Urmas Saard

KANAD MUNEVAD AJAKIRJANDUSKORÜFEE IVAN MAKAROVI VOODISSE

Raadioajakirjaniku ja kolumnisti, mitmete tunnustuste laureaadi (Valdo Pandi preemia, Postimehe arvamusliider) Ivan Makarovi hobiks on kanade kasvatamine. Lääne-Virumaal Lehtses asuvas maakodus käivad kanad toas ja munevad peremehe ja perenaise voodisse mune.

[pullquote]kana hakkab kaagutama ainult siis, kui mõni tema õde tuleb magamistuppa[/pullquote]Makarov märkis, et tema tuba maakodus on avatud kanade jaoks hommikust õhtuni. Kõige huvitavam on see, et kui kanad pääsevad teistesse ruumidesse – esikusse, WC-sse, siis nad jätavad midagi põrandale, ja need pole teps mitte munad. Aga nad pole kordagi magamistoas sellist pahandust teinud. „Minu voodisse munevad nad nüüd iga päev – sellega tegelevad pruun kana Scandagra 1, pruun kana Sõtnik ja must kana Leekkael. Vahel torisevad nad teineteise kallal järjekorras olles,” rääkis Ivan. “Kui ma istun voodi äärel ja teen kompuutriga tööd või einestan, tuleb kana minu selja taha ja toimetab seal, seab ennast sisse, müksates ja tõugates mind. Kõik toimub vaikselt, ja kana hakkab kaagutama ainult siis, kui mõni tema õde tuleb magamistuppa kavatsusega sekkuda protsessi. Siis on nördimuse tase lausa kõrvulukustav. Aga ka hiljem käivad nad minu toas mind vaatamas, kui teen seal tööd. Umbes 20 korda päevas. Tulevad sisse, vaatavad ringi, inspekteerivad ja lahkuvad. Kord jõin teed ja kana üritas läheneda võileivale üle minu vasaku õla. Surusin teda küünarnukiga tagasi. Mõne aja pärast ründas ta juustusepikut alt põrandalt. Andsin talle tema osa,” jutustas Makarov.

Loe edasi: KANAD MUNEVAD AJAKIRJANDUSKORÜFEE IVAN MAKAROVI VOODISSE

SAAREMAAL JA MUHUMAAL PIIRANGUD LEEVENEVAD

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastab täna Saaremaa ja Muhu valla eriolukorda puudutava korralduse, millega leevenevad homsest alates saartele kehtestatud piirangud. Saarte ja mandri vahel liikumiseks hakatakse väljastama täiendavaid erilubasid.

[pullquote]kauplused ja turud võivad taas olla avatud sarnaselt mandrile[/pullquote]Võrreldes tänasega võetakse maha piirangud lähikontakti nõudvatelt teenustelt nagu ilukirurgiateenused, ilu- ja isikuteenused (näiteks juuksuri-, maniküüri, pediküüri-, kosmeetiku-, tätoveerimis- ja solaariumiteenus) ning massaaži- ja muud taastusraviteenused heaoluteenusena.

Piirangute leevendamine tähendab, et kauplused ja turud võivad taas olla avatud sarnaselt mandrile.

Samuti võetakse maha liikumispiirang, mille järgi pidid saarlased püsima kodus ja väljas tohtis käia toidupoes, apteegis ja arsti juures või kaugtöö võimaluse puudumisel tööl.

Loe edasi: SAAREMAAL JA MUHUMAAL PIIRANGUD LEEVENEVAD

AUDRU KESKVÄLJAKU ARHITEKTUURSE KUJUNDUSE SELGITAB ARHITEKTUURIVÕISTLUS

Pärnu linnavalitsus otsustas välja kuulutada arhitektuurivõistluse, mille eesmärgiks on leida Audru aleviku keskosale ja selle mõjualale parim arhitektuurne ideelahendus.

Linnavalitsus soovib kujundada aleviku südamest esindusliku, paikkonna ajaloolist pärandit väärtustava avaliku ruumi, mis pakub meeldivat ja turvalist elukeskkonda ning vaba aja veetmisvõimalusi igas vanuses inimestele.

„2015. aastal koostas MTÜ Linnalabor Audru aleviku keskuse ruumikava projekti, mille käigus intervjueeriti hulgaliselt kohalikke elanikke. Ühe puudusena nimetasid aleviku inimesed, et Audrul puudub selge tunnetatav keskpunkt. Arhitektuurivõistlusega soovimegi leida Audru keskpunktile parima võimaliku lahenduse. Tulemuseks peaks olema kvaliteetne ning kasutajasõbralik avalik ruum keskväljaku näol, ühes kõige sinna juurde kuuluvaga,“ sõnas Audru osavallakeskuse juhataja Priit Annus.

Keskväljak hakkab paiknema osavallakeskuse hoone läheduses, kus aga täpselt, on jäetud võistlusel osalejate välja pakkuda.

Loe edasi: AUDRU KESKVÄLJAKU ARHITEKTUURSE KUJUNDUSE SELGITAB ARHITEKTUURIVÕISTLUS

NORDECON EHITAB VÄOLE LIIKLUSSÕLME

Maanteeamet ja Nordecon AS allkirjastasid lepingu Tallinna piirile jääva Väo liiklussõlme ehitamiseks. Lepingu kogumaksumus on koos käibemaksuga 20,6 miljonit eurot.

Väo liiklussõlme rajamise ala. Foto: Maanteeamet

„Väo ristmik on üks Eesti koormatuimaid ristmikke, mida läbib ööpäevas ligi 49 000 autot. Tänaseks on see oma läbilaskevõime ammendanud,“ märkis Maanteeameti põhja teehoiu osakonna juhataja Janar Tükk. „Meie eesmärk on suurendada ühe koormatuima liiklussõlme läbilaskevõimet ja muuta see liiklejatele ohutumaks.“

„Tallinna ümbritsevatest suundadest on idapoolne seni olnud korrastamise ootel. Kindlasti on paljudele tuttavad ebamugavused Peterburi tee ületamisel nii Laagna teelt kui ka Tallinna ringtee poolt tulles,“ sõnas Nordecon ASi juhatuse liige Ando Voogma. „Ehitaja ja liiklejana on mul väga hea meel, et saame juba 2021. aasta lõpuks muuta selle võtmetähtsusega liiklussõlme oluliselt mugavamaks ja ohutumaks.“

Loe edasi: NORDECON EHITAB VÄOLE LIIKLUSSÕLME

AIN KEERUP: TA OLI OMA KÄEST TEINUD VÄRVIGA JÄLJENDI

„Meie koolis käib üks väike tütarlaps, kes igal hommikul mitte ainult ei teretanud mind, nagu teevad seda kõik ülejäänud õpilased, vaid igal hommikul lõi ta minuga patsi,” kirjutab Tori valla kodulehes Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup.

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor. Foto: Urmas Saard

„Ja nii sügisest peale, ilmselt ühtegi päeva vahele jätmata.Kui kuri viirus levima hakkas, rääkisin sellest ka mitmetel kogunemistel. Naistepäeval tütarlastele lilli kinkides pidin aga juba selgitama, et nüüd ma kahjuks teid enam kätt surudes õnnitleda ei või, sest see võib olla ohtlik. Ja nii ei saanud ka see väike tütarlaps mind enam hommikuti talle omasel armsal viisil tervitada. Aga siis tuli ta ühel hommikul kooli väga südamliku kingitusega. Ta oli oma käest teinud värviga jäljendi ning selle puidust plaadile kinnitanud. See armas kingitus on minu kabinetis riiulil ning samas ka minu südames. Ja nii tervitame me temaga iga päev edasi, vaatamata sellele, et me pole teineteist juba kuu aega näinud. Varsti aga loodetavasti saame jälle tervitada teineteist nii, nagu me seda sügisest saadik olime teinud. Kohtumiseni õige pea koolimajas!”

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

MAILIS REPS: KOOLIDES JÄTKUB DISTANTSÕPE

ALGAB OODATUD KOOLIVAHEAEG

VIIRUSPUHANGU TÕTTU EDASI LÜKATUD MESSID JÄÄVAD TÄNAVU TOIMUMATA

Eesti Näituste AS annab teada, et vahetult enne eriolukorra kehtestamist Terviseametiga kooskõlastatult suve algusesse edasi lükatud messid „Eesti ehitab “ ja „Interjöör ja aiandus“ , samuti ka mess „Ilu Sõnum Kevad“ sel aastal ei toimu.

Epidemioloogiline olukord Eestis näitab küll stabiliseerumise märke, kuid lähtuvalt Vabariigi Valituse poolt esitatud eriolukorrast väljumise kavast, on Eestis veel pikk tee minna, enne kui on võimalik korraldada avalikke suurüritusi. Täna on jätkuvalt meie kõigi prioriteet inimeste tervis ja ohutus ning seetõttu ei ole võimalik korraldada kevadisele messiperioodile kavandatud messe.

Kahtlemata omab messide ärajäämine suurt majanduslikku mõju nii eksponentidele, messikorraldajale, stendiehitusfirmadele, turundusfirmadele, reklaamibüroodele kui pajudele teistele ettevõtetele, kes otseselt või kaudselt on seotud messide ettevalmistuse ja toimumisega ning kes üldjuhul ei kvalifitseeru ka tänastele riiklikele kriisiabi erimeetmetele.

Eesti suurima erialamessi, ehitusmessi „Eesti ehitab“ projektijuht Epp Sultsmanni sõnul vaadatakse tulevikku siiski optimistlikult, sest juba eelmine majanduskriis näitas kohapealsete messide olulist rolli kriisist väljumisel. „Messil osalemine on tõhusaks abivahendiks, aitamaks kiiremini jalule saada just väikse- ja keskmise suurusega ettevōtetel ning tulla paremini toime turupositsioonide taastamise ja ümberjaotumisega. Eesti Näituste AS on oma messide kaudu valmis seda abi pakkuma ka käesolevast majanduskriisist väljumisel“, sõnas Sultsmann.

KU päevatoimetaja

MAILIS REPS: KOOLIDES JÄTKUB DISTANTSÕPE

Seoses lõppenud kevadise koolivaheajaga ja esmaspäevast algava õppetööga tegi Haridus- ja teadusminister Mailis Reps pöördumise õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate poole.

[pullquote]Kahtlemata on õpetajad olnud eriolukorra ajal erakordselt tublid[/pullquote]Minister kordas varem öeldut, et kui pärast 15. maid osutub kontaktõpe osaliselt võimalikuks, ei tähenda see kindlasti korraga kõigi laste koolidesse minekut. Enamike õpilaste jaoks lõpeb õppeaasta distantsõppel. „Silmast-silma kohtumisi õpetajatega tuleb võimaldada eelkõige neile, kel seda kõige enam vaja: abiturientidele, põhikoolilõpetajatele ning lisatuge vajavatele õpilastele.”

Loe edasi: MAILIS REPS: KOOLIDES JÄTKUB DISTANTSÕPE

MIKS PEAKS KA SUVEKODUS KINDLASTI VINGUANDUR OLEMA?

G4Si tellitud uuringu andmetel on vinguandur olemas vaid 27% suvilates ning 29% neis suvilates, kus on tahkel küttel põhinevaid küttekoldeid või gaasiseadmeid.

Vinguandur ja kasutusjuhend luubiga uurimiseks. Foto: Urmas Saard

41% neist, kel suvilas vinguandurit veel pole, ei kavatse seda ka lähiajal paigaldada. „Seda, miks suvilasse andurite paigaldamine plaanis ei ole, põhjendatakse ennekõike asjaoluga, et seal ei köeta, ei käida kütteperioodil või viibitakse väga lühikest aega,“ ütles G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun.

Tegelikult on ülioluline paigaldada vinguandur suvilasse ka siis kui seal käiakse mõned korrad aastas. “Kui seal ööbitakse ja pliidi või ahju alla tuld tehakse, siis tuleb öömajalisi kaitsta. Vingugaas ei anna esimesel eksimusel andeks, vaid tapab alati, kui ta tuppa lahti lasta,” põhjendas Õun vinguanduri vajalikkust.

Suvekodudes võib kasutada kõige tavalisemat autonoomset vinguandurit või tellida turvaettevõttelt suitsu- ja vinguandur, mis tuvastab nii suitsu kui vingu ja teatab tuleohust ka turvafirmat, kes saab vajadusel abi teele saata. G4Sil on üle Eesti 70 patrulli, lisaks tehakse koostööd vabatahtlike päästjatega.

Loe edasi: MIKS PEAKS KA SUVEKODUS KINDLASTI VINGUANDUR OLEMA?

TÄNA TÄHISTAB MAAILM INTELLEKTUAALOMANDI PÄEVA

Ülemaailmne intellektuaalomandi (IO) päev 2020 asetab innovatsiooni ja seda toetavad IO õigused rohelise tuleviku loomise püüdluste keskmesse. Miks? Sest täna tehtavad valikud kujundavad meie homset. Maa on meie kodu. Peame selle eest hoolitsema.

[pullquote]Me ei saa teha samu asju ikka ja jälle ning oodata teistsuguseid eripäraseid tulemusi.[/pullquote]Rohelise tuleviku rajamine on meie kõigi ühine väljakutse ja kõigil meil on oma roll selle ülesehitamisel. See on keeruline ja mitmetahuline ettevõtmine, kuid meil on ühist tarkust, leidlikkust ja loovust, et leida uusi, tõhusamaid viise vähese süsihappegaasiheitega tuleviku kujundamiseks.

Loe edasi: TÄNA TÄHISTAB MAAILM INTELLEKTUAALOMANDI PÄEVA

MAAELUMUUSEUMID PALUB JÄÄDVUSTADA KOROONAVIIRUSE MÕJU MAAELULE

Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid kogub lugusid, päevikumõtteid, videoid, fonosalvestusi ja fotosid sellest, kuidas Covid-19 ülemaailmne pandeemia mõjutab Eesti maainimeste ning maapiirkondadega seotud linlaste elu ja tegevust.

Kevadtööd koduaia kasvuhoones. Foto: Urmas Saard

Sihtasutus ootab inimeste mõtteid ja tegevuskirjeldusi viirusaegsetest probleemidest, ümberkorraldustest ja tuleviku plaanidest. Oma kaastöö võib koostada kõige rohkem puudutaval teemal. Eesti Maaelumuuseumid koostas näidiseks ka küsimuste paketid, millele saab oma loos toetuda. Abistavateks küsimusteks on näiteks: pandeemia eelse tegevuse kirjeldus; millal hakkati mõtlema, et Hiinas alanud viirus võib mõjutada ka Eesti elu; milliseid ümberkorraldusi on olnud vaja teha seoses eriolukorraga; milliseid võrdlusi leiab praegusele olukorrale oma majandustegevuse erinevatest aegadest jne.

Loe edasi: MAAELUMUUSEUMID PALUB JÄÄDVUSTADA KOROONAVIIRUSE MÕJU MAAELULE

TÄNAVUSE TALUARHITEKTUURI TOETUSE SAAJAD

Selgusid Eesti väärtusliku taluarhitektuuri toetamise taotlusvooru tulemused.

Roo kattega katusetöödeks toetust saanud Saare maakonnas asuv hoone

[pullquote]Maakondade lõikes läks kõige rohkem toetusi Saaremaale[/pullquote]Muinsuskaitseametile laekus tähtajaliselt 93 taotlust rohkem kui 800 000 euro väärtuses. Enne 1940. aastat ehitatud väärtuslike taluhoonete katusetööde teostamiseks sai kogusummas 200 000 eurot toetust 17 eraomanikku.

Hindamiskomisjoni juhi, Muinsuskaitseameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Norgi sõnul näitas tänavu teist aastat toimunud taotlusvoor jätkuvat suurt huvi traditsioonilise maa-arhitektuuri hoidmise vastu „Põhjalikult ja läbimõeldult koostatud taotlused tõid selgelt esile omanike soovi restaureerida neile kuuluvaid taluelamuid kohalikke ehitustraditsioone väärtustavalt. Rõõmustav on näha ka omanike valmisolekut ise rahaliselt tööde kvaliteeti panustada – taotluste keskmine omafinantseeringu määr oli vooruga nõutust isegi kõrgem.“

Loe edasi: TÄNAVUSE TALUARHITEKTUURI TOETUSE SAAJAD

UNEROHTU VÕTNUD MEES EI KUULNUD SUITSU- JA VINGUANDURIT

18. aprillil kell 00.12 sai turvaettevõtte G4S juhtimiskeskus tulekahjuteate Viljandis asuvasse kortermajja paigaldatud suitsu- ja vinguandurilt Nublu. Kuna korterielanikuga ühendust ei saadud saadeti olukorda kontrollima G4S patrull. Turvatöötaja saabudes tulekahjumärke alguses ei paistnud, paraku ei reageerinud keegi ka turvatöötaja koputustele. Trepikotta kostus aga Nublu anduri jätkuv häiresignaal, samuti edastas tulekahjuseade jätkuvalt häireteateid G4S juhtimiskeskusesse.

Veerand tunni pärast tundis turvatöötaja aga korteri ukse vahelt suitsu lõhna ja palus juhtimiskeskusel appi saata päästjad.

Kohale tulnud päästjad püüdsid samuti korterielanikuga ühendust saada, kuid tulutult. Lõpuks tehti uks siiski lahti. Elamine oli paksult suitsu täis, kuid lahtise leegiga põlengut ei olnud. Seal elav vanem mees tunnistas, et oli toidu pliidile küpsema unustanud, võtnud unerohtu ja siis sügavasse unne vajunud. Telefoni oli ta hääletule režiimile jätnud. Esmaabi mees ei vajanud ja olukord lahendati tubade tuulutamisega.

Kuigi suitsu- ja vinguandurid teevad põlengu korral väga valju häält, on G4S turvatöötajatel tulnud põlengutest päästa mitmeid inimesi, kes on nii sügavas unes või tugevas alkoholijoobes, et ei kuule anduri häiresignaali ega reageeri ka G4S helistamisele. Õnneks on sellised olukorrad päästnud G4S juhtimiskeskuse ja turvatöötajate kiire reageerimine ning koostöö päästjatega.

Nublu on suitsu- ja vinguandur, mis lisaks valjule häiresignaalile saadab häireteate turvaettevõtte G4S juhtimiskeskusele, kes võtab kliendiga ühendust ja küsib, kas on abi vaja. Vajadusel saadetakse appi lähim patrull või vabatahtlikud päästjad.

KU päevatoimetaja

VALITSUS PIKENDAS ERIOLUKORDA 17. MAINI

Valitsus otsustas tänasel istungil pikendada koroonaviiruse levikust tingitud ja algselt 1. maini kehtestatud eriolukorda Eestis kuni 17. maini (kaasa arvatud).

Infotelefon. Eriolukorra meetmetest saab ülevaate aadressil httpswww.valitsus.eeeteriolukord-eestis

„Oleme viimase kahe nädala jooksul näinud, kuidas uute nakatunute ja haiglaravil viibijate arv on langenud ning oleme selgelt jõudnud murdepunkti. Valitsus esitas sel nädalal väljumisstrateegia kavandi, mille loodame heaks kiita uuel nädalal. Seejärel saame hakata ka samm-sammult piiranguid leevendama, kui meditsiiniline olukord seda jätkuvalt lubab. Kuna aga väljumine ei toimu üleöö, vaid järkjärguliselt ja kaalutletult, siis pikendasime täna eriolukorda kuni 17. mai lõpuni,“ lausus peaminister Jüri Ratas.

„Rõhutan, et see ei tähenda piirangute lõppemist samast ajast, vaid osa hakatakse leevendama varem ning teised jäävad kehtima ka pärast eriolukorra lõppu. Samas on piirangute leevendamise eelduseks ja sellega kaasnevaks kohustuseks ka edaspidi oluliste käitumis- ja hügieenireeglite järgimine. Esimene leevendus oli plaanilise ravi taastamine sel nädalal ning järgmised sammud peavad olema suunatud ka majanduse elavdamisele, tehes seda mõistlikult ja tasakaalukalt,“ lisas Ratas.

Loe edasi: VALITSUS PIKENDAS ERIOLUKORDA 17. MAINI

MAAPERED ESITASID HAJAASUSTUSE PROGRAMMI MULLUSEST ROHKEM TAOTLUSI

Pärnu linnavalitsusele laekus hajaasustuse programmi abil oma elutingimusi parandada soovivatelt peredelt mullusega võrreldes rohkem avaldusi – kui 2019. aastal esitasid Tõstamaa, Audru ja Paikuse osavalla elanikud programmi 65 avaldust, siis tänavu kogunes taotlusi 85.

Tänavustest toetusetaotlusest enam kui pooled – 45 – puudutavad joogiveevarustusega seotud töid. Foto: Urmas Saard

Enim avaldusi tuli seekord Audru osavalla elanikelt – 63. Tõstamaa osavallast laekus 18 ja Paikuse osavallast neli avaldust.

Programmi abil saavad hajaasustusega piirkondade elanikud uuendada oma majapidamise joogiveevarustust, paigaldada autonoomse elektrisüsteemi, rajada kanalisatsioonisüsteemi või aastaringselt ligipääsetava juurdepääsutee.

Toetuse suuruseks ühe majapidamise kohta on kuni 6500 eurot, millele lisandub vähemalt 33 protsendi suurune oma- ja kaasfinantseering. Kui taotleja on aastatel 2015-2019 hajaasustuse programmist juba toetust saanud, arvestatakse varasem toetussumma toetuse piirmäära sisse.

Tänavustest toetusetaotlusest enam kui pooled – 45 – puudutavad joogiveevarustusega seotud töid. 35 avaldust laekus kanalisatsioonisüsteemi ja viis toetussoovi juurdepääsutee rajamiseks. Ka 2019. aastal puudutas lõviosa toetuse soovidest just joogiveevarustusega parendamisega seotud töid.

Loe edasi: MAAPERED ESITASID HAJAASUSTUSE PROGRAMMI MULLUSEST ROHKEM TAOTLUSI

RAHVUSRAAMATUKOGUST LAENATUD RAAMATUID SAAB TELLIDA PAKIAUTOMAATIDESSE

Alates eilsest saab Rahvusraamatukogust laenatud teoseid tellida Omniva pakiautomaatidesse üle kogu Eesti. Pilootprojekt laiendab nende inimeste juurdepääsu Rahvusraamatukogu teostele, kes elavad kaugel või ei saa mingil põhjusel kohapeale laenutatud raamatutele järele tulla.

Omniva pakiautomaat Sindis Maxima poe juures. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tellitud raamat jõuab kohale 3-4 päeva pärast tellimuse esitamist.[/pullquote]Samuti on nüüdsest võimalik tagastada raamatuid pakiautomaatide kaudu. See vähendab inimeste vajadust praeguses olukorras läbida raamatute laenutamiseks või tagastamiseks pikemaid vahemaid.

Raamatute saatmine ja tagastamine postiautomaadi vahendusel on tasuline ning paki saatmise tavahindadega – sõltuvalt paki suurusest jääb saatmise hind 3 ja 4 euro juurde. Tellitud raamat jõuab kohale 3-4 päeva pärast tellimuse esitamist. Eriolukorra kestel on laenutuse tähtaeg 60 päeva ning nõudluse puudumisel saab raamatute laenutähtaega pikendada kuni kolm korda. Rahvusraamatukogu jälgib olukorda ning püüab viivisepoliitika ja laenutustähtaegade muutmisega piirata inimestel vajadust kodunt välja tulla.

Loe edasi: RAHVUSRAAMATUKOGUST LAENATUD RAAMATUID SAAB TELLIDA PAKIAUTOMAATIDESSE

EESTI MEDITSIINIS TEHTI AJALUGU: HIIDLASTE PROOVID LENNUTATI MEHITAMATA LENNUMASINAL MANDRILE

Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegi koostöös tehnoloogiaettevõttega Threod Systems täna Eesti meditsiini ajalugu, kui Hiiumaa haiglas võetud analüüsimaterjal, sealhulgas koroonaviiruse testiproov lennutati saarelt mandrile esmakordselt mehitamata lennuvahendi ehk drooniga.

[pullquote]kuni 100 km lennukaugusega UAV[/pullquote]Täna kell 14 Heltermaa sadamast õhku tõusnud droon kuue hiidlase analüüsimaterjalidega jõudis üle mere Rohuküla sadamasse 27 minutiga, mis on oluline ajavõit võrreldes praamiga, mis läbib 12 meremiili pikkuse laevatee ühe tunni ja 15 minutiga. Õhtuks saab laborivastuse ka ühe hiidlase õhulennu teinud koroonaviiruse test.

Loe edasi: EESTI MEDITSIINIS TEHTI AJALUGU: HIIDLASTE PROOVID LENNUTATI MEHITAMATA LENNUMASINAL MANDRILE

TUNTUD ERAKLIINIK ANNETAS PAUNKÜLA HOOLDEKESKUSELE KAITSEMASKID

Christinas Clinic annetas MTÜ Paunküla Hooldekeskuse töötajatele ja elanikele steriliseeritavad LIPOELASTIC kaitsemaskid COVID-19 leviku tõkestamiseks. “Saime annetuse teha tänu meie klientidele, kes maske kliiniku e-poest soetasid” märkis juhataja Brit-Carmen Norlan.“

MTÜ Paunküla Hooldekeskus esindajad Lipoelastic kaitsemaske vastu võtmas. Foto Christinas Clinic — MTÜ Paunküla Hooldekeskuse esindajad Lipoelastic kaitsemaske vastu võtmas. Foto: Christinas Clinic

Loe edasi: TUNTUD ERAKLIINIK ANNETAS PAUNKÜLA HOOLDEKESKUSELE KAITSEMASKID

39. TARTU RATTARALLI VIIAKSE LÄBI VIRTUAALSÕIDUNA

Ligi neli aastakümmet tuhandeid Eesti ning mitmete naaberriikide rattasõpru rõõmustanud Tartu Rattaralli toimub sel aasta virtuaalsõiduna. Et pakkuda osalemisrõõmu võimalikult erineva ettevalmistuse ja sõidukogemusega harrastajatele, lisandub distantside valikusse kolmas ning kõige lühem rada.

„Legendaarne rattaralli toob juba pikki aastaid maikuu viimasel nädalalõpul Taaralinna starti tuhanded rattasõbrad. Jätkuvas eriolukorras, kus spordi- ja massiürituste läbiviimine on keelatud, soovime rallitraditsiooni jätkata, kuid teha seda seejuures kindlasti kõigile ohutult ja turvaliselt,“ ütleb Tartu Rattaralli võistluste direktor Indrek Kelk.

Virtuaalse rattaralli saab läbida kolme erineva pikkusega distantsil. Traditsiooniliste 128 ja 58 km radade kõrval on valikus ka uus ning kõige lühem, 25 km distants. Koht, kus sõiduring teha, jääb iga osaleja enda otsustada. „Valmistame ette ning tähistame rattaralli traditsioonilised rajad marsruudil Tartu-Elva-Otepää stardi-ja finišipaigaga Tartu kesklinnas. Neile, kes Lõuna-Eesti kanti tulla ei saa, pakume kõigi kolme distantsi läbimiseks koostöös rattaklubidega välja võimalikud rajavariandid Eesti erinevais paigus. Nii saab igaüks valida endale osalemiseks just sobivaima ning turvalisima marsruudi,“ selgitab Kelk.

Valitud distants tuleb läbida kahe nädala jooksul, vahemikus 29. mai kuni 14. juuni ning saata oma sõidulogi korraldajatele. Virtuaalse rattaralli läbijaid ootab uhke medal.

Täpsemad detailid ning virtuaalralli juhend on hetkel välja töötamisel, lisainfot annavad korraldajad oma kanalites esimesel võimalusel.

Kristina Hallik
Klubi Tartu Maraton

PÄRNU MAJUTUSASUTUSED VALMISTUVAD TAASAVAMISEKS

Pärnu linnavalitsuse teatel hakkab märtsi keskpaigas eriolukorraga saabunud vaikelu Pärnu majutusasutustes tasapisi mööda saama ning suvepealinna hotellid, motellid, hostelid ja külalistemajad teevad ettevalmistusi asutuste taasavamiseks.

Tervise Paradiis Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pärnu maakonnas on kokku 8865 voodikohta, nendest 5187 on Pärnu linnas.[/pullquote]Linnavalitsuse arenguteenistuse andmetel on osa Pärnu hotelle juba mõnda aega avatud või siis kavatseb seda teha kohe, kui eriolukord on lõppenud.

On üksikud majutusasutused, mis pole oma uksi sulgenudki ning on pakkunud piiranguid järgides majutusteenust eriolukorra ajalgi. Pakutud ongi pelgalt ööbimisvõimalust, mitte aga hommikusööki, et kliendid ei puutuks omavahel ega ka personaliga üldse kokku. Vaid mõnes suuremas hotellis, kus on lihtsam 2+2 reeglit kohaldada, on koos majutusega säilinud ka hommikusöögi võimalus.

Loe edasi: PÄRNU MAJUTUSASUTUSED VALMISTUVAD TAASAVAMISEKS

VIIELE ORGANISATSIOONILE VABATAHTLIKU SÕBRA MÄRK

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustab vabatahtliku sõbra märgisega viit organisatsiooni, kes on paistnud silma eeskujudena vabatahtlike kaasamisel oma töösse.

[pullquote]Seoses eriolukorraga annab Kodukant märgid ühendustele üle sügisel toimuval pidulikul tunnustusüritusel[/pullquote]“Viimase poole aasta jooksul oleme pööranud tähelepanu ühenduste toetamisele välismaalt Eestisse elama asunud inimeste kaasamisel vabatahtlikeks. Vabatahtlike sõbra märgi otsustasimegi anda neile, kes on eeskujuga silma paistnud – näiteks vabatahtlikele seatud ootuste selge määratlemise, juhendite ja kokkulepete kirjapaneku ning neist kinni pidamise, soodsate töötingimuste ja arenguvõimaluste loomisega,” ütles Liikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse valdkonna juht Eha Paas.

Hiidlaste loomakaitseorganisatsiooni Loomus meeskond →

Loe edasi: VIIELE ORGANISATSIOONILE VABATAHTLIKU SÕBRA MÄRK

BALTI PEAMINISTRID SOOVIVAD LÄHITULEVIKUS JÕUDA PIIRANGUTE ÜHISE LEEVENDAMISENI PIIRIDEL

Peaminister Jüri Ratas leppis täna videokonverentsil oma Läti ja Leedu ametikaaslaste Krišjānis Kariņši ja Saulius Skvernelisega kokku, et Balti riigid moodustavad ühise töögrupi, mille eesmärk on koordineerida piirangute leevendamist piiridel.

Eesti, Läti ja Leedu peaministrite videokohtumine. Foto: Henri-Kristian Kirsip

Eesti, Läti ja Leedu peaminister kõnelesid piirangute leevendamisest ja tervisekriisist väljumise plaanidest ning pidasid seejuures väga tähtsaks oma tegevuste koordineerimist kolme riigi vahel. „Meie tänane olukord on parem kui paar nädalat tagasi. Nakatunute arvu kahanemine ja haiglaravil viibivate inimeste stabiilne arv annavad lootust, et peatselt võime hakata mõtlema mõnede piirangute leevendamisele,“ sõnas peaminister Jüri Ratas.

„Piirangute leevendamisel on kindlasti väga oluline vahetada infot naabritega nii epidemioloogilise olukorra kui viirusevastaste meetmete kohta. Peame ühiselt leidma selle õige hetke, millal saame alustada vastastikuste liikumispiirangute leevendamisega piiridel,“ lausus Ratas.

Peaminister tõi veel esile head koostööd Läti ja Leeduga inimeste kodumaale tagasipöördumise abistamisel. „Näiteks on meie inimesed välisriikidest saanud koju tagasi pöörduda nii erilendude kui ka parvlaevareiside abil,“ sõnas peaminister Ratas.

Balti riikide peaministrid leppisid kokku, et kohtuvad videoülekande vahendusel järgmisel nädalal uuesti. Siis tulevad lisaks tervisekriisile kõne alla ka suured piiriülesed koostööprojektid. Eesti on tänavu Balti Ministrite Nõukogu koostöö eesistuja.

KU päevatoimetaja

VETERANIPÄEV, 23. APRILL ON LIPUPÄEV

Veteranipäeval väärtustatakse veterane ja nende perekondi. Heisates lipu, anname veteranidele kinnituse, et hindame kõrgelt nende panust Eesti iseseisvuse tagamisel.

Veteranid on Eesti riigi sõjalisel kaitsmisel ja rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kaitseväe koosseisus osalenud mehed ja naised. Veteranid on ka teenistusülesannete täitmisel või kaitseliidu sõjalises väljaõppes tõsiselt vigastada saanud ning seetõttu töövõime kaotanud kaitseväelased ja kaitseliidu tegevliikmed.

Riigikantselei kodulehelt – lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.

Lipupäevadel heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

KU päevatoimetaja

WITENSTEIN KUTSUB TULD TEGEMA JA SELLEST MÄRKU ANDMA

Ajakeskus Wittenstein kutsub täna õhtul osalema üleriigilises aktsioonis Jüriöö Märgutuled 2020. millega tahetakse näidata, et Eestimaa küla elab. Kell 21.00 süttib Eestimaa südames, Paide kindluse vahitornis märgutuli, mis kutsub eestlasi üle kogu maa läitma oma koduhoovides jürituld.

22. aprillil tähistatakse maarahva tähtsaimat püha, jüripäeva algust. Kui algselt tehti jürituld huntide ja kurja peletamiseks, siis 1343. aasta jüriööl sai sellest märgutuli ülestõusu alguseks.

Ajakeskus Wittenstein juht Ants Hiiemaa selgitab, et praegusel muutlikul ajal on olulisem kui kunagi varem pöörduda tagasi oma juurte juurde ja väärtustada maarahva traditsioone, mis on aidanud Eesti rahval rasked ajad üle elada. „Märgutule süütamisega näitame, et suudame ühte hoides, aga ka siis kui üksteisega pole võimalik kohtuda, keerulise aja üle elada,” lisas Hiiemaa. „Näitame selle algatusega üheskoos, et Eestimaa küla elab!“

Märgutuledest osa võttes peaks märkima oma tulekoht koduleheküljel. Oma koduhoovis lõkke, tõrviku, küünla või muu märgutule süütamine toimugu täna õhtul kell 21.00. Seejuures tuleb järgida tuleohutuse nõudeid ja vältida kogunemisi ning käituda vastavalt Terviseameti 2×2 nõudele. Postitada foto või video märgutulest Facebooki lehele Jüriöö Märgutuled või saata meiliaadressile jyrioo@wittenstein.ee.

KU päevatoimetaja

COVID-19 KRIISIST VÄLJUMISE KAVA

Koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjon kiitis heaks kriisist väljumise strateegia kava. Nüüd esitatakse see Riigikogule ja partneritele ettepanekute tegemiseks ning valitsus kinnitab strateegia pärast arutelusid järgmisel nädalal.

Jüri Ratas. Kuvatõmmis eriolukorra pressibriifilt

Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas selgitas, et väljumisstrateegia eesmärk on määratleda piirangute leevendamise ja järgmiste sammude põhimõtted ja etapid, et saaksime koroonaviiruse levikust tingitud arenguid riigis teaduspõhiselt jälgida ning neile asjakohaselt reageerida. “Eesti eesmärk on panna koroonaviiruse levikule piir ja aidata meie majandusel võimalikult kiiresti taastuda. Samuti tulla kriisist välja tugevama ja ühtehoidvama ühiskonnana,“ lausus peaminister.

Uute nakatunute arvu vähenemine kinnitab COVID-19 teadusnõukoja hinnangul, et kehtestatud piirangud on toiminud ja neid võib hakata ettevaatlikult leevendama. „Samas vajame veendumust, et muutus on püsiv. Meie eesmärk on teha leevendused samm-sammult, et Eesti inimesi ei tabaks uus ulatuslik nakatumiste laine. Igale sammule peab järgnema piisav aeg olukorra hindamiseks ning uue nakkusriski kaalumiseks. Samuti tuleb hinnata leevenduste mõju inimeste toimetulekule ja majanduse toimimisele,“ sõnas Ratas.

Loe edasi: COVID-19 KRIISIST VÄLJUMISE KAVA

AASTA SUURPERE KANDIDATIDE ESITAMINE ON ALANUD

Alates tänasest saab esitada Aasta Suurpere konkursile kandidaate. Tiitel ja Bigbanki poolt välja antav stipendium summas 7000 eurot antakse võitjale üle 24. mail saates „Hommik Anuga“. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu kodulehel kuni 13. maini.

Aasta Suurpere 2019 perekond Soon (vasakult Aage Õunap, Urmas Vaino, Jonna Pechter, perekond)

„Nelja või enama lapsega perekondadele ehk suurperedele mõeldud konkurss on loodud eesmärgiga tunnustada Eestimaa suurperekondi,“ sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. „Välja antava stipendiumiga toetame suurpere liikmete jätkuvat teadmiste omandamist, oskuste arendamist ning loomingulist tegevust, et tuua neid ühiskonnale eeskujuks,“ lisas Õunap.

Loe edasi: AASTA SUURPERE KANDIDATIDE ESITAMINE ON ALANUD