PILTUUDIS: RAEKÜLA RAHVA KOHTUMINE PÄRNU LINNAVALITSUSE LIIKMETEGA

Raeküla rahva kohtumine Pärnu linnavalitsuse liikmetega. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Eile, 25. mail toimus heaks tavaks kujunenud igakevadine Raeküla linnaosa elanike kohtumine Pärnu linnavalitsuse töötajatega. Inimestega rääkisid linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapead Mart Järvik, Rainer Aavik ja Varje Tipp ning volikogu esimees Meelis Kukk.

Arvestades riigis kehtiva hädaolukorra jätkumist toimus kohtumine Raeküla Vanakooli keskuse õuealal, kus toolid asetati paarimeetriste vahedega hoone kõrge terrassi ette. Eelteavitavalt piirati osalejate arvu sajaga. Tegelikult tuli kohale sellest neljandik.

Terrassile püstitatud telgikatus võimaldas võimaliku suurema vihmavalangu korral külalistel varjuda kuivemasse paika. Toolidele istujatele jagati paberrätikuid, et istumine kuivemaks jääks. Vihmavarjud olid üksikute vihmapiiskade kaitseks mõnedel peade kohal, aga varsti võis needki käest panna, sest kesklinna kohal sadanud vihm Raeküla rahva koosolekut häirima ei tulnud.

Kohtumist juhatas Raeküla Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro Selg, teda abistas sama keskuse töötaja Marina Mesipuu-Rhun. Tema peamiseks ülesandeks oli pika varre otsa kinnitatud mikrofoni viimine küsijate juurde. Küsimusi esitati palju ja seinast seina. Samuti avaldati arvamusi ja tehti ettepanekuid. Muret tegi prügivedu, liiklusohutus, kraavide hooldus ja palju muud. Tuletati meelde eelmise kohtumiseaegseid lubadusi. Mart Järvik lubas need üle vaadata. Näiteks istepinkide paigaldamist. Plaanitava müratõkke seina paigaldamisel sooviti, et kasutataks läbipaistvat materjali.

Üks tervisesportlane tõstatas küsimuse Raeküla terviseraja hooldusest ja tõi näite, kuidas naised on rada suurtest mahalangenud puudest ja okstest omal algatusel puhastanud. Meelis Kukk ütles, et praegu on rada puhas ja kõikjal takistusteta läbitav. Aga tundus, et see polnudki linnavalitsusele päris hästi teada, kuidas rada pühapäevajooksjatele ja kepikõndijatele korras hoitakse. Aga tublid naised-tervisesportlased pälvisid linnaisade heakskiidu.

Linnavalitsuse tähelepanu juhiti ka kokkuhoiu vajadusele. Täpsemalt võeti teemaks Raeküla Vanakooli keskuse hoone värvimise vajadus, sest kulunud ja kooriva värvkattega välisvoodri vahele hakkavad tekkima puidukahjustused, mis tähendaks hiljem palju suuremaid kulutusi. Linnapea arvates on keskus igal aastal arvestataval hulgal toetust saanud. Karro-Selg selgitas, et see raha on eraldatud tegevuskuludeks, mitte maja hoolduseks. Tuletati meelde, et maja kuulub linnale, mitte vanakooli seltsile.

Urmas Saard