koerad

Nädalavahetusel toimub Eesti suurim heategevuslik koertenäitus

Sel pühapäeval, 13. oktoobril toimub Tallinnas Kristiine Spordihallis Eesti suurim heategevuslik koertenäitus BIGBANK Match Show, mis toob kokku koerad, koeraomanikud ja heategijad üle Eesti.

Heategevusliku koertenäituse abil toetatakse igal aastal üht Eesti koduta loomade varjupaika. Tänavu lähevad kõik ürituse tulud Haapsalu varjupaiga heaks.

Ürituse patroon Marju Länik usub, et koertenäitusest tuleb üks põnev ja südamlik koosviibimine. “Pühapäeval kogunevad koerasõbrad üle Eesti juba üheksandat korda, et demonstreerida koera ja tema omaniku vahelist koostööd ning aidata kaasa koduta koerte olukorra parendamisele. Kohale saabub erineva kasvu, välimuse ja iseloomuga koeri, kes võtavad omavahel mõõtu või osalevad demonstratsioonesinemistel. See päev pakub kõigile näituse külastajatele põnevat vaatemängu ja samas võimalust teha head,” ütles Marju Länik.

Osa on oodatud võtma nii puhtatõulised kui segaverelised koerad, kes jagatakse nelja võistlusklassi vastavalt vanusele ja suurusele: kutsikad, üle- ja allapõlve koerad ning veteranid. Lisaks toimuvad võistlused koerte esindajatele ehk händleritele. Koertenäitusele saab eelregistreerida kuni 10. oktoobrini veebilehel registreerimine ja üritusel kohapeal.

Traditsiooniliselt toimuvad match-show’l ka mitmed koertega seotud etteasted: näha saab narkokoerte demonstratsioonesinemist, esitletakse koerte sügistalvist riidemoodi ning lisaks leiab aset võistlus “Laps ja koer”. Heategevusliku koertenäituse raames kuulutavad Eesti Koeraomanike Selts ja BIGBANK kuuendat korda välja konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitja.

BIGBANK Match Show on juba üheksandat aastat toimuv Baltikumi suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu koduta loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada koduta loomade varjupaikasid Eestis. Eelmisel aastal osales koertenäitusel 197 koera. Heatahtlike inimeste abil toetati Tartu koduta loomade varjupaika enam kui 2600 euroga.

BIGBANK Match Show toimub lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus. Ürituse algatajad ja läbiviijad on AS BIGBANK ja MTÜ Eesti Koeraomanike Selts. Paralleelselt kogu Baltikumis toimuva heategevusliku match-show toimumisele aitavad kaasa Bullstar, Caramira, Cedrelle, Chihuahua Sõprade Liit, Leigiv OÜ, Koer.ee ja Lemmiklooma.ee.

Lisainfo!

Algas konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” internetihääletus

Taas saab hääletada konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” kandidaatide poolt, mille võitja selgub 13. oktoobril toimuval Eesti suurimal heategevuslikul koertenäitusel BIGBANK Match Show.

Konkurss “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” toimub BIGBANK Match Show raames juba kuuendat korda. Tiitlivõitja selgub internetihääletuse teel. Oma hääle lemmikkandidaadi toetuseks saab anda BIGBANK kodulehel!

Konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” tänavused kandidaadid on:

Roomassaare sadama sadamavaht Kristjan Maidra ja sadamakapten Kaarel Niine, kes päästsid veebruaris kodust plehku pannud ja õhukesele jääle läinud spanjeli Prints. Kuna jää enam koerakest hästi ei kandnud, meisterdasid looma näinud sadamatöötajad köiest silmuse, viskasid selle koera ümber ning tirisid lõdiseva spanjeli veest välja.

Möödunud aasta oktoobris kukkus Tallinna Lennusadama juures kailt külma vette noor hundikoer. Laevade vahel ringi ujunud loom oli segaduses, nuttis ning poleks ise ilma kõrvalise abita tagasi kõrgele kaile pääsenud. Kuuldes vette kukkunud koera kaldale jäänud mängukaaslase hädakisa, ruttasid abivalmid möödakäijad koerale koheselt appi ja aitasid hädasolija veest välja.

2012. aasta lõpus leiti Valga vangla territooriumilt 24 nälginud ja metsistunud koera, kes olid trööstitus olukorras ja sotsiaalsest elust võõrdunud. Kadri Kullmann oli see hea inimene, kes võttis nende koerte sotsialiseerimise projekti oma südameasjaks, soovides, et loomad leiaksid endale hea kodu. Koostöös Dimela AS-ga anti koertele meditsiinilist, käitumuslikku ja psühholoogilist abi, et aidata neljajalgseid uue elu alustamisel.

BIGBANK Match Show üks korraldajatest, Eesti Koeraomanike Seltsi juhatuse liige Aire-Piret Pärn leiab, et kõik konkursile esitatud kandidaadid väärivad suurt tunnustust. “Tänavused kandidaadid on kõik sõna otseses mõttes elupäästjad – ilma nendeta võinuks nii mõnegi koera elu lõppeda palju kurvemalt. Soovime selliseid häid abistajaid südamest tänada ja teistelegi eeskujuks tuua,” rääkis Pärn.

“Aasta kõige koerasõbralikum tegu” on tiitel, mis omistatakse isikule või isikutele, kes on oma tegevusega andnud viimasel aastal märkimisväärse panuse Eesti koerapidamiskultuuri ja heade koerapidamistavade edendamisse või koduta loomade probleemi teadvustamisse ja leevendamisse.

Oma hääle sobivale kandidaadile saab anda kuni 6. oktoobrini, tiitli võitja kuulutatakse välja 13. oktoobril toimuval BIGBANK Match Show’l Kristiine spordihallis.

Heategevusliku koertenäitus BIGBANK Match Show toimub lisaks Eestile samaaegselt ka Lätis ja Leedus. Koertenäitusel osalemiseks saab end veebilehel eelregistreerida kuni 10. oktoobrini.

Rakveres astuvad sel nädalavahetusel võistlustulle Eesti parimad Komissar-Rexid

13.-14. juulil toimub Rakveres staadionil ja Tamsalu valla põldudel Eesti esimene rahvusvaheline teenistuskoerte kolmevõistlus (IPO) jäljeajamises, kuulekuses ja kaitses.

Kokku läheb medaleid ja meistritiitlit püüdma kaheksa koera ning koerajuhti. Võistlusel näitab oma oskusi neli Saksa ja kolm Belgia lambakoera ning üks Prantsuse lambakoer.

Võistlus algab laupäeval Tamsalu vallas Uudeküla koerte treeningplatsil kell 9.30. Teenistuskoerte kolmevõistlus jätkub pühapäeval kell 9.30 Rakvere staadionil.

Teenistuskoerte kolmevõistlus IPO koosneb jäljeajamisest põllul ning väga atraktiivsetest ning adrenaliini tõstvatest kuulekuse ja kaitseosadest. Kõiki koerasõpru oodatakse koerte kolmevõistlust vaatama ja võistlejatele kaasa elama. Sissepääs Rakvere staadionile on tasuta.

Samaaegselt rahvusvahelise võistlusega toimuvad ka Eesti Meistrivõistlused IPOs, kus selgitatakse välja Eesti 2013. aasta IPO meister.

Tõelised Komissar Rexid kogu maailmast võistlevad Eestis meistritiitli eest

Kolmevõistluse üks osaala: kaitse. Foto: Kalev Lilleorg/klubi Sportkoer

13.-14. juulil 2013 võistlevad Rakveres teenistuskoerte kolmevõistlusel Eesti, Läti ja Leedu ning Põhjamaade parimad saksa lambakoerad, malinoisid jt jäljeajamises, kuulekuses ja kaitses.

Eesti esimese rahvusvahelise koerte kolmevõistluse (saksa k lühend IPO) kolmest osaalast on pealtvaataja jaoks kõige põnevam kuulekus ja kaitse. Mitmekordse Eesti koerte kolmevõistluse meistri ja maratonijooksja Kairi Viherpuu sõnul on vaatajatel raske ükskõikseks jääda, kui koer alustab platsil “päti” otsimist. “On tavaline, et pealtvaatajad hoiavad hinge kinni, kui koer “päti rünnaku” enesekindlalt tõrjub, temaga võitleb ning hoogsa hüppega rajalt maha võtab,” rääkis Viherpuu. Kõige selle juures on koer siiski omaniku kontrolli all ja peab lõpetama rünnaku koerajuhi esimese käsu peale.

Võistluse korraldaja ja tuntud koertekoolitaja Aivo Oblikase sõnul on selline rahvusvaheline võistlus Eestile mitmeti kasulik, kuna aitab kaasa koerte koolitamise vajalikkuse teadvustamisele.

“Meie soov on näidata, et koolitatud koer on üks õnnelik koer, et koer naudib ja vajab inimesega koostööd ning et koerasport on üks võimalus pakkuda oma koerale, ja ka endale, täisväärtuslikku elu,” lisas Oblikas.

Koos rahvusvahelise võistlusega toimuvad Rakveres ka Eesti Meistrivõistlused IPOs ehk (saksa k Internationale Prüfungsordnung), kus selgitatakse välja Eesti IPO ehk kolmevõistluse 2013. aasta meister.

Nii rahvusvahelise kui ka Eesti meistrivõistluse korraldab Klubi Sportkoer koostöös Eesti Kennelliidu Koerte Koolitust Koordineeriva koguga (EKL-KKK). Võistluse üheks kohtunikuks on Pentti Rapila Soomest, teine kohtunik on ajakirja Koer peatoimetaja ja EKL-KKK juht Vilve Roosioks.

Loomakaitse Selts: hulkuvate loomade peale kulub 860 000 eurot aastas

Mullu kulus Eesti kohalikel omavalitsustel hulkuvate loomadega tegelemiseks 864 852 eurot, mis teeb 0,64 eurot iga Eesti elaniku kohta, selgus Eesti Loomakaitse Seltsi tellimusel Tartu ülikooli majandusteaduskonna doktorant Liis Lille polt vabatahtliku tööna läbiviidud uuringust.

Vastavalt uuringule on hulkuvate loomade arv paljudes kohalikes omavalitsustes aga nii suur, et pole võimalik täita kõiki hulkuvate loomadega seotud kohustusi. Seni on kõige suuremaks takistuseks ressursside leidmine loomade varjupaikadesse toimetamiseks, kuid vaid väga vähestel jätkub vahendeid ennetustegevuseks, milleks on näiteks mikrokiipide paigaldamine ja kampaaniad soovimatute loomapoegade ärahoidmiseks.

Võttes arvesse hulkuvate loomadega seotud tegevuste kulukust, tuleks Eesti Loomakaitse Seltsi üldjuhi Evelyn Valtini sõnul riiklikul tasandil uuesti arutellu võtta ja otsida võimalusi ühtse lemmikloomaregistri loomise ja haldamise rahastamiseks ning üle-eestilise kiibistamise kohustuse kehtestamiseks. “Taoline ennetustegevusse investeerimine vähendab oluliselt pikemas perspektiivis kulutusi kohustuste täitmiseks, kuigi lühiajaliselt on kulud ühtse registri loomise ja kiipimisprotseduuride maksumuste näol suuremad.” lisas Valtin.

Arvestust lemmikloomade üle peavad vähem kui pooled 117-st küsimustikule vastanud omavalitsustest. Peamiste põhjustena arvestuse mittepidamisel toodi välja ühtse lemmikloomaregistri puudumist ning ressursside vähesust registri koostamiseks ja selle haldamiseks. Uuringust selgus, et Eestis on hinnanguliselt vähemalt üks registreeritud koer või kass iga kümne elaniku kohta.

Loomakaitsjad kutsuvad üles loomi mitte hülgama

Juba kolmandat aastat korraldab Eesti Loomakaitse Selts varasügist kampaaniat, mille raames pannakse inimestele südamele oma lemmikloomi suvekodudest endaga kaasa võtma ning märkama mahajäetud lemmikloomi.

“Suve lõpupoole ja sügise alguses saabub seltsi infotelefonile sadu teateid lemmikloomadest, kes on hüljatud suvilatesse ja maakodudesse. Inimesed võtavad suve alguses suvilasse oma puhkuseperioodiks koera- või kassipoja, kuid hülgavad looma suvilast lahkudes,” selgitas Eesti Loomakaitse Seltsi üldjuht Evelyn Valtin. Valtini sõnul tekivad sedalaadi hülgamise tulemusena kasside ja koerte kolooniad, levivad haigused ning loomad kannatavad ja paljud neist surevad.

Valtini sõnul kulub seltsil aastas kümneid tuhandeid eurosid vastutustundetute loomaomanike poolt hüljatud loomade päästmiseks ja abistamiseks. “Eestis on loomade hülgamine seadusega keelatud ja kriminaalkorras karistatav,” märkis ta. “Seni aga, kuni Eestis ei kehti üleriigiline kohustus lemmikloomade kiipimiseks ja registrisse kandmiseks, on hülgajaid pea võimatu tabada, rääkimata nende vastutusele võtmisest,“ kirjeldas Valtin olukorra keerukust.

„Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?“ sõnum on nii Eesti Loomakaitse Seltsi sügiskampaania plakatitel kui ka Eesti Rahvusringhäälingu kanalite kaudu levival video-ja audioklipil. Teavituskampaania info levitamisega on kaasa tulnud AS Edelaraudtee ja OÜ Meediavõrk. Eesti Loomakaitse Selts kutsub ka kõiki omavalitsusi üles osalema kampaanias ning levitama teavet kohalike elanike hulgas. Samuti soovib selts kohalike omavalitsuste poolset kõrgendatud tähelepanu seoses hüljatud ja hulkuvate loomadega ning taolistel juhtudel ka kiiret reageeringut loomahülgajate kindlakstegemisel ja abi osutamisel. Loe edasi: Loomakaitsjad kutsuvad üles loomi mitte hülgama

Kaks sõbralikku kutsut otsivad kodu

Kaks megasõbralikku kutsut otsivad omale uut kodu. Kel vähegi huvi omale koera võtta, minge neid kindlasti sellele veebiaadressile vaatama: http://www.pets.ee/hoiupaik/koerad/4098.htm

Selgunud on Eesti parim noor händler

Pühapäeval krooniti Tallinnas peetud võistlustel Eesti Juuniorhändlerite ehk noorte koerteesitlejate meistriks Haapsalu tüdruk Kertu Nõmm .

Kertu ema Kristiine Uspenski ütles Läänemaa portaalile, et tal on tütre võidu üle eriti heameel seetõttu, et Kertu on händleriks ise õppinud, ilma õpetajata. Kertu on õppinud raamatutest, piltidelt, videodest, näitustel vaadates. Samuti on märkimisväärne see, et juuniorhändlerite võistlustest on ta aktiivselt osa võtnud alles sellest aastast.

“Koer, keda Kertu läbi aasta esitas, oli alati meie enda samojeedi koer, kuid meistrivõistlustel esimeses voorus pidi esitama oma valitud koera ja teises voorus võtsid võistlejad endale loosiga koera, tõuks oli kõigil labrador,” selgitas Kristiine Uspesnki. “Kuna labradori ja samojeedi koera “näitamistehnika” on ühesugune, siis otsustasime, et enda valitud tõug võiks olla mitte tavapäraselt oma pere samojeedi koer, vaid lühikarvaline standardtaks Previ Priceps Blue Portugal ehk Portu.”

Portu perenaine Liina Viiret ütles, et Kertu tegi Portuga tubli eeltööd. “Käisime novembri keskpaigast saadik õhtuti raudteejaamas, kus selgus, et on võimalik ka hämaratel sügisõhtutel katuse all valgustatud piisavalt suures ruumis harjutusi teha,” rääkis Liina Viiret. “Viimasteks trennitundideks said koer ja tüdruk omavahel suurepärase kontakti ja see paistis välja ka edu toonud võistlusel. Kertu on seda medalit väärt,” lisas Viiret.

Kertut oodatakse mais 2012 Austrias toimuvale Maailma Võitja juuniorhändlerite võistlusele Eestit esindama.

Kertu Nõmm on Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi 7 klassi õpilane.

Kohila mändide all avati koerte jalutus- ja treeningväljak

Pühapäeval, 25. septembril avati Kohila alevis Kapa männikus koerte harjutus- ja treeningväljak, mis on teadaolevalt esimene omataoline Raplamaal.

Aiaga ümbritsetud platsi suurus on ligi 1300 ruutmeetrit ning see on keskpaigast eraldatud piirdeaiaga, et mitu koeraomanikku saaks lasta ühel ajal oma lemmikloomal vabalt joosta ning teda treenida. Väljakule on paigaldatud treeninguinventar hüppamiseks, ronimiseks, slaalomi harjutamiseks; istepingid ja kilekotid ning prügikastid koerte väljaheidete jaoks.

Ettevõtmine läks maksma veidi üle 40 000 euro.

Koerte jalutusväljak on eelkõige vajalik neile koeraomanikele, kel puudub koduaed, kuid kes soovivad siiski koeraga jalutada ning lasta tal ka vabalt ringi joosta, kartmata keskkonda reostada ja teisi elanikke ohustada.

Ligi 100 Võru looma ootab varjupaigas kodu

Võru kodutute loomade varjupaigas ootab hoolitsevat peremeest või perenaist 16 koera, 82 kassi ja üks asenduskodus viibiv viirpapagoi. Üks õnnelik koer nimega Graise leidis endale kodu just eile.

Varjupaiga töötaja Relika Rehemetsa sõnul leiavadki just koerad sagedamini endale uue kodu kui kassid. Nii läksid juunikuus uude koju kuus koera ja kolm kassi. “See, kui kaua loom varjupaigas olema peab, sõltub loomast endast,” märkis Rehemets. Sõbralikud ja noored loomad leiavad tavaliselt endale uued peremehed. Enamasti vaadatakse koerad internetis oleval kodulehel üle ja tullakse siis juba tahtma konkreetset koera või kassi.

Hetkel on varjupaiga üks vanimaid olijaid koer Rex, kes on päris oma koduta juba kolmandat aastat. Võõrast nähes Rex haugub oma aedikus ja hüppab kõrgele üles jättes kurja ja ähvardava koera mulje, kuid tegelikult on ta Rehemetsa sõnul varjupaiga üks parimaid koeri. “Ta alguses lihtsalt ei usalda võõraid,” ütles Rehemets.

Loe edasi: Ligi 100 Võru looma ootab varjupaigas kodu

100 Rakvere kassi-koera otsivad uut kodu

Alates 1. maist lõpetab Virumaal tegevuse Varjupaikade MTÜ loomade turvakodu, mis asus Rakvere lähistel Roodevälja külas. Ligi sajale koduta loomale otsitakse kiiresti uusi kodusid.

Eramaal tegutsenud loomade turvakodu suletakse maaomanike soovil, sest nad vajavad maad muuks otstarbeks. Varjupaikade MTÜ tänab kohalikke maaomanikke heatahtliku ning loomasõbraliku koostöö eest.

Turvakodus on praegu ligi 50 kassi ja 50 koera, kes endale kiiresti kodu otsivad. Need loomad, kes pole 1. maiks endale kodu leidnud, jagatakse viie varjupaiga vahel Pärnusse, Viljandisse, Rakverre, Valka ja Võrru laiali. Kuid praegu on ka kõikides teistes varjupaikades väga suur kohtade nappus.

Seetõttu palume inimestel, kes plaanivad kevadel perre lemmiklooma võtta, tõsiselt kaaluda ka mõnele varjupaigaloomale kodu andmist. See teeks õnnelikuks nii mõnegi kodu igatseva looma ja aitaks väga ruumikitsikust nii Virumaal kui ka mujal varjupaikades vähendada.

Me üritame aprilli jooksul võimalikult paljudele loomadele uued kodud leida. Selles osas on ka kõigi vabatahtlike abipakkumised igati teretulnud – nii loomadest piltide tegemisel, kuulutuste laialijagamisel kui ka muul viisil loomadele kodude otsimisel.

Kontakt: info@varjupaik.ee ja turvakodu.varjupaik.ee

Marlen Utsar

Pühapäeval saab teha kingituse lemmikloomale

Tiina Toometi Kliinikus toimub homme heategevuslik jõululaat, mille tulud lähevad kodutute koerte aitamiseks ning aktsioonile “Aita Eesti Koeri” (http://www.koer.ee/kampaania/).

Tänavune jõululaat toimub mulluse eeskujul, kui kliinikus pakuti müügiks töötajate poolt disainitud ja valmistatud mänguasju ning lemmikloomade aksessuaare. Väga populaarne kaup olid pehmed värvilised kaelarihmad, millest osad valmistati kohapeal rätsepatööna ja soovi korral sai omanik endale ka sobiva fliisist tutimütsi kõrvale tellida. Ka dr. Kella kootud ning dr. Toometi heegeldatud hiired olid nõutud kassiomanike hulgas.

Sel aastal toimub Jõululaat 12. detsembril. Kliiniku kollektiiv laseb näppudel nobedasti käia ja mänguasjade, rihmade ning muude aksessuaaride sortiment on üsna lai. Maiustused nii inimestele kui loomadele. Pakutakse teed, kohvi ja glögi. Uudne on sel aastal fotoateljee teenus – tule koos lemmikuga ja lase teha meeleolukas jõulukaart.
Laat toimub Tiina Toometi Kliinikus Sõle 3, Tallinn homme kell 11-15.
Allikas www.koer.ee

Uue-Antslas otsitakse taga kahte koera

Kolmapäeva, 24. novembri hommikul pääsesid Uue-Antslas lahti ja läksid kaduma kaks koera: suur hundikoer Tseesar ja väiksem must valge rinnaesise ja valgete käppadega bordercollie Tuks. Koertel on rihmad kaelas ja nad jooksevad ilmselt kahekesi koos.

Kui keegi on nimetatud koeri kusagil näinud, palun helistage telefonil 502 1787 või andke teada Kuldre raamatukokku!

Täna-homme võistlevad Toris nobedaimad koerad

Täna ja homme, 25. ja 26. septembril on kõigil võimalik Pärnumaal Tori vallas Võlli külas
kelgukoerte ja rakendispordi keskuses vaadata, kuidas Baltikumi nobedamaid koerad kihutavad võidu koerakrossis, jalgratta-, tõukeratta- ja käruveos. Toimub Baltic Cup 2010 II osavõistlus – Sügiskross 2010.

Kõigile pealtvaatajatele tasuta.

Täpsemat ajakava ja infot leiab siit.