Nõmme kooliõpilased meisterdasid lindudele 90 pesakasti

Juba viiendat aastat on Nõmme koolide õpilased tööõpetuse tundides valmistanud lindudele pesakaste, mis linnaosavalitsuse abiga ülesse riputatakse. Sel aastal meisterdasid noored 90 pesakasti.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on pesakastide paigaldamise aktsioon muutunud Nõmmel igakevadiseks traditsiooniks. „Pesakastid valmisid Nõmme koolide tööõpetuse tundides. Linnaosavalitsus toetas koole vajaliku materjaliga ning abistas pärast pesakastide paigaldamisel. Piirkonnad, kuhu pesakastid üles pannakse, on igal aastal erinevad. Tänavu paigaldasime pesakaste Vanaka metsa ja Hiiu staadioni ümbrusesse, Pääsküla kooli 8. klassi poisid käisid eelmise nädala lõpus neid ka ise ülesse panemas,“ rääkis Šillis.

Sel aastal valmistasid tööõpetuse tundides pesakaste Pääsküla kooli, Rahumäe, Nõmme ja Kivimäe põhikooli 4.-9. klassi õpilased: väiksemad tegid lihtsamaid töid, suuremad keerulisemaid.

Eelnevatel aastatel on lindudele pesakastid paigaldatud Ilmarise metsa, Pääsküla noortekeskuse ja raudtee vahelisse metsatukka, Võidu parki ja Vabaduse parki.

Jukko Nooni

Pühapäeval vallutavad jooksusõbrad Harku raba teed

Pühapäeval, 14. aprillil toimub 91. korda Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme kogupere spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – Harku raba teedel. Rabajooksust osavõtt on kõigile tasuta.

89. Rabajooks 2018. aasta kevadel. Foto Jukko Nooni
89. Rabajooks 2018. aasta kevadel. Foto: Jukko Nooni

Rabaringi pikkus on 6,3 km. Stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Start on avatud kella 11.00 kuni kella 12.00, rajale lastakse iga viie minuti tagant. Finišis saab igaüks ise oma aega elektrooniliselt ajatabloolt vaadata, kiipidega ajavõttu Rabajooksul ei ole. Finiš suletakse kell 13.00. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi (sünd 2007. a või hiljem) ja tüdrukut (sünd 2007. a või hiljem). Esikolmikuid autasustatakse kinkekottidega, mille on välja pannud Rabajooksu koostööpartnerid. ️

„Rabajooks on pikkade traditsioonidega rahvaspordiüritus, mis iga aastaga muutub järjest populaarsemaks. Esimene Rabajooks toimus 1974. aasta kevadel ja siis oli osalejaid kõigest 71, kuid 1980. aastate lõpuks tuli rajale juba paar tuhat jooksusõpra. Taasiseseisvumisjärgsetel aastatel oli mõningane madalseis, aga viimastel kordadel on osalejate arv ületanud taas kahe tuhande piiri,“ rääkis Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis. Esimesed 2000 lõpetanut saavad täidetud osavõtjakaardi vastu traditsioonilise vimpli. Osavõtjakaardi saab täita enne starti kohapeal.

Loe edasi: Pühapäeval vallutavad jooksusõbrad Harku raba teed

Tori-Selja kergliiklustee teise etapi ehitusega on algust tehtud

Pärnumaal Tori vallas alustati kergliiklustee ehituse ettevalmistavate töödega, et ühendada Tori aleviku ja Pärnu-Rakvere maantee äärne kergliiklustee.

Kergliiklustee ehitus Tori aleviku ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ristmiku vahelisel lõigul Foto Urmas Saard

Rajatav 2,5 kilomeetri pikkune tee tõstab jalakäijate ja jalgratturite liiklemise ohutust Selja küla ja Tori aleviku vahelisel lõigul. Tori vald on sõlminud ehituslepingu AS TREV-2 Grupiga. Alustatud tööde lõpetamise tähtaeg on käesoleva aasta augusti lõpp. Tööde kogumaksumus on ilma käibemaksuta 381 915,45 eurot. Tori-Selja kergliiklustee teine etapp valmib valla enda vahenditest.

Urmas Saard

 

Kergliiklustee ehitus Tori aleviku ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ristmiku vahelisel lõigul. Foto: Urmas Saard →

Muuseumiööl kutsutakse külastajaid rohkem kui 200 paika üle Eesti

Veidi rohkem kui kuu aja pärast – laupäeval, 18. mail – toimub järjekorras üheteistkümnes üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja “Öös on mustreid”. Tänasest on avalikud öö eriprogrammid: muuseumides toimub kümneid eriekskursioone, mustriteemalisi töötubasid, kontserte, etendusi, mälumänge ja muud.

Tervishoiumuuseum muuseumiööl. Foto Henno Luts
Tervishoiumuuseum muuseumiööl. Foto: Henno Luts

Kokku võtab tänase seisuga muuseumiööst osa üle 200 muuseumi, lisaks muuseumidele teevad oma uksed viieks tunniks tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi looduskeskused – üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid. Eelmisel aastal tehti muuseumiööl üle terve Eesti rohkem kui 125 000 muuseumikülastust, mis tähistas ka öö külastusrekordit.

Muuseumiöö ühe korraldaja Vivian Siirmani sõnul on muuseumid ühed parimad paigad, kust otsida mustrite osas inspiratsiooni, sest muuseumikogudes leidub nii palju unikaalseid ja huvitavaid esemeid: “Muuseumiöö on võimalus omapäi või mitmekesi kodust välja tulla ja muuseumide põnevast valikust oma muster kombineerida. Kutsume muuseumiöölisi otsima ja märkama mustreid elus meie ümber – kultuuris, ühiskonnas, looduses – ja küsima milliste mustrite osad ise oleme. Miks me käitume teatud olukordades kindlal moel ehk millised on meie käitumismustrid, olgu siis indiviidi või grupina? Milliseid mustreid kasutavad tööstused ja masinad? Üle terve Eesti ootavad öö külalisi erilised ekskursioonid, kontserdid, töötoad ja võimalus enda jaoks lõputult uut avastada. Muuseumiöö on otsekui üks suur suur muuseumipidu ja igaüks on oodatud.”

Loe edasi: Muuseumiööl kutsutakse külastajaid rohkem kui 200 paika üle Eesti

Viimane nädal on võimalik esitada kandidaate „Lastega ja lastele“ tunnustusauhinnale

Veel kuni 15. aprillini saab esitada kandidaate tunnustusauhinnale „Lastega ja lastele“, et tõsta esile inimesi, kes on oma tööde ja tegemistega Eesti laste ja perede elu positiivselt mõjutanud.

Ülle Madise. Foto Urmas Saard
Ülle Madise. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pea igas ametis ja rollis saab lapsi – Eesti tuleviku loojaid – innustada ja aidata[/pullquote]Kandidaate saab esitada täites taotluse õiguskantsleri kodulehel. President Kersti Kaljulaid ja õiguskantsler Ülle Madise annavad auhinnad üle lastekaitsepäeval, 1. juunil presidendi kantselei roosiaias.

Õiguskantsler Ülle Madise leiab, et kõik, kes aitavad lastel heaks inimeseks kasvada, väärivad suurimat tänu ja tunnustust. „Tänavugi tõstame lastekaitsepäeval esile neid, kes laste ja noorte heaks pühendunult tegutsenud. Iga noore inimese õnn on kohata eluteel inimesi, kes inspireerivad ja vajadusel tuge pakuvad: õpetajaid, arste, treenereid, näitlejaid, kodanikuühendusi jpt. Pea igas ametis ja rollis saab lapsi – Eesti tuleviku loojaid – innustada ja aidata,“ sõnas Madise.

Märgata ja esile tõsta võib nii väikeseid kui suuri, aga ka organisatsioone, kes on mõne algatuse või pikaajalise tegevusega andnud rohkem kui neilt oodatakse, et lastel, noortel ja peredel silmad säraksid.

Loe edasi: Viimane nädal on võimalik esitada kandidaate „Lastega ja lastele“ tunnustusauhinnale

Pärnu päeva ametliku jätkupäeva kontsert Raeküla Vanakooli keskuses

Sadakond fotot

Enam kui paari tunni pikkusel ja ilma vaheajata kontserdil oli kahe kuraditosina jagu etteasteid, esinejateks Raeküla Vanakooli keskuses harjutamas käivad lauljad, muusikud ja tantsijad.

Pärnu päeva kontsert Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard
Pärnu päeva kontsert Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Keskuse juhataja Piia Karro-Selg meenutas, et esmakordselt tähistati Pärnu päeva 2011. aasta esimesel ülestõusmispühal, 24. aprillil. Sellega pühitseti linna 760. aastapäeva. Kahel esimesel aastal peetigi Pärnu päeva ülestõusmispühal, sest just tollel päeval, anno Domini 1265 andis Saksa ordu Liivimaa haru meister Conrad v. Mandern välja privileegi, millega kinkis linnale maa lossi ees jõest mereni, kuni Reiu suudmeni. Hiljem loobuti liikuvast pühast ja alates Issanda aastast 2014 määrati Pärnu päevaks 5. aprill. Kui tähtpäev satub argipäevale, siis tähistatakse Pärnu linna päeva 5. aprillile järgneval laupäeval. „Meie oleme otsustanud mitte konkureerida samal päeval suure Pärnu tegemistega ja nii tähistame Pärnu päeva täiesti ametliku jätkupäevana pühapäeval,” selgitas Karro-Selg.

Loe edasi: Pärnu päeva ametliku jätkupäeva kontsert Raeküla Vanakooli keskuses

Tänavuse Lutsu preemia pälvis Urmas Lennuk

Palamuse rahvamajas toimunud meeleolukal tseremoonial tunnustati Oskar Lutsu huumoripreemiaga kirjanikku, stsenaristi ja lavastajat Urmas Lennukit.

Preemia üleandmine Palamuse rahvamajas. Pildil Urmas Lennuk, Ilona Piirimägi ja Aare Olgo. Foto Jaan Lukas
Preemia üleandmine Palamuse rahvamajas. Pildil Urmas Lennuk, Ilona Piirimägi ja Aare Olgo. Foto: Jaan Lukas

[pullquote]Olgo andis üle laureaaditiitliga kaasas käiva pronksmeene, mis kujutab kolmveerandit õuna.[/pullquote]Pühapäevala, 7. aprillil toimunud tunnustamise sündmust viis läbi Palamusel ja kaugemalgi tuntud kultuuritegelane Ivar Vinkmann, kes vestles Lennukiga Palamuse rahvamaja laval. Mõlemad mehed istusid vanaaegsetes koolipinkides.

Lennuk rääkis, et tema looming sünnib ennekõike hommikupoolikul. Ta ütles, et Lutsuga ühendab teda suur lugemishuvi. Peagi veeres jutt Lennuki poolt Rakvere Teatris lavale toodud etendusele „Paunvere poiste igavene kevade”, mis oligi suuresti laureaadiks valimise põhjuseks. Lennuki arvates ei jää see lugu loodetavasti tema viimaseks Lutsu loomingu interpretatsiooniks. Laureaadi sõnul lähevad tal hinge samad asjad, mis Lutsulgi südame valutama panid. Lennuki kodulinnaks on Rakvere, kus ta töötab sealses teatris lavastaja ja dramaturgina.

Loe edasi: Tänavuse Lutsu preemia pälvis Urmas Lennuk

Fotogalerii: Pärnu päeva üks osa möödus Sinilillejooksul ja Keskväljakul

Tänasel Pärnu päeval starditi Venuse bastioni kõrvalt heategevuslikule Sinilillejooksule. Üldarvestuses läbis 3,2 kilomeetri pikkuse jooksuraja võitjana Martin Tarkpea, kelle ajaks mõõdeti 10.20, naistest oli ajaga 11.24 kiireim Anu Teppo.

Tänavune Sinilillejooks avati Pärnus. Foto Urmas Saard
Tänavune Sinilillejooks avati Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sinilillekampaaniat avades ütles Kaitseväe asejuhataja kindralmajor Indrek Sirel, et toetust on tunda iga päev.[/pullquote]Sinilillejooksu distantsiks valitud 3,2 kilomeetrit on kaitseväelaste üldfüüsilise katse kohustusliku jooksu osa, milles võisid kõik soovijad ennast proovile panna. Lisaks jooksmisele tuli sooritada istessetõuse ja kätekõverdusi.

Vallikääru piirkonnas läbiviidud Sinilillejooksuga avati Pärnus kuues sinilillekampaania “Anname au!”. Sellega kutsuti üles kandma sinilillemärki, et toetada Kaitseliidu ja Kaitseväe veterane. Annetusi kogutakse vigastatud veteranide, nende lähedaste, aga ka üldisemalt tervishoiu ja spordi hüvanguks. Sinilillesümboolika müügituluga toetatakse Lõuna-Eesti Haigla SA taastusravi seadmete soetamist ja MTÜ Peaasjade vaimse tervise edendamist, samuti aidatakse Võru linnal rajada välijõusaali, invaspordi liidul korraldada istevõrkpalli treeninguid ja osaleda võistlustel.

Loe edasi: Fotogalerii: Pärnu päeva üks osa möödus Sinilillejooksul ja Keskväljakul

Piltuudis: Asutava Kogu liiget Theodor Pooli mälestati tema sünnipaigas

Täna keskpäeva paiku külastasid riigikogu liige Andres Metsoja, Tori vallavanem Lauri Luur, Tori muuseumi juhataja Lea Puust, Tori raamatukogu juhataja Aita Puust, Tori valla majandusosakonna juhataja Jüri Puust, Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees, Memento esindaja Peep Varju ja mõned ajakirjanikud Piistaojal asuvat Theodor Pooli talu, et mäletada Tori vallast pärit Asutava Kogu liiget.

Lillepärg ja küünal Tori vallalt Theodor Pooli mälestuseks. Foto Urmas Saard
Lillepärg ja küünal Tori vallalt Theodor Pooli mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Oma isalt päranduseks saadud Piistaoja talu oli Theodor Pooli eluajal paik, mida käidi uudistamas ja kus õpiti eesrindlikku põllumajandust. Praegu on peahoone paraaduksest mõlemale poolele seinale kinnitatud kaks mälestustahvlit: Piistaoja talu peremehele Theodor Poolile ja tema töö jätkajale Edgar Keevallikule. Aita Puust jutustas veidi põhjalikumalt põllumajandusteadlase elust, ametitest Pärnu maavanemana ja põllutööministrina. Theodor Pool oli hingelt talupidaja, tõuaretaja ja karjakasvataja, aga samavõrd ka hinnatud ning haritud poliitik, Eesti Vabariigi esimese maareformi eestvedaja.

Sõna võtsid ka Lea Puust, Metsoja, Luur, Varju. Süütati küünlad ja asetasid need ukse ette. Theodor Pool hukati 1942. aastal Sverdlovskis.

Urmas Saard

Mine edasi pildigaleriile ↓

Loe edasi: Piltuudis: Asutava Kogu liiget Theodor Pooli mälestati tema sünnipaigas

Sindi gümnaasium austas oma vilistlast ja teisi Tori vallast pärit Asutava Kogu liikmeid

Vaata pildigaleriid

Sindis austati meenutuste kildudega nelja praegusest Tori vallast pärit Asutava Kogu liiget. Kogunemisel Julius Friedrich Seljamaa monumendi juures osalesid sajad Sindi gümnaasiumi õpilased ja nende õpetajad, samuti Sindi Naisliidu ja Sindi ajalooklubi liikmed, riigikogu liige, Tori vallavanem ja teised.

Julius Friedrich Seljamaa, Asutava Kogu esimene abiesimees. Foto Urmas Saard
Julius Friedrich Seljamaa, Asutava Kogu esimene abiesimees. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi esindus ja Tori vallavanem Lauri Luur Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi juures. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi esindus ja Tori vallavanem Lauri Luur Julius Friedrich Seljamaa mälestusmärgi juures. Foto: Urmas Saard

Täna, mõned minutid enne ühteist sammusid kümnete sinimustvalgete kandelippude lehvides Eesti lipu seltsi noored abilised, Sindi gümnaasiumi õpilased, oma koolimaja esisele väljakule. Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup asetas Seljamaa mälestusmärgi ette põleva küünla. Piduliku auavalduse alguses lauldi ühiselt Eesti hümni. Päeva ajaloolist tähendust selgitas Sindi gümnaasiumi õpetaja Lembit Roosimäe.

Asutav Kogu

Eesti esimese parlamendi rahvaesindajate valimised toimusid täpselt 100 aastat tagasi kolmel päeval – 5.-7. aprillil 1919. Rahvas andis oma hääle kandidaatidele sõjaseisukorra ajal, kui käis Vabadussõda, aga vaenlane oli juba Eesti pinnalt välja tõrjutud. Valimistel osales 80% valimisealistest kodanikest, kandideeris 10 erakonda või rühma. Ülekaaluka võidu said vasakpoolsed: sotsiaaldemokraadid 33 % ja Tööerakond 25.1 %. Kohti oli Asutavas Kogus 120. Esimeheks valiti sots August Rei, esimeseks abiesimeheks tööerakondlane, Sindist pärit Julius Friedrich Seljamaa.

Loe edasi: Sindi gümnaasium austas oma vilistlast ja teisi Tori vallast pärit Asutava Kogu liikmeid

Konnade kevadränne ja konnatalgud on taas alanud

Konnade massiline kevadränne on soojade kevadilmade tõttu taas hoogu kogumas. Sellega seoses kutsub Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlikke üles konnasid abistama ning palub autojuhtidel pimeduse saabudes olla väga tähelepanulikud nii kahepaiksete kui ka neid abistavate vabatahtlike suhtes.

Konn. Foto Ireen Trummer
Konn. Foto: Ireen Trummer

[pullquote]vaid umbes 1% kõikidest konnakullestest suudab elada nii vanaks, et ise järglasi anda[/pullquote]Võimalusel võiks aprillikuu soojadel ja vihmastel hilisõhtutel vältida autoga sõite kohtades, kus konnad ületavad massiliselt teed.

“Kahepaiksed hukkuvad rände ajal suurel hulgal just sellistes piirkondades, kus läbi märgala viib tiheda liiklusega maantee,” selgitas “Konnad teel(t)” kampaania eestvedaja Kristiina Kübarsepp. “Kui maantee ääres on voolava veega veekogusid, lompe ja üleujutusalasid, kohtab ka seal tõenäoliselt rändavaid kahepaikseid. Kahepaiksete kevadise rände kestus sõltub ilmastikust, möödudes vähem kui nädalaga. Kui soe vaheldub külmaga, siis ränne peatub ja jätkub taas ilma soojenemisel,” lisas Kübarsepp.

Loe edasi: Konnade kevadränne ja konnatalgud on taas alanud

Rumeenia suursaadik esmaesitles Jõgeval oma maad tutvustavat turismivideot

2. aprillil külastasid Jõgeva valda Rumeenia suursaadik Daniela Mihaela Cămărăşan ja tema abikaasa, ühtlasi saatkonna nõunik Emil Camil Cămărăşan. Visiidi ajal esitleti esmakordselt Rumeeniat tutvustavat videoklippi.

Suursaadik Daniela Mihaela Cămărăşan. Foto Jõgeva vallavalitsus
Suursaadik Daniela Mihaela Cămărăşan. Foto: Jõgeva vallavalitsus

[pullquote]Vastastikuse koostöö jätkuks oli Eestis resideeruva Rumeenia suursaadiku Cămărăşani ja tema abikaasa visiit Jõgeva valda[/pullquote]Jõgeva valla koostöösuhted Rumeeniaga hakkasid arenema möödunud suvel toimunud 16 Rumeenia linnapea ja aselinnapea külaskäigul Tallinna. Kutse kohtumisele tuli ka Jõgeva valda. Jõgeva vallavanem Aare Olgo volitusel läks omavalitsust esindama abivallavanem Viktor Svjatõšev, kelle pädevuses on ka välissuhete korraldamine.

„Kohtumise vaheajal tulid minuga vestlema kaks Rumeenia omavalitsusjuhti. Mõne aja pärast sain ühelt külastamise kutse. Lisaks oli kutse meie noortele kunstikoolist osaleda rahvusvahelises lastelaagris, mille eesmärgiks oli läbi loomingulise tegevuse omandada uusi sõpru ning arendada inglise keele oskust. Möödunud aastal osales laagris kaks kunstiõpetajat ja viis last. Käesoleval aastal osaleb 10 last ja kolm pedagoogi. Projekt kestab veel kaks aastat,” rääkis Svjatõšev.

Loe edasi: Rumeenia suursaadik esmaesitles Jõgeval oma maad tutvustavat turismivideot

Laupäeval tähistatakse taas Pärnu päeva

Tänavu tähistatakse Pärnu päeva juba üheksandat korda. Traditsiooniliselt on linnaelanikele ja ka külalistele mõeldud päev täis erinevaid sündmusi ning pakub aktiivseid tegevusi kogu perele.

Pärnu linnavalitsuse hoone Karja tänaval. Foto Urmas Saard
Pärnu linnavalitsuse hoone Karja tänaval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kindlasti tasub Pärnu päeval külastada Iseseisvuse väljakut, kus alates kella 13st esinevad meie kodulinna andekad muusikud.[/pullquote]6. aprilli sündmused saavad alguse juba hommikul kell 10.00, mil Pärnu Keskuse teisel korrusel avatakse väljapanek Pärnumaa ettevõtjate tegemistest – „Toodetud Pärnus“.

Kell 11 ootab Pärnu Ühistranspordikeskus linnarahvast bussijaama esimest sünnipäeva tähistama. Toimub kontsert „Laul ja kitarr – erinevate rahvaste igihaljad laulud“, esineb tenor Lembit Tolga.

Kõik jooksusõbrad on oodatud osalema Sinilillejooksul, läbi mille antakse au neile meestele ja naistele, kes on rahvusvahelistel operatsioonidel Eesti julgeoleku eest seisnud. Võistluskeskus asub Pärnu Keskväljakul ja avatakse kell 11.00.

Loe edasi: Laupäeval tähistatakse taas Pärnu päeva

Kultuurikohvik kutsub aprillikuisele aruteluõhtule ja kuulama head muusikat

11. aprillil algusega kell 19 toimub Tallinnas Kloostri Aidas teine kohtumine Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvaste töörühma eestvedamisel toimuvast Kultuurikohviku sarjast. Lavale astuvad armeenia bänd Atlas ja tšuvaši ansambel Taraj, õhtut juhib Jüri Muttika.

Erle Võsa-Tangsoo ansamblis Atlas
Erle Võsa-Tangsoo ansamblis Atlas

[pullquote]Atlase muusika on nagu mägilase villitud granaatõunavein[/pullquote]„Esimene Kultuurikohviku kohtumine toimus 13.märtsil ja läks väga hästi. Ukraina rahvalaule esitav Svjata Vatra ja tšuvaši keeles esinev suhteliselt noor bänd Taraj improviseerisid kontserdil ka koos ja see pakkus publikule suure elamuse,“ sõnas Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühma juht Ljudmila Jamurzina.

Kultuurikohviku teine, 11. aprillil toimuv kohtumine viib meid idamaiste lauluviiside maailma. Armeenia pärimusmuusikat viljelev ansambel Atlas, multikultuursuse parim näide, on pärast mõningast pausi siinsetel lavalaudadel tagasi. Vahepeal on bänd pälvinud publiku sooja vastuvõtu nii Armeenias kui ka Prantsusmaal.

Loe edasi: Kultuurikohvik kutsub aprillikuisele aruteluõhtule ja kuulama head muusikat

Hugo Kuusneri mälestuseks süüdatakse austusküünal

Aprillis möödub 100 aastat Eesti Vabariigi esimese rahvaesinduse kokkutulemisest. Reedel 5. aprillil süüdatakse austusküünal kõikide 120 Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikute sünnikohas. Pärnus süüdatakse küünal Hugo Kuusneri sünnikodu ees.

Hugo Kuusneri sünnikodu Pärnus, Karja 14. Foto Urmas Saard
Hugo Kuusneri sünnikodu Pärnus, Karja 14. Foto: Urmas Saard

[pullquote]põhiülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine[/pullquote]Jüripäeval, 23. aprillil 1919 kogunesid Tallinnas Estonia majas Eesti Asutavasse Kogusse valitud rahvasaadikud, see päev on ühtlasi Eesti Riigikogu sünnipäev. Seda on plaanis üle maa tähistada jüritule lähetamisega ööl vastu 23. aprilli, kui Paide vallimäel süüdatud vabadusleek jõuab muistse märgutule kombel kõigisse toonastesse maakonnalinnadesse ja mujalegi Eestis, kaasa arvatud Toompeale.

Veel enne jüripäeva on aga plaanis üleriiklikult ära märkida 100 aasta möödumine Asutava Kogu valimistest. Asutava Kogu valimised toimusid 5.-7. aprillil kõikjal Eestis üldise ja ühetaolise hääleõiguse alusel ning salajasel valimisel proportsionaalsuse põhimõttel. Valimisõigus oli mõlemast soost vähemalt 20-aastastel kodanikel. Asutav Kogu oli esimene Eesti rahva poolt valitud rahvaesindus, mille põhiülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine ja vastuvõtmine.

Loe edasi: Hugo Kuusneri mälestuseks süüdatakse austusküünal

Tamula rannapromenaadil algasid rekonstrueerimistööd

Täna alustas RMC Ehitus Tamula rannapromenaadil puitosade rekonstrueerimistöödega.

Tamula rannapromenaadi äärse tribüüni uuendamine. Foto Võru linnavalitsus
Tamula rannapromenaadi äärse tribüüni uuendamine. Foto: Võru linnavalitsus

Esimese etapina vahetatakse välja tribüünid, laudtee ja pingid. Puitosade väljanägemine olemasolevast suuresti ei muutu, küll aga pannakse pigem rõhku puitosade pikaealisusele ning hilisematele hooldusmugavusele ja -kuludele.

„Näiteks kasutatakse kõikide istumisosadel varasema saare asemel termotöödeldud saart, mille eluiga on umbes kaks korda pikem. Laudteede aluste taladena kasutatakse varasemate töötlemata prusside asemel kvaliteetsemaid, mis on sobivad kasutamiseks ka pinnases. Tribüünide eesmised lauad paigaldatakse hingedele, et tribüünide alust oleks edaspidi võimalik koristada,“ kommenteeris linnapea Anti Allas.

Lisaks korrastatakse varem läbi viidud teehoiutööde raamhanke baasil hädapärased kohad kõnnitee betoonkivisillutises. Neid töid teostab Gartner Grupp OÜ.

Valgustuse uuendamise töid hakkab teostama Kagu Elekter OÜ. „Tartu tänava ja Vee tn 6 vaheliselt alalt likvideeritakse olemasolevad madalad pollarvalgustid ning nende asemele paigaldatakse uued nelja meetri pikkuste mastidega valgustid. Betoonääriste sees olevate süvistatud valgustite valgusallikad vahetatakse tänapäevaste LED-ide vastu. Lisaks paigaldatakse kogu valgustusele ka uus kaabeldus,“ kirjeldas Allas.

Käesoleval aastal on plaanis rannas täiendada laste vabaajaveetmise võimalusi. Randa paigaldatakse kaks uut mänguatraktsiooni. Eemaldamisele läheb olemasolev amortiseerunud jõulinnak, kuna eelmisel aastal valmis uus jõulinnak ranna vahetus läheduses asuva skate-pargi kõrval.

Marianne Mett
Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist

Kaks kohviringi ümber Soomaa on taastulekul

Juba kuuendat kevadet järjest avavad Rohelise Jõemaa Koostöökogu piirkonna ettevõtjad ja organisatsioonid pop-up kohvikud ning kutsuvad osa saama erinevatest tegevustest.

Jõesuu Külamaja. Foto Urmas Saard
Jõesuu Külamaja. Foto: Urmas Saard

Kui tavaliselt on kohvikud avatud märtsikuus kevade sünnipäeva paiku, siis seekord ootame teid külla kuu aega hiljem, 20. aprillil. Kohvikud on avatud 12.00 – 16.00, kuid tasub jälgida tähelepanelikult programmi, sest mõni kohvik hakkab tegevusega pihta juba varasemal kellaajal. Üritust korraldatakse LEADER-toetuse abil.

Sel aastal soovime rohkem tähelepanu juhtida ka LEADER-toetusega valminud objektidele piirkonnas. Jälgi infot meie kodulehel joemaa.ee või Rohelise Jõemaa Koostöökogu FB lehel.

Järgnevalt väike ülevaade, kes ülestõusmispühade eelsel päeval külalisi ootavad.

Tulihein OÜ pakub toitlustust Järvakandis.

Kõveri Puhkekeskus ootab sind vibu laskma. Nende maastikuviburada on rajatud LEADER toetusega.

Loe edasi: Kaks kohviringi ümber Soomaa on taastulekul

Asutava Kogu liikme Tõnis Kalbuse sünnikoht tähistatakse mälestustahvliga

Reedel, 5. aprillil täitub 100 aastat Asutava Kogu valimistest, mille puhul tahetakse süüdata austustulukesed kõikide Eesti riigi esimesse esinduskogusse valitud saadikute sünnipaigas.

Tõnis Kalbuse mälestusplaadi kavand
Tõnis Kalbuse mälestusplaadi kavand

Tõnis Kalbus on üks saja kahekümnest Asutava Kogu rahvasaadikust, kelle sünnikodu asus Pärnumaal Tori valla Oore küla Kõveroja talus. Konstantin Pätsi muuseumi tegevjuht Elle Lees teadis Kalbuse sünnikoha juures asuvast suurest rändrahnust ja viis Tori vallavalitsuse mõttele kinnitada selle külge mälestustahvel. Vallale ettepanek meeldis ja kuna aega polnud tähtpäevani palju jäänud, pöörduti pikalt arupidamata tellimusega skulptor Ülo Kirdi poole.

„Lees andis ka esialgse teksti, mina lisasin pildi Genist, sest ta on minu kauge sugulane – vana-vana-vanaonu poeg,” rääkis Jüri Puust, kes on Tori valla majandusosakonna juhataja. „Tahvli teksti tegi täiendava muudatusettepaneku Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk. Ta pidas oluliseks lisada täpsustavalt juurde EV sise- ja kohtuminister,” jätkas Puust.

„Teadmata on Kalbuse täpne surmaaeg. Välja pakutud ja mõnel pool kirjutatud kuupäev ei ole usutavat kinnitust leidnud,” teab Lees öelda. Surmaasjaolusid ja võimalikku kuupäeva otsis tulemusteta ka Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak. Plaadi viimases kujunduses on sünniaeg toodud talu juurde ja aastaarvud jäetud nime alla. Teksti lõpliku versiooni vormistas Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik Mehis Born. Nii Kirt kui Puust leiavad, et selline lahendus jätab lõpetatud mulje.

Mälestustahvel valmib punakaspruunist graniidist, ligilähedaste mõõtmetega 1 korda 0,7 meetrit. Kiri tuleb kuldne ja plaadi ülemisesse otsa kinnitatakse pronksist bareljeef. Eile õhtul toimunud telefonivestluse ajal ütles Kirt, et pronksivalu on parajasti jahtumas. Valmis plaadi viib Kirt Kõverojale neljapäeval. Vallale läheb mälestustahvel maksma 1000 eurot.

Tõnis Kalbuse mälestusplaadi pidulik avamine toimub Tori vallavanema Lauri Luuri osalusel 5. aprillil kell 13.30. Avamisele tuleb ka lapselaps Jaan Kalbus, kes võtab samuti sõna.

Loe edasi: Asutava Kogu liikme Tõnis Kalbuse sünnikoht tähistatakse mälestustahvliga

Metsä Woodi Pärnu tehases alustasid tööd järeltöötlemisliinid

Tänaseks on käivitatud kõik tootmisliinid Metsä Woodi Pärnu vineeritehases. Järeltöötlemisliinide käivitamisega on täies mahus ellu viidud investeerimisprogramm Pärnus. Uute liinide tarbeks on tehas värvanud töötajaid ja tänaseks töötab tootmises umbkaudu 170 inimest.

Kaarel Tali. Metsä Woodi Pärnu tehase juht. Foto Metsä Wood
Kaarel Tali, Metsä Woodi Pärnu tehase juht. Foto: Metsä Wood

[pullquote]Lai mõõtude ja pealistusmaterjalide valik on ideaalne näiteks kaubikute ning betoonivalurakiste tootjatele.[/pullquote]“Oleme rahul, et investeerimisprojekt on valmimas,” ütles tehase juht Kaarel Tali. “Järeltöötlemisliinide käivitamine tähendab, et oleme tehniliselt võimelised tehtud investeeringust maksimumi võtma. Suudame nüüd toota kõiki vineeritooteid, mis tehast rajama asudes kavas olid. Meie peamised tooted, erinevate pealistusmaterjalidega suuregabariidilised vineeriplaadid on meie konkurentsivõime nurgakiviks.”

Pärnusse kaasaegse kasevineeritehase loomine on oluline samm Metsä Woodi toodetele lisaväärtuse loomisel ja ettevõtte tootmisefektiivsuse tõstmisel. Tehases kasutatakse uusimat tehnoloogiat ja see on ühtlasi Metsä Woodi esimene tootmisüksus, kus tarneahel on digitaalselt modelleeritud.

Loe edasi: Metsä Woodi Pärnu tehases alustasid tööd järeltöötlemisliinid

IIZI alustab „Kehva Ilma kindlustuse“ müüki

Tänasest on võimalik kõigil kindlustada end Eesti kehva suusailma vastu. Kindlustus on sobiv neile, kes ei ole rahul ilmataadi tegevusega näiteks sünnipäevade, pulmade või muude vabas õhus organiseeritud üritustega ning neile, kes tunnevad, et halb ilm segab nende igapäevast elu.

Foto IIZI Kindlustusmaakler AS (Unsplash)
Foto IIZI Kindlustusmaakler AS (Unsplash)

[pullquote]Kindlustuse aastamakse sõltub peamiselt ilmariskidest ning keskmiseks hinnaks on 345 €[/pullquote]2018. aasta statistika näitab, et üle 60% korraldatud üritustest tuli läbi viia vihmas ja jahedas ning 27% pidid ürituse läbi viima lausa lörtsi või lumesadu trotsides. Eestlaste seas on levinumad pettumust valmistavad üritused jaanipäev ja jõulud.

„Kuigi eestlane on harjunud erinevate katsumustega, siis vihma ja külmaga on keeruline ka kõige kogenenumatel õiget meeleolu hoida,“ kommenteerib IIZI turundus- ja müügijuht Maria Plees. Harvad ei ole juhtumid, kus kaua oodatud kuupäeval ilm kogu sündmuse rikub.

„Kehva Ilma kindlustus“ annab võimaluse kindlustada kahel perioodil aastas, mil ootused ilma osas on äärmiselt erinevad. Suvepakett, mis kestab maist augustini, keskendub päikeselistele päevadele ja talvepakett, mis kestab novembrist veebruarini, arvestab lume osakaaluga.

Loe edasi: IIZI alustab „Kehva Ilma kindlustuse“ müüki

Ain Keerup: tegus naine

Suur pildigalerii

Kevadkuu lõppedes pani Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend senise ameti linna mäluasutuses maha, et väärtustada oma aega suuremal määral pisikesele lapselapsele pühendades.

Ain Keerup tänab Sindi gümnaasiumi nimel Heidi Vellendit kooliga tehtud aastate pikkuse koostöö eest. Foto Urmas Saard
Ain Keerup tänab Sindi gümnaasiumi nimel Heidi Vellendit kooliga tehtud aastate pikkuse koostöö eest. Foto: Urmas Saard

Loe edasi: Ain Keerup: tegus naine

Leiutajate Külakooli tsirkuselaager FookusPookus

Juba teist suve kutsutakse lapsi Sänna Kultuurimõisas toimuvale Leiutajate Külakooli tsirkuselaagrisse, kuhu oodatakse 9 kuni 15-aastaseid noori.

Pilt on illustreeriv. Foto Urmas Saard
Pilt on illustreeriv. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pole tähtis, kas ollakse varem trikitanud või mitte[/pullquote]18.-22. juunil kohtub laagris ägedate juhendajatega, kes annavad edasi oma tõeliselt lahedaid oskusi akrobaatikas, tasakaaluliinil (slack line), akrojoogas, ronimises, movement´is, zhongleerimises ja paljudes teistes valdkondades. Juhendavad Kristin Hansen, Tauri Vahesaar, Krista Palm ja paljud teised.

Ka tänavu leiavad aset igapäevased tsirkusejämmid, kus igaüks saab enda võimeid harjutades kasutada erinevaid vahendeid nagu žongleerimispallid, poid, kurikad, rõngad, diabolod, üksrattad jne.

Leiutajate Külakoolis on tegeletud tsirkusega või nagu seda kohapeal nimetatakse – trikitamisega – juba mõnda aega. Külakooli lastele meeldivad igasugused trikid. Olgu nendeks siis žongleerimine, vigurdamine poide või diabologa, õhu- ja tavaakrobaatika, akrojooga, üksrattal sõitmine või slackline´il liikumine, viimastel aegadel on võluvaks muutunud ka mustkunsti harrastamine.

Loe edasi: Leiutajate Külakooli tsirkuselaager FookusPookus

Viivi Palmissaar: Sindi lasteaed areneb ja muutub koos ajaga

99 fotot!

Riigi vanima järjepidevalt töötava Sindi lasteaia 125. sünnipäeva nädala pidustused tipnesid neljapäeva õhtupoolikul kontserdi, moedemonstratsiooni, Viivi Palmissaare koostatud juubeliraamatu esitluse, majas toimunud ringkäigu ja banketiga, kus üllatusesinejatena tegid etteaste Sindi gümnaasiumi tüdrukud ja John.

Viivi Palmissaar. Foto Urmas Saard
Viivi Palmissaar. Foto: Urmas Saard
Moedemonstratsioon juubelit tähistavas Sindi lasteaias. Foto Urmas Saard
Moedemonstratsioon juubelit tähistavas Sindi lasteaias. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Karolina arvates on lasteaeda vaja selleks, et õpetajad saaksid oma tööd teha[/pullquote]28. märtsil toimunud peoõhtul osalesid lasteaia praegused ja endised töötajad ning koostööpartnerid. Muusikasaali sammusid Tibude, Pesamunade ja Nublude rühma lapsed, nende järel õpetajate ansambel. Ühiselt lauldi oma lasteaia tunnuslaulu „Sindi lasteaialaulu”: „… sõbrad terveks eluajaks võtan kaasa sellest majast…”

Sissejuhatavad sõnad ja tervituse ütles direktor Kairi Rinaldo. Esmalt nimetas ta lasteaia kohta mõned olulised faktid, aga tõi valiku näiteid ka lastelt kuuldud arvamustest. Nelja-aastane Kertu arvas, et lasteaeda on vaja mänguasjade jaoks. Viieaastase Karolina arvates on lasteaeda vaja selleks, et õpetajad saaksid oma tööd teha. Viieaastane Aron ütles, et lasteaias saab meisterdada ja voolida ka siis kui kodus plastiliini ei ole. Kuueaastase Christopheri arvates saavad vanemad lasteaias käivatest lastest puhata.

Loe edasi: Viivi Palmissaar: Sindi lasteaed areneb ja muutub koos ajaga