Rubriik: Eesti

ELF kutsub seminarile „Väljakutsed ja lahendused teel jätkusuutliku puiduvarumisturuni“

Eestimaa Looduse Fond kutsub kõiki huvitatuid seminarile, kus üheskoos üritatakse leida vastust küsimusele, kuidas liikuda jätkusuutlikuma puiduvarumisturu suunas.

Toimumiskoht: Eesti Rahvusraamatukogu nurgasaal, Tõnismägi 2, Tallinn

Aeg: 25. mai, algusega kell 11:00

Üritus on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud, seega palutakse huvilistel ennast kindlasti registreerida 23. maiks e-maili aadressil liis.kuresoo@elfond.ee

Seminari kava:

11:00 – 11:20 kogunemine, ELFi poolsed avasõnad

11:20 – 11:50 – Liis Kuresoo, Eestimaa Looduse Fond. Eesti ettevõtete puiduvarumispoliitikad ja –parktikad, kolmanda kordusuuringu esitlus.

11:50-12:20 – Mikk Link, keskühistu Eramets. Metsaühistud – usaldusväärne võimalus puidu müügiks ja ostuks.

12:20-12:50 – Kaido Lemendik, Eesti Maksu- ja Tolliamet. Milline on ettevõtluskeskkond läbi maksuhalduri andmete metsandussektoris? Mis on viimase kolme aasta jooksul muutunud?

12:50-13:10 – kohvipaus

13:10-13:40 – Taivo Denks, Keskkonnaministeerium. Euroopa Liidu puidumäärus – mida toob see kaasa Eesti metsasektori ettevõtetele?

13:40-14:10 – Evelin Urbel-Piirsalu, Säästva Eesti Instituut. Eesti metsasektor üleminekul jätkusuutlikkusele?

14:10-14:30 – arutelu ja kokkuvõte

Üritust modereerib Silvia Lotman, seminari korraldamist rahastab Rootsi WWF.

 

Lisainfo: www.elfond.ee/mets

Tallinna päeval toimub teatejooks „Toompea 18.45“

Tänasel Tallinna päeval toimub pealinnas teatejooks ” Toompea 18.45″, millega tähistatakse Eesti Kodukaitse moodustamise aastapäeva.
Täna möödub 22 aastat murrangulistest sündmustest, kus Toompeale, Interrinde miitingule kogunenud ülesköetud ja raevunud miitingulised murdsid lossi sisehoovi eesmärgiga kukutada alles mõned kuud ametis olnud ja riiki iseseisvumisteele suunama hakanud valitsus. Halvema hoidis ära tolleaegse peaminister Edgar Savisaare raadiopöördumise peale Toompeale appi rutanud tallinlased ja ümberkaudsete piirkondade elanikud, sundides märatsejad taltuma ning lossi sisehoovist ja platsilt lahkuma.

Öösel kell kolm võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu otsuse kodu, rahu ja ühiskondliku korra ning kodanike turvalisuse tagamise luua organisatsioon Eesti Kodukaitse.

Nende sündmuste meenutamiseks hakati alates 1993. aastast korraldama teatejooksu „Toompea 18.45“. Kahjuks katkes traditsioon peale Kodukaitse
organisatsiooni tegevuse lõpetamist 1996. aastal. Sel aastal on ajaloolise teatejooksu traditsioon kavas taaselustada ja võistlema oodatakse arvukalt osavõtjaid.

Jooksu korraldavad Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts koostöös Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Kesklinna Valitsuse, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametiga.

Loomaaed ootab täna talgutele

Et lasteloomaaed 1. juuniks avada, kutsub Tallinna Loomaaed täna vabatahtlikke talgutele lehti riisuma ja muid õuetöid tegema. Pärast töötegemist räägib zooloog Aleksei Turovski lasteloomaaia õues loomajutte.

Talgutele registreerida saab meiliaadressil last@tallinnzoo.ee, mis tagab tasuta sissepääsu loomaaeda koos talguliste grupiga. Tööriistad ja kindad on kohapeal olemas.

Kogunemine on 14.15 loomaaia Põhjaväravas Paldiski mnt 145. Tunniajane loeng algab kell neli.

 

Kust sa tulid, võõras mees?

Kuu aega tagasi kirjutasin puukidest ja puugihaigustest, aga see lugu sai ootamatu jätku. Nimelt tuli headelt sõpradelt Saksamaalt sõnum, et borrelioosi raviks võiks katsetada ühe Euroopas levinud taime tinktuuri. Hildegard küsis, et kas meie metsades kasvab selline taim mille ladinakeelne nimi on Dipsacus sylvaticus. Ei kasva, pidin vastama ja pole tal õiget eestikeelset nimegi… siiski, uniohakas on talle nimeks antud.

Asusime siis Mikuga kohe uurima, mis taim see on, millest nii palju Euroopas ja Ameerikas abi on, koguni süüfilist ravivat see taim. Imerohi tõega! Miks siis meil sellest midagi ei teata?

Tellisime interneti kaudu Ameerikast koguni põneva ravimtaimede raamatu, mis sellest taimest pajatab. Uurisime Aili Pajult ja Ain Raalilt, Lembit Kuhlbergilt, Rein Sanderilt ja Mall Värvalt, taimetarkadelt kellest väga lugu pean. Kuid Euroopa metsades kasvav taim on võõras, mis võõras. Ehkki, jah facebooki pandud küsimus tõi ka teate, et ühel sõbral selline taim aias kasvab.

Kogu sellest mitmenädalasest otsingust jäi kumama küsimus: Miks on üks taim meie jaoks võõras ja teine omane ja armas? Loe edasi: Kust sa tulid, võõras mees?

“101 last Toompeale” ootab selle aasta teemasid

Taaskord kogub tuure iga-aastane demokraatiaüritus „101 last Toompeale“. Ürituse eesmärgiks on toetada noorte osalust riiklikus otsustusprotsessis. Et ka noored saaksid hääle sekka öelda, oodatakse kõigilt noortelt teemasid, mis on neile olulised.

Mida tahaksid riigikogus koos saja teise noorega arutada?

Hääletada saab siin.

Lastekaitse Liidu Noortekogule juba traditsiooniks saanud üritus „101 last Toompeale“ on iga-aastane üritus, mille eesmärgiks on toetada noorte osalust riiklikus otsustusprotsessis.

Noortefoorumiga „101 Last Toompeale“  tähistatakse ÜRO Lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 1989. aastal 20. novembril.

Aastatega on nii sisu kui vorm muutunud. Foorumist on saanud üritus, kus tõsiste arutelude ja mıttevahetuste käigus selguvad noorte seisukohad, mis Riigikogu istungite saalis ka laiema avalikkuseni jıuavad.

Igal aastal on foorumil keskendutud ühele teemale, mille noored on ise valinud. Viimastel aastatel on foorumile eelnenud eelfoorumid Eesti eri linnades. Alates 1998. aastast on koostööpartnerina osalenud samal aastal asutatud õpilasesinduste katusorganisatsioon Eesti Õpilasesinduste Liit.

Otsitakse Eesti kauneimat kortermaja

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus ootavad kortermaju taas osalema kauneima kortermaja konkursil. Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme.  Kaunimad kortermajad valitakse välja neljandat korda ning korteriühistute huvi ürituse vastu on järjest suurenenud.

“Korteriomanikud tunnevad oma kodumaja korrastamise vastu elavat huvi,” kinnitab ka Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi pressiteates. “Aina enam näeb korrastatud kortermaju, aga korda tehakse ka majaümbrus – maja ümber istutatakse puid ja põõsaid, tehakse korda
rõdusid, luuakse lastele maja juurde vaba aja veetmise võimalusi.” Mardi sõnul on toimunud oluline muutus ning inimesed hakanud mõistma, et kortermaja on neile koduks, mille eest võimalikult hästi tuleb hoolt kanda. “Teadlikud omanikud muudavad ka ühistud tugevamaks ning nii tuleb järjest juurde terviklikult renoveeritud ja tänapäevastatud elukeskkonnaga elamuid.” Loe edasi: Otsitakse Eesti kauneimat kortermaja

Täna algab looduskaitsekuu

Pirita kloostri varemete juures avatakse 16. mail tänavune looduskaitsekuu. Foto: puhkaeestis.ee

Maikuu teisel pühapäeval ehk 13. mail tähistatakse traditsioonilist looduskaitsepäeva. Sel päeval algab looduskaitsekuu, mis kestab ülemaailmse keskkonnapäevani 5. juunil.

Looduskaitsekuu pidulik avaüritus toimub 16. mail Pirita kloostri varemetes ning seal antakse üle auväärt Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitsemärgid.

Tänavuse looduskaitsekuu teemaks on allikad ja jõed – elu voolavad lätted. Terve kuu vältel korraldavad Keskkonnaameti regioonid erinevaid looduskaitselisi üritusi, ulatuslikum neist on 26. mail toimuv kõigile huvilistele mõeldud matkapäev Eesti kaitsealadele.

Pille Rõivas

Tuleval laupäeval toimub üle-eestiline muuseumiöö ”Öös on kino”

Kultuuriministeeriumi eraldas Eesti Muuseumiühingule muuseumiöö 2012 ”Öös on kino” korraldamiseks 5000 eurot. Üle-eestiline muuseumiöö toimub laupäeval, 19. mail, mil sajad muuseumid ja mäluasutused avavad uksed tasuta külastuseks kella 18-st 23-ni ja mõnes muuseumis kauemgi.Eesti Muuseumiühingu eestvõtmisel toimuv muuseumiöö on seekord pühendatud saja-aastasele eesti filmile, samuti 35. korda peetavale rahvusvahelisele muuseumipäevale ning Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) Eesti Rahvuskomitee 20. aastapäevale.

Esimest korda osales Eesti üleeuroopalises muuseumiöös 2009. aastal, kui tähistati Eesti Rahva Muuseumi juubelit ning üle-eestilist muuseumiaastat. Toona oli muuseumiöö juhtlause “Öös on asju”.

Vaata lisa muuseumiöö 2012  kohta: http://oo.muuseum.ee/

Tartu Jooksumaratoni lastejooksudel osales 2600 last

Foto: Tarmo Haud

 Täna, 12. mail toimusid Tartus Tähtvere Spordipargis Tartu SEB 30. Tartu Jooksumaratoni lastejooksud, kuhu olid päikest ja tuult tulnud nautima 2600 last.
Päev enne SEB 30. Tartu Jooksumaratoni põhidistantse peetud lasteüritustel oli kõige rohkem osalejaid TILLUjooksudel, kust võttis osa 1985 last vanuses 3-8. MINImaratonil jooksis 615 last. Et pakkuda spordirõõmu ka kõigile lapsevanematele ning neile, kes eelistavad veidi pikemaid distantse, toimus 4,3-kilomeetrine avatud raja jooks.
Sõpradega koos jooksma tulnud Andero-Märt (5a), võttis oma jooksuemotsioonid kokku nii: „Mulle meeldis see, kuidas ma issist-emmest mööda panin“.
Kuna iga laps on võitja, siis Tartu Jooksumaratoni lasteüritustel võitjaid ei selgitada – iga laps startis ja lõpetas numbriga 1, lisaks sai iga laps medali ning diplomi. Kõikide osalejate vahel loositi välja auhindu erinevatelt koostööpartneritelt.
SEB 30. Tartu Jooksumaratoni lastejooksud on 2. etapp kogu aasta jooksul toimuvast Tartu MINI Neliküritus 2012 sarjast, mille kolmas etapp toimub juba täpselt kahe nädala pärast, kui Turu tänavas sõidetakse SEB 31. Tartu Rattaralli lastesõidud.
Nii lastele kui täiskasvanutele on terveks nädalavahetuseks koostatud põnevate üritustega maratoniprogramm. Täpsemalt: http://tartumaraton.ee/maratoninadalavahetuse-lisategevused
Juba homme, 13.mail toimub SEB 30. Tartu Jooksumaraton.
MTÜ Klubi Tartu Maraton

Veebis saab jälgida õhus lendlevat õietolmu hulka

Puude ja taimede õitsemise ajal sisaldab välisõhk tavapärasest enam õietolmu, mis võib põhjustada vaevusi tundlikele inimestele. Õhuseireveebis saab igapäevaselt jälgida õietolmu taset viies asulas: Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Pärnus ja Jõhvis.

Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) koostöös MTÜ-ga Eesti Allergialiit alustas eelmisel aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel katseprojektiga, mille käigus mõõdeti õietolmu hulka õhus Tallinnas. Tänaseks on projekti haaratud lisaks neli linna, kus toimub õietolmu seire. Tulemusi mõõdetakse iga päev ning need on kõigile kättesaadavad EKUK õhuseire veebis http://mail.klab.ee/seire/airviro/pollen.html.

Astmaatikutele ja allergikutele on oluline võimalusel vältida vaevusi põhjustavaid tegureid. Igapäevased andmed õietolmu kontsentratsiooni kohta välisõhus on oluliseks infoks allergikutele.

Pille Rõivas

Vikerraadios algab aiandusnädal

Vikerraadio nõuandesaade “Huvitaja” keskendub uuel nädalal aiandusteemadele. Argipäeviti alates kella 10st tuleb juttu linnaaiandusest, ravimtaimede kasvatamisest, peenarde rajamisest, kahjurite hävitamisest, aiatööst kui treeningust, aga samuti uuematest aiatöömasinatest ja nende hooldamisest.

Teisipäeval räägitakse ravimtaimedest, aga ka laiemalt aiasaadustest c-vitamiini allikana. Teemast räägib pikemalt Tartu Ülikooli arstiteaduskonna farmaatsia instituudi farmakognoosia dotsent Ain Raal. Tervisespordi rubriigis arutletakse treener Ülle Ptšelovodovaga, kuidas muuta aiatööd tõhusaks treeninguks ning antakse nõu, kuidas selle käigus vältida vigastusi.

Kolmapäeval on jutuks kultuurmustikate kasvatamine Eestis, stuudios on Maaülikooli aiandusteadlane Kadri Karp.

Neljapäeval uuritakse, kuidas valida istikuid, samuti kahjurite vältimise viisidest. Nõudandeid jagab Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteadur Heino Lõiveke.

Reedel on tähelepanu aiamasinatel, eriti muruniidukitel ja aiatraktoritel. Nädala toiduminutites kõneldakse aga umbrohuks peetavate taimede kasutusvõimalustest köögis.

“Huvitaja” on eetris esmaspäevast reedeni kell 10.05, aiandusest räägitakse 14.-18. maini. Saatejuhid on Krista Taim, Meelis Süld, Sven Paulus ja Madis Kimmel. Teemakohased küsimused on oodatud e-posti aadressil huviaja@err.ee.

Anneli Tõevere-Kaur

Eile avati Jüri Arraku maalinäitus Ühendkuningriigis

Reedel, 11. mail avati Suurbritannias, Gloucesteri Linnagaleriis Jüri Arraku ja nimeka inglise kunstniku PJ Crooki ühisnäitus ”Kunst ja hing”.

Tegu on kunstnike teise ühisnäitusega. Esimene sai teoks 2006. aastal Tallinnas Draakoni galeriis ning oli pühendatud kuninganna Elizabeth II visiidile Eestisse. ”Kunst ja hing” on osaline kuninganna teemantjuubeli pidustustes. Teoste valikut suunas autorite mõttekaaslus inimlikkuse ja vaimsuse teemadel.

Väljapaneku avas Briti parlamendisaadik Richard Graham, kohal viibis ka Jüri Arrak.

Näitus jääb avatuks 30. juunini.

Reet Remmel

Tartus tunnustati täna ajaloohuvilisi õpilasi

President Toomas Hendrik Ilves tänas õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusel tänavu osalenuid ning kuulutas välja tulevaks õppeaastaks uue võistluse teemal “Eesti tee demokraatiale“.

Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi poolt korraldatud ja president Toomas Hendrik Ilvese poolt patroneeritava XIII õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistluse pidulik lõpetamine toimus täna Tartus, Haridus- ja Teadusministeeriumis, kuhu president Ilves saatis oma tervituse.

Tartus anti tänavu toimunud võistluse parimatele üle Vabariigi Presidendi auhinnad. President Ilves rõhutas seejuures, et korraliku hariduse osaks on hea kirjalik eneseväljendusoskus ning selle arendamisele tuleb koolides enam rõhku panna. Põhikoolidele oli selle aasta uurimisteemaks ”Minu pere”, mille eesmärgiks oli oma perekonnaloo uurimine ning parimate ajalooalaste uurimustööde autoriteks olid Siret Müller Nõo Põhikooli 9. klassist (”Eesti laste kasvukeskkond ja kohustused perioodil 1941- 2012 Mülleri perekonna näitel”, juhendaja Reet-Ingrid Haamer), Karmen Vesso Kuuste Põhikooli 8. klassist (”Koolikiusamisest ning distsipliiniprobleemidest Eesti kodudes 20. sajandi 1. poolest kuni 21. saj alguseni”, juhendaja Kersti Kivirüüt) ja Markus Vares Pärnu Kuninga tänava Põhikooli 8. klassist (”Kahe põlvkonna kaheksas klass”, juhendaja Elve Tamvere).

Gümnaasiumide teemaks oli ”Minu kodukoht ja rahvas” ning parimateks osutusid Triinu Avans Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11. klassist (”Magus Võrumaa”, juhendaja Helle Ruusmaa), Rauno Jallai Vastseliina Gümnaasiumi 11. klassist (”Vastseliina külade ühendus”, juhendaja Külli Lendsaar) ja Tuuli Talah Tamsalu Gümnaasiumi 11. klassist ( ”Pioneeritööst nõukogude ajal 1945- 1990 Tamsalu kooli näitel”, juhendaja Maie Nõmmik).

Eripreemia spordi väärtustamise eest said Merilin Šaitor ja Marilin Ait Rakvere Gümnaasiumi 12. klassist (”Andres Sõber ja BC Rakvere Tarvas”), eripreemia kodukoha tööstusajaloo jäädvustamise eest sai Riin Olvet Kadrina Keskkooli 12. klassist (”Artellist aktsiaseltsini”), eripreemia sotsiaalse sidususe teema käsitlemise eest sai Ingrid Kaasik Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11. klassist (”Lapsepõlve mängud kolme põlvkonna naiste mälestuste põhjal”), eripreemia kodukoha elukeskkonna käsitlemise eest sai Laura Kivilo Vastseliina Gümnaasiumi 11. klassist (”Muutused Vastseliina aleviku arengus selle tekkimisest tänaseni”), eriauhinna tervislike eluviiside väärtustamise eest anti Karoliine Kruusile Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 8. klassist (”Sport minu suguvõsas”), eripreemia hea eluteemalise töö eest pälvis Merlin Sepp Kuressaare Gümnaasiumi 6. klassist (”Metsa Johani talu – selle lugu, tööd ja tegemised”) ning eripreemia huvitava perekonnaloo eest sai Ksenija Borovichuk Võru Kesklinna Gümnaasiumi 9. klassist (”Minu esivanemate lood”).

Sel aastal võistles 75 põhikooli ja 75 gümnaasiumi uurimust. Õpilaste uurimusi säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis, kus nendega on võimalik tutvuda kõigil huvilistel.

Eesti tööõpetajate selts avas virtuaalse õpilastööde näituse

Alates reedest, 11. maist saab Eesti tööõpetajate seltsi kodulehel vaadata virtuaalset õpilastööde näitust “Kingitus emale”. Näituse eesmärgiks oli kokku koguda ning internetikeskkonnas näitusena üles seada pildid esemetest, mida õpilased oma emadele selleks päevaks on teinud.

Esimest korda toimuvale näitusele saadeti üle 300 töö 64 koolist üle Eesti. Eesti tööõpetajate seltsi juhatuse esimees Jürgo Nooni jääb esimese seltsi korraldatud virtuaalnäitusega rahule.

“Rõõmustav on see, et sellega tuli kaasa päris palju õpetajaid ning peaaegu kõik saadetud tööd vastasid tingimustele. Edaspidi kavatseme sarnastest ettevõtmistest pikemalt teada anda ning igaks aastaks välja pakkuda ka konkreetse teema,” ütles Nooni. “Õpilastööde näituse idee ongi ju selles, et näidata enda loodud asju, samas aga ka teiste töödest inspiratsiooni ammutada.”

Virtuaalnäitus ei asenda tavanäitust, aga on sellele vaheldust pakkuvaks alternatiiviks. Tänapäeval on digifotosid väga lihtne teha ja levitada, samuti jääb ära esemete transport ja näitusesaali rent, mis seotud otseste kuludega. Näituse külastajatele aga on plussiks see, et tööde vaatamiseks ei ole vaja konkreetsesse punkti kohale sõita, vaid seda saab teha ükskõik millise internetiühendusega arvutiga. Seetõttu on võimalus sellest osa saada suuremal hulgal huvilistel.

Näitusele saadetud töid saab näha alates 11. maist aadressil www.etselts.ee/naitus.

Kust leida see üks euro, mis toob neli tagasi?

Iga kultuuri- või spordisündmuse eelarvesse panustatud euro toob piirkonda tagasi keskmiselt 4 eurot – nii on märgitud Kultuuriministeeriumi poolt tellitud ja Konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuringus „Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs“.

Kõige suurema eelarvega on muidugi rahvusvahelised sündmused, mida külastavad nii esinejate kui publikuna ka välismaalased.

Ka Euroopa Liidu programmi Kultuur poolt toetatavad projektid peavad omama rahvusvahelist mõõdet. Koguni pool kultuurikoostöö projektide eelarvest tuleb EL-lt, teine pool jääb korraldajate kanda. Omafinantseering valmistab enamasti kultuurisündmuste korraldajatele palju peavalu, kuid esmapilgul võib jääda märkamata, et selle omafinantseeringu alla käivad ka toetused riigi, kohaliku omavalitsuse ja sponsorite poolt.

Eesti kultuurikorraldajad on ELi programmi Kultuur projektide pea- ja kaaskorraldajatena olnud seni väga edukad: näiteks 2011. aasta taotlusvoorust sai toetust 4 pikaajalist ning 12 lühemaajalist kultuurikoostöö projekti. Loe edasi: Kust leida see üks euro, mis toob neli tagasi?

Eesti ime hääletamine jätkub

Eesti ime uus hääletusvoor alanud, ca 400 häält antud. Hääletada saab esmaspäeva hilisõhtuni. Kolm viimast langevad välja, kolm uut tulevad asemele.

Kuni esmaspäevani saab oma hääle anda järgmiste imede poolt
  • Pokumaa – loodusest sündinud muinasjutt
  • Ahhaa keskus – elava teaduse meka
  • Lodjakoda – veesõidukite töökas pesa
  • Rakvere linnus – muuseumirevolutsiooni kants
  • Tallinna teletorn – pilk pilvepiirilt
  • Tuhala nõiakaev – pulbitsev müstika
  • Maanteemuuseum – tavalise tee eriline elu
  • Jääteed – Euroopa pikimad
  • Haapsalu valge daam – kuulsaim kummitus
  • Piusa koopad – allilma tagasitulek

Oma hääle saab anda siin.

Viljandimaale kogunevad käsitöömeistrid

Homme ja ülehomme toimuvad Viljandimaal XVII üle-eestilised käsitööpäevad. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu eestvedamisel toimuva ürituse eesmärgiks on paikkondlike käsitöötraditsioonide tutvustamine liidu liikmetele, kogemuste vahetamine ja uute koostöökontaktide loomine. Ürituse käigus tutvustatakse kõiki olulisemate Viljandimaa käsitöökeskuste, õppeasutuste ja organisatsioonidega.

Reedel, 11. mail algab üritus Olustvere käsitöökodade külastusega ja jätkub peale lõunat erialase ekskursiooniga Viljandis. Muuhulgas külastatakse Viljandi Loomeinkubaatorit, Bonifatiuse Gildi ja Käsitöökoda. 150 registreerunud osalejat lõpetavad päeva piduliku õhtuga Heimtali koolis ja rahvamajas.
Laupäeval liituvad käsitööpäevalised kell 11 algava Heimtali laadaga, mis tänu toetavale üritusele tõotab sellel aastal tulla kirjum ja kaasahaaravam. Lisaks tavapärastele tegevustele toimub laadal kell 12.00 uute käsitööraamatute esitlus ja kell 13.00 võistlus KÄI JA KOO, mille eesmärgiks on välja selgitada osavaim käigupealt kuduja.

Ettevõtmise peakorraldajaks on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakond ja see on pühendatud akadeemia 60. juubelile. Viljandi kultuuriakadeemias on professionaalset käsitööharidust pakutud 1994. aastast, mil Anu Raua eestvedamisel loodi talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala. Tänaseks on sellest välja kasvanud 4 õppekavaga osakond, kus teadmisi omandab kokku 100 üliõpilast.

Juba täna saab vaadata Viljandi Kultuuriakadeemia juubeliaastale pühendatud rahvusliku käsitöö osakonna koguni viit näitust  Kondase Keskuses, Pikk tn 8.
Näitused tutvustavad käsitöö osakonna kõigi kolme eriala – tekstiili, ehituse ja metallitöö – tegemisi. Väljas on parimad palad kõige erinevamates tehnikates alates kudumitest kuni kaelarahadeni ja majaehituseni. Lisaks õppetöid tutvustavatele ekspositsioonidele on eraldi väljapanekud ka rahvusliku tekstiili vilistlaste loomest ja õppejõu Christi Küti põimevaipadest.

1994. aastal alustanud talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala – nüüd tuntud kui rahvuslik tekstiil – on alates 2005. aastast järjepanu omale sõsarerialasid juurde saanud, moodustades nüüdseks nelja õppekavaga osakonna. Esimesena lisandus rahvuslik ehitus, käesolevast õppeaastast on võimalik õppida ka rahvuslikku metallitööd või jätkata õpinguid pärandtehnoloogia magistrantuuris. Kui esialgu õppis käsitööd umbkaudu 15 õppurit, siis tänaseks on osakonnas üliõpilasi saja ringis. Üheltpoolt on see tingitud tekstiili erialal neli aastat tegutsenud kaugõppe vormi tõttu, teisalt aga on ühiskonnas aine enam kasvanud ka huvi ja vajadus antud erialade vastu.

Näituste pidulik avamine toimub täna kell 16. Samas esitleb oma uut raamatut „Kihnu kördid eile ja täna. Semiootiline esemeuurimus” tekstiili õppejõud Kristi Jõeste.

Tuletõrjujad kustutasid eile ligi 20 kulupõlengut

Tuletõrjujatel tuli kolmapäeval Eesti eri paigus kustutada ligi 20 kulupõlengut, milles keegi siiski vigastada ei saanud.

Päästjad said kokku 87 päästekutset, millest 55 olid seotud tulekahjudega ning neist omakorda 19 kulupõlengutega, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Päästeamet kuulutas alates 1. maist välja tuleohtliku aja, millest annab tunnistust maastikupõlengute sagenemine. Looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtade. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) lõkkekohti. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.

Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Veebis saab jälgida õhus lendlevat õietolmu hulka

Puude ja taimede õitsemise ajal sisaldab välisõhk tavapärasest enam õietolmu, mis võib põhjustada vaevusi tundlikele inimestele. Õhuseireveebis saab igapäevaselt jälgida õietolmu taset Tallinnas, Tartus, Kuressaares, Pärnus ja Jõhvis. Mullu mõõdeti taset vaid Tallinnas.

Tulemusi mõõdetakse iga päev ning need on kõigile kättesaadavad EKUK õhuseire veebis http://mail.klab.ee/seire/airviro/pollen.html.

Astmaatikutele ja allergikutele on oluline võimalusel vältida vaevusi põhjustavaid tegureid. Igapäevased andmed õietolmu kontsentratsiooni kohta välisõhus on oluliseks infoks allergikutele.

Külauudiste toimetus uuris antud leheküljel tulemusi ja leidis, et lisaks tabelitele peaks kõrval olema ka seletus, kuidas neid lugeda. Mida tabelites kujutatu peab edasi andma, sellest küll pildi järgi aru ei saa. Loodame, et allergikutel jätkub tarmu nende uurimiseks.


Laste suvelaagrite korraldajad saavad toetust

img_5488Eesti-Hollandi Heategevusfond Päikeselill kuulutab välja projektikonkursi vähe­kindlustatud perede laste jaoks korraldatavate suvelaagrite toetamiseks.

Projektide sihtrühmad on  paljulapseliste perede lapsed, puuetega lapsed, laste- ja turvakodude ning vähekindlustatud perede lapsed. Toetust saavad
laste ja noorte (alla 25-aastaste) suvelaagrid ja seda saavad taotleda mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Konkursi vahendite maht on 30 000 eurot. Maksimaalne toetus projekti kohta on 2000 eurot.

Abikõlblikud kulud: huvi- ja arendustegevuseks vajalikud vahendid, transport, toitlustamine, juhendaja tasu, osavõtumaks vähekindlustatud perede lastele ja muud projekti elluviimiseks hädavajalikud kulud. Projekt peab olema elluviidud perioodil 1. juuni kuni 1. september 2012. Eelistatud on projektid, kuhu on kaasatud partnerid või omavalitsused, kes panustavad eelarvesse!

Täpsem info www.paikeselill.ee.

Ilmus MTÜ Lastekaitse Liidu ajakirja “Märka Last” kevadnumber

Selle aasta esimene number keskendub lapse õigusele mängida ja mänguteraapiale. Lisaks saab numbrist lugeda muu hulgas sellest, mida teeb Aino Pervik Facebookis, kas teistmoodi välimus on koolis ja lasteaias boonuseks või takistuseks, kus läheb kasvatuses toetuste ja nõudlikkuuse piir ja ka, miks on lapsel vaja mängida. Lisaks puudutatakse ka pedofiilia ja kodukiusamise teemat ning palju muud huvitavat.

Ajakiri “Märka Last” ilmus poelettidele juba sel esmaspäev, aga kiirema kättesaamise ja vähendatud jalavaeva jaoks saab seda ka tellida ajakirja kodulehelt.  Maikuu jooksul saab ajakirja tellida vaid kolme euroga aastaks.

Artiklid:

Laste mängumaa: “Mäng hõlmab palju erinevaid tegevusi alates lasteaialaste mängudest kuni noorte vaba aja ettevõtmisteni. Uurimused on näidanud, et tänapäeva lapsed ei mängi enam nii palju eakohaseid ja arengu seisukohalt olulisi mänge kui varem. Sageli on esikohal videomängud, vähem mängitakse loovmänge ning tervise ja füüsilise arengu seisukohalt tähtsaid spordimänge. Lastel ei ole sageli aega mängida, sest täiskasvanud on kujundanud kogu lapse päeva ja ka vaba aja.” Loe edasi: Ilmus MTÜ Lastekaitse Liidu ajakirja “Märka Last” kevadnumber

Täna astus ametisse Eesti Õpilasesinduste Liidu uus juhatus

Eesti Õpilasesinduste Liidu XXVI Üldkoosolekul 8.aprillil valiti uus juhatus, kelle ametlik ametiaeg algab täna ning kestab ühe aasta.

Vastavalt üldkoosoleku otsusele on Õpilasliidu uus esimees Liina Hirv, aseesimeestena vastutavad Lisette Vapper avaliku poliitika ning Henri Jeret liikmete, kultuuri ning kommunikatsiooni valdkondade eest.

“Lähtuvalt aasta prioriteetidest pööratakse olulist tähelepanu iga liikmesõpilasesinduste olukorrale ning panustatakse koolidemokraatia suurendamisse,” sõnas EÕELi värske juhatuse esimees ning lisas: “Samas jätkatakse jõulist kaasarääkimis hariduspoliitika teemadel, millest pearõhk on koolivõrgul, haridusseadustikul ning riigieksamitel.”

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis toob kokku Eesti üld-, kutse- ja erihariduskoole.EÕEL on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.

Eesti esitleb Brüsselis handi tüdrukut traditsioonilistes rahvarõivastes

Euroopa päeval 9. mail toimub Brüsselis Euroopa digitaalraamatukogu Europeanat tutvustav üritus, kus osalevad kultuuriminister Rein Lang ja Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. Eesti kultuuripärandit esindavaks teoseks valiti etnograafiline joonistus Eesti Rahva Muuseumi kogust, mis kujutab handi tüdrukut traditsioonilistes rahvarõivastes.

9. mail Euroopa Komisjoni poolt korraldatava Europeana teavitusürituse põhieesmärgiks on tõsta teadlikkust Europeana võimaluste osas ja tutvustada internetipõhisele kultuuripärandile ligipääsu olulisust. Üritusel osalevaid liikmesriikide kultuuriministreid kutsuti üles esitlema üht valitud teost Europeana kogust. Eesti kultuuripärandit esindavaks teoseks valiti handi tüdruk traditsioonilistes rahvariietes.

Eesti Rahvusraamatukogu osaleb Europeana projektis, mille eesmärk on avalikkuse teadlikkuse tõstmine Europeana ja selles leiduva kultuuripärandi kasutusvõimaluste suhtes. Projekt kestab 2014. aasta lõpuni. Europeana on Euroopa Komisjoni algatusel ja toetusel loodud veebiportaal, mis vahendab avalikkusele Euroopa raamatukogude, muuseumide ja arhiivide digitaalseid kogusid. Selles leidub üle 23 miljoni objekti 2200 kultuuriinstitutsioonist. Europeana kaudu muutuvad kättesaadavaks digiteeritud raamatud, maalid, filmid, tele- ja raadiosaated, museaalid ning arhiivide säilikud.

Eesti Rahva Muuseum on oma loomisest peale tegelenud eesti ja teiste soome-ugri rahvaste kultuuri uurimisega ning kujunenud soome-ugri uuringute rahvusvaheliseks kompetentsikeskuseks. Koostöö Europeanaga võimaldab soome-ugri kultuuripärandi tutvustamist ning kättesaadavaks tegemist rahvusvahelisel tasandil ning aitab kaasa selle säilimisele. Soome-ugri uurimissuund on Eesti jaoks läbi aegade oluline olnud. Soomeugrilased paiknevad tohutul alal Obi jõest idas kuni Norra mägedeni läänes. Kuna vaid soomlastel, eestlastel ja ungarlastel on oma riik, on imetlusväärne, et rahvad, kes elavad hajutatult suuremate rahvustega asustatud territooriumil on suutnud alal hoida (kes vähemal, kes suuremal määral) oma keelt, kultuuri ja rahvuslikku omapära.

Eestist osalevad või on osalenud Europeanas projektide kaudu Kultuuriministeerium, Rahvusarhiiv, Rahvusraamatukogu, Eesti Rahva Muuseum ning paljud teised muuseumid Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet ja Tartu Ülikool. Europeanas on kättesaadavad ca 70 000 objekti Eestist. Eesti Vabariik on Kultuuriministeeriumi kaudu alates 2008. aastast Europeanasse panustanud 28 500 eurot. 14 projekti kaudu, milles Eesti mäluasutused osalenud või osalevad, on Euroopa Liit finantseerinud tegevust 1 004 089 euro ulatuses.

Europeanast võib muu hulgas leida Eduard Vilde raamatu „Mäeküla piimamees”, Bernt Notke maali „Surmatants”, Rahvusraamatukogu vanade maa- ja postkaartide kogud DIGARis ja palju muud.

Ajakiri “Märka Last” kuulutab välja fotokonkursi

MTÜ Lastekaitse Liidu ajakiri “Märka Last” kuulutab välja fotokonkursi kõigile, kel vähemalt kaamera telefoni peal on. Kasuks tuleb ka natuke kunstilist mõtlemist.

Konkurss ise on lihtne: otsi poes ajakirja “Märka Last”. Sea see huvitavasse kompositsiooni ja tee kas või oma telefoniga kiire klõps. Pärast saada oma pilt meile ajakiri@lastekaitseliit.ee või läbi Facebooki.

Kõik tööd, mis saabuvad hiljemalt 15. maiks meile, lähevad Facebooki keskkonda üles ja kõik ajakirja sõbrad saavad ise välja valida võitja! Parimale pildistajale on auhinnaks kunstialbum “Laps loob maailma: Laps eesti lasteraamatut illustratsioonidel”.

Head klõpsutamist!