PÄRNAKA UITMÕTTED TÜRI PERROONIL SEISTES

Türi raudteejaam. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Keset lumesadu Türi raudteejaama perroonil seistes meenus minu lapsepõlves Ellen Niidu kirjutatud ja Gustav Ernesaksa loodud viisiga populaarseks lauldud-mängitud lustlik lastelaul „Rongisõit”, milles tuntud sõnad: „Kiisud sõitsid Türile, sõitsid külla Jürile.”

Pole vist palju laule, kui üldsegi, kus mõni raudteesihtjaam nõnda selgelt laulu sisse olnuks kirjutatud. On küll mainitud ka Porilat ja Karjaküla-Marjaküla, aga nõnda tähtsat rongide peatust, kui Türi, küll ei mäleta. Võibolla meenus pea 65 aasta vanune laul ka seepärast, et oma kiisu istus arvatavalt minu perroonil konutamise ajal mõnusalt soojas toas aknalaual.

Nii 120-aastase ajalooga Türi raudteel on toimunud palju olulisi muutuseid: kitsarööpmeline raudtee on nö naelutatud laiarööpmeliseks, aurumootorid vahetatud välja diislite vastu ja läinud aasta lõppedes tõsteti Türi ja Lelle vahelisel lõigul kiirust kuni 120-kilomeetrisele tunnikiirusele.

Eesti Muuseumraudtee MTÜ esimees Mehis Helme teab kinnitada, et vana jaamahoone ette tõstetud kitsarööpmelisel auruveduril K-4-110 on teatavat seost ka Türiga, sest 1949. aastal Tšehhi ettevõttes Škoda ehitatud vedur on olnud kasutuses lisaks Tallinna ja Sonda depoodele ka Türil.

Kuni 2013. aasta lõpuni liikusid meie raudteedel Riia vagunitehases toodetud diiselrongid, aga nüüd juba kaheksandat aastat on käigus Hispaania Stadler FLIRT diiselrongid. Ilmselt selleni jõudnud arenguetapp jääb nüüd Türit läbival raudteel (ka suurel osal Eestimaast) päris pikaks ajaks püsima.

Täiesti uude raudteeajastusse astumist aga ootab nüüd Pärnu, mis raudtee arengus palju viimaseid aastaid üksnes vähikäiku teinud.

Urmas Saard

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga