi 1335. Loe edasi: PRIAsse laekus toetuse taotlusi 5156 loomapidajalt
Hetk kuulsalt juustuturult Hollandis. Foto: www.holland.com13.–17. aprillini on Lõuna-Eestis külas Hollandi Ida-Groningeni piirkonna väiketootjad ja turismiettevõtjad. Lõunakeskuse Taluturu juures pakutakse hollandi toite, Maamessil tutvustatakse oma piirkonda ning Eesti-Hollandi ühisseminaridel jagatakse kogemusi ja õpitakse teiste edulugudest.
Ida-Groningen on piirkond Hollandi kirdeosas. Sarnaselt Lõuna-Eestile on tegemist pealinnast eemal asuva alaga, kus olulisteks tegevusvaldkondadeks on põllumajandus, väiketootmine ja turismindus. Piirkondade keskused Groningen ja Tartu on olnud tähtsad kaubanduslinnad juba Hansa Liidu ajal.
Hollandi nädal toimub Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppide koostöös (Tartumaa Arendusselts, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu, Piiriveere Liider, Võrumaa Partnerluskogu). Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on senine üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine olnud igati kasulik. Näiteks lähiajal on Hollandisse sealse ettevõtja juurde sparglikasvatust õppima minemas Lõuna-Eesti väikeettevõtja, kes tahab hakata seda köögivilja Eestis kasvatama. Loe edasi: Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri
SA Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskus korraldab 4.-7. aprillini projekti „Miks Ma Mida Teen 2011?!” raames neljas Rapla maakonna gümnaasiumis (Rapla Ühisgümnaasium, Rapla Vesiroosi Gümnaasium, Kohila Gümnaasium, Märjamaa Gümnaasium) õpitoad 10. ja 11. klassidele, et aidata noortel tulevikus paremini töökohta valida, anda teadmisi majanduslikust mõtlemisest ning ettevõtlusest.
Lisaks toimuvad avatud noortekeskustes loovustreener Harald Lepisku unistuste ja eesmärkide töötoad. Üritusest saavad osa ka Juuru ja Järvakandi noored. Karjääri-ja õpitubades tegeletakse nii erinevate oskuste treenimise (esimene tööintervjuu, esinemis-ja näitlemisoskused, ettevõtluse alustega tegelemine, inspiratsiooni ja loovuse edendamine) kui ka teadlikkuse tõstmisega sellistel teemadel nagu välismaal õppimine ja töötamine ning noorte aktiivne osalus ja kaasamine.
Töötubasid viivad läbi MTÜ Noored Ise, Raplamaa Noortekogu noored, loovustreener Harald Lepisk, SA Raplamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskus, SA Raplamaa Info-ja Nõustamiskeskus ning MTÜ AIESEC
2.-3. aprillil toimub Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuses (MoKSis) Hannes Heyne heliworkshop “Mängides Helimaastikel”. Tegemist on MoKSi heliworkshop´ide sarja avalöögiga.
Workshop pakub osalejaile võimaluse proovida, kuidas kõlavad eri rahvaste pillid, katsetada helitekitamist isetehtud instrumentidega ning proovida kätt lihtsamate muusikariistade ehitamises. Hannes toob töötuppa kaasa erinevaid omavalmistatud pille ja instrumente. Sarvepillid, veetrummid, erinevad flöödid, lüürad, kumisevad kausid, psalteerium, didgeridoo ja muud taolised on MoKS`is avastamiseks ja mängimiseks.
“Kõikidel füüsilistel objektidel on oma heliomadused. Nendest helide väljavõlumine on omaette muinasjutt, mida aga iga tähelepanelik ja kuulata-oskaja võib õppida,” tutvustas MoKS`i koordinaator Evelyn Müürsepp. “Mängureeglid aitavad süvendada meie tajuviise ning utsitavad erinevate mõtte- ja kogemisviiside vahelist infovahetust. Teiste hõimude mängud, rütmid ja laulud rikastavad ning toovad meie ellu uusi värve.”
Töötuppa on oodatud täiskasvanud ja noored alates 14. eluaastast, õpetajad, muusikud, insenerid, teadlased, terapeudid, sotsiaaltöötajad jt – ühesõnaga igaüks, kes tahab avastada erinevaid helitekitamisvõimalusi.
Workshopi läbiviija Hannes Heyne on pärit Dresdenist, Saksamaalt. Ta on sündinud 1958. a DDR-is. 7 aastat õppis ja töötas Hannes hüdroloogia ja ökoloogia alal, seejärel studeeris Hamburgis improvisatsiooni ja pilliehitamist. 1993. aastast alates on ta arendanud meetodeid meeltehariduse, muusikaökoloogia ja muusikalise improvisatsiooni alal.
Viimastel nädalal on vaatlejad aina sagedamini kohatud üksikuid kuldnokki ja väiksemaid salkasid. Enam pole tegu üksikute juhtumitega – meie tuntumad kevadekuulutajad on kohal, nädalalõpp „ähvardab“ päris kevadise ilmaga ja üsna pea teevad kuldnokad endid valjult kuuldavaks, kirjutab Looduskalender.ee
kodukakutibu
Teisipäeval toodi Keskkonnaametisse Viimisist leitud kodukaku poeg. Tegu on ligi poolteist kuud keskmisest varasema pesitsusega. Hiljuti oli pressis juttu Helsingi kesklinnas talvel pesitsevast kassikakust. Sealmail on kodukaku talvine pesitsemine suhteliselt tavaline nähtus. Talvel on toidumaju külastavad värvud ideaalseks saagiks ja kakutibud kannatab nende najal kenasti kakuks kasvatada. Nii nihkubki pesitsusperiood talvisele ajale. Leitud kakukesel söötis Tiit Koit kõhu täis ja viis tagasi leiupaika.
Kuna kakulapsed on metsloomade turvakodus sagedased külalised on tänavusel „hiireaastal“ öökullidel titebuumi oodata.
Eestis peaks olema jub apalju linde koju jõudnud. Eelmisel nädalavahetusel nägid linnalinnuvaatlusel osalenud linde 86 liigist ehk 13 liigi võrra vähem, kui möödunud aastal, põhjusteks hiline kevad ja tuulised ilmaolud.
Olenemata külmast kohati ka mitmeid kevadekuulutajaid: raba-ja hallhane, kuldnokka, põldlõokest, kiivitajat ja metsvinti. Paigalindudest olid huvipakkuvamateks leidudeks: laanepüü, kõrvukräts, kodukakk ja tamme-kirjurähn.
Kõige enam linnuliike märgati Tallinnas, kus nähti-kuuldi 49 linnuliiki. Pealinna kõrval osutusid liigirikkaimateks Lääne-Eesti linnad – Haapsalu (48) ja Kärdla (47). Sisemaal asuvatest linnadest oli tavapäraselt pikim liiginimekiri Tartul, kus saadi kirja 41 linnuliiki.
Täna tähistab Toidupank oma sünnipäeva ja ühtlasi mündikampaania lõppu. “Möödunud aasta oli Toidupangale ühtaegu nii asutamise kui ka üle ootuste kiire laienemise aasta,” sõnas Toidupanga koostöövõrgustiku tegevjuht Piet
Boerefijn.
Esimesed toidupangad Eestis alustasid tööd Tallinnas ja Tartus 2010. aasta kevadel. Tänaseks on Toidupanga tegevus laienenud üheksasse piirkonda üle Eesti. Tallinna ja Tartu algatusest võtsid peagi eeskuju Narva, Jõhvi, Rakvere, Põlva, Viljandi, Pärnu ja Haapsalu.
“Kui meie esimene plaan oli laieneda, luues igal aastal ühe uue Toidupanga, siis kõige selle toetuse taustal, mida oleme Eesti inimestelt, ettevõtetelt ja koostööpartneritelt saanud, on rõõm aasta lõpus tõdeda, et ületasime oma
plaane seitsmekordselt!,” sõnas Boerefijn, lisades, et nende üheksa toidupanga abil saavad Eestis igal nädalal toiduabi ligikaudu 700 peret.
Tallinn ja Tartu Toidupangad jagasid peredele aasta peale kokku enam kui 10 000 kasti toitu. Kui arvestada toidukasti väärtuseks pisut rohkem kui 10 eurot, sai 2010. aastal jagatud peredele kokku rohkem kui 100 000 euro
väärtuses toiduabi.
Täna lõppes ka mullu oktoobris Eesti Pangaliidu, kodanikuliikumise Teeme Ära, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, AS G4S Eesti ja Eesti Kaupmeeste Liidu pooltalgatatud mündikampaania. Selle kaudu kutsuti eraisikuid ja ettevõtteid üles Toidupanga kogumiskastidesse kroonimünte annetama. Kampaania kestis 2011. aasta jaanuari lõpuni ning selle aja jooksul annetasid eraisikud ning 167 erinevat ettevõtet ja organisatsiooni eesti kroonimünte ja -sente annetusanumatesse, mis asusid rohkem kui 800 erinevas paigas üle Eesti. Kõige suuremad – Saku Lätte poolt annetatud tünnid, asusid rohkem kui kahesajas erinevas paigas ning sisaldasid igaüks täidetult ligi 10 000 eesti krooni väärtuses münte. Raha transport, ülelugemine ja kokkuvõtete tegemine toimus AS G4S Eesti eestvedamisel veebruaris ja märtsis.
Rohkem kui 800st erinevast Toidupanga mündikampaania annetusanumast leidsid G4S inkassaatorid mitte ainult kroonimünte, vaid ka palju muud. Annetustünnidest pudenes välja muuseumiväärtusega leide, millest mõni
jõudnud meieni väga kaugelt ning mõni lausa sada korda eakam kui Eesti Toidupank. G4S Noorteklubi lapsed on pressikonverentsi külaliste rõõmuks kokku pannud neist leidudest eraldi näituse.
Kiviõli talgulised korrastamas motokrossirada. Foto: Evelin JoakitTeeme Ära talgupäeva kodulehele on tänaseks kirja pandud juba 165 talgut, mis on kahe esimese registreerimisnädala kohta väga hea algus. Kõige aktiivsemalt on talguid kirja pandud Harjumaal, seni kõige vähem aga Hiiumaal ja Põlvamaal.
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et esimese vahekokkuvõtte järgi on kõige levinumaks talguliigiks heakorratalgud ning külatalgud, palju korraldatakse ka mälestiste ning terviseradadega seotud talguid. „Korraldusmeeskonnal on põhjust rõõmustada, sest talgute kirjapaneku algus on olnud aktiivne. Eks see hea start näitab, milline ootus oli kogukondades Teeme Ära talgupäeva suhtes,“ märkis Tüür. „Ma loodan, et maapiirkondade aktiivsus äratab ka linlased talveunest – linnades on talguid registreeritud veel suhteliselt vähe.“
Huvitavaid talguid ja talgukohti leiab kõikjalt üle Eesti. Nii on näiteks Harjumaal tulemas lõbusad talgud Kiruvere muinasmaastikul, Pärnumaal Selistes plaanitakse indiaanitalguid, Lääne-Virumaal Väike-Maarjas ja Rakkes korrastatakse mullusuviseid tormikahjustusi, Raplamaal Varbola linnuse varemeid ja Läänemaal Saueaugu teatritalu, Tartumaal peetakse Sibulatee talguid ning Ida-Virumaal tehakse korda Narva bastionid. Tallinnas Haaberstis plaanib aga kasakate organisatsioon istutada puudeallee. Mitmel pool on ühendatud töö- ja mõttetalgud.
Teeme Ära talgupäeva kodulehele on juba üles pandud ka esimesed talgulood, ent Eesti Rahva Muuseumiga koos korraldatav talgulugude kogumise veebiretk kogub alles hoogu. Talgulugusid saab sisestada 13. maini Teeme Ära veebilehel www.teemeara.ee, samas saab lugeda ka teiste lugusid. Kõik talgulood jõuavad Eesti Rahva Muuseumi arhiivi, uurimiseks teaduritele ja osaks tulevastele näitustele. Vaata lähemalt: http://www.teemeara.ee/talgulood/talgulugude-kogumine
Maikuu esimesel laupäeval, 7. mail peetaval talgupäeval saab iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. Teeme Ära talgupäev ei ole enam kaugeltki ühekordne kampaania, vaid on kujunenud igakevadiseks ühiseks traditsiooniks, mis rõhutab ühtlasi pikaajalisi talgutraditsioone meie kultuuriruumis.
Talgute kirjapanek algas 15. märtsil, talgulisi kutsutakse registreeruma 11. aprillist. Huvilised saavad end aga talguveebis registreerida ka varem, kui leiavad endale sobiva talgukoha.
Talgupäeva korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud, Teeme Ära Minu Eesti, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus, Vabaühenduste Liit EMSL. Partneritena löövad kaasa Kodanikuühiskonna Sihtkapital, EMT, Swedbank, Coca-Cola HBC Eesti, Dorpat, Nordic Hotels, Fraktal jt.
Viljandi Pärimusmuusika Ait ootab kõiki häid sõpru oma kolmandale sünnipäeva puhul 1930. aastate stiilis külapeole. Sünnipäevapeo juhatab sisse kontsert Ring, kus astuvad üles TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia endised ja praegused õpilased ning nende sõbrad Tantsumeeleolu loob ansambel Pärnu poisid, kohvikus toimub pärimuskaraoke.
Reedel ja laupäeval toimub üle-eestiline IT öö, kus noored kogunevad noortekeskustesse ja mõtlevad seal välja suuri, uusi ja lahedaid ideid. Nii toimub tuleviku IT laiutajate ja geenisute mäng „Kuidas IT saab elu paremaks muuta“. Mäng algab 1. aprillil kell 19. 30 ja lõpeb järgmisel päeval kell 12.
IT öö elluviimises osalevad noortekeskused, ITtudengid erinevates ja ettevõtjad. Noori oodatakse Paide, Meremäe, Muhu, Annelinna, Roela, Keila, Põlva, Võru,Karksi-Nuia, Räpina, Kuremaa, Maidla noortekesklustesse. Noortekeskuste meeskonnad saavad korraga täitmiseks sarnsaed ülesanded, mida öö jooksul lahendatakse. Noorte kõik tegemised on nähtavad reaalajas veebikaamerate vahendusel – selle kohane täpsem info tuleb ülesse StartIT Facebooki. IT öö tegemisi kantakse üle Tartu, Muhu ja Keila noorteraadiote vahendusel. IT öö tulemused pannakse üles startIT Facebook keskkonda.
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Avatud Eesti Fond korraldavad konkursi mentorite leidmiseks venekeelsetele vabaühendustele suunatud mentorlusprogrammi, mis kestab aprillist 2011 veebruarini 2012.
Programm toob kokku 13 venekeelsete vabaühenduste noori liidrit kogenumate eestikeelsete ühendustega, kes arendavad omavahel mentorsuhet. Paarides toimuva nõustamise, ühiste koolituste, osalejate isikliku suhtlemise ja kogemuse jagamise läbi tõstetakse venekeelsete ühenduste tegutsemissuutlikkust ning tõhustatakse suhtlust ja koostööd ühenduste vahel. Projekti käigus õpivad osalejad analüüsima oma arenguvajadusi ja leidma neile lahendusi, saavad teadmisi ja nõuandeid organisatsiooni juhtimisest, osalemisest ja eestkostest, aga ka Eesti kodanikuühiskonnast laiemalt.
Programmis osalev mentor :
1. soovib eesti kodanikuühiskonna arengule kaasa aidata;
2. tunneb rõõmu teiste nõustamisest ja on valmis teistele toeks olema;
3. empaatiline, tolerantne, uudishimulik ja abivalmis;
4. oskab seada realistlikke eesmärke ning planeerida aega;
5. julgeb anda konstruktiivset tagasisidet;
6. omab 3-aastast kogemust ühenduse juhtimisel/arendamisel;
7. omab kogemust planeerimise, kaasamise, eestkoste ja finantsvaldkonnas;
8. on valmis jagama oma kogemust ja teadmisi 4-8 tundi kuus;
9. saab hädapärast aru vene keelest;
Programmi töökeeleks on eesti keel. Täpsemalt saab lugeda EMSLi kodulehelt.
25. – 27. märtsil toimus Eestimaa Looduse Fondi järjekordne loodus- ja talgulaager Palupõhjas, millel registreeriti 4000. ELFi loodustalgululine. Nii suur osaliste vägi vajab ka enam talgujuhte.
Kui tunned huvi lüüa kaasa ELFi talgute korraldamisel, siis on praegu paras aeg tegutsemiseks. ELF otsib vabatahtlikke kolme erinevasse rolli:
talgujuht, saeminister ning lao- ja teelesaatmiseminister.
Sooviavaldus ja CV palub fond saata hiljemalt 4. aprillil aadressil siim@elfond.ee.
Talgujuht seisab hea talgute ladusa korralduse eest. Talgujuhile meeldib talgutel käia, inimestega suhelda, asju korraldada ja looduses viibida. Talgujuht läheb tosina talgulisega mitmeks päevaks metsa, rappa või üksikule saarele. Hoolitsedes toidumoona, tööjärje, ohutuse, transpordi jms eest.
Saeministri haldusalasse kuuluvad talgud, kus pealetunginud võsa, kadakad ja põõsad ootavad oma õiglast langetamissaatust. Ta hoolitseb heaperemehelikult tööriistade eest. Saeministril on tehnilist taipu ja varasemat kogemust kett- ja võsasaagidega (mida koolitusel täiendada ja värskendada saab). Ka temale meeldib loodus ja hea seltskond.
Lao- ja teelesaatmiseministri portfelli kuulub terve laotäis talguvarustust – tööriistad, talguraamatukogu, väliköögi- ja laagrivarustus, talguapteegid jms. Ta hoiab asjad õiges kohas ning muretseb puuduoleva asemele uue. Lao- ja teelesaatmiseminister saadab teele ja võtab vastu talgute varustuse, hoolitsedes, et õige kraam saaks õigel ajal õigesse Eesti otsa. Talle meeldib korraldada ja ei heitu ka siis, kui nädalas tuleb teele saata kolm või neli talgugruppi.
ELFi järgmised talgud on plaanitud Soomaale 22.-24. aprillil, kui talgule minek sõltub suurveest.
2011. a on Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta. Milline on vabatahtliku tegevuse olukord Eestis? Mida, kuidas ja miks teevad vabatahtlikud erinevates maakondades? Kuidas tuua vabatahtliku tegevuse aasta oma maakonda ning edendada kodanikuaktiivsust oma kodukohas?
Koolituspäevadel tutvustatakse aasta ettevõtmisi, jagatakse vabatahtlike ning vabatahtlikke kaasavate ühenduste näiteid ja kogemusi, pakutakse praktilisi näpunäiteid vabatahtlike kaasamiseks ning arutatakse, kuidas tähistada vabatahtlike aastat oma maakonnas.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) alustas regionaalministri ettepanekul alates 29. märtsist internetiühenduste arendamise meetmesse taotluste vastuvõtmist.
Taotlusi saab esitada kahe kuu jooksul, vastuvõtt lõppeb 30. mail. Tähtajaks laekunud taotlustest koostatakse pingerivi, mille alusel rahastatakse taotlusi kokku kuni 12 782 330 euro ulatuses. Internetiühenduse arendamise meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Meetme eesmärgiks on internetiühenduse kättesaadavuse parandamine piirkondades, kus sobiva taristu puudumise tõttu ei ole kiire internetiteenus täna lõppkasutajatele kättesaadav. Sobiva taristu ehk baasvõrgustiku väljaehitamise tulemusena on neis piirkondades edaspidi võimalik varustada kodud, ettevõtted ning ametiasutused, mis asuvad kuni 1,5km kaugusel rajatavast baasvõrgust, andmesideühendusega kiirusega 100 Mbit/sek või enam.
„Täna toimib kiire lairiba-internetiühendus vaid suuemates linnades, kuid toetuse abil saab kiire interneti viia ka väiksematesse kohtadesse. Internet on täna küll kättesaadav üle Eesti, kuid selle kiirus on paiguti üsna piiratud. Olukorras, kus töötegemine, hariduse omandamine ning ka igapäevased asjatoimetused nõuavad kiiret internetti ja mahukate andmete edastamist, on investeeringud hädavajalikud, et parandada elukvaliteeti ka neis Eesti piirkondades, kus täna on seis selles osas kehvem,“ kommenteeris EASi juhatuse liige Tarmo Leppoja. Loe edasi: EAS toetab projekte, mis ühendavad külad kiire internetiga
1. aprillil kella 15-19 ja 2. aprillil kella 10-14 toimuvad Tartu
Lõunakeskuses kutsekoolide infopäevad.
Tegu on Liivimaa Kutsekoolide Ühenduse esimese avaliku ühisüritusega, kus 12 kutsekooli jagavad infot õpivõimaluste kohta. Teavet edastavad õpilased, kohal on maskotid.
Infopäevadel osalevad Heino Elleri nim Tartu muusikakool, Järvamaa
kutsehariduskeskus, Luua metasnduskool, Olustvere teenindus- ja
maamajanduskool, Põltsamaa ametikool, Räpina aianduskool, Tartu kunstikool, Tartu kutsehariduskeskus, Valgamaa kutseõppekeskus, Vana-Antsla kutsekeskkool, Viljandi ühendatud kutsekeskkool ja Võrumaa kutsehariduskeskus.
