Viljandi kultuuriakadeemia tudengi eestvedamisel libisevad laupäeva keskpäevast Huntaugu mäest alla isetehtud ja omanäoliselt kaunistatud sõiduriistadel kelgutajad. Esimest korda korraldati taolisi võistlusi 2010.aastal ”Talverõõmu” nime all.
Korraldaja prognoosi järgi koguneb kelgumäele kümmekond võistkonda. Võistkonda kuulub 2-4 liiget, kes on vähemalt 16-aastased. Igal võistkonnal on kaks liulaskmiskatset, mõõdetakse kiirust ja liu pikkust. Sõiduriist peab olema töötavate piduritega, juhitav, sõitjatele ja pealtvaatajatele ohutu ning ilma mootorita.
Võistlusega teenitud tulu läheb heategevusena Viljandi loomade varjupaigale, kuid ega kelgutajadki tühjade kätega jää. Lisaks kiirusele ja liu pikkusele läheb arvesse ka sõiduriista disain. Välja valitakse näiteks kõige folgilikum kelk ja selle kategooria võitjale on pärimusmuusika ait korraldaja Marek Sandermati sõnul välja pannud neli folgi päevapassi.
Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis välja parimad karjakasvatajad 2011. aastal. Parimaks lihaveisekarjakasvatajaks tunnistati Kalmer Visnapuu Piira Talu OÜst ning parimaks piimakarjakasvatajaks Maie Mölderi Tartu Agro ASist. Põllumajandusministeeriumis toimunud aktusel anti parimatele aukiri ning juba traditsiooniks saanud skulptor Vergo Verniku „Vasikas”.
Homme, 25. veebruaril oodatakse inimesi Eesti Vabariigi aastapäeva auks Lilli piirilaulmisele.
Juba viiendat korda tuleb esilauljaks Erich Krieger ja nagu ikka, lisanduvad talle Karksi, Helme, Naukseni ja Ruhja lauljad.
25. veebruaril kell 11.30 kogunetakse Lilli külamaja juurde, et minna Nava tallu, kus öeldakse avasõna ja kõlab ”Jumal, hoia Eestimaad”. Seejärel saavad oma laulud laulda ja sõnavõtud öelda kõik soovijad. Nava talu küünis on lühike soojenduspaus, pidu jätkub Lilli külamajas eeskava ja toidulauaga. Ürituse peakorraldaja on Jaak Kõdar. Erich Krieger on esilauljana üles astunud kõigil piirilaulmistel ja tuleb kohale ka tänavu.
Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis on avatud Kuningliku Norra Saatkonna näitus „Mõisakoolid – särama löödud pärlid.”
Mõisate hiilgeajal oli Eestis üle tuhande mõisa, mille uhked häärberid moodustavad väärtusliku osa Eesti kultuuripärandist ning millest paljud on tänapäeval kasutusel koolimajadena. Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide toetusel restaureeriti Eestis aastatel 2008-2011 üksteist mõisakooli: Kaagvere, Kiltsi, Koigi, Kõpu, Lahmuse, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi, Vasta ja Väätsa.
Taastatud mõisahooned pakuvad koolile väärika ja õpilasi arendava kaasaegse õpikeskkonna. Samas toimivad mõisakoolid ka mitmekihiliste kogukonnaelu keskustena, kus leiavad aset kontserdid, näitused, seminarid ja koolitused.
Näitus annab sõnas ja pildis ülevaate sellest suurest ettevõtmisest, mille tulemusena on uuesti särama löönud üks väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist. Fotode autorid on Toomas Vendelin ja Peeter Säre, mõisaid tutvustavate tekstide autor Nele Rohtla.
Ühtlasi tähistab näitus Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toetuste teise perioodi algust. Käesoleval aastal on oodata mitmete programmide avanemist, mis keskenduvad riskilastele, rahva tervisele, soolisele võrdõiguslikkusele, keskkonnasõbralikele tööstusuuendustele ning veekogude korraldusele. Jätkavad kultuuripärandi programm ning nii vabaühenduste kui ka teaduskoostöö fond.
Näituse avas Norra suursaadik Eestis pr Lise Kleven Grevstad ja see jääb avatuks 17. märtsini.
Uus ühine koostööprojekt viib noored kunstnikud erinevatesse ruumidesse.
19.-24. veebruarini võõrustab MoKS juba teist korda Grundtvigi täiskasvanuõppe programmi raames GROUNDi töötuba, mis koondab Soome ja Poola kunstikoole ning huvilisi Eestist. Seekordse töötoa jooksul tegutseb 16 loovisikut neljas Ahja, Põlva ja Tartu asutuses: Ahja Noortekeskuses, Ahja Hooldekodus, Põlva Kunstikoolis ja Eesti Rahva muuseumis.
Töötoa tulemus vormub kunstnike koostööst kohapealsete esindajatega, lähtudes koha spetsiifikast ja võimalustest. See võib avalduda näiteks maali, kaardi, skulptuuri, raamatu, ajakirja, maakunsti taiese, teksti, filmi, tegevuskunsti, sekkumise või uurimustööna. Töötoa ideeks on pakkuda kunstnikele ja huvilistele võimalust töötada lühikest, aga intensiivset aega ühiskondlikus ruumis ning vaadelda koos nendega, kes ruumi igapäev kasutavad, neid paiku värskete silmade ja ideedega.
24. veebruaril ühendatakse tegevuskohad omavahel – nii kunstnikud kui ka osalejad tegevuspaikadest istuvad bussi ja sõidavad kõik kohad läbi, toimuvad ka tehtu esitlused.
GROUND on rahastatud Elukestva Õppe programmist, Grundtvigi õpikoostöö projektist. MoKSi uksed on külastajatele valla pühapäevani kella 12–19.
Lisainfo: Evelyn Müürsepp tel 513 8599. Allikas: moks.ee
Täna toimub üle Eesti terviseradadel rekordiüritus „Eesti terviseradadel ümber maailma“. Ürituse eesmärk on kutsuda eestimaalasi vabariigi aastapäeva tervislikult tähistama ja tutvustada inimestele nende kodukandi terviseradade võimalusi.
Kõigis Eesti maakondades toimuvad terviseradadel põnevad ettevõtmised kogu perele – matkad, suusavõistlused, koolitused, talimängud. Terviseradadel toimuvate tegevuste info leiad Eesti terviseradade koduleheküljelt: http://www.terviserajad.ee/maakera/
Tervisesportlasi ootavad täna enam kui 80 terviserada, mis on hästi hooldatud ja suures osas ka valgustatud. Osalejate vaevaks jääb vaid kohale tulla ning tund või paar oma päevast tervislikule liikumisele loovutada. Omapoolse panuse andmiseks rekordi
püstitamisse tuleb osalejatel sisestada läbitud kilomeetrid tervisepäevikusse aadressil www.terviserajad.ee või Eesti terviseradade
Facebook´i kontol. Suuremates keskustes saab läbitud kilomeetrid kirja panna ka kohapeal. Kogutud tervisekilomeetrid summeeritakse ning tulemuse teeb SA Eesti Terviserajad teatavaks vabariigi aastapäevale järgneval päeval.
Tartu ülikooli Eesti ja soomeugri keeleteaduse magistrant Andres Karjus kirjutab magistritööd suunalistest ruumigrammidest
Läänemere keeltes ja tegeleb praegu materjali kogumisega veebiküsimustike kaudu, kus tuleb hinnata vastavate sõnade sobivust kümne pildiga. Karjus sai valmis küsimustiku võru variandi ja kutsub nüüd võru keele kõnelejaid seda täitma!
Eesti Energia tutvustas täna elektrituru avanemiseks tehtavaid ettevalmistusi. Uued avatud turu elektripaketid toob Eesti Energia klientideni tänavu sügisel. Elektriklientidele on oluline teada ka seda, et avatud elektriturg puudutab üksnes elektrienergia osa ehk kolmandikku arvest.
Elektriturule läheb ainult elektrienergia osa ehk 1/3 elektriarvest. Võrguteenus ja maksud jäävad endiselt riigi kontrolli alla. „Keskmise majapidamise kuine elektriarve on täna 26 eurot, millest 8 eurot on riiklikud maksud, 7 eurot elektrienergia ning 11 eurot võrguteenused. Just selle 7-eurose elektrienergia osas suhtes saab elektriturul valikuid teha – kas eelistada peamiselt börsihinda või leppida elektrimüüjaga kokku ühes kindlas hinnas näiteks terveks aastaks,“ selgitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink 2013. aastast kliendi ees olevaid valikuid.
„Usume, et Eestis on elektrikliendid müüja valmimisel aktiivsemad, kui näiteks Põhjamaades, kus üle 2/3 elektritarbijatest ostavad elektrienergiat läbi üldteenuse,“ lootis Rink. Elektriturul ostab elektritarbija üldteenust automaatselt, kui ta ei sõlmi lepingut ühegi elektrimüüjaga. Üldteenuse põhimõtted töötab välja riik, seda müüvad võrguettevõtjad ning selle hind kujuneb praeguse info kohaselt möödunud kuu kaalutud keskmisel börsihinnal. Loe edasi: Taustateadmisi lugejale seoses elektrituru avanemisega
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal märtsikuus doonoripäevad ja kutsub nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama.
Doonoripäevad toimuvad:
neljapäeval, 1. märtsil kell 10.00-14.30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis (Pärnu mnt 62, Tallinn);
reedel, 2. märtsil kell 10.00-12.30 Tallinna Laagna Gümnaasiumis (Vikerlase 16, Tallinn);
reedel, 9. märtsil kell 10.00-13.00 Tallinna 32. Keskkoolis (Kiili 10, Tallinn);
kolmapäeval, 14. märtsil kell 10.00-15.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis (Suur-Kloostri 7, Tallinn);
reedel, 16. märtsil kell 11.00-14.00 Rautakirja Estonia ruumides (Põikmäe 2, Tänassilma, Saku vald).
reedel, 23. märtsil kell 9.00-12.00 DHL Estonia Asi ruumides (Betooni 6, Tallinn);
teisipäeval, 27. märtsil kell 9.30-14.30 Tallinna Tehnikaülikoolis (Ehitajate tee 5, Tallinn);
kolmapäeval, 28. märtsil kell 10.00-14.00 Tallinna Tööstushariduskeskuses (Sõpruse pst 182, Tallinn). Loe edasi: Osale märtsis doonoripäevadel Tallinnas ja Harjumaal
Maailmakoristuseaktsiooni "World Cleanuo 2012" avakonverents Tallinnas, 13.01.201. Foto: Teeme ära Teeme Ära Maailmakoristus 2012 aktsiooniga tegelev meeskond kutsub täna kõiki huvilisi ja kaasalööjaid suurele infokoosolekule Tallinnas Olümpia hotellis Beeta saalis kell 18.00-20.00. Üksikasjalikuma ülevaate saab ligi 200-st vabatahtlikust koosneva meeskonna viimaste kuude tegemistest, uudistest ja edasistest plaanidest.
Sellel aastal korraldatava, 85 erinevat riiki ühendava ühisaktsiooni, Maailmakoristus 2012 alguseni on jäänud vähem kui kuu. 24. märtsist kuni 25. septembrini korraldavad vabatahtlikest eestvedajad koristuspäevi 85 erinevas riigis. Ühisettevõtmise eesmärk on nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil aidata kaasa prügistamise probleemi leevendamisele ja inimeste teadlikkuse suurendamisele. Lõviosa globaalsest organiseerimistööst teevad ära Eestimaalastest vabatahtlikud, kes juba eelmise aasta algusest on tegelenud aktiivselt uute eestvedajate leidmisega erinevates riikides ja aktsiooni idee tutvustamisega rahvusvahelisel tasandil.
Tänaseks on Eesti 2008. aasta prügikoristustalgutest inspireeritud koristusaktsioonid toimunud juba 16 erinevas riigis, 2,7 miljoni vabatahtliku osavõtul. Maailmakoristus 2012 aktsioonile on teiste hulgas toetava õla alla pannud Estonian Air, Skype, Radisson Blu Hotel Olümpia, Tahe Kayaks ja Europark. Rohkem informatsiooni leiab liikumise kodulehelt: www.letsdoitworld.org
Tiigrihüppe Sihtasutuse patroon, president Toomas Hendrik Ilves andis täna sihtasutuse 15. sünnipäevakonverentsil üle Tiigri Tegija 2011 auhinnad parimale õpetajale ja koolile.
President Ilves, kes oli aastal 1996 koos toonase haridusministri Jaak Aaviksooga Tiigrihüppe idee algatajaks, meenutas tänasel konverentsil 16 aasta tagust soovi, et meie noored saaksid õppida arvuti kasutamist ja seeläbi muutub ka väike riik suuremaks.
“Nüüd, 15 aastat hiljem võib öelda, et sellest projektist sündiski midagi suurt. Eesti on erinevate edetabelite järgi üks suurima arvutikasutusega riike ning meil on hästi arendatud e-teenused,” ütles president Ilves.
Eesti riigipea nentis, et kui me mitmetes küsimustes jälgime, mida Euroopa teeb, siis IT-vallas on paljudel riikidel just meie kogemusest õppida. President Ilves rõhutas konverentsil õpetajatele ja haridusjuhtidele reaalainete ja arvutikasutuse õpetamise olulisust.
2011. aasta Tiigri Tegija Kooli auhinna pälvis Konguta kool Tartumaalt, mis on teistele eeskujuks kaasaegsete õppemeetodite ja tehnoloogiate kasutamises. Tiigri Tegija auhinna võitnud kool saab võimaluse ajakohastada 10 000 euro eest kooli IKT taristut.
Tiigri Tegija 2011 Õpetaja auhinnale kandideeris mitukümmend õpetajat üle Eesti. Kõige uuendusmeelsemaks õpetajaks tunnistas zürii Valga gümnaasiumi matemaatika-, majandus- ja arvutiõpetaja Eva Tsepurko. Tiigri Tegija auhinna võitnud õpetaja saab võimaluse katta 2000 euro ulatuses enesetäiendamise kulusid välisriigis või IKT vahendite muretsemist. Loe edasi: Tiigri Tegija 2011 tiitli pälvisid Valga õpetaja Eva Tsepurko ja Konguta kool
Lumi katusel. Foto: taavimiku.blogspot.comSoojenev ilm ning lumesajule järgnenud sula võib tekitada majade katustele rasked lumekamakad, mis võivad ohustada katusekonstruktsioone ning seada ohtu möödakäijate tervise.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tuletab kinnistuomanikele meelde, et lumekoristusele ja jääpurikatele katuseräästas peaks erilist tähelepanu pöörama ning rõhutab, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” hoiatas Mardi, kelle sõnul läheb katuse remont kindlasti kallimaks kui õigel ajal tehtud lumekoristus.
Katustel lumetõrjetööde teostamise ajaks oleks vajalik kaasata lisajõude, näiteks tööde ohupiirkonnas liiklejate hoiatamiseks. Ohuala tuleb tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Tööde teostamise järgselt on viisakas teedele kogunenud lumi ja jää ka ära koristada,” pani Mardi kinnistuomanikele südamele. Loe edasi: Sulalumi ohustab katuseid
Eesti kodanikuajakirjanduse selts, mis toimetab õhinapõhiselt Külauudiseid ja on korraldanud kaks ajakirjanduse konverentsi, kandideerib eesti mittetulundusühenduste ja sihtasutuste liidu (EMSL) poolt valitava aasta enim kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud MTÜ tiitlile.
Aasta tegijaks saab see, kes on ühiskonnas midagi uut liikuma pannud, loonud või muutnud. Ta ei pea mägesid liigutama, tunnustamist väärib ka väike heategu. Mägi oleks muidugi parem…
EMSL korraldab konkurssi juba 1996. aastast. Aastate jooksul on parimaid selgitatud kategooriates, nagu aasta mittetulundusühing, aasta sihtasutus, aasta ettevõte, aasta avaliku võimu asutus, aasta eraannetaja, aasta vabatahtlik, aasta missiooniinimene ja aasta tegu.
Mullu olid kodanikuühiskonna aasta tegija tiitli saajateks vabaühendustest toidupank ja äriettevõtetest EMT. Aasta missiooniinimeseks valiti Liia Hänni ning aasta teoks NO99 teatri “Ühtne Eesti”. Esimest korda välja antud aasta pioneeri tiitli sai Garage48.
Sel aastal valib EMSLi nõukogu parimad 17 vabaühenduse, 19 missiooniinimese, 11 avaliku võimu esindaja, viie äriühingu ja 17 aasta teo seast.
Aasta parimaid pärjatakse 6. märtsil kell 14 Riigikogu valges saalis.
Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmed ja Eesti Terioloogia Selts esitasid sel nädalal vaide sõitjate ja veoste üle Suure väina veo kava
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande heakskiitvale otsusele. Keskkonnaorganisatsioonid taotlevad Kava KSH aruande osas selle õigusvastasuse tuvastamist ning asja uuesti otsustamist.
Keskkonnaorganisatsioone esindab vaidluses SA Keskkonnaõiguse Keskus. Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2006. a korraldusega nähti ette Kava
koostamine, mille eesmärgiks oleks välja pakkuda kõige sobivam viis Muhu-ja Saaremaa ühendamiseks mandriga. Peamiselt on ühenduse alternatiividena kaalutud mandri ja Muhumaa vahele silla või tunneli ehitamist, alternatiiviks võib olla ka praamiühenduse parendamine.
Kuna ühendust kavandatakse looduskaitseliselt olulisse piirkonda – Suur Väin on oluline eelkõige lindude ja viigerhüljeste rändekoridorina
ning kuulub Euroopa Natura 2000 võrgustikku – ning eelduslikult on tegemist olulise mõjuga plaanidega, viidi Kavale läbi ka KSH. Oluliseks
osaks KSHst oli Väinamere Natura alale avaldatava mõju hindamine (nn Natura hindamine). Loe edasi: EKO esitas vaide Suure väina veo kavale
Täna keskpäeval kuulutati Rakvere Vallimäel välja Metsapealinn 2012, mida Rakvere tähistas lumelinna ehitamise ja kogupere vastlapäevaga.
Tseremoonial osalesid Eesti Metsaseltsi juhatuse esimees Hardi Tullus, Rakvere linnapea Andes Jaadla ning Haapsalu abilinnapea Peeter Vikman.
Hardi Tullus ütles oma kõnes, et rakverelased võivad oma rohelise linna üle uhkust tunda. „Mõelge metsa peale, mis pakub nii puhkamisvõimalusi kui ka tööd paljudele ümbruskonna inimestele,“ soovitas ta. Metsaseltsi juhatuse esimees kutsus kõiki linlasi kevadel kindlasti ka puid istutama.
„Metsapealinnaks kandideerimise mõte sai altõuke Euroopast, kui linn ühines üleeuroopalise projektiga „Timber in Action“, millega kutsutakse Euroopa linnu väärtustama puitu linnakeskkonnas,“ lausus linnapea Andres Jaadla.
„Leidsime, et saame seda mõtet linlastele paremini edasi anda metsapealinnaks olemisega.“ Üks sündmusi, millega Rakvere kavatseb oma 710.
juubelit jäädvustada, on 7100 puu istutamine linnametsa koos kaitseväelastega.
Peeter Vikman meenutas uhkusega lõppevat metsapealinna-aastat, mil Haapsalu sai paljude aastate järel taas metsaomanikuks ja iga linna saabujat tervitas pilkupüüdev metsapealinna silt. Rakverele soovis ta palju sisukat tegevust, mis aitab kaasa metsa väärtustamisele.
Metsanduslikul võistlusel võtsid omavahel mõõtu moodsa Husqvarna metsatehnikaga varustatud Luua Metsanduskooli õpilased ja Eesti Maaülikooli tudengid – tulemuseks oli viik. Loe edasi: Rakvere kuulutati metsapealinnaks
19. veebruaril toimunud 41. Tartu Maratoni teleülekannet varjutasid tehnilised probleemid. Teleülekande tootmise eest vastutasid Klubi Tartu Maraton ja Balti Video OÜ, ETV roll oli olla telekanaliks, kes ülekannet edastab, seega ülekande tootmise eest ETV ei vastutanud, seisab pressiteates. Televaatajate ja meedia tugev kriitika ETV suunal pildi kvaliteedi osas ei ole põhjendatud ja vabandame nii televaatajate kui ka Eesti Rahvusringhäälingu ees!
Teleülekande ebaõnnestumise detailsed põhjused on väljaselgitamisel, kuid suures plaanis on selliste suurte teleülekannete Eestis tootmise põhimureks rahapuudus, mis ei võimalda vajalikku tehnikat piisavalt kaua enne otseülekannet põhjalikult testida. Sellise mastaabiga teleülekannet ei ole Eestis varasemalt keegi edukalt tootnud ja kahjuks ei olnud ka sellel aastal tulemus piisavalt hea.
Kuigi eilne teleülekanne oli parim, mis Tartu Maratonist on kunagi tehtud, ei vastanud see ootustele ja lootustele, mida ülekande planeerimise faasis püstitati: „Teleülekande planeerimisel oli meie soov ja eesmärk pakkuda televaatajale 4,5 tunni jooksul samasugust elamust ja naudingut nagu televaataja saab vaadates Rein Taaramäed Tour de France’il, kuid kahjuks meie tehnilised võimalused, oskused ja rahakott seekord seda tulemit ei toonud,“ sõnas 41. Tartu Maratoni võistluste direktor Indrek Kelk.
Mõttetalgute tulemusena on Eesti Kunstiakadeemia tudengid otsustanud täna läbi viia rahumeelse meeleavalduse uue maja püstitamiseks vanasse kohta Tarrtu Maanteel. Facebookis olevas üleskutses seisab:
“Tudengid, õppejõud, töötajad, vilistlased ja toetajad kogunevad Viru tunnelis. Täpselt kell 19.00 väljutakse tunnelist ja moodustatakse inimkett EKA krundi ümber. Inimketi ühest otsast hakkab liikuma küünal, mida hoides saab igaüks panna sinna oma mõtted ja soovid seoses maja ehitusega. Edasi liigub küünal keti lõppu, kus süüdatakse sama küünla abil kuumaõhulatern, mis lastakse lendu. See on ühtlaselt ka aktsiooni lõpu märguandeks.
Eesmärk on näidata, et EKA Uue Maja toetajad on reaalselt olemas. Et me oleme rahumeelsed ja kultuursed inimesed, kelle soov on, et EKA Uus Maja valmiks sellele krundile 2015 aasta sügiseks.
Oled tahtnud juba ammu näidata, et sa oled olemas ja hoolid EKA-st? No tule siis ja näitame koos!”
Samuti on kirjas, et kui registreeritud osavõtjaid on alla 200, jääb üritus ära, sest see ei annaks soovitud efekti.
Sel laupäeval toimub Võrumaal Sännas Mäeveski juures suur jääralli, kus võistlevad eraldi võistlusklassides esiveoga, tagaveoga ning nelikveoga masinad, ning toimub ja võrride võidusõit. Kui autodega võidukihutamises on naistel- meestel eraldi arvestus, siis võrridel selgub ühisstardis võistluse kiireim sõitja hoolimata tema soost või vanusest
Võistlusele saab registreerida kell 10.30 – 11, siis antakse ka stardipauk.
Samuti annavad kohtunikud välja eriauhindu näiteks parimale noorimale jäärallitajale, raja pidurile, atraktiivseimale, eakaimale, parimale valli vallutajale jne. Kui on lõbusaid seltskondi pealtvaatajate seas, siis neile toimuvad ka mõned lõbusad võistlusmängud.
Stardimaks rallitajatele 1 euro tasutakse kohtunike juures registreeringut tehes.
Kõigil osalejatel on kohustuslik kiivri kandmine sõidu ajal!
Tegusad mulgid turismimessil. Foto: Viljandi maavalitsusNädalalõpul Tallinnas peetud messil Tourest 2012 oli kõigil messikülastajatel võimalus valida oma lemmik messistend; siseturismile suunatud „Puhka Eestis“ halli eksponentide seas võitis selle tiitli Viljandimaa.
Võitjale saab osaks 1000 euro väärtuses reklaamiteenuseid Turismiweb.ee-lt 2012. aastal. Turismiveebi eestvedamisel korraldatud hääletamisel järgnesid Viljandimaale Saaremaa ja Hiiumaa messistendid.
Viljandimaa oli Tourest messil esindatud koostöös Viljandi maavalitsuse, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu, Viljandi linnavalitsuse ja Viljandi turismiinfokeskusega. Viljandimaa esindajate teatel pakkus siinne turismipiirkond messikülastajatele suurel hulgal kaasalöömise lusti. Rõhku pandi ehedate elamuste ja õpetlike tegevuste pakkumisele juba messihallis, et anda maakonna külalistele teada – seda kõike võib täiel rinnal Viljandimaal nautida.
Viljandimaa pinnal tutvustasid end Hilda Villa, Grand Hotel Viljandi, Energia talu, Olustvere mõis, Pärimusmuusika Ait, Bonifatiuse Gild ja Mulgimaa Arenduskoda. Vaatamist ja tegevust pakkusid meisterdamise ja pärimusmuusika õpitoad, messikülalistele oli maitsmiseks Olustvere lihaleiba, Viiratsi vorstitooteid ja Viljandimaal toodetud spordijooke, samuti mulgi putru ja kama. Kätt sai proovida suure Viljandi linnakaardi värvimisel. Loe edasi: Viljandimaa messistend osutus reisimessil rahva lemmikuks
Eesti Orhideekaitse Klubi valis välja selle aasta orhideed. Nii kahelehine käokeel , ked atuntaks eka ööviiuli nime all kui rohekas käokeel kuuluvad kaitsealuste liikide III
kategooriasse. Viimastel kümnenditel on mõlema liigi arvukus vähenenud, seda nii kasvukohtade hävimise kui setõttu, et nii nagu
mitmeid teisi kodumaiseid orhideeliike, ohustab ka käokeeli vaasi noppimine.
Käokeeled kasvavad loopealsetel, hõredates kadastikes, puisniitudel ja loometsades. Kahelehine käokeel on hajusalt levinud üle Eesti, kuigi ida ja kagu poole liikudes muutub harvemaks. Rohekas käokeel eelistab kuivemaid kasvukohti ning on lubjalembesem, seetõttu
on ta sagedam Lääne-Eestis. Liigi määramiseks tasub uurida käokeelt igal pool, sest nii võib avastada mõne täiesti uue leiukoha.
Neid kahte sarnast liiki polegi nii raske eristada, selleks tuleb ära oodata õite avanemine, sest kõige kindlam tunnus, mille järgi liiki määrata, peitub õie ehituses.
Orhideetundjad õpetavad, et käokeele õie keskosas asuvad kaks tolmukalaadset organit. Kui need asetsevad lähestikku ja rööpselt nagu jutumärgid, siis on tegemist kahelehise käokeelega. Rohekal käokeelel on „tolmukad” teineteise poole kaldu ja nende vahe üsna suur.
Heaks määramistunnuseks on ka lõhn. Kui õide puhkenud ööviiulid täidavad suveõhtul oma meeldiva aroomiga terve metsaaluse, siis roheka käokeele lõhna tunneb alles nina õitesse pistes.
Käokeelte õitseaeg on jaanipäevast juuli keskpaigani, ilmast ja kasvukohast sõltuvalt võib see kõikuda umbes nädala jagu.
Aasta orhidee eesmärk on valitud liike laiemalt tutvustada ja nende elu veidi lähemalt uurida, saada täpsemat pilti liikide levikust Eestis ja pöörata tähelepanu leiukohtade kaitsmisele.
Eesti Orhideekaitse Klubi kuulutab aasta orhidee välja juba kolmandat korda. Varasemalt on seda tiitlit kandnud punane tolmpea (2010) ja tõmmu käpp (2011).
Homme kõneleb inimõiguslane ja Sahharovi mõttevabaduse auhinna laureaat Ljudmilla Aleksejeva teemal “Venemaa vabakond ja 4. märts.” Loeng toimub Avatud Eesti Fondi arutelusarja “Venemaa Hääled raames Tallinnas Dorpati konverentsikeskuses kell 12.
Kaks aastat tagasi oli just Ljudmilla Aleksejeva see, kes sarja ka avas. Täna tuleb tunnistada tema läbinägelikkust ning võimet tunnetada Venemaa ühiskonna allhoovusi – pealtnäha autoritaarse võimu all tardunud Venemaa kohta ennustas Aleksejeva tollal, et kodanikuühiskond on end kogumas ja murrangud ei jää tulemata.
Nagu viimaste kuude sündmuste valguses näha, on Venemaa vabakond läbimas oma tuleproovi, millele elab kaasa kogu demokraatlik maailm. Millisena näeb oma riigi tulevikku Aleksejeva pärast 4. märtsi, on võimalik tema enda käest kuulda kõigest nädalapäevad varem. Aleksejeva loengule järgneb arutelu, mida juhatab Jevgeni Krištafovitš ühingust Avatud Vabariik.
Tallinnast liigub Aleksejeva 22. veebruaril Tartusse, kus Avatud Eesti Fondi ja noorteühing Avatud Vabariik eestvedamisel peab ta loengu kahasse endise vabadusvõitleja ja endise meelsusvangi Mart Niklusega. Nõukogudeaegsele dissidentlikule liikumisele keskenduv loeng on avalik ja toimub Dorpati konverentsikeskuses kell 12.00.
23. veebruaril autasustab Vabariigi President Ljudmilla Aleksejevat Maarjamaa Risti III järgu teenetemärgiga.
Ljudmilla Aleksejeva visiit toimub 2010. aastal alustatud Avatud Eesti Fondi arutelusarja Venemaa Hääled raames, mille eesmärgiks on analüüsida poliitiliste ja inimõiguste olukorda Venemaal tuntud vene mõtlejate, kodanikuaktivistide ning inimõiguslaste käsitluses. Venemaa Häälte raames on lisaks Aleksejevale fondil külas käinud ajaloolane ja teisitimõtleja Valeria Novodvorskaja, inimõiguslane Lev Ponomarjov, ühiskonnategelane ja satiirik Viktor Šenderovitš. Lisainfo www.oef.org.ee/venemaa
Ljudmilla Aleksejeva Tallinna ettekanne salvestatakse ja tuleb järgmisel päeval üles AEFi kodulehele.
Nädalavahetusel Tartus peetud Lõuna-Eesti korteriühistute foorumil oli mitme ettekande läbivaks teemaks justiitsministeeriumis ettevalmistamisel olev korteriomandi ja –ühistu seaduseelnõu, seisab pressiteates. Tartu korteriühistu Ropka 24a juht Valve Praks hindas foorumit kordaläinuks. “Ühistujuhtidel on seaduseelnõuga seoses palju küsimusi ning vajalik oli kuulda ülevaadet seaduse ettevalmistusprotsessist,” tõdes Praks. Vastavasisulise ülevaate tegi foorumil Eesti Korteriühistute Liit, teemat puudutas ka Riigikogu
korteriühistute toetusrühma juhi Margus Hansoni ettekanne.
Eesti Korteriühistute Liidu hinnangul vajab ettevalmistusel olev korteriomandi ja –ühistu seaduseelnõu kindlasti täiendusi, et ühistute
huvid oleksid kaitstud. “Tegemist on seadusega, mis puudutab miljonit eestimaalast, mistap peab see olema kõigile arusaadav ja üheselt
mõistetav,” vahendas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ning õigusosakonna juhataja Urmas Mardi, kelle hinnangul jääb suur hulk
seaduseelnõu punkte praegu segaseks ning seetõttu nõuab eelnõu täiendavat redigeerimist. “Meie hinnangul võiks seaduseelnõu loomisel lähtuda
ennekõike juba olemasolevatest seadusandlikest aktidest ja korteriühistute senisest praktikast,” rääkis Mardi. “Praegu leidub seal mitmeid punkte, mis korteriühistute elu mitte ei kergenda, vaid hoopis keerulisemaks muudavad.”
Ühistujuht Valve Praks avaldas samuti lootust, et ühistute muudatusettepanekud seadusse sisse viiakse.
Veel kõneldi Lõuna-Eesti korteriühistute foorumil küttehindadest ning avanevast elektriturust, samuti parimatest renoveerimislahendustest.
“Ühistud tundsid foorumil kõneldu vastu elavat huvi, nii et üritust võib pidada õnnestunuks,” võttis räägitu kokku Eesti Korteriühistute Liidu
juhatuse liige Dagmar Mattiisen.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve
riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
41. Tartu maratoni võidufiniš. Foto: MTÜ Klubi Tartu Maraton / Scanpix19. veebruaril toimunud 41. Tartu Maratoni võitis ajaga 2:43:21 Joergen Brink (SWE). Teise koha sai Daniel Richardsson (SWE) ajaga 2:43:22 ning kolmanda auhinnalise koha saavutas Jimmie Johnsson 2:43:23 (SWE). Parima eestlasena oli ajaga 2:45:57 finišis Algo Kärp ning parimaks naiseks oli Susanne Nystroem (SWE) ajaga 3:06:27.
Esikohale suusatanud Joergen Brink ütles, et ta oli heas vormis, kuid võitjaks pidas ta ennast alles siis, kui ületas finišijoone: „Kuigi finišikoridoris tundsin ennast tugevana, sain alles finišis aru, et võitsin! Tartu Maraton andis mulle palju enesekindlust oma vormis suhtes ning see oli minu jaoks igati hea elamus!”
Napilt teiseks tulnud Daniel Richardsson tunnistab, et tal oli täna veidi raske: „Tundsin, et olen väsinud ja seetõttu oli algus minu jaoks veidi raske, kuid viimased 10 km olid juba paremad! Tartu Maraton andis mulle igati positiivseid emotsioone,“ lisas Richardsson.
Jimmie Johnsson hindas sõitu üsna heaks: „Ma arvan, et see läks üsna hästi! Kuna veidi tuiskas, siis oli keeruline esimesena sõita, kuigi ma pingutasin kõvasti, et vahet kasvatada. Viimastel kilomeetritel aga pingutasid teised kaks veel kõvemini, et seda vahet tappa.“ Sellegipoolest on Johnsson rahul: „Tulin täna kolmandaks ja ma olen sellega väga rahul!“
Parima naisena finišisse jõudnud Susanne Nystroem, kes osales Tartu Maratonil esimest korda, pidas tänast päeva raskeks: „Algus oli minu jaoks raske, kuid lõpupoole läks juba kergemaks. Kuna oli veidi tuuline, siis oli raske esimesena sõita,“ lisas Nystroem.
Esimese eestlasena finišijoone ületanud Algo Kärp hindas enesetunnet heaks: „Enesetunne oli hea, kuid pärast Palut hakkasid energiavarud otsa saama. Ise lootsin lõpuni olla liidergrupis, aga täna siis ei läinud nii.“ Loe edasi: Tartu maratoni võitsid rootslased
Rahvaloendaja tunneb ära pildiga Statistikaameti töötõendi, rahvaloenduse logoga salli ja sinise kohvri järgi. Foto: StatistikaametTäna, 20. veebruaril alustavad rahvaloendajad nende inimeste külastamist, kes ei osalenud rahvaloendusel internetis. Rahvaloendajad külastavad e-loendusel mitteosalenud leibkondi märtsi lõpuni.
„Rahvaloendaja ülesandeks on küsitleda neid inimesi, kelle kohta ei ole täidetud e-rahvaloendusel ankeeti või on selle täitmine pooleli jäänud,“ rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.
Rahvaloendajad külastavad kõiki leibkondi, kus mõni ankeetidest e-rahvaloendusel täitmata või pooleli jäi. „Rahvaloendaja peab hoolitsema, et kõik tema tööpiirkonna inimesed ja eluruumid saaksid loendatud. See tähendab, et loendaja peab leidma ka need elupaigad, mis registrite järgi pole eluruumid, kuid kus inimesed elavad.“
Rahvaloendajad külastavad leibkondi ajavahemikus 20. veebruar kuni 31. märts. Rahvaloendaja tööaeg on iga päev kell 9-21, kuid kokkuleppel inimesega ka varem või hiljem. „Kui inimest pole parasjagu kodus, jätab rahvaloendaja postkasti teatise koos oma kontaktandmetega. Palume siis kindlasti loendajaga ühendust võtta, et saaks kohtumise sobivaks ajaks kokku leppida,“ rääkis Potisepp.
Rahvaloendaja tunneb ära pildiga Statistikaameti töötõendi, rahvaloenduse logoga salli ja sinise kohvri järgi.
Eestis toimub rahva ja eluruumide loendus 31. detsembrist 31.märtsini. Lisainfo rahvaloenduse kohta www.REL2011.ee.
