Lähenevad nelipühad ehk suvistepühad on täis kevadist ilu. “Mis sul kodus on?”, küsis Teele Arnolt Oskar Lutsu “Kevades”. “Lilled. Heinamaa. Päikesepaiste…” Sirelite õitsemise hurmavad lõhnad, õunapuude õitsemine, kõik see õidepuhkemise ilu on meie ümber vaid kord aastas.
Nelipühad on kalendris liikuv püha. Vahel on ta maikuus, vahel juuni alguses. Vanasti lõppesid ka koolid nelipühadeks või varemgi, sest lapsed pidid saama talutööde ajaks koju. 30 aastat tagasi, 9.juunil, 1990, lõpetasin Vatla Põhikooli. Täna seda kooli kahjuks enam ei ole. Mäletan, et sel päikselisel päeval toodi kultuurimajja kased ja saal ehiti pidulikuks aktuseks. Mina pidin lõpetajate poolt pidama tänukõne. Siis tulid laulud, kõned, lõputunnistused, lilled. Sain sel päeval oma elu parima kingituse – Piibli. Selle kinkis minule vanatädi Alide. Ta tuli lõuna ajal enne aktust meile koju ja ulatas selle mulle ilusti pakituna. Avasin Piibli ja sisenesin selle imelisse maailma. Kõik muu ununes mitmeks tunniks. Isegi peagi lähenev kooli lõpuaktus tundus tüütu vahelesegamisena, sest tahtsin niipea kui kõik läbi, uuesti Piibli juurde tagasi jõuda. Jõudsingi. Sain ellu astudes kaasa parima teejuhi. Piibel on osutunud mu elu suurimaks varanduseks: “Kuidas hoiab noor inimene oma teeraja selge? Kui ta seda peab Sinu sõna järgi!” (Ps 119:9) Olen isiklikult Jumala Sõnast saanud juhatust, julgustust, tarkust, armastust, usku, tervist ja rõõmu. Jeesus on ise öelnud: “Kes usub minusse nagu Kiri ütleb, selle ihust peavad voolama elava vee jõed.” (Jh 7:38)
Lähenevate nelipühade taustal on aga igati sobilik meelde tuletada, milline on nende pühade sügavam tähendus ja koht.
Kristliku koguduse sünnipäev
Nelipüha nimetus tuleneb Piiblist. Tõsi, muistses Iisraelis nimetati seda uudsevilja päevaks või ka nädalatepühaks. Nimelt toimub lõikus soojema kliimaga maades nagu Iisrael vähemalt kaks korda aastas: kevadel ja sügisel.
Nelipüha on ka prohvetlik püha. Selle seatud aja mõte oli prohvetlik. Piibli algkeeles, heebrea keeles, tähistab sõna ‘pühad’ ‘mo’adim’, mis tähendab sõnasõnalt ‘seatud ajad’ ehk erilise tähendusega ajad. Piibli Vanas Testamendis oli ette kuulutatud, et nelipühade ajal valab Jumal oma Püha Vaimu välja kõigi nende peale, kes usuvad ja ootavad Jeesust Kristust. Jeesus tõotas enne oma taevaminekut: “te saate Püha Vaimu väe, kes tuleb teie peale ja peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas, ja kõigel Juuda-ja Samaariamaal ja maailma otsani!” (Ap 1:8) Nii ka tõepoolest sündis. Pärast Jeesuse taevaminekut kogunesid Jeesuse ema, ta vennad ja 120-liikmeline jüngrite kogu regulaarselt Jeruusalemmas. Arvatavasti oli selleks kogunemispaigaks Siioni mäel asuv ülemine tuba, mis oli osa Johannes Markuse vanematele kuulunud majast. Sellel palvekoosolekul langes Püha Vaim kõigi usklike peale. Hoonet täitis tormi meenutav tuulekohin, taevast langesid tulekeeled ja jüngrid hakkaksid Jumalat kiitma võõrastes keeltes, mida nad polnud keeltekoolis õppinud. Sündis kristlik kogudus Jeruusalemmas. Esimene kogudus maailmas.
Arst Luukas, kes kirjutas nii Luuka evangeeliumi kui Apostlite tegude raamatu, oli eriliselt huvitatud Jeesuse elu ja varakristliku koguduse ajaloolisest kontekstist. Ülima põhjalikkusega annab ta edasi asetleidnud sündmusi. Ta kirjeldab üsnagi detailselt ka psühholoogilisi muutusi.
Julgus võitis hirmu
Pärast nelipühi oli ususalgajast Peetrusest saanud korraga julge Kristuse tunnistaja. Enne ta kartis juudi ülempreestreid, Rooma sõdureid ja salgas Kristust kolm korda. Nüüd aga kuulutas ta Jeruusalemmas Kristust täie julgusega. 3000 juudi meest hakkasid uskuma Jeesusesse ja nad ristiti sealsamas. Näeme siin suurt psühholoogilist muutust. Usulise pöördumise kogemust. Püha Vaimuga täitumine muudab inimest nii hinge, ihu kui vaimu poolest. Kui inimene tunnistab oma patud, parandab meelt ja usub evangeeliumisse, siis ta kogeb Jumala armastust füüsiliselt oma ihus. Kaob igasugune hirm ja valehäbi. Stress ja depressioon lahkuvad hingest, pinged ja valud kehast. Süda on puhas. Vaim on vaba. Seda kinnitab meile apostel Paulus: “Aga lootus ei jäta meid häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südametesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.” (Rm 5:5)
Ellu astudes
Üks asi on, kuidas lõpetame oma kooli. Teine asi, kuidas me lõpetame oma elukooli. Meile on antud elada vaid üks kord. Maine elu on ettevalmistus igavikuks. Kuidas astume igavesse ellu? Kas lõpetame oma maise teekonna taevas või põrgus? Kas tahame jätkata vanaviisi? Kas Eesti rahvas vajab meeleparandust? Uuendust? Üksmeelt ja armastust? Kas Eestimaa kristlik kogudus vajab meeleparandust ja uuendust? Kindlasti. Tõelised muutused algavad aga südamest. Ainus, kes seda uuendust tõeliselt saab läbi viia ongi Jumala Püha Vaim, Kolmainsuse kolmas isik. Tema juhib meid tõesse ja tõde teeb meid vabaks. Valed kammitsevad ja vangistavad igat inimhinge. Aga Püha Vaim ei suru ennast kunagi kellelegi peale. Ta on Tõe Vaim. Igaüks, kes januneb tõe järgi, parandab meelt ja avab oma südame Jeesusele, saab Teda ka vastu võtta. Et kogeda tõelist rõõmu ja rahu, ja astuda Igavesse Ellu.
Veljo Kaptein,
Tallinna Oleviste Koguduse pastor
Suur tänu Nelipühi kõige olulisemat sõnumi meelde tuletamise eest. Olgem hoitud ja terved ning leidkem oma tõeline kutsumus maa ja taeva avaruses! JoosepT
Veljo Kaptein: “Kaob igasugune hirm ja valehäbi. Stress ja depressioon lahkuvad hingest, pinged ja valud kehast. Süda on puhas. Vaim on vaba… Üks asi on, kuidas lõpetame oma kooli. Teine asi, kuidas me lõpetame oma elukooli… Valed kammitsevad ja vangistavad igat inimhinge.”