ANU PINK PÄLVIS RAHVAKULTUURI SIHTKAPITALI KÄSITÖÖ AASTAPREEMIA

Anu Pink. Foto: erakogu

Neljapäeval, 4. veebruaril selgusid Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid, kelle hulgas sai Türil tegutsev Anu Pink rahvakultuuri sihtkapitali käsitöö aastapreemia Kudujate Koopiaklubi ellukutsumise ja maailma suurima Muhu sukkade näituse „Meie argipäeva vidussepidamise aeg” korraldamise eest.

Näituse kuraatorid: Anu Pink, Anu Kabur, Anneli Kenk, Heli Kiverik ja Kudujate Koopiaklubi.

Ennast sünnilt saarlasena tutvustav Anu Pink sai erialase hariduse Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias, kus lõpetas 2013. aastal pärandtehnoloogia magistriõppe cum laude. Magistritööd kaitstes käsitles ta suka- ja sokikudumise tehnoloogilisi erisusi 18.-19. sajandi Eestis.

Kuid juba aastal 1986 väljus ta Tallinna Ülikoolist üldtehnilise distsipliini ja tööõpetuse teadmistega.

Pärandtehnoloogina uurib ta käsitööd alati sellestki vaatenurgast, kuidas see on tehtud ja millisel viisil seda teistele õpetada. Eriliseks uurimisobjektiks on olnud silmuskudumise tehnoloogia.

Oma pikaaegseid käsitöö tegemise ja õpetamise kogemusi kasutab ta ühena Saara kirjastuse asutajatest raamatute loomisel.

Esimese käsitööalase koolituse viis ta läbi kuueaastaselt kui naabritüdrukutele oma leiutist – riidelappidest ja AGO-liimist nukukingade valmistamist näitas. Kuigi ta pole viimase paarikümne aasta jooksul müünud ühtegi käsitööeset, on ta siiski kogu oma senise elu leiba teeninud üksnes käsitööga. „Olen õpetanud ja koolitanud, käsitööraamatuid kirjutanud, koostanud ja toimetanud. Kõige selle tarvis on vaja olnud osata ja teha väga erinevat näputööd, uurida ja pildistada, lugeda ja vaadata, nuputada ja luua.”

Mida aeg edasi, seda suuremaks kasvab tema huvi Eesti käelise pärandi vastu. Käsitöö välise ilu kõrval köidavad teda tema enda sõnul alati erinevad tehnoloogilised võtted ja päris põnevaks muutub töö siis, kui polegi kusagilt küsida või lugeda, kui mängu tulevad oletused, katsetused ja luubivaatlused.

Anu Pink. Foto: erakogu

Anu Pink on 2002. aastal loodud Saara Kirjastuse üks omanikest ja töötab kirjastuses käsitööraamatute toimetaja-projektijuhina.

Kirjutanud üle kümne ja toimetanud üle kahekümne Eesti rahvuslikku käsitööd tutvustava ja õpetava raamatu.

Õpetab TÜ Viljandi kultuuriakadeemias oskuste didaktikat ja tekstiilitehnoloogiat.

Aasta õpetaja 2009, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia 2011, Järvamaa kultuuripärl 2014, pärandihoidja tiitel 2018

On seitsme lapse vanaema.

Kultuurkapitali preemiad on rahalised ning laureaadid saavad alates 2013. aastast ka kuldse preemiakera, taiese, mille autorid on Risto Tali ja Rait Siska, teatab kultuurkapitali pressiesindaja.

Eesti Kultuurkapitali kaheksas valdkonnas kuulutati neljapäeval välja peapreemia ja elutööpreemia laureaadid, lisaks anti üle kujutava ja rakenduskunsti, rahvakultuuri ning audiovisuaalse sihtkapitali aastapreemiad, kokku 42 preemiat.

“Sel aastal oli meil võimalus teha kõike tavapärasest erinevalt ja kuigi on kahju, et ei saanud korraldada preemiagalat, kus Kultuurkapitali kaheksa valdkonna esindajad oleks kokku saanud, andsid laureaatide videoportreed võimaluse saada nende inimestega lähemalt tuttavaks ja seeläbi mõista ka nende tööd ja suurust paremini,“ ütles Eesti Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks.

KU päevatoimetaja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga